Picasso tüüp(ristkülik, H/N) Silueti tasakaalustamiseks ja esiletoomiseks: · Salendada ja pikendada ülakeha; · Puusajoonel kasutada vormiloomiseks detaile. Soovitused: · Ülaosa: o Silmatorkavate detailideta; o Sirge- või poolliibuva lõikelised kleidid; o Keha järgivad 1- või 2-realised jakid-mantlid; o Detailid vertikaalsuunal; o Võib kasutada erinevaid kraesid, kaeluseid. · Mustrid: o Täpid; o Mummud; o Ruudud; o Triibud; o Sik-sakid. · Seelikud: o Sirge; o Paanidega; o A-lõikelised; o Hõlmikseelik; o Diagonaalsete lõigetega; o Tulpseelik(ülalt lai, alt kitsas. Väga jäigast kangast ei tohi olla). · Püksid: o Erineva lõikega(kangas olgu pehmem). Vältida: · Väga jäigad materjalid; · ...
Shaker- raputi- klassikaline(koosneb kolmest osast, valmistatud roostevabast terasest, keskmisel osal on sisseehitatud sõel. Bostoni shaker(koosneb kahest osast, alumine klaas on roostevabast terasest ja ülemine klaasist). Seguklaas- klaas, milles valmistatakse jooke mida ei shakeita, vaid segatakse Baari sõel- kastutatakse kurnamiseks, jää vältimiseks Baari lusikas Kokteili segaja segamisaeruke Jäänõu- tanggid, Metalis mesuurid, ehk mõõtenõud- 2,4,6 cl Jääsõel- aukudega ja sakid servad Mahlapress- sidrunmahla, apelsiini mahl segujookides Noad- sakilise srvaga, et puuvilju lõigata Riiv- riivitakse shokolaadi, muskaati, sidruki koort Plastmassist lõikelaud Jäävasa- haamer Jääpuustaja- tehakse prapeer jääd(killud) Korgitser-veinupudelite avaja Vahuveini pudelite avaja Tavaline avaja- õllepudeli, karastusjookide avamiseks Konservipurgi avaja Käterätikud Kokteili tikud- võib tüsta näpuga, kui tikk ei lähe joogi sisse Kõrred- tõstetakse tangidega
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHAT...
kasutamiseks loodud paberid) *Ümbrikud *Linttrükipaber *Kile *Mitmeosalised vormid või etiketikandjad *Triigitava siirdepildi paberi 5. 10x15 cm fotopaberi asetamine 1) Võtke kogu paber söötesalvest välja. 2) Asetage fotopaberipakk söötesalve, vastu salve paremat äärt, lühem serv ees ja läikiv pool all. Lükake fotopaberipakk edasi, kuni see peatub. Kui kasutataval fotopaberil on perforeeritud sakid, asetage fotopaber salve nii, et sakid jääksid teie poole. 3) Pigistage ja hoidke paberilaiuse juhiku ülaosas asuvat sakki ning nihutage juhikut sissepoole, kuni see fotopaberipaki vastu jõudnult peatub. Ärge pange söötesalve liiga palju paberit; veenduge, et fotopaberipakk mahuks söötesalve ega oleks paberilaiuse juhiku ülemisest otsast kõrgem. 6. Paberiummistuste vältimiseks tuleks järgida neid juhiseid: *Hoidke kasutamata pabereid kooldumise või kortsumise vältimiseks lapiti kinnises kotis.
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Mu...
Väikeloomade elektrokardiograafia Milleks kasutatakse? · Südamesageduse määramine · Arütmiate määramine · Elektrilijuhtivuse häirete määramine · Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati) Juhteviisid · V1 5-es parem roidevahemik rinnaku juures · V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetilin...
Kuna värvin ise, siis peanahaga tutvuma ma ei pea. Tean oma juuste olukorda. Sellele järgneb töövahendite kohale toomine. Teen omale A- ja B- telje jaotuse. Mille panen kurenäppidega kinni. Hakkan värve segama, võtan Wella Koleston Perfect Permanent Creme Haircolor in Super Mix 0/88 10g, millele lisan 10 grammi 3% H2O2. Teine värv on Wella Koleston Perfect Permanent Creme Haircolor in Super Mix 0/65 10g. Ja sellele lisan ka 10 grammi 3% H 2O2. A-teljele teen suured sakid. Vaata pilti : Sinist värvi hakkan kandma juustele 0,5 cm. paksuste salkudena ja kukla tagumisest osast, kogu juukse salgu pikkusele. Seejärel muljun salku. Sinise ja violetse sikk-saki vahele panen foolimi, et värvid omavahel ei seguneks. Samamoodi nagu alustasin sinise värvi kandmist juustele, kannan ka violetse.Viimasena kontrollin juuksekasvupiiri. Mõjuaeg mõlemal värvil on 30-45 minutit. Kuna mul on aega, siis vahepeal loputan ära värvikausi, pintslid ja kammid.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud noo...
Adavere Põhikool Margus Viller Uisutamise ajalugu Referaat Adavere 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ ..1 Erinevad uisud Rulluisud.......................................................................................................................... ......2 Kiiruisud........................................................................................................................... ......2 Hokiuisud......................................................................................................................... ......3 Iluuisud............................................................................................................................. ......3 Uisutamis stiilid Rulluisutamine....................................................
Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid
tagatakse südame töö rütmilisus. 4. Normaalselt tekib esmane erutus sinuatriaalsõlmes. Maksimaalse diastoolse potentsiaali tasemelt algab repolarisatsioonifaasi möödumise järel aeglane depolarisatsioon, mis saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve e lävipotentsiaali, vallandab aktsioonipotentsiaali. 5. EKG registreerimise põhilülitused on keha punktid, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades. P-Q interval vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina lihastele. R-sakk vastab erutuse levikule vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile QRS-kompleks iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust.
1337 tähendab leet, mis on lühenenud sõnast elite, mis tähendab eliiti. Varem peeti 1337 speak´i lahedaks ja arvutieliidi keeleks, sest seda oli küllaltki raske omandada. Jututubades kasutatakse 1337 speaki rohkem selle kasutajanime naeruvääristamiseks kui vestlemiseks. Näiteks kui muidu korrektse teksti sees on paar lauset 1337speak´is, siis see ainult näitab teksti autori suhtumist selle tõsimeelsesse kasutajasse. Otsesed näited: u sux0rz - sa sakid. Selline kirjapilt pidi olema kasutusel arvutimänguseks. (Oletak, et sellepärast, et seal ei saa õiges kirjakeeles kaasamängijaid solvata, kuna tsnsor on peal. P33r m3 - karda mind N00b uustulnuk" Kokkuvõtteks võiksin öelda nii palju, et minu arvates Internett on mugav koht inimestega suhtlemiseks ning samas ka uute tutvuste saamiseks. Loomulikult on sealt mugav otsida endale vajalikku informatsiooni erinevate valdkondade kohta. Kuid samas tuleks rõhku
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese mus...
see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole, kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed. Peale sakkide eristatakse segmente ja intervalle. Segment on ajavahemik kahe punkti vahel, aga intervall on mingi ajalõik (pikem kui segment). Biovoolud tekivad eluskoes, kui 3 on olemas potentsiaalne vahe. St. 1 punkt on ühesuguse laenguga, teine punkt teise vahega.
