Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"valkaine" - 26 õppematerjali

valkaine on kollageen (III tüüp) • Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud • Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros -
thumbnail
6
doc

1. iseseisev vahetöö

Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem. c) vere valkude puhversüsteem 22. Kõige kiiremini reageerib happe-leelise lisandumisele veres raud 23. Atsidoos tähendab...vere pH kiiret muutumist happelisuse suunas. 24. Alkaloos tähendab...vere pH nihkumist aluselisuse suunas. 25. Vere hüübimise põhietapid on: Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine ­ fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks ­ fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne. Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi...

Füsioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Metapoolne alkaloos ­ harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid. Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine ­ fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks ­ fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne. Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tervislik toitumine

Ärge kombineerige tärkliselist toitu nende toiduainetega, mis sisaldavad hapet (vt p.1). 3. Ärge sööge üle ühe liigi valgurikast toiduainet ühe toidukorra ajal. Erinevat liiki proteiinid vajavad ümbertöötlemiseks erinevat ajalist tsüklit ning ka seedesüsteemi erinevate näärmete tööd. Kui organism pingutab tugevalt isegi ühe valkaine omastamiseks, siis kahe või enama ümbertöötlemiseks kulub liiga palju energiat. Piirdudes millegi ühega, mis sisaldab valku, hoiate te kokku oma energiat, vältides selle mittevajalikku kulutamist ning sellele järgnevat väsimuse tunnet. 4. Ärge segage hapusid puuvilju valkudega. Pepsiin ­ ferment, mis on vajalik valkude ümbertöötlemiseks, hävib enamuse hapete toime tulemusena, kaasa arvatud puuviljade hape...

Toitumisõpetus
109 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude...

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia mõisted

Omavad pärilikkuse ainet, mille abil ta ennast paljundab elusas rakus.Võib paljuneda lüütiliselt (lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Veri

Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Veri

pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ­ ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök ­ südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon ­ torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter ­ seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Kogu materjal toote valmistamisel, kasutamisel ja hävitamisel LOODUSVARAD ­ TOIT toiduainete tootmine - umbes 30 kultuurtaime, söödavaid kuni 80 tuhat, neist umbes 7 tuhandet kasutatakse toiduks. Koduloomi on 100 liiki- tähtsamad veise, sea, lamba ja kodulinnu tõud. Vaid 8% loomsest valgust pärineb kalast. Toidu valkaine sisaldus olulisem kui toidukogus. Piirkondlikud erinevused on suured loomse valgu tarbimises. Toiduainete tootmise areng Energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine: Aafrika 1960-1990 vähenes Aafrikas toiduainete toodang inimese kohta 28%. Nälja ja alatoitluse all 100 miljonit aafriklast ja alates 1985. aastast toitub iga neljas aafriklane sissetoodud, toiduabi viljast...

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine"...

Uurimistöö
136 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Valgud

Fribrillaarsed proteiinid Skleroproteiinid on mehaaniliselt tugevad, vees lahustumatud valgud, mis moodustavad organismi tugi- ja kattekudesid. Kollageen moodustab sidekoe põhiaine. Sisaldub kõõlustes, kõhres, luudes ja mujal. Elastiin sisaldub kõõluste elastsetes kiududes. Müosiin sisaldub lihaskiududes. Kreatiin on sarvkoes (epidernuses, juustes, villas, sulgedes, küüntes, kapjades, sarvedes ja soomustes) sisalduv valkaine . 2 Fibroiin sisaldub looduslikus siidis. Proteiidid ehk liitvalgud Liitvalgud koosnevad lihtvalgust ja sellega ühinenud mittevalgulisest komponendist ehk nn. prosteetilisest rühmast. Fosfoproteiidides on prosteetiliseks rühmaks fosforhape. On oluliseks lüliks nii taimede kui ka loomade ainevahetuses. Lipoproteiidides on lihtvalgud ühinenud fosfatiididega. Leidub nii taimsete kui loomsete rakkude tsütoplasmas ja plastiidides....

Orgaaniline keemia
19 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin,...

Materjaliõpetus
190 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Allergia

Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine . Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi aine suhtes talletub orga-nismi immunoloogilisse mällu ja kui satutakse kokku jälle samade allergeenidega, siis vallandub vastav immunoloogiline reakt-sioon. Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Diabeet ehk suhkruhaigus

Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket. 4.2 Muutused neerudes Muutused tekivad neerudes aeglaselt. Tähtsamateks sümptomiteks on väsimus ja tursed. Neerud ei suuda uriini abil organismile kahjulikke aineid ja liigset vedelikku väljutada. Muutusi kutsutakse ka diabeetiliseksnefropaatiaks. Nende tunnuseks on uriinis normaalselt leiduva valkaine albumiini väiksemgi tõus. Seisundi varajast staadiumi nimetatakse mikroalbuminuuriaks, viitab neerude kahjustusele. Seisundit ravitakse patsiendil ka kõige väiksemal määral tõusnud vererõhku teatud kindlat tüüpi vererõhuravimitega ning vähendatakse valkude osakaalu toidusedelis. Kui haigus on kestnud 15-20 aastat, tekib neerukahjustus. Hoolimata ravist võib osa patsientidest sattuda dialüüsravile või neile tuleb teha neerusiirdamine. 4.3 Perifeerse närvisüsteemi kahjustused...

