TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
seljaajusong · Spina bifida ehk seljaajusong tekib arengu anomaaliana raseduse esimesel kuul. Selle tagajärel osade lülide tagumised kaared jäävad lahti ja seljaaju jääb selles kohas luulise kaitseta. Hüdrotsefaalia ehk vesipea · Vesipea ehk hüdrotsefaalia korral on tegemist ajupoolkerasid ühendavate ajuvatsakeste lainenemisega, mis on tingitud ajuvedeliku ringluses esinevast takistusest, liigtootmisest või imendumise häirest Mis on foolhape? · Foolhape on B-grupi vitamiin, mis vähendab arengurikete riski - eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Seepärast peaks iga viljastumist planeeriv naine päevas toiduga saama vähemalt 400 µg foolhapet. Raseduse ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg folaate Allikad · Parimad allikad folaatide saamiseks toidust on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted.
Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja ...
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral
Kordamisküsimused 1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne. vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus....
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...
0,14 VITAMIIN B1, mg 0,83 0,5 0,21 0,18 0,06 VITAMIIN B2, mg 0,11 0,11 0,75 0,1 2,17 NIATS,EKV,, mg 10,2 1,14 6,5 18,9 0,11 VITAMIIN B6, mg 0,6 0,61 0,15 0,6 0 VITAMIIN 812, µg 0 0 0 0 106 FOOLHAPE, µg 91 72 48 52 0,2 PANT,HAPE, mg 1,9 1,15 0,44 1,7 0 BIOTIIN, µg 74 76 64 102 0,6 VITAMIIN C, mg 0 0 0,8 0 1,42 TUHK, g 2,2 2,2 3,1 - 4 NAATRIUM, mg 1 0,6 0,4 400
Kartulikoort ei tohi süüa, neid võib olla pritsitud mürgiga. Koorige kartuleid enne keetmist. Vaarikad vaarikad võivad teil aidata püsida väherasvasel dieedil. Kiudaine on abiks regulaarse soolestiku tühjendamise soodustamisel ja võib aidata kaitsta mitmesuguste vähkkasvajate vastu. C vitamiin kaitseb vähi vastu ja südame ja veresoonkonna haiguste vastu ning on immuunsuse ergutaja. Kaalium aitab normaliseerides RR ära hoida insulti ja südameatakki. Kalkun foolhape aitab kaitsta sünnidefektide, mitmete vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu. Vitamiin B1 on abiks süsivesikute ainevahetusel ning on hea närvide tegevuseks ja kasvamiseks. Vitamiin B 6 aitab ergutada immuunsüsteemi. Kaalium on oluline normaalse südametegevuse ja RR säilitamisel. Tsink on abiks terveks saamisel ja on eriti meeste puhul tähtis sigivuse parandamisel http://www.buduaar.ee/Artiklid/articleId,28654;sectionId,129 http://www.umm.edu/altmed/articles/potassium-000320
munades ja piimatoodetes. Mõned vitamiinid leitakse looduses nn provitamiinide kujul, teised on koensüümide osad. Vitamiinid on biomolekulid, mis toimivad keemilistes reaktsioonides nii katalüsaatorina kui ka substraadina. Näiteks on K-vitamiin osa verehüübimisega seotud protsessidest. Vitamiinid toimivad ka koensüümidena, mis kannavad radikaale ja keemilisi rühmi ensüümide vahel. Näiteks foolhape juhatab rakku mitmesuguseid metüül-, formüül- ja metüleenrühmade süsiniku rühmi. Vitamiinid mängivad olulist rolli antioksüdantidena. Inimorganismis vitamiine ei sünteesita, välja arvatud D-vitamiin, mis tekib keha päikesevalguse mõjul. Teised vitamiinid peaksid toiduga kaasas olema. Vitamiinide puudumine toidus viibib nappide tingimuste korral ja seeläbi tekitab erinevaid haigusi. Vitamiinide üleannustamine on samuti ohtlik.
Vitamiin E, mg 1,8 1,8 22,7 Vitamiin B1, mg 0,4 0,4 32,4 Vitamiin B2, mg 0,5 0,5 35,5 Niatsiin, mg-ekv 7,4 7,4 49,2 Vitamiin B6, mg 0,7 0,7 52,8 Vitamiin B12, µg 1 1 48,6 Foolhape, µg 105,4 105,4 26,4 Pantoteenhape, mg 1,4 1,4 - Vitamiin C, mg 35,8 35,8 47,8 Naatrium, mg 945 945 47,3 üp* Sool, g 2 2 - Kaalium, mg 1243 1243 40,1
Vitamiinid Miks me vajame vitamiine? Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Vitamiin A A Vitamiini ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (...
metüülkoobalamiin. Neist esimene on koensüümiks metüülmalonüülCoA mutaasil ja teine on metüülrühma doonoriks metioniini süntaasi reaktsioonis. Vitamiin B12 ei sünteesita taimedes vaid ainult mikroorganismide poolt. Seetõttu on aeg-ajalt taimetoitlastel esinenud B12 defitsiiti, ehkki päevane vajalik doos on väga väike (6 mg). Foolhape Foolhape koosneb pteriini tsüklist, mis on seotud p-aminobensoehappega (PABA). Viimane on seotud omakorda glutamiinhappega. Inimestele on foolhape vajalik, sest meie organism ei sünteesi PABA-t. Füsioloogiliselt aktiivne foolhappe vorm on seotud mitme glutamaadi jäägiga (5-7), adsorbeeritav vorm sisaldab vaid ühe glutamaadi, sest ülejäänud eemaldatakse seedesüsteemis. Folaat konverteeritakse aktiivsele kujule, so tetrahüdrofolaadiks, dihüdrofolaadi reduktaasi toimel. Tetrahüdrofolaat töötab kui 1C kandja. Süsinik võib sealjuures olla erinevatel oksüdatsioonitasemetel. Ainuke1C süsiniku vorm, mille ülekandes
Referaat Metanool Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Kasutamine: antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanool on mürgine ning see võib põhjustada erinevaid tervisehäireid: 1) Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. 2) Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad näge...
toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamiini pole kestvalt tarbitud. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Liigitatakse: rasvlahustuvateks (A, D, E, K) vesilahustuvateks (B-rühma vitamiinid, vitamiinid H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tähtsus organismis Vitamiinid on tähtsad organismis: nad vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; nad reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nad kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-,
ü B2 vitamiin ü B3 vitamiin ü A vitamiin ü B5 vitamiin ü D vitamiin ü B6 vitamiin ü E vitamiin ü B8 vitamiin ü K vitamiin ü B12 vitamiin ü Q10 vitamiin ü Foolhape ü C vitamiin ü H vitamiin ü N vitamiin ü BT vitamiin Vitamiinid toidulisaainete registris E101 riboflaviin, vesilahustuv B2vitamiin. Annab toidule kollase värvuse. E160 karotinoidid, Avitamiini eelühendid (beetakarotiin, beetakarotinaal, norbiksiin,
Bio-Multi Elevit Pregnacare Pregnacare+Omega3 Vitrum Prenatal Livol Multi Total PregnaCaps Raseda vajadus A - 1,2 mg 6 g 400 g 8001100 g (Max 2.5 mg/p) B1 0.6 mg 1.55 mg 3 mg 3 mg 2.8 mg 1.05 mg 0.5 mg 1.6-1.7 mg B2 1 mg 1.8 mg 2 mg 2 mg 3.2 mg 0.8 mg 1.6-1.7 mg B3 20 mg 1720 mg B6 0.9 mg 2.6 mg 10 mg 10 mg 6 mg 1.5 mg 1.25 mg 1,51,6 mg B12 1.5 g 4.0 g 6 g 6 g 9 g 1.5 g 2 g 22,6 g C - 100 mg 70...
