KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul
Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega, mille tõttu lammas saab toituda ka niisugusel karjamaal, kust veised enam küllaldaselt toitu kätte ei saa. Rohu hammustab loom läbi oma teravate lõikehammastega. Purihammastega peenendab hiljem mäletsedes sööda
IMETAJAD! o Koera seemnerakud arenevad seemnesarjades, munarakud arenevad munasarjades. o Viljastatud munarakust järglane hakkab arenema emakas (emaslooma kehas). o Koeral on 2 korda aastas jookusaeg o Koerapoja ja lambatalle võrdlus: Lambal sünnib tavaliselt 1-3 poega, koeral aga 6-7. Lambatalle silmad on sündides avatud koerapojal aga ei ole. Koerapojad vajavad kuid emaslooma hoolt aga lambad suudavad mõni tund peale sündi ise jalule tõusta. o Enamikul imetajatest on 7 kaelalüli. o Imetajatel aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri veri ja selle kiire ringlemine. o Mõlemal, nii lindudel kui ka imetajatel on neljaosaline süda.
staadiumit, kuid on väga halvasti juhitav. Rakud viidi puhkestaadiumisse niiöelda näljutamise teel, mis tähendab, et neile ei antud toitaineid. Nii viidi kõik rakud ühesugusesse algolekusse. Pärast rakkude ühendamist väikese elektrisokiga ja toitmise taasalustamist võttis munarakk juhtimise tavarakult üle ning asus poolduma. Eraldati DNA 6 aastase lamba udararakkudest. Järgmisena eemaldati teisel lambal DNA ja asendati see doonorlamba DNA-ga. Seejärel implanteeriti saadud hübriidmunarakud kolmanda lamba emakasse, kes sünnitas Dolly, kes oli omakorda esimese lamba täielik bioloogiline koopia. Kloonimine on praktikas ülikeerukas, kuna Dolly loomisel eraldati ühtekokku 277 lambal udararakud ning siirdati 277 teise lamba munarakku, arenema hakkas ainult 29 munarakku, ning tiinestusid ainult 13 lammast ja üks sünnitus oli edukas, millest pärineb ka Dolly. 3
suunatud kolju kuklaseina Võib ulatuda luusse ka otsmikuurge OIMULUU Alaosad Veisel ja kitsel Teistest eraldi Teistest eraldi kasvavad kasvavad jääb jääb kaljuosa kokku kokku soomusosa Neljas osa Lambal jääb Tikkeljätke trummisiseos eraldi a soomusosa Tikkeljätke OTSMIKULUU Pole Silmakoopaüle Üks urge Silmakoopaüle silmakoopaüle ne kanal ne kanal st mulku ega kanalit Sarvjätke ja sarvedevahem Koer - võib ügar olla
näol leiavad kasutamist edasistes seedeprotsessides. Mao ehitus ja funktsioonid on erinevad liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis ongi põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Mäletsejate eesmagudest läheb sööt edasi libedikku e pärismakku, mille maht on täiskasvanud veisel ja hobusel 10-20 l, seal 5-10 l, lambal 2-4 l. Selle ehitus täiskasvanud mäletsejatel sarnaneb lihtmaoga loomade mao ehitusega ja ka funktsioonid on samad.
Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg. Lammas elab tavaliselt 10 aastat ( max 18 a) Kõige rohkem tallesid Eestis on ühel lambal 6. Kõige raskem lammas Eestis 135 kg. Lammaste mass: emased: 55 -65, isased 80 - 90 kg ja Kõige kiiremini on Eestis lammast pöetud 30 sekundiga. Kõige suurema villatoodanguga lammas Eestis 9,5 kg villa aastas. Kõige pikema villaga lammas Eestis karv kasvab aastas ca 18 cm. Lambaid ja kitsi tuleb sööta 100% mahesöödaga. KANAD 2013. aastal toodeti 187,1 miljonit muna Normaalne kanatibu kaalub 36...40 g. Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg
Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvane) nimmelüli ogajätked tuntavad joonena, roidejätked kompimisel mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel. Seljajoonel (ogajätkete kohal tuntav lohuke. Lihassilm hästi tuntav, kaetud väga paksu rasvakihiga. Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm) aparatuur kallis 2. Tapajärgselt: · Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel · Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju
ümberistutamisest ja hoiustamisest. Tähtis on fotod teineteisest eraldada. Pealkiri: „Rahvusarhiivi juhised: fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine“ Ilmumisaeg: 2003-2003 Eesti rahvakultuurialaseid e-väljaandeid - http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/ Nimi: Õpperühm: 5. Leidke andmebaasist BERTA materjale jüripäeva tähistamise ja traditsioonide kohta. Kuidas otsite ja mida leiate? Jüripäeval ei tohi vitsa pooleks murda, sest siis lähevad lambal jalaluud katki. Jüripäeval ei tohi tuua majja midagi uut asja ega majariista, siis tekib sel aastal majasse palju hiiri. Enne jüripäeva ei tohi metsa tuld teha, muidu tuleb hunt karja. Jüripäeva hommikul metsas püssiga lastes peletad hundid ära. Jüripäeval tuleb õmmelda, sest siis õmbleb hundi silmad kinni. Valisin vasakult ääres Andmebaasid ja siis loetelust Berta. Berta lehekülje otsing: Tähtpäev: jüripäev Märksõna: loomad või tegevus
Miks ei avaldu keharakkudes kõik geenid ühe ajal, kuigi nad on seal olemas? Enne jagunemist DNA kahekordistub - Replikatsioon - DNA polümeraas - ensüüm - H sidemed http://bio.edu.ee/models/models/theory/et/replik_theory.htm Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome Kromosoomipaarid (üks kromosoom isalt ja teine emalt) Sugurakkudes on igat kromosoomi üks. Inimese keharakkudes 23 paari Üks neist sugurakkude paar Äädikakärbsel 8, lambal 54 koeral 78, šimpansil 48 Järglaste rakkudes on sama palju kromosoome kui vanematel Sugurakud on haploidsed (ühekordse kromosoomistikuga) Munarakkudes ja spermides on kromosoomide arv poole väiksem kui keharakkudes. MIKS? Alleel Enamik geene on meie keharakkudes topelt. Seega on ühel geenil organismis vähemalt kaks vormi e alleeli Alleel on geeni erivorm Alleeli mõju võib olla ühesuguse või erineva tugevusega Dominantne alleel
inimesel 4000-10 000, seal 15 000- vereplasmas lahustunud valgu Kapillaari endoteel sobiv pikkus, niisutatakse seest Eluiga · inimesel 100-120 päeva 20 000, hobusel 8000 11 000, fibrinogeeni lahustumatuks niitjaks Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude Lümf, Vesi, toit,õhk, Uriin, kolmveerandi ulatuses verega, 120 · hobusel 150 päeva · 20. Leukotsüütide funktsioonid. vahele suletud vererakkudega Roe, higi, väljahingatav veeaur korgitakse plastiliiniga, Vereülekandel saadud Vere valgelibled ehk leukotsüüdid katab haava kindlalt punase 3
tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu naine Naise ülikond koosneb särgist, käistest, vammusest, seelikust, vööst, sukkadest ja pasteldest. Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö.
Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.) Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli. Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist Ultraheliaparaadiga- mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S kõigi teiste lammaste rümbad
