Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"akson" - 164 õppematerjali

akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus.
thumbnail
11
docx

Närvisüsteemi ja neuroni ehitus

Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist . Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude;...

Psühholoogia
53 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Käitumise bioloogilised alused

Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson ­ pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks ­ pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks...

Tunnetuspsühholoogia ja...
33 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid ­ väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid...

Süsteemiteooria
86 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

6. Närvirakk ja selle tööpõhimõte. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ehk neuronitest. Närvisüsteemis leidub neid mitmesuguse kuju ja suurusega. Närvirakud koosnevad rakukehast, dendriitidest, aksonist (neuriidist) ja närvilõpmetest. Dendriitide ülesanne on võtta vastu teateid teistelt närvirakkudelt. Akson, mille lõpus asuvad terminaalplaadikesed keemiliseks ülekandeks, annab edasi saadud informatsiooni. Raku sees toimub elektriline reaktsioon, väljas aga keemiline, mis levib erinevate ainetena. Näiteks atsetüülpoliin, mis kontrollib skeletilihaste kokkutõmbumist, dopamiin, mis pärsib osa rakke ja erutab teisi (puudujääki seostatakse parkinsoni tõvega, liiasust skisofreeniaga), serotoiin, mis on niinimetatud õnneaine, mille puudusel tekib masendus. 7...

Psühholoogia
289 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Konspekt -10 klass

aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...

Psühholoogia
213 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...

Bioloogia
274 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

kõõluste sidekude tugevdavad liigest luukude veri Sidekoe ülesanded: ühendab teisi kudesid omavahel ühendab lihaseid luudega kaitseb (veri ja rasvkude) tugiülesanne.luu ja kõhrkude. Närvikude Närvikoe moodustavad närvirakud.Närvirakk võtab vastu ärritusi, töötleb neid ning kannab edasi tekkinud erutusi või salvestab neid. NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elundid ja elundkonnad Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid. Elund koosneb tavaliselt mitmest koetüübist. N: süda, kopsud, magu Def: Elundkonnad, ehk organsüsteemi moodustavad ühistel alustel talitlevad elundid....

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

,,Kõik või mitte midagi" seadus ja erutuse kadudeta leviku seadus. ,,Kõik või mitte midagi" ­ läviärritusest tugevamad ärritajad tekitavad alati maksimaalse aktsioonipotensiaali. 19. Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja) Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada...

Psüholoogia
717 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Näeme mikroskoobis raku keha, lühikesi jätkeid e. dendriite ja aksoni algust. Raku keskel on rakukeha - perikaarüon, mille kuju võib olla erinev. Rakul on jätked. Tuum on suur, ümar ja sisaldab selegelt eristuvat tuumakest. Tsütoplasmas on nissli substants, erinevad organellid( palju mitokondreid), mikrofilmanedid, tuubilid, lüsosoomid, sisalsdised. Jätked: lühemad hargnevad jätked on dendriidid, algus osas mitte hargnev jätke on akson. Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides....

Arstiteadus
261 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Inimene

Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki ­ imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. N...

Bioloogia
655 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Koed, elundkonnad ja mõisted

moodustab tugistruktuure. Erituselundkond ­ elundkond, mis Meeleelund ­ spetsiifiliste retseptorite eritab kehast mittevajalikud ained. kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulsiks. Fibrillaarne sidekude ­ sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad Neuriit e akson ­ närviraku pikem jätke, kollageeni kimbud; moodustab sidemed mis saadab närviimpulsid edasi teistele ja kõõlused. rakkudele. Gaasivahetus ­ kudede vasutamine Neuron - närvirakk hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine Närvikude ­ kude, mis suudab vastu organismist. võtta ärritusi, neid töödelda, erutust...

Bioloogia
144 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loomariik

Südamekude: rakud lühemad, hargnevad. *südame sein !automaatne, ei allu tahtele Närvikude: rakud tähtjad, harunenud. *närvid *ajud, !ärrituvad, juhivad ärritust 4) Neuroni joonis+ nimetused Närvirakk, kannab edasi närviimpulsse. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson ­ pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude...

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rakud ja koed

Rakud ja koed Biomolekulid ­BIOKEEMIA, Rakk ­TSÜTOLOOGIA, Kude ­ HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ­ ANATOOMIA, Organism ­ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 ­ vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud ­ eluiga 5 päeva Maksarakud ­ eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud ­ arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL ­NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...

Pedagoogika alused
98 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimene. Organismi ülesehitus.

Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates....

Bioloogia
64 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mõisted inimese kohta

Suuõõs ­ Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu ­ valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool ­ lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre ­ toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool ­ kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine ­ reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus ­ Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, l...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Nende tegevust võib inimene tahtlikult mõjutada. Silelihaskude-paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Nende rakkude kokkutõmme ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude- sarnane vöötlihaskoele ja esineb vaid südames, kokkutõmbed inimese tahtest olenemata. v Närvikude- närvirakku nimetatakse neuroniks. Närvirakul on jätked: üks akson , mis kannab impulsi rakukehast eemale (lõpposas jaguneb mitmeks jätkeks) ja dendriidid, mis juhivad impulsse rakukeha suunas. Kahe närviraku vahelist seost nimetatakse sünapsiks. See toimub keemilise aine (atsetüülkoliini) vahendusel. Ka närviraku ja mõne muu raku, näiteks vöötlihasraku vahel on samal viisil toimiv ühendus. q Koostage mõistekaart "Koed". Ø Elundkonnad q Täitke tabel....

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Närvisüsteem

Skeem: erinevate ioonide suhtelised hulgad: (vt sümbolite suurusi!) RAKUS: VÄLJASPOOL RAKKU: + K+ K Cl- Cl- Na+ Na+ A- A- Erutuse levik Erutus levib mööda neuronite ahelat alati ühes suunas : dendriit närviraku keha akson . Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha. Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps'ide juhtivusest (sellest edaspidi). Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel (novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained)....

Bioloogia
119 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Psühholoogia koolieksami kordamisküsimused

Neuron- kõige väiksem närvirakk, ülesandeks on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Koosneb järgnevatest osadest: · Dendriidid- rakukeha jätke, nende kaudu levib erutus neuronisse. Võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt . (dendron- kr. keeles puu ; rododendron) · Akson- Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas · Müeliinkest- Närviraku sisene erutuse levik on elektriline, seega ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt, muidu tekiks nii-öelda lühis. Selle eest kaitseb aksonit müeliinkest, mis koosneb rasva-valgu ühendist. Ühtlasi suurendab see kest liikumiskiirust. · Sünaps- Neuronitevaheline kontaktkoht, kust närviimpulss kandub ühelt neuronilt...

Psühholoogia
177 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun