glükoosiks ja kasutatakse energiana. Lämmastikujääki (ammoniaaki) töötleb maks (muudab kusiaineks). Aminohapped Valgu koostises on ca. 20 aminohapet. Aminohappe struktuur: RCHCOOH NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool
Apolaarsed (hüdrofoobsed) aminohapped Leutsiin (Leu,L) Proliin (Pro, P) Alaniin (Ala, A) Valiin (Val, V) Kaks ülemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Trüptofaan (Trp, W) apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised
1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side peptiidides aminohapete vahel. Formeerumisel eraldub vesi. Esineb harilikult trans-
III. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu b...
numbriga (varem Kreeka tähega). Olenevalt aminorühma asukohast jaotatakse aminohappeid 2- ehk -aminohapeteks, 3- ehk -aminohapeteks jne. Bioloogiliselt tähtsad on -aminohapped, mis esinevad valkude koostises. 6. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. H2N-C(R,H)=O(-OH) 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3.Metioniin ei ole happeline kõrvalahel. 29
- ACE inhibiitorit vaja, blokkida angiotensiin II süntees, mis kutsub esile vererõhu tõusu. - Inhibiitor annab vajalikud sidemed aktiivtsentriga. Peptiidside aga puudub ja ensüüm jääb inhibeerituks, kuni inhibiitor asub aktiivtsentris. - Aktiivtsentris sisalduvad Zn2+ aatom ja arginiin; - Eeldati, et inhibiitoris peaks olema suktsiinhappe element; - Vastavalt ensümaatilisele reaktsioonile eeldati, et inhibiitor peaks sisaldama aminohapet; - Suktsinüül proliin valiti kuna ACE teadaolevas inhibiitoris – teprotiidis on terminaalne aminohape proliin ja suktsiinhappe derivaat oli analoogse ensüümi - karboksüpeptidaasi inhibiitor. - Suktsinüül proliin omas tõepoolest inhibeerivat toimet. Seega eeldati, et tekkinud karboksülaatioonid on seotud nii tsingi iooni kui ka arginiiniga. - Eeldati ka, et aktiivtsentris on olemas ruum aminohapete kõrvalahelate mahutamiseks.
üle. Müosiini mudel joonisel 4.6. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.6. 4.8. Retseptoorne funktsioon: valk on retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks. Näiteks retseptorvalk rodopsiin osaleb nägemisaistingu tekkes (Zilmer jt 2001). Joonis 4.7. 14 4.9. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis. Prolamiidi joonis nr 4.8. (Zilmer jt 2001) Joonis 4.8. 4.10.Energiasubstraadi funktsioon: ühe grammi valgu täielik oksüdatsioon annab 17,5 kj energiat ehk 4,3 kcal. Energeetiline funktsioon on otseses seoses varufunktsiooniga (Zilmer jt 2001). 15 KOKKUVÕTE Valgud oma mitmete struktuuride ja mitmesuguste funktsioonidega on tähtsad
trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. 4. Tekib 2 vesiniksidet, vt joonis loeng 28 slaid 20. 5. Õige lugemisraami identifitseerimisel alustatakse lugemist AUG initsiaatorkoodonist. 1. lugemisraami puhul saab kodeerida aminohappeid: ACC AUC UCG AGA vastavalt treoniin, isoleutsiin, seriin, arginiin. 2. lugemisraam (raami nihe ühe aluse võrra) CCA UCU CGA GAG vastavalt proliin, seriin, arginiin, glutamaat. 3. lugemisraam (raami nihe kahe aluse võrra) CAU CUC GAG AGU vastavalt histidiin, leutsiin, glutamaat, seriin. 6. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel, esimene nukleotiid on 5' otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3' otsa konserveerunud järjestus CCA kannab numbreid 74-76 olenemata sellest mitu nukleotiidi konkreetses tRNA molekulis on, sinna seotakse estersidemega aminohape . Joonis vaata loeng 15, slaid 42.
ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus
PHE – fenüülalaniin GLY – glütsiin LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised: ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin Alfa-süsinik ja 4 asendajat: o Vesinik (H). o COOH – karboksüülrühm. o Alfa-aminorühm – NH2.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
Liitvalgud (proteiidid) koosnevad nii valgulisest kui mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees.
sümbol ehk nendes salvestatakse geneetiline informatsioon. Geneetilist informatsiooni kantakse edasi ensüümide kaudu. (Tasku Tark kodulehekülg; 28.04.16) Aminohapped on karboksüülhapped, mis sisaldavad lisaks karboksüülrühmale ka amino rühma –NH 2. Kodeeritud aminohapeteks nimetatakse neid aminohappeid, millest koosnevad peaaegu kõik valgud.. Kokku on neid 20, mille hulka kuuluvad, näiteks glütsiin, alaniin, proliin jne. Kodeeritud aminohapped jagunevad omakorda asenamatuteks ja asendatavateks. Inimene hangib asendamatud aminohapped läbi toidu, et hoida kokku energiavarusid. Neid on kaheksa ja nad on kättesaadavad läbi loomse toidu. Asendatavad aminohapped suudab inimene ise sünteesida. (Ibid.; 28.04.16) Peptiidid on bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need α-aminohapped. Oligopeptiidid on kahest kuni kümne aminohappest
3. Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. 4. Prebiootilised aminohapped. Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid võisid kasutada sedatüüpi valke oma elutegevuses ja elu võis tekkida soolases vees. 5. RNA ahelate abiootiline süntees a) Abiootiliselt moodustunud ribonukleotiidid polümeriseerusid lühikesteks ahelateks . See võis
(Alaniin, tsüsteiin, glütsiin, seriin, treoniin, trüptofaan püruvaadiks). Neljasüsinikulised aminohapped konverteeruvad okaloatsetaadiks (aspartaat ja asparagiin). Viiesüsinikulised aminohapped konverteeruvad -ketoglutaraadiks. Isoleutsiin, leutsiin, trüptofaan atsetüül-CoA-ks Leutsiin, lüsiin, fenüülalaiin, trpptofaan, türosiin atsetoatsetüül-CoA-ks Arginiin, glutamaat, glutamiin, histidiin, proliin -ketoglutaraat Isoleutsiin, metioniin, treoniin, valiin suktsinüül-CoA-ks Aspartaat, fenüülalaliin, türosiin fumaraadiks 12. Kirjeldage puriin- ja pürimidiinnukleotiidide biosünteesi. Nukleiinhappeid ei ole toidus palju ja nad ei ole inimorganismi jaoks toitained. Vajaminevad nukleotiidid saadakse peamiselt lämmastikaluste ja nukleotiidide de novo sünteesi kaudu. Puriinnukleotiidide de novo sünteesiks kasutatakse glütsiini, aspartaati, glutamiini, CO 2 ja formüüljääki
amino- NH3 ja karboksüülrühma COOH ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Aminohappeid on võimalik mitmeti klassifitseerida. Struktuuri alusel jaotatakse aminohapped funktsionaalrühmade asukoha järgi alfa (α-), beeta- (β-), gamma- (γ-) ja delta- (δ-) aminohapeteks; veel on võimalik jaotada polaarsuse, pH ja kõrvalahela tüübi alusel. Valgud koosnevad 20 aminohappest, millest tavaliseimad on nt alaniin, arginiin, fenüülalaniin, leutsiin, proliin, trüptofaan, valiin jt. 16. Valkude lühiiseloomustus. Valk on makromolekul, mis koosneb ühest või enamast polüpeptiididst. Iga polüpeptiid koosneb aminohapete ahelast, kus aminohapped on ühendatud peptiidsidemega. 17. Geneetiline kood. Translatsiooni käigus muudetakse mRNA nukleotiidne järjestus valkude aminohappeliseks järjestuseks. Seejuures igale mRNA koodonile vastab tRNA antikoodon. Info ülkandmisel ühest süsteemist teise vajatakse geneetilist koodi.
Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad. Hädavajalikud: Histidiin, Isoleutsiin, Leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Asendatavad: alaniin, asparagiin, aspartaat, tsüsteiin, glutamaat, glütsiin, proliin, seriin, türosiin(moodustub fenüülalaniinist, mida ei saa asendada). Asendamatud aminohapped on saadavad ainult toidust. Asendatavad aminohapped on inimese organismis sünteesitavad. 5. Aminohapete kuus biosünteetilist perekonda ja seitse eellasmolekuli. 1. 3-fosfoglütseraadi perekond Seriin 2. -ketoglutaraadi perekond Glutamaat 3. Oksaalatsetaadi perekond asparataat, treoniin 4. Püruvaadi perekond alaniin 5. Riboos-5-fosfaadi perekond Histidiin 6
· Amgen on üks suurimaid biofarmaatsia firmasid ·EPOGEN® (epoetin alfa) ·Aranesp® (Darbepoetin alfa) ·Enbrel® (etanercept) ·NEUPOGEN® (Filgrastim) ·Neulasta® (pegfilgrastim) ·Nplate® (romiplostim) ·Prolia® (denosumab) e XGEVA® ·Sensipar® (cinacalcet) ·Vectibix® (panitumumab) ·EPOGEN® (epoetin alfa) - erütropoietiin, mis toodetakse rakukultuuri poolt ·Aranesp® (Darbepoetin alfa)- erineb endogeensest erütropoietiinist selle poolest, et sisaldab kahte lisa N-terminaalset oligosahhariidi ahelat. · stimuleerib erütropoieesi ja seda kasutatakse aneemia raviks, mis on seotud kroonilise neerupuudulikkusega ja kemoteraapiaga. NEUPOGEN® ja Neulasta® · Mõlemad on GCSF (granulocyte colony-stimulating factor) analoogid · Pegfilgastrimi on Filgastrimi edasiarendus, kus molekulile on lisatud N-terminusse 20kDa polüetüleen glükooli (PEG) molekul · Stimuleerib granulotsüütide prolif...
NH 15 Arginiin Arg R H2N-C-NH-(CH2)3 16 Fenüülalaniin Phe F CH2- 17 Türosiin Tyr Y HO CH2- 18 Trüptofaan Trp W -CH2- NH 19 Histidiin His H N COOH 20 Proliin Pro P N H LIISI KINK 11 BIOKEEMIA test I Ebatüüpilisi aminohappeid leidub teatud valkudes. Hüdroksülüsiin ja hüdroksüproliin on kollageenis, karboksüglutamaat verehüübimisvalkudes, püroglutamaat bakteriorodosiinis,
Osmoprotektorid Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis peab mikroob tõstma ka rakusisest osmootset rõhku. Muidu ta lihtsalt kuivaks ära. Rakku hakatakse transportima või rakus de novo sünteesima osmoprotektoreid. Osmoprotektorid on vees väga hästi lahustuvad väikese molekuliga ained (enamasti orgaanilised), mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku Levinud osmoportektorid Heterotroofsed bakterid ja magevee tsüanobakterid glutamaat, proliin, sahharoos, trehaloos Merevetikad mannitool, dimetüülsulfoniopropionaat, DMSP Soolajärvede tsüanobakterid glütsiinbetaiin Halofiised purpurbakterid glütsiinbetaiin, ektoiin, trehaloos Halofiilsed arhed ja mõned bakterid KCl Dunaliella (halofiilne rohevetikas)- glütserool Pärmid ja seened glütserool E. coli- gamma-aminovõihape, glutamiinhape, proliin. Stafülokokid- proliin. G(-) bakteritel on vaja ka glütserooli periplasmas.
aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Joonisel valge kasti sees. Neid on kokku 10. NB! Nende hulgas pole näiteks aromaatseid aminohappeid ja aluselisi aminohappeid. Tänapäevastes
CO ja H2-st; kõrge temperatuur; valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitede rünnakud ja Uvkiirgus olid palju suuremad kui praegu Katses sünteesitud produktid: alaniin, glütsiin, aspartaad ja aminobutüraat. Proteinoidid abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid Prebiootilised aminohapped need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga. Alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Kokku 10. Nende hulgas pole nt aromaatseid ja aluselisi aminohappeid. Tahke pinna (nt savi) tähtsus abiootilises sünteesis o Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks, savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. o Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
küüntes, sarvedes ja sõrgades. -keratiini leidub näiteks roomajate küünistes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn). Kaitsefunktsiooni omava raku näiteks võib tuua fibrinogeeni, mis ringleb veres ja on põhiaineks vereklombi tekkimiseks verehüübimisprotsessis. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis (Zilmer jt 2001). 1.2 Toitumissoovitused valkude tarbimisel Selleks, et tagada kõikide elanikkonna gruppide esindajatel normaalseks ainevahetuseks vajalike toitainete omastamise ning vähendada ennetatavate krooniliste haiguste riski, on tänapäeval väga paljud riigid välja andnud toitumissoovitused. Toitumissoovitused põhinevad
Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. 37 · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga
Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. 37 · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga
Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. 37 · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga
Valiin Türosiin beeta-alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini jäägid 31. Kas peptiidside on oma olemuselt? Amiidside 32.