Veri on nõrgalt leeliseline: arteriaalse vere pHon 7,4 ja venoosse vere pH=7,35.Vere pHlühiajaliste kõikumiste äärmisteks piirideks on 7,0 7,8. Suuremad nihked põhjustavad looma surma! Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem 6. Vere punalibled e. erütrotsüüdid (arv inimesel, seal, veisel, hobusel, lambal, kanal; ehituse põhijooned, loome, ülesanne). Hematokriti mõiste. Erütrotsüütide arvu määramine. ·Erütrotsüüdid e. punalibled: ehituse põhijooned- ümarad, keskelt kaksiknõgusad, ühtlase tsütoplasmaga. Imetajatel tuumata. Kuju on muutuv, deformeeruvad vastavalt soone läbimõõdule. Diameeter varieerub 4-7 mikromeetrit, inimesel keskmiselt 7,5 mikromeetrit. Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e
Veri on nõrgalt leeliseline: arteriaalse vere pH on 7,4 ja venoosse vere pH=7,35.Vere pH lühiajaliste kõikumiste äärmisteks piirideks on 7,0 7,8. Suuremad nihked põhjustavad looma surma! Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem 6. Vere punalibled e. erütrotsüüdid (arv inimesel, seal, veisel, hobusel, lambal, kanal; ehituse põhijooned, loome, ülesanne). Hematokriti mõiste. Erütrotsüütide arvu määramine. ·Erütrotsüüdid e. punalibled: ehituse põhijooned- ümarad, keskelt kaksiknõgusad, ühtlase tsütoplasmaga. Imetajatel tuumata. Kuju on muutuv, deformeeruvad vastavalt soone läbimõõdule. Diameeter varieerub 4-7 mikromeetrit, inimesel keskmiselt 7,5 mikromeetrit. Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e
transporteri abil Enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis triglütseriidide biosüntees Külomikronite moodustumine ja imendumine lümfikapillaaridesse 21. Vee ja mineraalainete imendumine seedetraktis. Paralleelselt soolade, glükoosi, aminohapete, jt ühendite imendumisega 70 kg inimene 24 t jooksul imendub 9 l, sellest ainult 2 l joogivee ja söögiga saadud Peensooles imendub 90% veest inimesel, karnivooridel, lambal 60-70% veistel. Mineraalainete imendumine: Vastavalt organismi vajadustele Raud seostub veres plasma transferriiniga või talletatakse soolerakkudes ferritiinina (varuvorm) Kõige paremini imendub heemi Fe++ Kaltsium imendub nii difusiooni kui ka aktiivtranspordi teel, imendumist soodustab kaltsitriool (vitamiin D3 aktiivne vorm) 22. Seede jämesooles, rooja moodustumine ja väljutamine. Liikidevahelised erinevused mahus ja funktsioonis, NB! Herbivoorid Mikrobiaalne seede
Saslõkk ei pea alati olema kondita lihast üsna edukalt annab seda teha ka suuremast kondiga lihalõigust ning küpsetada näiteks grillresti peal. Kondita abatükist võib teha kebabi, guljassi, vormirooga või rulaadi. Kindlasti sobib kondita abatükk ka hakkliha valmistamiseks, kui liigne rasv eelnevalt eemaldada. Lamba kaelatükk asub esiosas ning koosneb kaelakarbonaadist ja kaelakondist. Liha eraldamine kontidest on üsna keeruline tegevus. Samas on kondita kaelakarbonaad lambal küllalt väike ja seetõttu kasutatakse lamba kaela üldjuhul terve tükina, st mõlema rümbapoole kondiga kaelaosa ühes tükis, lõigatuna 23 cm viiludeks. Lamba kaela koos kondiga on hea ahjus küpsetada ja hautada, samuti võib sellest teha raguusid. Marmorja mustriga läbikasvanud kondita kaelaliha (kaelakarbonaad) sobib praadimiseks, hautamiseks, ühepajatoitudeks ja vormiroogadeks. Lamba koot (esi- ja tagakoot) on eriti populaarne just jõulude ajal. Sobib hästi
45 4547 2021 Rasva 17%, Kvaliteetne dieet- Tall (67 kuu vanune) valku 17% liha 25 45 11 Rasva 8%, Väga kvaliteetne Tall (33,5 kuu vanune) valku 17% liha · Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm) aparatuur kallis 2. Tapajärgselt: · Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel · Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass × 100 · Tapasaagis= tapaeelneehamass
Selleks perioodiks tulevad jätta kõige paremad söödad. Lisaks heinale tuleb uttedele anda ka jõusööta. Imetavatele uttedele võimaluse korral ka mõnda mahlakat sööta - kartulit, juurvilja või selle asemel head silo. Kui lammaste hein või põhk ei ole kõige parema kvaliteediga, siis tuleks viletsamat heina või põhku sööta külmemate, kuivade ilmadega, siis söövad nad seda paremini. Kehvemat heina tuleks anda hommikul, kui lambal on parem isu. Lambaid söödetakse 2 korda päevas. Tiinuse lõpul ei tohi uttedele sööta riknenud söötasid. Väikegi hulk kuumaks läinud teraviljast valmistatud jahu, hallitanud koresööta, külmunud või mädanenud kartulit, võib kutsuda esile abordi või sünnivad nõrgad elujõuetud talled. Päevas joovad lambad ka 2...3 l vett. Imetava ute söötmine 2,0 kg heina;
Dala lambad on hea villa kvaliteediga, mis avaldub nii, et vill on valgerasuhigiga. Valgerasuhigiga vill säilitab peale pesemist valge tooni, aga kui on vähe kvaliteetne rasuhigi, mis on kollakas see mõjub villa kvaliteeti pärssivalt. Peale pesemist on jätkuvalt vill kolletunud, selline vill on ka vähem vastupidav. Soome lambaid on lubatud ühekordselt kasutada nii eesti tumedapealise kui valgepealise tõu juures, sest soome lambal on maailma lambatõugude hulgas kõrge hinnang tänu erakordselt suurele viljakusele. Neilt saadakse 2,5-2,7 talle poeginud ute kohta, teistel on 1,5-1,7. SEUROPi andmetel annavad soome lambad tagasihoidlikke tulemusi, seetõttu võib ainult üks kord soome lammast kasutada. Lisaks kasvatatakse Eestis veel tõugusid, kellega ei parandata. Nt islandi maalammas, kõige suurem kari asub Osmussaarel. Lisaks on Eestis veel Gotlandi lambaid, neil on väga kvaliteetne nahk
(Homutov 2011) 1996. aasta tutvustati meile lammast nimega Dolly. Wilmuti ja teiste Edinburghi Ülikooli teadlaste loodud Dolly oli esimene imetaja, keda klooniti täiskasvanud looma keharaku tuuma 4 baasil. Tema tuuma siirdamiseks kasutati 277 munarakku, neist saadi 29 erinevat embrüot, mis siirati asendus uttedele. Dolly sugused lambad peaksid elama keskmiselt 11-12 aastaseks, kuid tema suri juba 6aastasena. Lambal oli kopsuhaigus ja ränk artriit (liigesepõletik). Peale Dollyt on kasutatud sarnast meetodit ka hiirte, küülikute, kitsede, veiste, sigade ja kasside kloonimisel. Samas on need aastad näidanud ka, et see metoodika on alles lapsekingades, olles ebakindel, kallis ja ohtlik. Harvade õnnestumiste kõrval on need siiani sisaldanud palju rohkem ebaõnnestumisi, kusjuures isegi, kui loode on hakanud arenema, on sündinud kas surnud või tõsiste arenguhäiretega loomad. (Truve 2003)
ta lõpuks raskest orjatööst. Sentents Alles hiljem hakkas ta tähendama neidki ,,Haridus teeb vabaks" peegeldas otseselt üllatusi, mis ootasid ka mujal kui nurga Epictetuse enda elukäiku. Tänu haridusele taga. Veelgi huvitavam sõna on worry sai ta vabaks raskest füüsilisest (mure). Kui lambakoer teelt eksinud lambal tööst, kivide tassimisest, maaharimisest. kõrist kinni haaras ja pigistas, väljendati Haridus kergendas elu väga praktiliselt. seda pigistamist sõnaga worry. Küllap mõistsid hariduse ja vabaduse Alles aja jooksul hakati sõna kasutama seost samal viisil ka eesti talupojad. ka inimese puhul, kui ta tundis ahistust, Nad tulid linna õppima mitte ainult teadmiste õhupuudust, kui mure mattis hinge.
Seejärel siirdatakse kloonitud embrüo retsipientemasesse. 45. Implantatsioon ja platsenta tüübid koduloomadel ja inimesel Implantatsioon – protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub endomeetriumi epiteelile. Tingimused embrüo kinnitumiseks: areng ZP sees (7 päeva), koorumine (7-10 päeva), emapoolne tiinuse äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis hoiab ära luteolüüsi Seal toodab embrüo estradiooli, mis annab emasloomale signaali tiinestumisest ja stimuleerib müomeetriumi kotraktsioone, et tagada loodete ühtlane jaotumine emakas. Hobusel tagab loote kohalolek emakas selle, et luteolüüsi ei toimu. Lisaks on vajalik embrüo ränne 1 emakasarvest teise 12-14x päevas vahemikus 12-14 tiinusepäeva. Kuna embro on põisjas (mitte lintjas), on see
valku 17% madalakvaliteediline liha Tall (67 kuu 45 4547 2021 Rasva 17%, Kvaliteetne dieetliha vanune) valku 17% Tall (33,5 kuu 25 45 11 Rasva 8%, Väga kvaliteetne liha vanune) valku 17% 3) Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1) Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba.
Eesti suur valge tõug Eesti maatõug 82. eesti lambatõud · .Eesti valgepealine - Eesti valgepealise lamba kujundamisel kasutati kohalike valgepealiste maalammaste vältavat ristamist sevioti tõugu jääradega. · Sihipärase aretustöö tulemusena saavutati peagi vajalik arv soovitud tõutunnustega lambaid ja 1958. aastal tunnustati eesti valgepealine tõug. · Eesti valgepealisel lambal on valge poolpeenvill (30 33 m). Pea ja jalad on villavabad ning kaetud valge karvaga. · Uttede kehamass on keskmiselt 6070 kg, jääradel 85 95 kg, villatoodang aastas 2,53,5 kg ning viljakus on keskmiselt 1,6 talle poeginud ute kohta. · Eesti tumedapealine - Sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926. a, kui Rootsist imporditi sropsiri ja oksforddauni tõugu jäärad ja uted.
ja ressursside, eesmärkide ja väärtuste jagamist. Vabaabieluks nimetatakse sageli ametlikult registreerimata kooselu. · Lammas (lk 673) - Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi. Nagu kõik mäletsejad, on ka lammas sõraline. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60-125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks nisa, ta sünnitab korraga 1-3 talle ning tiinus kestab alla viie kuu. Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii tasandikel kui ka mägedes, stepis ja poolkõrbetes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma
Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga
28. Kasvu ja arengu etapilisus Organismi arengu ja kasvu intensiivsus ei ole eluaja jooksul ühesugune. Seepärast jaotatakse põllumajandusloomade ontogenees järgmisteks perioodideks: 1. Looteline e. embrüonaalne periood 1.1. idulase e. embrüoperiood 1.2. eellooteperiood 1.3. looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Looteline areng (tiinus) kestab keskmiselt hobusel 340, veisel 280, lambal 152 ja seal 114 päeva. Idulasperiood kestab veistel 5, lammastel 4 ja sigadel 3 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on idulasperiood üks
Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga
Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga
tavaliselt ühe või mitme kromosoomi poolest). Mutatsioonid jagunevad geeni toime iseloomu järgi järgmiselt: Amorfsed mutatsioonid (tingivad tunnuse kadumise) Hüpomorfsed (nõrgendavad tunnust) Hüpermorfsed (tugevdavad tunnust) Antimorfsed (toimivad vastupidises suunas) Neomorfsed (tingivad uue tunnuse) Amorfse mutatsiooni korral jääb genoomist tingitud tunnus välja arenemata. Selliseks mutatsiooniks on albinism, karvkatte ja hammaste puudumine veisel ja koeral, jalgade puudumine lambal ja seal, saba puudumine lindudel ja hiirtel jne. Homosügootses olekus on amorfne mutatsioon sageli letaalne ja sellega on seletatav suur embrüote hukkumine. Hüpomorfse mutatsiooni korral nõrgeneb mingi tunnuse väljendusaste võrreldes esialgse tüübiga. Vähenenud on selliste fermentide aktiivsus, mis kontrollivad (reguleerivad) tunnuse arengut. Selliseks mutatsiooniks on kääbuskasv loomadel, juuste ja karvade värvuse
Kuklalohku pole lubatud uimastuslasku sooritada. Lammas fikseeritakse suurte tapavõimsuste korral Vkujulises konveieris või kõhu alt toetaval konveieril. Väikese võimsusega tapamajades/-punktides fikseeritakse loom vastavas boksis või aedikus. Kui lammas on õigesti uimastatud, kangestuvad lihased kohe ning ta kukub põrandale; ilmavaade peaks olema fikseerunud ja klaasistunud; ei esine silma sarvkesta refleksi; puuduvad rütmilised hingamisliigutused; mõnda aega jätkub südametegevus. Lambal kestab liikumatuse faas mehaanilisel uimastamisel 10 15 sekundit, pärast seda hakkab ta jalgadega tugevasti pekslema. Soovitatav on köidikkett asetada liikumatuse faasi ajal. Loom pole korralikult uimastatud, kui ilmneb positiivne silmarefleks ja võib täheldada korrapärast hingamist ning kui loom püüab pärast mahakukkumist uuesti püsti tõusta. Õhu surve suruõhupüstoli kasutamisel, milleks on minimaalselt 9 baari. Lõhkeainega padrunitega
