Anne-Ly Padrik HT-16 põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas suhteliselt suured kahjustused suur- või väikeajus ei pruugi nii ohtlikud olla. Suuraju valgeolluse moodustavad juhtteed, mis jagunevad kolmeks: · assotsiatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires · komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja
- Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea, foveola? nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1
liigutused, valu tajumine Peaaju piirkonnad 4. Vaheaju – peaaju koorealuse tundlikkuskeskus – peaaegu kogu sensoorse info saatmine ajukoorde, hüpotalamus – kontrollib sisenõresüsteemi (ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, emotsioone, seksuaalsust, mõnu valu ja stressi. Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk- kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida ühendab mõhnkeha. Poolkerasid katab suurajukoor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa, kus toimub kõrgem närvitalitus: teadvus, mõtlemine, aistingud, taju, tähelepanu, mälu, õppimine. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 10 – 14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod Suurajukoore sagarad ja nende funktsioonid KIIRUSAGAR Kõnest aru saamine, „kaart“
*termoregul,*toitumise regul *emotsioonide regul *une/ärkveloleku tsüklite regul EPITALAMUS sisaldab tuumasid mis on seotud lõhnade tajumisega ning reguleerib emotsonaalseid ja siseelundite reaktsiooni lõhnadele. Epitalamuses paikneb epifüüs mis reg ärkveloleku/ une tsüklit ja ealist arengut. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6) Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera. Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7) Suuraju sagarad ja nende funkt: 1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8)
PEAAJU saab infot (meeleelundite kaudu) piirdenärvisüsteemi vahendusel ümbritsevast keskkonnast ja organismis toimuvast Kaalub ligikaudu 1,35 kg Koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust Kurruline pind (hallainest) on peaaju koor; paksus u 3mm Hallaine moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid Valgeaine müeliintupega neuriidid MÕHNKEHA ühendab aju poolkerasid KESKAJU silmade ja pea automaatsed liigutused (liikuv objekt) VÄIKEAJU liigutused, peenregulatsioon, koordinatsioon, tasakaal PIKLIKAJU reguleerib südant läbivat verehulka, hingamist, seedimist HÜPOTALAMUS koos ajuripatsiga juhib sisenõrenäärmete tööd SELJAAJU vahendab infot peaaju ja teiste elundite vahel Suuraju poolkera sagarad OTSMIKUSAGARA koor reguleerib kõne, mõtteid, kiirusagar
surutud Osalevad seljaaju ja piklikaju Osalevad suuraju poolkerad 13. Millistest osadest koosneb refleksikaar? Vastus: 1. Retseptor - (tundenärvi lõpmed) võtab ärrituse vastu 2. Tundenärv - viib erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse töötlemine KNSis (selja- või peaajus) 4. Motoorne neuron viib erutuse reageerivale organile 5. Reageeriv organ 14. Peaaju osad ja nende ülesanded. Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju. Kontrollib elutähtsaid automaatseid talitlusi )nt südametegevust, hingamist, seedimist jne) Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15. Suuraju sagarad, nende ülesanded. Vastus: Otsmikusagar - kõne, mõtted, tunded Oimusagar - mälu, kuulmine Kiirusagar - puute- ja valutundlikkus Kuklasagar - nägemine 16. Mis kaitseb aju? Vastus: 1) Kolju
tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. III, IV peaajunärvi tuumad - katteplaat e. nelikküngastik. - nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus
Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades) III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised Välimine ehk kõvakest tihe sidekoeline leste, moodustab pea- ja seljaaju ümber
signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järkjärgult ka organismi kasvades. Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit närviraku kehast eralduv jätke. Limbiline süsteem Limbiline süsteemi all mõeldakse piirkonda, mis ühendab aju poolkerasid ning tegeleb muuhulgas lõhnataju, unehormooni tootmisega taalamuste vahel olevas käbikehas, emotsioonide ja mälestustega. · Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. · Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. · Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone....