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati keerulisi kaitsetornide ja müüristike süsteeme. Läbipääsud olid mõeldud kaupmeeste ja teiste tsiviilisikute tarbeks, kuid ka selleks, et oma sõdureid vasturünnakule või luurele saata. Läbi müüri suudeti tungida vaid kahel korral. Kallaletungijate eest kaitsesid sõdureid kahe meetri kõrgused müüri sakid. Müür on nii lai, et selle peale mahub kõrvuti viis ratsanikku. Ehitati rohkem kui 30 000 torni, seega üks torn umbes kahesaja meetri tagant. Kõige raskemini kaitstavates kohtades, nagu orud ja jõekaldad, tugevdas müüri teine või isegi kolmas paralleelne müüriosa. Tööd kestsid rohkem kui kolm sajandit. Tänapäeval näha olev müür on valdavalt Mingi keisrite käsul toimunud 200-aastase ehitustöö tagajärg. Siiski on müüri lagunemisele tugevasti kaasa aidanud hiina talupojad,
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
3 18. EKG registreerimise põhilülitused? Lülitus on kehapunkt, kuhu asetatakse elektrood elktriliste potsentsiaalide registreerimiseks. Sõltuvalt elektroodide omavahelisest ühendusest eristatakse polaarseid ja unipolaarseid lülitusi. Unipolaases lülituses registr elektrilises potents-d keha pannale asetataud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse (0-potentsiaali) eketroodi vahel. Unipolaarsed jäsemelülitused... 19. EKG sakid ja intervallid, nende vastavus erutuse tekkele ja levikule südames? Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) · P-sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s) · P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s)
- kaheli 3-7, üsna ebasümeetrilised - kergelt munajad - tömpjad hambad, lisalehekesed - liitlehe roots on kaetud hallika härmendisega (suht sirgeservaline, tuhm tumeroheline, väga kahtlased hõlmad kui on, pealt haljas) * Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan - lehed sõrmjad 5-7 - äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid (massiivne, justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne)
erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKGd. EKG sakid elektrokardiogramm. Normaalsel EKGl esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati Rga, negatiivseid väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool Rsakki Qga ja Rsakist tagapool S ga
Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada
EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning
EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte
Sisukord PRINTERID................................................................................................................................ 3 VÕRGUPRINTER............................................................................................. 12 PRINTERITE ÜHILDATAVUS VÕIMALUSED........................................................ 12 PRINTEREID ISELOOMUSTAVAD SÄTTED.......................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD:................................................................................... 13 Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printere...
Kubemelünfisõlmed Märgi ja nimeta atriaalosa sakk (8) ja intervall (9) Atriaalosa sakk ja intervall P- sakk P-Q intervall Märgi ja nimeta ventrikulaarosa sakid ja ????????? intervallid Märgi joonisele antigeenide ja antikehade nimetused ja asukoht (erütrotsüüdil või vereplasmas ) ja veregrupp ABO- süsteemis ja Rh- süsteemi antigeenid ja antikehad (6p) 3 Erütrotsüüt ABRh+ Veregrupp
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
väliskindlustustest läbi murdnud. Väljakaevamised loovad mingisuguse pildi nendest linnadest enne kui neid tabas häving. Nad olid avarad, rahvarikkad ja omapärase iluga. Linna keskpunktiks geograafiliseks, arhitektuuriliseks ja poliitiliseks oli kindlus, mitte tempel. Selle põhiplaan oli korrapärane, sisemuses palju elu- ja laoruume, tema müürid olid kõrged ning siledad, torni ülaserva ümbritsesid hambulised sakid. Ka tempel kujutas endast jumalateenistuseks kasutatavate ruumide teatud kombinatsioone ladudega. Hattusa peatemplis olid näiteks umbes sada ruumi, millest seitsekümmend oli kasutusel ladudena. Ühiskondlike ja muude hoonete arhitektuur oli lihtne, ilustamata, "geomeetriline". Ainsateks ilustusteks olid nendes peale portaalilõvide puust sambad, mis hoidsid ülal lameda katuse ettenihutatud osa; need sambad oli asetatud skulptuuridega ehitud soklitesse.
värvi) Delete . Ridade ja veergude vahetamine : Akt. By Row ja By Column Nupud : Data Table tabel lisatakse graafiku alla . N! Oluline on täpne info . 44 Chart Type graafikuliigid Joondiagramm muutused ajas Sektordiagramm osalus Diagrammi täiendamine : 1x klõpsa paremklõps tühjal alal Chart Option Chart Option sakid : · Titles pealkiri, telgede nimetused · Axis x/y-telgedel skaala automaatkuvamine · Gridlines abijoonestik · Legend lipiku asukoht · Data lables väärtused, % · Data Table andmetabel 45 46
Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100%, kus RR = kogu tsükkel. 7.Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib kontraktsioonil tekkiva südame kuju muutumisel (südame tipu puutumine vastu rindkere). Võimalik palpeerida viiendas roidevahemikus. Südame toonid – südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Mõõdetakse fonokardiograafia abil (võimaldab uurida südame toone helisageduse diapasoonides,
Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle. Erutus antakse närvirakult organitele. Erutus läheb üle lihaselt närvile. Elektrokardigramm e südame film. Eletrilised muutused. Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases. Elektrotüüdid reag. Elektrilisetele muutustele, saame teada mis toimub südame lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases. Sakid pos kui suunatud üles, kui alla siis neg. psak näitab kuidas levib erutus kodades. Qdrssak erutuse levik vatsakestesse. Sakkide kõrgused, osa pos võib muutuda neg. Milline on saki kuju, kestvus, kuidas toimub erutuse levik südamelihases. Vereliikumine veresoontes allub hemodümnaanikale seaduspärasusele. Mida suurema rõhu all veri liigub seda suurem on soodustus. Veresoonte pikkusest, mida pikem on vereringe seda suurem on takistus vereringele
kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne. Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „illusioonid“ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Teadvuse- ja psüühikahäired. Teadvuse selguse häired. Kvantitatiivsed (somnolentsus, soopor, kooma); kvalitatiivsed (deliirium, psühhoosid) 4
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. ELEKTROGARDIOGRAAFIA ja selle kirjeldus (Lk. 46) Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole, kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed. Peale sakkide eristatakse segmente ja intervalle. Segment on ajavahemik kahe punkti vahel, aga intervall on mingi ajalõik (pikem kui segment). Biovoolud tekivad eluskoes, kui on olemas potentsiaalne vahe. St. 1 punkt on ühesuguse laenguga, teine punkt teise vahega. 13.loeng 6. Vererõhk
Modelleerijana on võimalik salvestada mõni raskesti ligipääsetav koht, mille hiljem leiad ühe kliki abil üles. Iga vaatega on võimalik salvestada kaamera positsioon, erinevad stiilid, kihid, jne. Stseeni loomiseks vali menüüst Window>Scenes Pluss-märk lisab uue slaidi ja miinus-märk eemaldab aktiivse slaidi Kui oled välja valinud uue vaatenurga, loos uus slaid ja vajuta Update Scene Ekraani üles tekivad slaidi sakid, millele klikkides saab valida salevstatud vaateid Slaidiesitluse salvestamiseks videona kliki File>Export>Animation, vali soovitud formaat ja vajuta nuppu Export. 109 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 22.3 Kui pikk on animatsioon? Animatsiooni seaded leiad, kui vajutad Window>Model Info, kust saad muuta
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
Kui soovitud muudatused on ühekordsed, on otstarbekas muudatusi teha alustatud failis ja prototüüp faili mitte muuta. 60 3d modelleerimine o Aktiveerida lindilt View lisaks lehe tüübile Working ka Background ja 2d Model [joonis 6-2;a] o Akna alla serva tekivad juurde nõutud sakid. [joonis 6-2;b] a b joonis 6-2 Vajutades hiire parempoose klahvi mõne saki nimel, avaneb menüü, kus on võimalik teha valikuid lehtede lisamiseks, kustutamiseks, ümber nimetamiseks ja häälestuse muutmiseks. Oluline on jälgida et hiire parempoolset klahvi vajutamisel ,,joonise vormistamise lehel", lisatakse sama tüüpi leht
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
fikseerida ning kas kohe monitori ekraanil jälgida või hiljem üleskirjutust analüüsida. EKG uuringutel kasutatakse erinevaid lülitusi südame eri osade uurimiseks, kuid tuntuim on põhilülitus, mis annab üldpildi kogu südamest. EKG aparaadi e elektrokardiograafiga registreeritud elektrokardiogrammil on näha joon, mis on kohati sirge, kohati aga järskude sakkidega sirge joon tähendab diastolit (lihas ei tööta), sakid aga südame eri piirkondade tööga kaasnevaid elektriliste potentsiaalide muutusi: · P-sakk näitab kodade lihaskoe depolarisatsiooni enne kokkutõmmet · QRS-sakkide kompleks näitab vatsakeste lihaste depolarisatsiooni · T-sakk näitab vatsakeste lihaste repolarisatsiooni Elektrokardiogrammi analüüsil mõõdetakse diastoli pikkust, sakkide kõrgusi ja omavahelisi suhteid, sakikomplekside omavahelisi suhteid jne. Südame arengust:
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograa...
Et suitsunälja- ja toidunäljakeskus asuvad ajus kõrvuti ning on üksteist rahuldavad, siis selle ravimi puhul ei teki suitsetamisest loobujal ka näljatunnet. Teine ravim vahetab ära «lukuaugud», seega modifitseerib retseptoreid. See tähendab, et ravim avab «lukuaugud» ise, blokeerides need nikotiinile ehk muutes nikotiini valevõtmeks. Ravimi enda toime on aga rahulik ja dopamiini tootmine samamoodi, varasemad kõrged sakid kaovad ära. (Jõgi, 2011) 14 Tablettravi bupropiooniga (antidepressant, mis seoses pikendatud toimeajaga ei oma antidepressantidele iseloomulikku rahustavat efekti). Ravim ei sisalda nikotiini, tagab nikotiinist sõltuval suitsetajal närvisüsteemi vajaliku aktiivsuse ilma lisa nikotiinita. Tablettidega loobumisel tekib vähem vaevusi, kuna ravim võtab ära tugeva suitsunälja. (Ani, 2015) Uuringute kohaselt lõpetas suitsetamise 19 inimest sajast, kes võtsid bupropiooniga
Hakati kasutama sammasportikust oli äärmiselt populaarne, tihtipeale ehitati neid ka juba vanematele hoonetele juurde. Uued hooned olid vanematest palju suuremad ja ruumikamad ning ka ruume oli rohkem (näiteks Aaspere mõis, Hõreda mõis, Raikküla mõis, Riisipere mõis)Historitsism pöördumine tagasi ajalukku, kasutati tihti neo-gootikat, eeskujuks oli inglise keskaegsed lossid. Stiil oli vabam, ei olnud nii jäik. Oli palju detaile tornid, sakid. Ehitusmaterjalina hakati kasutama ka graniiti ja telliskivi (nt Alatskivi mõis, Sangaste loss, Jäneda mõis, Kalvi mõis, Laitse loss). Perekonna ühtekuuluvustunne oli äärmiselt suur. 19. saj oli suurte muutuste aeg. · Põllumajanduslikus mõisamajanduses aadlikest hakkasid välja kujunema suurpõllumehed. Selline töötamine polnud enam orjatöö jõul enam efektiivne. Saadi aru, et palgaliste tööliste jõud on efektiivsem. Tekkis moonakate kiht.
Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime. Kuklasagara nägemiskoore ühepoolsel kahjustusel tekib homonüümne hemianopsia. Võib esineda ka visuaalset agnoosiat, mis on võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või inimesi. Samuti ka visuaalseid hallutsinatsioone, mis jagunevad oktsipitaalseteks (formeerumata, mustrid, sakid, sähvatused), temporaalseteks (formeerunud, komplekssed, täidavad vaateväljad) ja illusioonideks (mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Kortikaalne pimedus: pupillide reaktsioon valgusele normis, teadlik nägemine aga puudub. 3. TEADVUSEHÄIRED; DEMENTSUS Teadvuse selguse häired Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed teadvuse selguse häired on: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See
arvutatakse need EKG puhul üheks ühiseks vektoriks (summavektoriks). EKG-pildil näha olevate sakkide suurused (kõrgused) sõltuvad samuti elektrit juhtivatelt elektroodidelt saadavate vektorite omavahelisest suhtest. Kui infarkti korral südame tagaseina juures mingi lihaseosa rivist välja läheb, siis puuduvad selle osa elektrilised pinged, mida südame tagaseinas mõõta. Eesmiste rinnakuelektroodide juures aga lähevad sakid suuremaks, sest puudub südame tagaseina „vastasmängija“, mille vektor muidu maha lahutataks. Elektrokardiograafiga saadav pilt trükitakse tavaliselt EKG-ribale, milleks kasutatakse EKG- paberit. Südamesageduse esitamine EKG-paber on standardne. Tänu sellele saab erinevaid EKG-kõveraid võrrelda. 765 Joonis 51.5. EKG paber EKG-paberi omadused
Sinuatriaalsõlmest levib erutus 0,3 m/sek üle kodade- kodade kontraktsioon Kodade ja vatsakeste piiril läbib atrioventrikulaarsõlme 0,02 m/sek Atrioventrikulaarsõlmest üle vatsakeste 4 m/sek vatsakeste kontraktsioon 29. Elektrokardiograafia mõiste, elektrokardiogrammi põhikomponendid. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. Elektroodid kinnitatakse esi- ja tagajäsemetele. Elektrokardiogrammi (ajas muutuvate potensiaalide kõver) põhikomponendid: EKG sakid: P-kodade depolarisatsioon, QRS-vatsakeste depolarisatsioon, T-vatsakeste repolarisatsioon Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht
Sinuatriaalsõlmest levib erutus 0,3 m/sek üle kodade- kodade kontraktsioon Kodade ja vatsakeste piiril läbib atrioventrikulaarsõlme 0,02 m/sek Atrioventrikulaarsõlmest üle vatsakeste 4 m/sek vatsakeste kontraktsioon 29. Elektrokardiograafia mõiste, elektrokardiogrammi põhikomponendid. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. Elektroodid kinnitatakse esi- ja tagajäsemetele. Elektrokardiogrammi (ajas muutuvate potensiaalide kõver) põhikomponendid: EKG sakid: P-kodade depolarisatsioon, QRS-vatsakeste depolarisatsioon, T-vatsakeste repolarisatsioon Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht
Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab
võimalikult kiiresti. Samas on olukordi, kus me ei taha maksimum kvaliteeti, vaid võimalikult väikest failimahtu. Näiteks kasvõi selle juhendi pildid. Selleks vali menüüst File>Save for Web... See avab meile esialgu päris keerulise seadete akna. Kuna tegemist on nüüd pildi kokkupakkimisega (kompressiooniga), siis kaotame mingi osa pildi kvaliteedis. Et paremini võrrelda uut pilti originaaliga on akna ülaservas sakid - vali näiteks 2-Up. Sel juhul kuvatakse ülemises aknas originaalpilt ja alumises sinu seadetega. 34 35 Pildi kokkupakkimiseks antakse meile viis formaati ja vaatame neid lähemalt. GIF GIF (CompuServe Graphics Interchange Format) on rastergraafika pildiformaat, kus pilt pakitakse kokku kadudeta. Selleks kasutatakse LZW- algoritmi maksimaalset kompressiooniastet 5:1. Idee seisneb selles, et
· Uue töölehe lisamiseks olemasoleva töölehe ette valige see tööleht ja klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid käsku Lisa ning seejärel käsku Lisa leht. Võite paremklõpsata olemasoleva töölehe sakki ja seejärel klõpsata käsku Lisa. Vahekaardil Üldist valige ikoon Tööleht ning seejärel klõpsake nuppu OK. Korraga mitme töölehe lisamine 1. Hoidke all tõstuklahvi (SHIFT) ja valige nii mitme olemasoleva töölehe sakid, kui mitu uut lehte soovite lisada avatud töövihikusse. Kui soovite näiteks lisada kolm uut töölehte, klõpsake kolme olemasoleva töölehe sakki. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Lisa ning seejärel käsku Lisa leht. Vahel on heaks lahenduseks lehest koopia tegemine. Koopiale tuleb kaasa ka lehe sisu. Ühe töövihiku piires koopia tegemiseks: 1. Lohistad kopeerimist vajava lehe uude asukohta (hiirt ei lase veel lahti). 2
Need „kaardid” on, võrreles teiste „kaardipakkidega” rõhtsuunas tugevasti välja venitatud – laius ligi tosin korda suurem kõrgusest. Teiste käskude kaartidel on see suhe tavaliselt võrdne vana kinofilmi omaga, näiteks käsu OPTIONS kaartidele 4 : 3 (laius : kõrgus) Iga ülariba kuju ja koostis sõltub sellest, milline „kaart” on parajasti kasutusel (aktiivne). Ülariba kaartide sakid joonestamis tööala – 2D Drafting & Annotation Kaart „Home” (otsetõlge – kodu), sisuliselt enamkasutatav Edasi on Tööriistakastid näidatud „osaliselt avatult” ja selle kõrval avatult, s.t. „nööpnõelaga” kinnitatudt : Tööriistakastide täiendavad kasutusvõimalused: a) kui tööriistakasti nimetuse kõrval olev teravikuga allapoole suunatud kolmnurk ▼ näitab, et tööriistakasr on täiendavalt avatav:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