Atmosfääri N 2 taandatakse NH4+'ks nitrogenaasi kompleksi abil. Erinevate reaktsioonide abil viiakse ammoonium edasi orgaanilistesse ühenditesse. Aminohapped Inimesele asendamatud aminohapped on: Arginiin, histidiin, leutsiin, isoleutsiin, metioniin, treniin, valiin, trüptofaan, fenüülalaniin ja lüsiin. Arginiin ja histidiin on asendamatud ainult lastel. Aminohapped jagunevad biosünteesi lähteühendite järgi perekondadesse: · -ketoglutamaat glutamaat, glutamiin, proliin, arginiin, lüsiin · püruvaat alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin · oksaalatsetaat aspartaat, aspargiin, metioniin, treoniin, isoleutsiin, lüsiin · fosfoenoolpüruvaat ja erütroos-4-P fenüülalaniin, türosiin, trüptofaan · 3-fosfoglütseraat seriin, glütsiin, tsüsteiin · 5-fosforibosüül-PP ja ATP histidiin Kõige parem lämmastikudoonor on glutamaat. Aminohapete degradatsioon
Veelgi enam, kuna valgu funktsioon tuleneb tema ehitusest, siis on lõppkokkuvõttes ka valgu bioloogiline roll määratud tema primaarstruktuuriga. 11. Valgu sekundaarstruktuur – mõiste; -heeliks, -struktuur: Sekundaarstruktuurina käsitatakse valgu molekuli ruumilist vormi, mis tekib vesiniksidemete moodustumise tulemusena polüpeptiidahela erinevate osade vahel. Iga peptiidsideme kohta tuleb reeglina kaks vesiniksidet, välja arvatud need peptiidgrupid, kus osaleb kas proliin või hüdroksüproliin. Viimasel juhul on võimalik vaid ühe vesiniksideme olemasolu. Kuigi vesinikside on ligikaudu 20 korda nõrgem kui kovalentne side, on neil 15 Maris Kallus KKS 2010 valgu molekulile tugevasti väljendunud stabiliseeiv toime. See tuleneb eelkõige vesiniksidemete väga suurest arvust.
Valiin türosiin -alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. Polüpeptiidi struktuur vaadelduna ühe C juures. Iga C juures on mingi ja väärtuste paar. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. V: Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin. 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? V: Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 30
· Valdav osa valke koosneb ühest, kuid osalt ka kahest või enamast ahelast. · Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Aminohape Lühend Aminohape Lühend Alaniin Ala Leutsiin Leu Arginiin Arg Lüsiin Lys Asparagiin Asn Merioniin Met Asparagiinhape Asp Proliin Pro Fenüülalaniin Phe Seriin Ser Glutamiin Gln Treoniin Thr Glutamiinhape Glu Trüptofaan Thp Histidiin His Türosiin Tyr Isoleutsiin Ile Valiin Val Glütsiin Gly Tsüsteiin Cys Valgu molekulide struktuur
0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+) 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet./Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Hüdrofiilse ehk polaarse kõrvalahelaga AHd: glutamiinhape, asparagiinhape, arginiin, histidiin, lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse kõrvalahelaga AHd: valiin, leutsiin, isoleutsiin, alaniin, fenüülalaniin, proliin, trüptofaan ja metioniin 28.(124) Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. Happelise iseloomuga on ainult kaks AHt, mis sisaldavad kõrvalahelas karboksüülrühma: glutamiinhape ja asparagiinhape 29.(125) Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest.
ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud). Asendamatud aminohapped: valiin, leutsiin, isoleutsiin, metioniin, lüsiin fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan. 2)Mittetäisväärtuslikud valgud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Kehalise töö ajal, valkude lõhustumise tulemusena aeroobsel tööl. Asendatavad aminohapped: alaniin, arginiin, asparthape, histidiin, tsüsteiin, glutamiinhape, glutamiin, glütsiin, proliin, seriin, tauriin, türosiin --- Valkude ringkäik looduses: Maksas toimub aminohapete ümbersuunamine. Transamiinimine - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape Desamiinimine - eraldatakse üleliigne aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides Toiduvalkudest saadavate aminohapete kasutamine: MAKSAS : • Aminohapete transamiinimine vastavalt organismi vajadustele
moluskitele. Sellised kasvukohad puuduvad järvedes. 2. Soolsus – rannikumere eri piirkondades soolsus erinev. Estuaarides soola-mageda segu loob tingimusi! Sagedasti muutuv soolsus põhjustab raskeid osmootilisi gradiente – tugev mõju organismidele. Eri taksonid lahendavad osmoosiprobleemi erinevalt. Õistaimedel on soolanäärmed, mis ei lase ülemäärasel soolal taimedesse tungida. Produtsentidel võime produtseerida orgaanilisi ühendeid – petaniin, proliin ja dimetüülsulfionipropionaat (DMSP) – aitavad säilitada osmootilise balansi rakumahlas. Seda ainet on estuaaride soontaimedes, ULVAs ( rohevetikas) ja fütoplanktonis. DMSP muutub dimetüülsulfiidiks (DMS) – suurimaid amosfääri jõudva väävli allikaid – põhjustab happevihmasid. DMS võib mõjutada pilvkatet. Loomad higistavad sooli nahale. 1
lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse kõrvalahelaga AHd: valiin, leutsiin, isoleutsiin, alaniin, fenüülalaniin, proliin, trüptofaan ja metioniin 28.(124) Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse
Met (M) i OH I asparagiinhape Asp (D) proliin Pro (P) //CH fenr-iulalaniin glutamiin Phe (F) sentn Ser (s)
ained (albumiinid, globuliinid, polüsahhariidid). Ka need eemaldatakse 32 töötlemise käigus enamasti kõik. Pärast epidermise (marrasknaha) eemaldamist jääb naha pinnale iseloomulik muster e maare, sest karvade ümbruses ulatub epidermis sügavale pärisnaha struktuuri sisse. Mõisted: Kollageen koosneb erinevate aminohapete jääkidest, kus põhilised on alaniin, glütsin, proliin, hüdroksüproliin, glutamiinhape, arginiin, lüsiin, aspargiinhape. Seega võib öelda, et kollageen on valk. Derma e pärisnahk. Epidermis e. marrasknahk. Mälva jääb alles pärast marrasknaha ja aluskoe eemaldamist. Kollageeni halb omadus on vähene vastupidavus vee suhtes. Külmalt pundub ta vees kõvasti. Seetõttu on märg parkimata nahk väga pehme ja veniv, kuivades tõmbub aga tugevasti kokku, muutub kõvaks ja rabedaks. Kuna
vaid vabanevad kehavalkude lagundamise käigus. Mäletsejalised kasutavad vatsa bakterite kaasabil ka mittevalgulist lämmastikku (karbamiidi ja ammoniaaki). Bioloogiliselt väärtuslikud on need valgud, mille koostises olevate aminohapete vahekord on organismi jaoks kõige soodsam. Mõningaid aminohappeid sünteesib organism ise, neid nimetatakse asendatavateks. Siia kuuluvad näiteks alaniin, seriin, proliin, glutamiinhape, asparagiinhape, glütsiin, glutamiin. Osa aminohapetest peab aga organism kindlasti saama toiduvalguga: need on asendamatud aminohapped. Nende hulka kuuluvad näiteks lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin. Histidiin ja arginiin on osaliselt asendatavad (sünteesikiirus organismis väike), tsüsteiin ja türosiin aga tinglikult asendatavad (sünteesitakse organismis
kehavalkude lagundamise käigus. Mäletsejalised kasutavad vatsa bakterite kaasabil ka mittevalgulist lämmastikku (karbamiidi ja ammoniaaki). Bioloogiliselt väärtuslikud on need valgud, mille koostises olevate aminohapete vahekord on organismi jaoks kõige soodsam. Mõningaid aminohappeid sünteesib organism ise, neid nimetatakse asendatavateks. Siia kuuluvad näiteks alaniin, seriin, proliin, glutamiinhape, asparagiinhape, glütsiin, glutamiin. Osa aminohapetest peab aga organism kindlasti saama toiduvalguga: need on asendamatud aminohapped. Nende hulka kuuluvad näiteks lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin. Histidiin ja arginiin on osaliselt asendatavad (sünteesikiirus organismis väike), tsüsteiin ja türosiin aga tinglikult asendatavad (sünteesitakse organismis asendamatutest aminohapetest metioniinist ja fenüülalaniinist)
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
Isoleeritud on 4 mutantide klassi, mille diferentseerumine peatub erinevatel etappidel. Kõige paremini on iseloomustatud asg ja csg mutante. asg geenid vastutavad A-signaalmolekulide sünteesi eest. Need erinevad streptomütseetide puhul kirjeldatud A-faktorist. A-signaalmolekulid jaotuvad temperatuuristabiilseks ja temperatuuritundlikuks fraktsiooniks. Temperatuuristabiilne fraktsioon koosneb aminohapetest proliin, türosiin, fenüülalaniin, trüptofaan, leutsiin, isoleutsiin ja alaniin ning polüpeptiididest, mis koosnevad eeskätt just neist aminohapetest. Temperatuuritundlik fraktsioon sisaldab vähemalt kahte ebaspetsiifilist proteaasi. Arvatavasti on ekstratsellulaarsed aminohapped ja lühikesed peptiidid saadud just tänu nendele proteaasidele. Alates teatavast A-signaalmolekulide kontsentratsioonist on diferentseerumine pärsitud. Kui nende kontsentratsioon langeb aga
Isoleeritud on 4 mutantide klassi, mille diferentseerumine peatub erinevatel etappidel. Kõige paremini on iseloomustatud asg ja csg mutante. asg geenid vastutavad A-signaalmolekulide sünteesi eest. Need erinevad streptomütseetide puhul kirjeldatud A-faktorist. A-signaalmolekulid jaotuvad temperatuuristabiilseks ja temperatuuritundlikuks fraktsiooniks. Temperatuuristabiilne fraktsioon koosneb aminohapetest proliin, türosiin, fenüülalaniin, trüptofaan, leutsiin, isoleutsiin ja alaniin ning polüpeptiididest, mis koosnevad eeskätt just neist aminohapetest. Temperatuuritundlik fraktsioon sisaldab vähemalt kahte ebaspetsiifilist proteaasi. Arvatavasti on ekstratsellulaarsed aminohapped ja lühikesed peptiidid saadud just tänu nendele proteaasidele. Alates teatavast A-signaalmolekulide kontsentratsioonist on diferentseerumine pärsitud. Kui
oluliselt geenide avaldumistaset trüpanosoomide ja taimede mitokondrites. 72 13. Translatsioon ja geneetiline kood Polüpeptiidide struktuur Erinevad geenid kodeerivad erinevaid polüpeptiide. Polüpeptiidahelates on aminohapped omavahel ühendatud kovalentsete sidemete kaudu. Rakus on 20 erinevat aminohapet. Kõigil aiminohapetel v.a. proliin on aminorühm ja karboksüülrühm. Aminohapped eristuvad üksteisest rühma (ingl. k. side group) poolest, mis võib erinevatel aminohapetel olla kas: 1) hüdrofoobne või mittepolaarne; 2) hüdrofiilne või polaarne; 3) happeline või negatiivselt laetud; 4) aluseline või positiivselt laetud. Just nende rühmade varieeruvus tagab individuaalsete valkude struktuursed ja funktsionaalsed iseärasused.
uridiinmonofosfaadid. Kuigi RNA editingi bioloogiline tähtsus on seni veel väljaselgitamisel, on selge, et see protsess mõjutab oluliselt geenide avaldumistaset trüpanosoomide ja taimede mitokondrites. 13. Translatsioon ja geneetiline kood Polüpeptiidide struktuur Erinevad geenid kodeerivad erinevaid polüpeptiide. Polüpeptiidahelates on aminohapped omavahel ühendatud kovalentsete sidemete kaudu. Rakus on 20 erinevat aminohapet. Kõigil aiminohapetel v.a. proliin on aminorühm ja karboksüülrühm. Aminohapped eristuvad üksteisest rühma (ingl. k. side group) poolest, mis võib erinevatel aminohapetel olla kas: 16. hüdrofoobne või mittepolaarne; 17. hüdrofiilne või polaarne; 18. happeline või negatiivselt laetud; 19. aluseline või positiivselt laetud. Just nende rühmade varieeruvus tagab individuaalsete valkude struktuursed ja funktsionaalsed iseärasused. Aminohapped on polüpeptiidahelas ühendatud kovalentselt, peptiidsidemete kaudu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