pedunculus cerebellaris medius VÄIKEAJU – CEREBELLUM - tagaaju dorsaalosa, mis on alaarplaadist välja kasvanud - kaal: umbes 150 g - paikenb tagumises koljuaugus - ülapinda eraldab suuraju kuklasagaratest suuraju ristilõhe – fissura transversa cerebri - alapinna keskel on väikeajuoruke – vallecula cerebelli (A1) seda täidab piklikaju OSAD - paarilised poolkerad – hemispheria cerebelli (AB2) - poolkerasid ühendav keskne paaritu osa – uss – vermis (AB3) - katkematud paralleelsed ristilõhed – fissurae cerebelli (AB4) jaotavad poolkera ja ussi käärudeks, sagarikeks ja sagarateks Folia cerebelli (AB5) - väikeajulehekesed - õhukesed käärud, kujult üsna sarnased Lobuli - sagarikud - sügavamate lõhedega eraldatud kääruderühmad - igale ussi sagarikule (neid on 9) vastab teatud kindel poolkera sagarik Lobi - sagarad - arvult 3
2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines
152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha. Raamat 146 Otsaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht.
seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. 112. Otsaju osad, mõhnkeha: otsaju osad (joonis 18 lk 30): külgvagu, oimusagar, kuklasagar, kiiru-kuklavagu, kiirusagar, posttsentraalkäär, tsentraalvagu, pretsentraalkäär ning laubasagar. Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel. 113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus,
29. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Parasümpaatiline: söömine ja puhkamine, juhib organismi taastamist Sümpaatiline: võitlemine ja põgenemine, kiireneb pulss, pupillid laienevad, iiveldus, värinad, higistamine. Valmistab organismi ette põgenemiseks 30. Neuron. Akson. Dendriit. Neuroneid ca 15-33 mlrd ajus. Jagunevad: impulsse saavad- dentriit ning impulsse edasi andvad-akson 31. Limbilise süsteemi mõju psüühikale. Ühendab aju poolkerasid. Tegeleb unehormooni, emotsioonide ja mälestustega 32. Aju vanim osa. Hipokampus ja amügdala. Tähtis emotsioonide tekkes-nii viha kui nauding. Sensoorne taju, südamelöögid ja kehatemperatuur 33. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: ratsionaalne, loogiline, matemaatika, aeg, analüütiline, keel, teadus, mõistus Parem: emotsionaalne, intuitsioon, muusika ja kunst, ruum, loovus, kirg 34. Broca ja Wernicke keskused. Brocka- kõne produtseerimine
- piklikust ajust eespool - jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga - sillas paiknevad unekeskus ja hingamiskeskused, mis funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega ● VÄIKEAJU CEREBELLUM - paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus - kaalub 120-150g - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast e USSIST VERMIS - väljastpoolt kaetud arvukate ristipidiste lõhedega, nende vahel pikad ja kitsad käärud e VÄIKEAJULEHED. ● Väikeaju peamine funktsioon: - lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine - väikeaju vahendusel pärsitakse inertsi mõju kehaosade liigutustele - reguleeritakse liigutuste ulatust, jõudu ja kiirust - ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
o allub kergemini autoriteetide mõjutusele o usub, et tulevik on ettemääratud o planeerib vähem tulevikku o pingutab eesmärkide nimel vähem KÕRGEM NÄRVITALITLUS. Inimese aju kaalub ligikaudu 1300-1400 g. Aju kaalul ja inimese intelligentsusel pole täheldatud otsest omavahelist seost. Aju koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Ometi on tegemist keerukaima bioloogilise struktuuriga. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid Närvisüsteem võimaldab: 1 Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi.