biotiinisisalduseks 0, kuigi tegelikkuses neis siiski biotiini mingil määral leidub. Biotiini toodetakse veidi ka soolestiku mikrofloora poolt. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Folaat ) 2.7 Vitamiin B9 B9-vitamiin on tuntud peamiselt nimetuse “folaadid“ või „foolhape“ all ning see kuulub B-rühma vitamiinide hulka. Kui folaadid esinevad looduslikes taimsetes toitudes, näiteks rohelised lehtköögiviljad, herned, seemned, siis foolhape on folaatide sünteetiline vorm, mida leidub rikastatud toitudes, näiteks hommikuhelvestes ja toidulisandites. Järgnevalt kasutame edaspidi mõlema eeltoodu kohta ühtset nimetust foolhape. B9 on vaja: 17 laste saamiseks, loote normaalseks arenguks ja veel sündimata laste tervise tagamiseks; valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks; närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida Tiamiini funktsionaalse taseme hindamiseks määratakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsus!!! Allikad: · õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned Kasutamine: · riboflaviin, foolhape, vit C, vit E, Mn · alkoholism, seniilsus, Alzheimer, diabeet, aneemia jt. POT: 50-75 mg · nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus · äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, vahel anafülaktiline sokk Vitamiin B2 (riboflaviin) antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne vitamiin Metabolism: · toidus (v.a. piimas) koensüümina flavoproteiinides · seedeensüümid vabastavad imendub peensoole ülaosas kandja-vahendatud
Samuti peab koha leidma treeningule: hästi sobivad aeroobika, sõjakunstid, kontaktsed spordialad ja jooksmine. A - veregrupiga inimesed peaksid sööma enamasti taimetoitu. Kasulikud on aedviljad, tofu ehk sojakohupiim, mereannid, teraviljatooted, kaun- ja puuviljad. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima liha, piimatooteid, aedube, nisutooteid. Head teevad aedviljad, sojatoidud, ananass. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on vitamiinid C, E ja B12, foolhape, viirpuu, päevakübar ja piimohakas. A - veregrupiga inimesele sobivad hästi kehalised harjutused nagu jooga ja tai-chi. B - veregrupi omanikud võivad süüa liha (v.a kana), piima- ja teraviljatooteid, kaun-, aed- ja puuvilju. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima maisi, läätsesid, maapähkleid, seesamiseemneid, tatart ja nisu. Head teevad lehtköögiviljad, munad, ulukiliha, maks, magusjuur, tee. Täiendavad lisandid, mida
kahhelkividest ja muudest materjalidest köögipindu. VITAMAX Mustivitamiini- ja mineraalainete kompleks Koostis: · tsink-aminohappehelaat · maisitärklis · hernejahu · askorbiinhape · a-tokoferool · mangaanaminohappehelaat · nikotiinamiid · A-vitamiin · tsifrusbioflavonoidid · kaltsiumpantotenaat · tsüaankobaiamiin · püridioksiin · hüdrokloriid · kolekaltsiferool · riboflaviin · tiamiinmononitraat · foolhape · biotiin · pinnatöötlusaine E 470 b · paakumisvastane aine E 460 ja E 551 Kasutamine: 1 tablett päevas pärast sööki. Päevast annust mitte ületada! SC Johnson HÕBELÄIGE Koostis: · isopropanool 10% · stearüül merkaptan 1,7% · sünteetilised tensiidid 0,1% · lõhnaained · pH 7,5 Kasutamine: Kanda vahendit lapile ja seejärel hõbepinnale. Lasta natuke kuivada ja hõõruda puhta lapiga. Tulemuseks on puhas ja läikiv hõbepind!
TÄHTSAMAD VITAMIINID Vitamiinid Soovitav Mõju organismis Toimet Defitsiidi Toimet päevane parandavad tunnused halvendavad ja tarbimine, vajadust parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või...
moodustab kaseiin- sadeneb happe toimel • Lisaks veel albumiinid ja globuliinid • Erinevad ensüümid Piimasuhkur • Laktoos= glükoos+ galaktoos • Laktoosi talumatus? • http://www.youtube.com/watch?v= umiLaW5AmKg (15min) Mineraalained ja vitamiinid • Ca (120mg /100ml piimas); Mg; K • Noorte (9- 17a vanuste laste Ca vajadus 1200-1300mg) • Mineraalainete seos osteoporoosiga? • Vitamiinidest: A; D; E; B1; B2; B3; B6; B12; C, foolhape Millist piima valida? Toorpiim Pastöriseeritud Kõrgpastöriseerit piim ud piim Töötlemi Ei töödelda Töödeldakse 72° C, Mõni sekund ne 15 sek kõrgendatud rõhu all 135-150° C Eelised Säilib piima Mikroobide Hävivad nii spoorid
Teaduskirjanduses eelistatakse vitamiinide tähistamisel kasutada nende nimetusi (nt. retinool). Enamike vitamiinide puhul on lubatud ka nende tähistamine suurte ladina tähtedega, v.a. niatsiin ja folaadid. Alljärgnevalt on toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on väljendatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõningate vitamiinide vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani
Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape ❏ Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. ❏ Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust. A-vitamiin ❏ Saame: ❏ organismi kudede taastootmiseks, ❏ maksast ❏ naha ja juuste tervise ❏ porgandist, tagamiseks ❏ munakollastest, ❏ limaskestade kaitseks
banaanid, pärm, käte ja jalgade krampe kaunvili neerud, süda, inositool kartul, mais, põhjustab nahalöövet ja (müoinositool) tsitrused, oad, juuste väljalangemist pähklid maks, oad, põhjustab kasvupeetust, põhjustab allergilisi foolhape, folatsiin rohelised suurpunalibleaneemiat reaktsioone taimeosad, pärm põhjustab verivorst, maks, piirdenärvisüsteemi B12 põhjustab allergilisi kobalamiinid liha, kala, munad, haigestumist,
D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat P-vitamiin värsked puu-ja juurviljad 4
söönud naiste lastest oli vähem terveid ja oluliselt rohkem enneaegseid, ebaküpseid või arenguhäiretega. Toitumine ei mõjuta ainult lapse kasvamist, vaid ka raseduse kulgu ja üldist enesetunnet, sünnituse kulgu ja sünnitusjärgset taastumist. Kui soovitakse et imik oleks sündides terve ja tugev siis peab beebit ootav ema toituma tervislikult, seega näpunäiteid raseduse ajal toitumiseks: 1. Raseduse ajal suureneb vajadus selliste vitamiinide ja mineraalide järele nagu foolhape, tsink, raud ja D-vitamiin. Neid saab leivast, lihast, kalast ja roheliselehelistest köögiviljadest. 2. Süüa tuleb regulaarselt (rasedale sobib veidi sagedasem toitumine: 33,5 tunni järel). 3. Joo palju vett, 1,5- 2 liitrit ööpäevas. 4. Vähenda rasvade, soola ja suhkru söömist. 5. Suitsutatud ja väga pika säilivusajaga tooted oodaku - nad on liiga kantserogeensed ja keemilised, et neid lapsele pakkuda. 6
magneesiumi ja mangaaniga. Leidub maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm, kaunviljad. B7 vitamiin e VAATA VITAMIIN H(biotiin) B8 vitamiin e inositool Leidub süda, neerud, kartul, mais, tsitrusviljad, oad, pähklid. Vajatakse juuste, luukoe ja seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. Defitsiit ekseem, juuste väljalangemine, enneaegne hallinemine, silmade haigused, rasvumise kiirenemine. B9 vitamiin e VAATA FOOLHAPE B12 vitamiin e kobalamiin Leidub maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. Defitsiit närvipõletik, ärritatavus, mälulüngad, menstruatsioonitsükli häired, halb kehalõhn, üldine nõrkus. Sügav defitsiit valulised ja pragunevad huuled, kuiv keel, megaloblastaneemia ( tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia), Pernitsioosne aneemia( pahaloomuline kehvveresus), neuropaatia.