tuumaümbrise depolümeriseerumise ja mitoosikäävi organiseerumise Kui lõigustuv embrüo on varuained nö. ära kasutanud, aktiveeritakse embrüo genoom (EGA) ning rakutsüklisse lisatakse vastavalt G1 ja G2 faasid, rakutsükli kestus pikeneb ja rakujagunemine muutub 20 asünkroonseks. Sõltuvalt liigist aktiveeritakse embrüo genoom erinevatel aegadel (hiirel 2-raku staadiumis; inimesel ja seal 4-8 raku staadiumis; veisel ja lambal 8-16 raku staadiumis) 43. Millest sõltub lõigustumise tüüp? Rebu (rikas erinevate valkude, rasvade, süsivesikute, soolade, vitamiinide, ensüümide, pigmentide ja vee poolest) hulk ja jaotus tsütoplasmas (kus ja kui palju?) Faktorid munaraku tsütoplasmas, mis mõjutavad mitoosikäävi formeerumist ja asendit Animaalne poolus (AP) – rebuvaene piirkond, rakujagunemine toimub kiiremini kui VP; sügoodi tuum paikneb enamasti animaalse
Kuulamine Metsas elavad metsloomad, kodus elavad koduloomad. Kodus elavad koer ja koerakutsikas. Kass ja kassipoeg on koduloomad. Koduloomad on ka jänes ja jänese- poeg. Lehm ja vasikas elavad kodus. Lammas ja lambatall on koduloomad. Siga ja põrsas on koduloomad. · Jutustades osutab õpetaja pildil loomadele ja nende poegadele. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Koeral on kutsikas, kassil on kassipoeg, jänesel on jänesepoeg, lehmal on vasikas, lambal on tall, seal on põr- sas. Või: kassipoeg on kassi laps jne. · Lapsed osutavad kuuldu järgi õigele pildile. · Lapsed vastavad küsimustele: Kes see on? Kas koer on koduloom või metsloom? jne. Käeline tegevus · Laps värvib loomad. · Laps ühendab loomad ja nende pojad. Mäng. Loomaaed Õpetaja näitab lastele koduloomade pilte ja kinnitab need seejärel põrandale või seinale. Lapsed valivad, milline loom neile kõige rohkem meeldib, lähevad selle
staadiumis mutatsioon tekkis. Juhul, kui mutatsioon tekkis juba sugurakkude varajase diferentseerumise staadiumis, moodustub antud mutatsiooniga rohkem gameete ja seetõttu on ka suurem tõenäosus, et mutatsioon pärandub järglastele. Kui aga mutatsioon on tekkinud alles küpses sugurakus, võib see edasi kanduda vaid ühele potentsiaalsele järglasele. Koduloomade puhul on näiteks kirjeldatud päritavat dominantset mutatsiooni, mis põhjustab lambal lühijalgsust. Tõuaretajad on seda mutatsiooni kasutanud paiksemate loomade aretamiseks. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid Spontaanne mutatsioonisagedus rakus on madal. Bakterites ja bakteriofaagides (bakteriviirustes) tekib spontaanseid mutatsioone sagedusega 10-8 kuni 10-10 nukleotiidipaari kohta generatsioonis, eukarüootse raku puhul aga vahemikus 10-7 kuni 10-9 nukleotiidipaari kohta generatsioonis. Kui arvutada mutatsioonisagedust
staadiumis mutatsioon tekkis. Juhul, kui mutatsioon tekkis juba sugurakkude varajase diferentseerumise staadiumis, moodustub antud mutatsiooniga rohkem gameete ja seetõttu on ka suurem tõenäosus, et mutatsioon pärandub järglastele. Kui aga mutatsioon on tekkinud alles küpses sugurakus, võib see edasi kanduda vaid ühele potentsiaalsele järglasele. Koduloomade puhul on näiteks kirjeldatud päritavat dominantset mutatsiooni, mis põhjustab lambal lühijalgsust. Tõuaretajad on seda mutatsiooni kasutanud paiksemate loomade aretamiseks. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid Spontaanne mutatsioonisagedus rakus on madal. Bakterites ja bakteriofaagides (bakteriviirustes) tekib spontaanseid mutatsioone sagedusega 10-8 kuni 10-10 nukleotiidipaari kohta generatsioonis, eukarüootse raku puhul aga vahemikus 10-7 kuni 10-9 nukleotiidipaari kohta generatsioonis. Kui arvutada mutatsioonisagedust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