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Seljaaju eesmis-külgmistest vagudest väljuvad kõhtmised juured – motoorsete neuronite aksonite kimbud, mille kaudu kantakse närviimpulsid edasi perifeeriasse." TÕENE 137.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Ajupõhimiku tuumad on suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, mis osalevad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus keha asendi säilitamises ning liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonis. *Suuraju poolkerasid ühendab mõhnkeha. *Püramiidsüsteemi juhteteed ristuvad piklikajus, mille tulemusena antakse motoorsed impulsid keha vasaku poole lihastesse paremast suuraju poolkerast ja vastupidi. *Assotsiatsiooniväljad on ajukoore alad, millel pole domineerivalt sensoorset või motoorset funktsiooni. *Limbiline süsteem avaldab reguleerivat toimet siseelundite talitlusele, aitab tagada organismi homöostaasi ning kontrollib inimese emotsionaalset käitumist.
koorealustes str-des allpool paiknevad. Osa neuronitest on sillas ja just need neuronid, mis sisse- ja väljahingamise faaside pikkust reguleerivad. Sillaf-nid seotud vastavate peaaju närvide f-dega. 5. närv on põhiliselt näo pk-st pärit tundlikkust juhtiv närv, tal on kolm haru (sp ongi kolmiknärv). Väikeaju ehitus ja f-d: Väikeaju ehk ajuke e cerebellum. Väikeaju paikneb kukla piirkonnas, jääb aju tüvest tahapoole. Koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis, mida nim. ussiks ehk vermiseks. Ajuke omab juhteteede kaudu ühednuse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega (pikliku ajuga ja keskajuga). Seljaaju ajukese kulgla tr. spinocerebellaris ühendab seljaaju ajukesega ja kulgla kaudu läheb info lihastelt, liigestelt, kõõlustelt ajukesse. Tr. vestibukicerebelleris (esiku väikeaju kulgla) ühendab sisekõrvast
animaalsete tunnete omad neile allutatud, pea on külgedelt lamenenud, eriti salalikkuse ja ahnuse piirkondades. Uuriv empiiriline teadus. Ignoreeriti asju, mida ei teatud/tuntud. See, mis ei sobi, visatakse välja. Empiirika on vajalik, aga mitte piisav. Lokalisatsionistlike vaadete kõrval kujunesid ka vastupidised, holistlikud vaated. Marie Jean Pierre Flourens (1794-1867): „Holistlik“ vaade – eemaldas peaaju poolkerasid kihtide kaupa ja leidis, et kõrgemad/keerulisemad funktsioonid on seotud aju kui tervikuga. 3 Järgnevas neuropsühholoogia ajaloos toimus kaks olulist teaduslikust mõtlemises: psüühiliste funktsioonide olemust püüti paremini mõista ning teiselt poolt avastati aju rakuline organisatsiooni tase. III Teadus Marc Dax (1770-1837): Käsikiri kõne lateraliseerumisest.
see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks. (Meyer, 1998, lk 21) Inimese peaaju koosneb järgmistest osadest: suuraju, vaheaju, keskaju, sild, piklikaju (Ööpik, 2015). Suuraju moodustab aju suurima osa ning selle poolkerad katavad enamuse teistest aju osadest (Peaasi, 2015). Suuraju vasaku ja parem poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub poolkerasid ühendavate juhteteede kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkerade vaheline tööjaotus on selline, et vasak võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parem poolkera tegeleb seevastu valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. (Ööpik, 2015)
- ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund 151. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha Suuraju vaod: - külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed
1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.( projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka informatsiooni edastamise järgmistel tasanditel KNS-s (silma võrkkest, sisekõrvas asuv tigu ja ka nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad
1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.( · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka informatsiooni edastamise järgmistel tasanditel KNS-s (silma võrkkest, sisekõrvas asuv tigu ja ka nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele
- ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund 151. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha Suuraju vaod: - külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed
sünapsiks 21. Mida ühendavad närvid? Närvid ühendavad närvilõpmeid lihastes, meeleelundites (silm, kõrv, nahk) ja siseorganites pea ja seljaajuga. 22. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Kõige laiemalt võib närvisüsteemi (NS) jagada somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks 23. Mis on seljaaju ülesandeks? Seljaaju ülesandeks on saata teateid peaajju ja sealt tagasi, peaaju asub koljuõõnes. 24. Milliste protsessidega on seotud ajukoor? Suuraju koosneb kahest poolkerast. Neid poolkerasid katab ajukoor, mis on kesknärvisüsteemi arenenuim osa. Sellega on seotud näiteks sellised keerulised protsessid nagu teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, taju ja õppimine. Inimestel moodustab ajukoor 80% peaajust. Osad ajukoore piirkonnad on spetsialiseerunud ainult kindlate toimingute sooritamisele, näiteks nägemisele, kuulmisele, liigutuste reguleerimisele. Mõned ajukoore osad võtavad osa mitmesuguse erineva tegevuse reguleerimisest 25
närviimpulsside ülekanne. Väikeaju kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. · Otsaju- koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ümbritsevast poolkerast. 2. Seljaaju- on selgrookanalis paikneb nöörikujuline närvirakude kogumik, keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, vahetab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, Seljaaju vastutab tingimatute reflekside eest nt. Valust tingitud kiire reaktsioon. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisege seotud protsessid. Koor on u. 3mm paksune närvikude. Eristatakse 4 sagarat: 1. Otsmikusagar- liigutuste planeerimine, teostamine ja kontroll 2. Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus 3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1
Pidurdavad mõjud pärinevad täielikult piklikaju piirkonnast. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Tagaaju koosseisu kuuluvad sild ja väikeaju. Sillast saavad alguse V, VI, VII ja VIII peaaju närv (kolmik-, eemaldaja-, näo-, ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja neid ühendavast osast, mida nim ussiks. Poolkerasid katab väikeajukoor. Väikeaju valgeaine on ühendatud teiste ajuosadega alumiste, kesksete ja ülemiste väikeajujalakeste kaudu. Olilisemateks väikeaju ja teiste ajosade vaheliseks ühendusteedeks on: 1) seljaaju-väikaju kulgla, mis toob impulsse lihaste ja liigeste propriosensoriteilt; 2) esiku- väikeaju kulgla, mis seob tasakaalumeele esikuteonärvi tuumasid väikeajuga. Selle tee kaudu tuuakse
Peafunkts on autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihasetalitluse -, termo -, toitumise-, emotsioonide-, une ja ärkveloleku tsüklite regulatsioon. Vaheaju: talamus+hüpotalamus Ajutüvi: keskaju, sild, piklikaju *SUURAJU peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse mood juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine *oimusagar abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnade tajumine, kuulmine
Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi. Peafunktsioon on autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihasetalitluse -, termo -, toitumise-, emotsioonide-, une ja ärkveloleku tsüklite regulatsioon.; *suuraju peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse (sisemus) moodustavad juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *laubasagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlus. *oimusagar lõhnade ja kuulamise keskus, mälu, otsustamine. *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlus. Basaaltuumad paiknevad valgeolluse sees. Funktsiooniks on
Hallaine moodustab paarilised ventraal- ja dorsaalsarved, nende vahel paikneb külgmine vaheaine, mis moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentideks külg- e lateraalsarved Valgeaine koosneb enamuses müeliniseerunud, erineva jämedusega närvikiududest – valgeaine kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks väädiks: dorsaalseks, lateraalseks ja ventraalseks SUURAJU KOORE EHITUS Suuraju jaguneb anatoomiliselt vasakuks ja paremaks poolkeraks – poolkerasid katab hallainest moodustunud koor Hallaine põhimassi moodustavad multipolaarsete neuronite perikaarüonid ja neid toestavad gliiarakud Koores paikneb ligikaudu 12-14 miljardit närvirakku Suurajukoore e neokorteksi moodustavad rakkude kuju, suuruse ja paiknemistiheduse alusel eristuvad kihid: Molekulaarkiht Välimine granulaarkiht Välimine püramidaalkiht Sisemine granulaarkiht Sisemine püramidaalkiht