B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP Niatsiin, nikotiinhape Maks, pärm, kalasaadused, kanalija, jäme nisujahu B6 Püridoksiin Maks, munakollane, porgand B8 Inosiit (müoinosiit) Neerud, süda, kartul, mais B10 Foolhape Maks, oad, rohelised taimeosas, neerud, liha B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 Oroothape Loomsed produktid B15 Pangaamhape Loomsetes, taimsetes produktides (eriti seemnetes) BT Karnitiin Lihasaadused, pärm C Asborbiinhape Mustsõstrad, kibuvitsamarjad, jõhvikad, kapsas, paprika,
ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID 1. Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel. 1. 1) Kolm mehhanismi: · kovalentne katalüüs · üldine happe-alus katalüüs · metalli-iooni katalüüs Kovalentse katalüüsi põhimõte: · Ensüüm ja substraat moodustuvad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reasktsiooniahela punktis. · Kovalentse sideme moodustumine E(ensüümi) ja S(substraadi) vahel tagab reaktsiooni kiiruse tõusu Näide : katalüüsita reaktsioon: BX+Y -> BY+X Kovalentne katalüüs: BX+Y+E -> E:B+Y+X-> E+BY+X Selle mõte on vähendada aktivatsiooni energiat reaktsioonil. Nukleofiilse katalüüsi puhul ensüümi mõni nukleofiilne tsenter (amiin, hüroksüül etc...) atakteerib substraadi elektrofiilset tsentrit. Tekib side substraadi ja ensüümi vahel. ...
munakollane Vitamiin B1 B2 B3, PP B5 B6 B12 B15 B10, B11, (täht-ja tiamiin riboflaviin niatsiin, pantoteenhap Püridoksiin, kobalamiinid Pangaamha-pe Bc, keemilin nikotiinhap e püridoksam ehk antia- Foolhape e e, iin noksiline Anti- nimetus nikotiinamii vitamiin aneemiline ) d Biofunkt Koensüüm, Nägemisprotsess Koensüüm, Koensüüm- Koensüüm- Foolhappe Tõstab Histidiini
Protsentarvutused Ülesanded (2018/2019õa) 1. Aine brutovalem on C60H101IN24O18 · Leidke selle aine elementide protsendiline sisaldus V: Ümardasin sajandiku täpsuseni C- 18,65% H- 2,63% IN- 71,27% O- 7,45% · Kas tegemist on lihtaine või ühendiga? V: Tegemist on ühendiga ehk liitainega · Kas tegemist on orgaanilise või anorgaanilise ainega? V: tegemist on orgaanilise ainega, sest ta on süsinikupõhine ning ei ole sool, alus, hape ega oksiid. 2. 15,0 grammile MgCl2vesilahusele lisati 52,0 grammi vett. Tulemuseks saadi 10,0% lahus. Mis oli MgCl2 massiprotsent esialgses lahuses? V: 15,0+52,0=67,0g (uue lahuse mass) (6.7/15)*100=44.7% 3.Aine X molaarmass on 289,9 g/mol ning on teada, et see sisaldab 49,67% süsinikku, 1,39% vesinikku ja 48,92% kloori. Mis on aine X brutovalem? V: (289,9*49,67)/100= u 144,0g (süsiniku mass aines) (289,9*1,39)/100= u 4,0g (vesiniku mass aines) (289,9*48,92)/100=141,8g (kloori mass aines) 144/12=12 (mitu mooli süs...
Veel soolestiku obstruktsioon, kui tsestood kasvab liiga suureks. Diagnoosteerimiseks kogutakse ja uuritakse haigete väljaheidet, kus otsitakse ussi lüllid ja munad. Nad erituvad 5-6 nädalat pärast infitseerumist. Ravi ja ennetus Peamine siht dehelmintiseerimine. Antihelmintikumid miklosamiid ja prasikvanteel. Tuleks kontrollida 3 kuu pärast munade olemasolu väljaheitedes. Tüsistused b12 (tsüanolobalamiin) ja foolhape suplementide kasutamine. Profülaktikaks on: Keelduda töötlemata toorkala söömist Pidada elementaarsed hügieeninõuded toidu valmistamisel Järelikult hoolikalt valmistama vastava toidu. Parasiidi plerotserkoidi kala kudedes saab hävitada madalamatel temperatuuridel 35 kraadi juures 15 tundiga. Kalat kuumutada 60 °C juures. Soolamise teel kahjustatakse plerotsikroide 14%-tilise lahusega 14 päevaga või kalamarjade puhul 10% tilisega
Aloe Vera jook · Parandab rakke ning annab energiat juurde, parandab enesetunnet. Formula IV · Parandab enesetunnet,paneb rakud t ööle · Aitab keskenduda · Tõstab energiapotensiaali. · Annab elujõudu · Stressi ning pingetaluvuse h ävitaja · Algul võib tekkida vastureaktsioon, see t ähendab, et keha hakkab seda omandama ning asi toimib · Sisaldab vitamiine, mineraale,valke ja rasvu. · Sisaldab 11 vitamiini: B1, B2,B6,B12, foolhape A ja C, D2 ja E · Sisaldab 5 mineraali: jood,mangaan,raud,vask ja tsink. · Positiivne efekt saabub juba m õne päeva jooksul.Kuulub gnld "energiaprogrammi" Formula I V Mille vastu on hea? · Radikuliit · Astma · Stress · Veenilaiendid · Diabeet ( stabiliseerib suhkru taste) · Phsoriaas (annab uue jõu nahale) · Reuma · Madal vererõhk · Impotentsus · Vistrikud · Kehakaalu vähendaja · Aregupeetuse abistaja · Vereloomeprobleemid · Jalgade valu vastu hea
vitamiin B6, vitamiin B1, vitamin B2, foolhapet Manustatakse suukaudu tablettidena Hind 105.- Ferromax Sisaldab 18 mg rauda Lisandid:tsinkaminohappekelaat, viinamarjakoorepulber, vaseaminohappekelaat, tumedate viinamarjade pulber, paakumisvastased ained E460 ja E551, pinnatöötlusaine E470b, tsink, vaske, Cvitamiin Manustatakse tablettidena või siirupina Hind:7579. Ferrovital Plus Rauasisaldus: 7mg Lisandid: foolhape, C-vitamiin, B12- vitamiin Manustamine:Suukaudne kas siirupi või kapslitena Hind: Siirup 157.- Kapslid 115.- Floradix Rauasisaldus: 7,5 mg Lisandid: Rauda sisaldav taimeprep., sisaldab vitamiine(B1,B2,B6,B12,C), ürtide ekstrakte, puuviljamahlu. Manustamine: suukaudu (siirup) 10ml 2x päevas Hind: 164.- Vital Iron Rauasisaldus: 36,7g Lisandid: Vitamiin C, B1, B2, B6, B12 Manustamine: Suukaudne tablettidena Hind: 125.- Biorauta
pärm, pähklid, kana, B6 püridoksiin kaunviljad, sea- ja veiseliha, munakollane, banaanid munakollane, pärm, maks, H biotiin pähklid, kama, idud, neerud Veeslahustuvad pärm, maks, kaunviljad, idud, kliid, spinat, brokoli, folaadid, foolhape, B9, 10, 11 lillkapsas, rohelised folatsiin taimeosad, paprika, pähkel, maasikad, neerud maks, munakollane, B12 kobalamiinid kala(konserv), juust, veiseliha, kana, piim puu- ja köögiviljad,
................................................................................................ 6 1.3.2 Valgud......................................................................................................... 6 1.3.3 Lipiidid......................................................................................................... 6 1.3.4 Vitamiinid.................................................................................................... 7 1.3.4.1 Foolhape............................................................................................... 7 1.3.4.2 D-vitamiin.............................................................................................. 7 1.3.4.3 C-vitamiin.............................................................................................. 8 1.3.5 Mineraalained.............................................................................................. 8 1.3.5.1 Raud................
kehalise koormuse Toksilisuse ülempiir 200 mg päevas taluvuse vähenemine. südame- ja veresoonkonnahaigused, igemepõeltikud, immuunsüsteemi häired kasvajad ning närvisüsteemi kahjustavad häired. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid • B1tiamiin • B2 riboflaviin • B3 niatsiin, nikotiinhape • B5 pantoteenhape • B10, B11 Foolhape • B12 kobalamiin • C askorbiinhape • H biotiin B1-vitamiin Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja efektiivsele toimele inimese vaimse seisundi osas on B1-vitamiin tuntud kui “vaimuvitamiin”. Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5
· Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid NAD+ Oksüdeerimis-redutseerimis reaktsioonid: CH3CH2OH + NAD+
Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele vaatamata on vajalik vitamiinide igapäevane saamine toiduga, sest vaid nii tagatakse varude
B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused
B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu
seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6
Tallinna Tehnikagümnaasium Tervis-vitamiinid Markus Abro 5A Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korraliku...
Mis siis ahvatleb tarbijaid kõikjal maailmas kasvatama ja ostma varem tundmatut seent? Vastus sellele on loomulikult lihtne - tema maitse, aroom ja koostis. Neist tunnustest on vast tähtsaim shiitake koostisosasse kuuluvad komponendid, mis on unikaalsed vitamiinide, aminohapete ja süsivesikute ehk õigemini öeldes polüsahhariidide osas. Shiitake viljakehad sisaldavad paljusid inimesele vajalikke vitamiine (B1, tiamiin, B2, riboflaviin, B3, niatsiin, B5, pantoteenhape, B9, foolhape, B12, kobalamiin, C, askorbiinhape, E, alfa-tokoferool). Shiitake valgud on parema aminohappelise koostisega võrreldes sojaoa, liha, piima või munade vastava koostisega, kuid seente valgu-, rasva- ja energiasisaldus on madal. Seetõttu sobivad nad toiduks eriti neile, kellel on probleeme liigse kehakaaluga. Shiitake kõige väärtuslikumaks koostisosaks võib vast pidada erilisi süsivesikuid, mis aitavad alandada vere
· bioorgaaniline keemia uurib elutegevuse keemilis-füüsikalisi aluseid biomolekulide tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme Metabolism Anabloism Bioelemendid Elevas olendis on üle 70 elemendi. Iseseisev töö (tähtaeg seminar) Vitamiinid: A, D, E, K, Q, F. B1, B2, B3, PP, B6, B12, B15, C, H, FOOLHAPE Nimetused (tähtnimetused, keemiline põhinimetus) Biofunktsioon organismis Defitsiidist tulenevad probleemid VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng
· Kaalium 93,0 mg · Fosfor 54,0 mg · Magneesium 22,0 mg · Kaltsium 11,0 mg · Naatrium 3,0 mg · Raud 1,3 mg · Tsink 0,8 mg · Vask 0,1 mg · Mangaan 0,3 mg · Seleen 8,6 µg 29 Vitamiinide sisaldus 100 g kohta · B1 0,08 mg · B2 0,06 mg · B3 2,06 mg · B4 13,4 mg · B5 0,14 mg · B6 0,12 mg · Foolhape 16 µg (vereloomet reguleeriv B-rühma vitamiin) · C - · K 0,80 µg 30 Kasutamine · Odrateradest valmistatakse: - tangu, - kruupe, - jahu. · Tangudest ja kruupidest tehakse peamiselt putru. · Enne kohviubade laiemat levikut valmistati odrast viljakohvi. · Otra on kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. 31 · Odrajahust valmistatakse pagaritooteid.
B rühma vitamiinid 11 Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse, kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. Vitamiin H ehk biotiin Osaleb kõigi toitainete ainevahetuses, oluline mitmete rasvhapete kujunemisel, närvisüsteemi töös ning tervete juuste tagamisel.
Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit) Kui söödas on vähe vitamiine, on neid vähe ka loomadelt saadavates produktides piimas, munades, koores, võis. Vitamiinide pikaajaline puudumine söötades põhjustab raskeid ainevahetushäireid, mida nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiini pikemaajalise vaeguse korral nimetatakse sellist seisundit hüpovitaminoosiks. Mitme vitamiini samaaegse vaeguse korral nimetatakse seda polühüpovitaminoosiks.
vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga. Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht ühendite rühma, millel on lähedane ehitus ja toime. Valdava osa vitamiinidest peab inimene saama toiduga. Siiski on mõningaid vitamiine, mida inimese seedekulgla mikrofloora on võimeline kas osaliselt või piisavalt sünteesima.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
