jätkab kaalus juurde võtmist. Liigutused muutuvad koordineeritumaks, laps avad ja suleb silmalaugusid. 6. lunaarkuu lõpuks kaalub embrüo 530-765 grammi ja on 20-25 cm pikk. Areneb kopsude verevarustus iseseisvaks hingamiseks. Kordetsentees, nabaväädi punteerimine loote vere saamiseks, millest saab diagnoosida verehaigusi, üsasiseseid infektsioone ja geneetilisi haigusi. *VII lunaarkuu 25-28 nädalal hakkab lootel kiire kasvamise aeg, küpseb ajukoor. Kopsudes moodustub surfaktant. Pikkus juba 35 cm ja kaalu 1000-1500 grammi. Loote kasvades väheneb lootevee hulk. KNS on nii arenenud, et kontrollib hingamist ja kehatemperatuuri. Organid on küll välja arenenud, aga pole valmis veel üsaväliseks eluks. *VIII lunaarkuul kasvatab loode pikkust. Enamik lapsi keerab pea allapoole, valmistudes ette sünniks. Loote pikkus 40 cm ja kaalub 1600-2000 grammi. Loode on nüüdseks tundlik ka valule. Seedetrakt ja kopsud on peaaegu välja arenenud
Hingamiskeskus paikneb (2p) a) hüpotaalamuses b) sümpaatikuse tüves c) ajutüves d) pikklikajus Hingamisneuronite (4p) aktiivsust mõjutavab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid, mis paiknevad nahas, lihastes, arterites, kopsudes. Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid (2p): köhimine, aevastamine (luksumine, haigutamine) Surfaktant (4p) on pindpinevust vähendav aine (rasvast ja proteiinidest koosnev aine) ja ta vooderdab alveoolide seinu. Perfusioon (2p) e kopsu verevoolutus on parem a) kopsupõhimikul b) kopsutippudes c) kopsutüves d) kopsusegmendis Alveolaarmembraan (6p) lahutab verd ja alveoolgaase, ta moodustub surfaktandist, lameepiteelist ja alveolaarepiteelist, elastsed- ja retikulaarsed kiud (Võib ka surfaktandist, alveoolidest ja veresoontest ning nende vahel moodustuvast seinast)
Intrapleuraalne rõhk on u -0,5 kPa tavaolekus, sissehingamisel kuni -1 kPa (-3 mm Hg ja -6 mm Hg resp.) LaPlace jõud väljendab rõhku. Vedelikumullisisene rõhk P= 2x T/r, kus T on pindpinevus ja r on mulli raadius. Väikestes mullides ja ka väikestes alveoolides seega peaks olema suurem rõhk, kui vedelik on sama pindpinevusega. Vedelik alveoolide seintes põhjustab pindpinevust,mis vähendab kopsude venimisvõimet. Surfaktant vähendab kohesiivseid jõude veemolekulide vahel. Väiksematel alveoolidel on rohkem surfaktanti, nii et nende pindpinevus on väiksem kui suurtes alveoolides- see aitab eri suurusega alveoolides rõhku ühtlustada. Kopsude venitatavus e compliance- ruumala muut rõhu muudu kohta . Venitatavus on elastse takistuse pöördvärtus, mis kujuneb kopsude ja rindkere venitatavuse koosmõjul. Sügaval sissehingamisel piiravad venitatavust kopsud,
välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel kõri hingetoru bronhid süda roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks. Spetsiifiliste alveolaarrakkude toodetav surfaktant vähendab alveoolide pinda vähendada püüdvat pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta. Mõjutavad looma suurus, vanus, tervislik seisund, füüsiline koormus, temperatuur, toodang. Hingamismaht- ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht Hingamissagedus- sisse- või väljahingamiste arv minutis Ekspiratoorne tipvool- õhuvoolu maksimum jõulisel väljahingamisel
välinehingamine: ninaõõs, suuõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, süda, roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks. Spetsiifiliste alveolaarrakkude toodetav surfaktant vähendab alveoolide pinda vähendada püüdvat pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta. Mõjutavad looma suurus, vanus, tervislik seisund, füüsiline koormus, temperatuur, toodang. Hingamismaht- ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht Hingamissagedus- sisse- või väljahingamiste arv minutis Ekspiratoorne tipvool- õhuvoolu maksimum jõulisel väljahingamisel
hapnikuvaene ehk venoosne veri. Alveoolides on hapniku konts. tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punastes verelibledes oleva hemoglobiiniga, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub CO2 verest alveoolidesse. Kuna veres on CO2 konts. kõrgem kui alveoolides, tungibki CO2 alveoolidesse. Arvatakse, et embrüonaalne surfaktant aktiveerib amnionis olevad makrofaagid, mis migreeruvad emaka lihastesse, põhjustades immuunsüsteemi interleukiin-1β sekretsiooni IL käivitab signaaliraja, mis stimuleerib prostaglandiinide sünteesi ja see kutsub esile emaka kontraktsioone, sellega ka sünnituse 8.Mesoderm 81. Mesodermi klassifikatsioon ja millised on vastavate mesodermide derivaadid? Hilises gastrulas on eristatavad: Aksiaalne e seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm, mis
Kujuneb haistmine, kuulmine, maitsmine. Loode hakkab ka silmi avama. Liigutused on aktiivsed, jõulised. Kopsud arenevad kiiresti, sagenevad hingamisliigutused. Tihti imeb loode rusikat või pöialt. Poistel laskuvad munandid kõhukoopast munandikotti. Kuu lõpuks on loode 30cm pikk ja kaalub 600g. 7. kuu (25.-28. nädal) Loode on saavutanud 2/3 sünnipikkusest. Kesknärvisüsteem suudab kontrollida hingamist ning reguleerida kehatemperatuuri. Loote kopsudes moodustub pindaktiivne aine e. surfaktant, mis tagab kopsude avanemise ja iseseisva hingamise sündimise järgselt. Kuu lõpuks on loode 35cm pikk ja kaalub 1000g. 8. kuu (29.-32. nädal) Toimub kasv pikkusesse ja kiire kaalu kasv nahaaluse rasvkoe arvel. Nahk on siledam ja roosam, juuksed on küllalt pikad, ripsmed ja kulmud hästi nähtavad. Liigutused on nüüd harvemad, kuid tugevamad, sest lootele jääb üha vähem ruumi end emakas liigutada. Enamus loodetest pöörab end nüüd peaga allapoole (peaseisu) ning jääb nii
annaabi.ee 