produktsiooni, higistamist ja vasomotoorseid reaktsioone - toitumis- ( toidu otsimine, söömine, mäletsemine, nälja-, küllastus- ja janukeskus) ja sugureflekside keskused - Talitluslik seos hüpofüüsiga olulise endokriinorganiga 93) Suuraju talitlus ja tingitud refleksid. Aju talitluse uurimine. Elektroentsefalogramm. Uni. Suuraju e. otsaju KNS-i kõige hiljem evolutsioonis väljaarenenud osa esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist. Imetajail lisandub arenenud ajukoor, mis katab aju pinda ja moodustab suurema osa poolkerademassist. Suuraju koor 1,5 3,5 mm paksune, närvirakud paiknevad kihtidena, eri kihtide neuronid on omavahel dendriitidega ühenduses Talitluste lokalisatsioon suuraju koores sensoorsed alad, kus töödeldakse naharetseptoritelt pärinevaid puute-, valu-, sooja- ja külmaimpulsse, ninaja suu
osa hingamiskeskuse neuronitest on sillas, just need mis sisse-väljahingamise faaside kestust reguleerivad,.), kolmiknärv on põhiliselt näopiirkonnast pärit tundlikkust juhtiv närv, kuues peaaju närv pöörab silmamuna väljapoole, seitsmes näonärv innärveerib näolihaseid (miimika), kaheksas on seotud kuulmise närviimpulsside sisendamisega kõrvast ajju. 5.loeng Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis uss e. vermis. Ajuke omab juhteteede kaudu ühenduse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega so. Pikliku silla ja keskajuga. Neid juhteteid kutsutakse seljaaju ajukese kulglaks (ld. Tr. spinocerebellaris). Tractus vestibulocerebelluis esiku väikeaju kulgla, see ühendab sisekõrvast alguse saavat vestipulaar e. esikunärvi ajukesele. Selle närvi kaudu tuleb
produktsiooni, higistamist ja vasomotoorseid reaktsioone - toitumis- ( toidu otsimine, söömine, mäletsemine, nälja-, küllastus- ja janukeskus) ja sugureflekside keskused - Talitluslik seos hüpofüüsiga olulise endokriinorganiga 93) Suuraju talitlus ja tingitud refleksid. Aju talitluse uurimine. Elektroentsefalogramm. Uni. Suuraju e. otsaju KNS-i kõige hiljem evolutsioonis väljaarenenud osa esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist. Imetajail lisandub arenenud ajukoor, mis katab aju pinda ja moodustab suurema osa poolkerademassist. Suuraju koor 1,5 3,5 mm paksune, närvirakud paiknevad kihtidena, eri kihtide neuronid on omavahel dendriitidega ühenduses Talitluste lokalisatsioon suuraju koores sensoorsed alad, kus töödeldakse naharetseptoritelt pärinevaid puute-, valu-, sooja- ja külmaimpulsse, ninaja suu
Otsaju koosneb 1. peaaju koorest koosneb neljast kuni kuuest peaaju närvirakkude kihist, tema pindaala on ligikaudu 2200ruutcm ja paksus 1,3-4,5mm Kuuekihilises koores on vaheldumisi rakukehad ja jätked. Peaaju koor pole pealt sile, vaid sopilise ehitusega, mis võimaldab koljuõõnde ära paigutada suurema hulga neuroneid. Vaod eristavad ajukäärde üksteisest Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 6 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast.
1. Peaaju koorest koosneb neljast kuni kuuest peaaju närvirakkude kihist, tema pindaala on ligikaudu 2200ruutcm ja paksus 1,3-4,5mm Kuuekihilises koores on vaheldumisi rakukehad ja jätked. Peaaju koor pole pealt sile, vaid sopilise ehitusega, mis võimaldab koljuõõnde ära paigutada suurema hulga neuroneid. Vaod eristavad ajukäärde üksteisest Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn. ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart (jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon). 2
Loomeprotsessi käigus toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas 10 mõhnkehas, suureneb. Seda on veenvalt näidanud teaduslikud uurimused. ( GEO, 28-37 ). Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik nagu üks. Neuronit saab vaa- delda ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju. Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise struktuuriga
Loomeprotsessi käigus toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas 10 mõhnkehas, suureneb. Seda on veenvalt näidanud teaduslikud uurimused. Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik nagu üks. Neuronit saab vaa- delda ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju. Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise struktuuriga
Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) 10 kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas mõhnkehas, suureneb. Seda on veenvalt näidanud teaduslikud uurimused. ( GEO, 28-37 ). Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik – nagu üks. Neuronit saab vaa- delda ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju. Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise struktuuriga