Anatoomia
53 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Alpakad

Triikida temperatuuril mitte üle 150°C pahemalt poolelt läbi märja lapi või aurutriikrauaga. [7:8] Villaste toodete säilitamisel tuleb püürata erilist tähelepanu kahjurputukate, aga samuti võimalike hallitus- või kõdunemiskahjustuste vältimisele. Kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks parim. [4: 140] 6.2 Tervis ja keskkond Teoreetiliselt võib villakiud kui valkaine põhjustada inimestel valkainete hülgimisreaktsioone. Sellist allergiat esineb siiski äärmiselt harva. Enamasti on allergianähud või nahaärritused seotud villa viimistluse või värvainetega. Ka villa karedus võib õrna nahka ärritada. Samuti võivad nahahäireid põhjustada villa külge kinnitunud tolm ja mustus. Põrandakattest või villasest tikist eralduv villatolm võib põhjustada hingamisteede ja limaskestade ärritust. Ka nendel juhtudel...

Materjaliõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised

Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised Luua 2012 Liblikõieliste sugukonna nimi eesti ja ladina keeles Liblikõieliste sugukond kuulub taimede Plantae alaliiki. Hõimkonna järgi liigitub katteseemnetaimeks Magnoliophyta. Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma...

Botaanika
8 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

Metapoolne alkaloos ­ harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid. Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine ­ fibrinogeeni muutumine lahustumatuks kiudjaks aineks ­ fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne. Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway)...

Füsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud

kiud `monteeritakse' väljaspool rakku · Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini interaktsiooni tulemusel · EM - elastse kiu keskel paikneb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid; perioodilisus puudub · Elastiin esineb ka mittefibrillaarses vormis - akendunud membraanid veresoonte seinas Retikulaarkiud · Retikulaarkiud on kollageenstest kiududest peenemad ning nad on hapete, aluste ning seedeensüümide suhtes suurema resistentsusega. Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud · Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros - kr hõbe) · Esinevad laialdaselt võrgustikuna retikulaarses sidekoes, hambapulbis, limaskestades, epiteeli ja sidekoe piiril, vöötlihaskiudude, rasvarakkude, verekapillaaride jt. struktuuride ümber. Amorfne põhiaine...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal.

Põleb hapnik aga mitte ainekoostisosad, mille kaudu laguneb aine ainekoostisosadeks. Kui inimene lõikab leiva pooleks või miljoniks ühikuks ei muutu selle kaudu ainemass ja kaal. Kui inimlik organism toodab valkudest verd ainevahetuse teel sellisel juhul muutuvad aine funktsioonid, siis tekkib küsimus millistest koostisosadest koosneb bioloogilise energiaühik. Valkaine rikastudes valguskiirega saavutab energia tootmises aine staatuse. Seoses inimese täiskasvanuks saamisega kaob inimlikus ihus kasvu vajadus ja tekkib energiaevolutsiooni vajadus vaimseks rikastumiseks ainevahetuse seaduste alusel. Inimlikus vaimses maailmas valguskiirega rikastatud verelible, rikastub biovooluga ja saavutab iseseisvust tagava staatuse. Iseseisev bioloogiline energiaühik peab omama valkainet kui kandeühikut, valguskiirt kui programmi ja biovoolu kui energiaühiku stimulaatorit...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nahakiht dermis

Dermise rakuvaheaine · Dermise olulisem osa, mis tagab rakkude varustatavuse toitainetega ja jääkainete transportimise; peamiseks koostisaineks on glükoproteiinid 2. Dermise rakud ­ sidekoe, vere- ja rasvarakud 3. Dermise kiud: · Kollageenkiud · Elastiinkiud · Retikuliinkiud Kollageen ­ tugivalk ja oluline valkaine sidekoes, liigestes, kõhredes ja luudes; on ehitusaineks ja elastsuse tagaja; kollageeni on moodustunud aminohapete ketist, selles on 19 aminohapet; kollageeni on mitut tüüpi (nahas esineb I ja III tüüpi kollageeni) Kollageenkiud ­ sisaldavad fibrille, on võimelised muutma oma asendit Kollagenaas ­ kollageeni lõhustav ensüüm Fibroplastrakud toodavad kollageenmolekule Elastiin ­ kollageeni sarnane, leidub dermas, liigestes, kudedes;...

Kosmeetika
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun