Leukotsüüdid seedivad ja tapavad baktereid ja teisi mikroobe ning eemaldavad nekrootilist kude ja võõrkehasid. Leukotsüüdid samuti toodavad kasvufaktoreid mis aitavad koe taastamisel. Kui leukotsüüdid on tugevalt aktiveerunud võivad nad suurendada koekahjustusi ja pikendada põletiku, sest leukotsüütide produkti, mis hävitavad mikroobe ja nekrootilist kude võivad olla need samad mis vigastavad ka normaalset kude. Veresoone endoteel normaalses, mitteaktiveeritud olekus ei seo tsirkuleerivaid rakke ega takista nende läbipääsu. Põletiku korral on endoteel aktiveeritud ja võib siduda leukotsüüte. Leukotsüütide adhesiooni vahendavad leukotsüütide pinnavalgud mida kutsutakse intergriinideks. TNF ja IL-1 kutsuvad esile integriinide jaoks endoteliaalsete ligandite ekspressiooni. Peamiselt VCAM-1 VLA-1 integriini jaoks ja lCAM-1 Mac-1 ja LFA-1 integriini jaoks
(laminae, strata) · Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Toruja organi ehitusprintsiip Epiteel Sidekude Närvikiud Lihaskude Sidekude Kaks torujate organite alatüüpi Välismaailmaga ühenduvad - Suletud süsteemi moodustavad - seede- ja hingamisorganid jne. vere- ja lümfisooned · Tunica mucosa (limaskest) · Tunica intima (intima) epiteel endoteel limaskesta päriskiht e. proopia subendoteliaal kiht limaskesta lihaskiht submukoosa · Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht · Tunica media (meedia) välimine lihaskiht · Tunica adventitia (adventitsiaalkest) või · Tunica adventitia Tunica serosa (serooskest) s. externa (adventiitsia)
Säilitab raku väliskuju, tagab organellide paigutuse ja liikumise *Mikrotuubul, ripse rakusisene transport, ripsmete ja viburite liikumine, kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi/meioosi ajal, raku kuju muutus ja liikumine, raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 9 tk ringis x 3 tk kimbus -> tsentriool *Tuum – pärilik info Iseloomusta pildil olevat kudet (rakud, rakuvaheaine, ülesanne). Rakuvaheaine: Basaalmembraan 1 Ühekihiline lameepiteel. Endoteel, mesoteel Talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud. Peensooles- vee ja toitainete imendumine Südame sisekest Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed
tsütokiinid) - Ravimite kõrvalmõjud - Põletik on multivastus koekahjustusele, hõlmates ensüümide aktivatsiooni, mediaatorite vabanemist, vedeliku liikumist veresoontest välja, rakkude migratsiooni. - Vabanevate mediaatorite hulgas on ka PG-d ja eikosanoidid. Prostaglandiinide ja tromboksaanide regulatoorsed toimed Lokaalsed signaalmolekulid - Vererõhk (vasodilatatorid, PGE, PGA, PGI2, produtseeribka endoteel) - Verehüübimine (TXA2 ja PGE2 soodustavad agregatsiooni, soodustavad verehüübimist, trombide tekket) PGI2 inhibeerib agregatsiooni - Stimuleerivad luukoe kasvu (PG) ja mõjutavad mao sekretsiooni (PGE2 inhibeerib mao sekretsiooni) - Mõjutavad põletikueelsete tsütokiinide vabastamist (TNFalfa, interleukinid), vastus põletikule, valule, infektsioonide teke - Osalemine reproduktsiooniprotsessides (emakasuudme lõõgastumine PG-id)
· Marylandi Ülikooli Meditsiinikeskuse uurijad võrdlesid naljafilmide ja draamade mõju inimesele, vahendab BBC. · Pisarakiskujate toimel vähenes inimestel verevool umbes 35 protsenti, ent naermine parandas verevarustust 22 protsenti. · Uuringus osales 20 tervet, mittesuitsetavat vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 33 eluaastat. Teadlaste arvates parandab naermine organismi verevarustust, kuna selle mõjul laieneb veresoonte sisekest ehk endoteel, mis võimaldab suuremal kogusel verel liikvele pääseda.Endoteeli kahjustused mängivad südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkes olulist rolli.Südamearstid ei pea avastust üllatavaks, sest aina suurem hulk teaduslikke leide viitab tõsiasjale, et positiivsed emotsioonid mõjuvad tervisele hästi. · Uuringut juhtinud Michael Miller soovitas südamehaiguste ennetamiseks regulaarselt trenni teha ja iga päev 15 minutit naerda. 6 soovitust tervise loomulikuks
lihaskude, närvkude. 12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad. 1) Pinna ehk katteepiteel, mis katab keha pinda; vooderdab keha-,rinna-,kõhu-, vaagnaõõsi jne.;vooderdab seestpoolt õõneselundeid(sooled, magu, munajuhad jne)-mesoteel; katab seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude 4) Kohev sidekude
Ca-kanali blokaatorid (verapamiil, diltiaseem): tõstavad müokardi hapnikuga varustatust (laiendavad koronaarartereid). Vähendavad rohkem müokardi O2 vajadust, kuna vähendavad kontraktiilust ja löögisagedust. 9. Millised süsteemid võtavad osa vererõhu füsioloogilisest regulatsioonist ja kuidas? * Sümpaatiline NS * RAAS. * Neerufunktsioon * Hormoonid (adrenaliin, ADH, kilpnäärme hormoonid) * Veresoonte endoteel Vererõhk on reguleeritud kompensatoorsete mehhanismidega, mis on vastavuses südame nõudlusega. 10. Miks on vaja veenda inimesi selles, et nad võtaksid oma vererõhuravimeid nii, nagu raviarst seda on ette kirjutanud? Miks veenmine võib vahel osutuda keeruliseks? Komplikatsioonide vältimiseks 11. Mida soovitakse hüpertensiooni ravis kasutatavate ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk? Vähenda perifeerset vaskulaarset reistentsust ja/või vähendada väljutusmahtu.
* Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. * Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest. * Epikard ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest. 7. Mis on perikard ? Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri Südame paremas pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri 9. Nimetage südame kambrid, lisage sisenevad / väljuvad veresooned
4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel- katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka siseõõnsustes Näärmeepiteel- kõikide näärmete nõret tootev koda 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel- loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta o Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid o Endoteel- lameepiteel, mis vooderdab veresoonte valendikke Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport
väga mitmekesine. Epiteelkoe mõiste on vaid morfoloogiline! Lootelehtede põhjal klassifikatsioon 1)Ektodermaalsed koed -naha epteel e. Epidermis ja selle derivaadid -naha näärmed küüned, karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel 2)Entodermaalsed koed – soole endoderm (mao ja solte katte- ja näärmeepiteel) 3)Mesodermaalsed koed- nefrotoom, mesoteel 4)Mesenhüüm(looteline sidekude)-endoteel Epiteelkoe klassifikatsioon kasvu alusel koekultuuris 1)Epidermaalne tüüp- iseloomulik rakkude kihistunud paigutus ja nende anisomorfsus eri kihtides. Säilivad ka patoloogilistes tingimustes ja koekultuuris. 2)Enterodermaalne koetüüp – iseloomulik ühekihiline epiteel. 3)Nefrodermaalne koetüüp – iseloomulik ebaühtlase kõrgusega rakud, see omadus säilib ka kultuuris 4)Tsölodermaalne koetüüp – rakkude kalduvus ümmardada või haraliseks muutuda, kultuuris
moodustumine. · Trombiin on Vereplasma 3 l, Koevedelik 11 l kohandatud tsentrifuugi. Kapillaar kasvuhormoon suurendavad Keskmiselt leidub 1 l veres vereplasma ensüüm, mis muudab Rakuvedelik 28 l märgistatakse viiliga ja murtakse erütropoetiini mõju. inimesel 4000-10 000, seal 15 000- vereplasmas lahustunud valgu Kapillaari endoteel sobiv pikkus, niisutatakse seest Eluiga · inimesel 100-120 päeva 20 000, hobusel 8000 11 000, fibrinogeeni lahustumatuks niitjaks Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude
4) Distaalsed väänilised torukesed 5) Kogumistorukesed, tulevad nefronitest ja koonduvad Uriin tekib nefronis ööpäeva jooksul pidevalt, eristatakse 2 järku, esmasuriini teke, lõpliku uriini teke. Need protsessid toimuvad parallleelselt, öösel tekib vähem, päeval rohkem. Esmasuriini teke: /Toob verd glomerulis toomasoon ehk aferentse, eferentse viib ära ehk viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid. Teine kiht on suurte rakkude kiht podotsüüdid, nende vahel ka avaused. Kõige viimane kiht on hästi õhuke basaalmembraan. Filtratsioon toimub veresoonevalendikus kihnuõõnde läbi kolme rakukihi, millest kahel kihil on vahed vahel. (LOE ÜLE) Filtratsioon toiumb valendikust kihnuõõnde. Filtreerub plasma. Vormelemendid on liialt suured. Vereplasmast ei
Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Transitoorne epiteel Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma Nt endoteel (soonte sisepinnal), mesoteel (kõhu- ja rinnaõõnes), kopsualveoolide epiteel Ühekihiline kuupepiteel Epiteeli moodustab üks kiht kuubilisi rakke – rakud on hästi eristatavate rakupiiridega, ümar tuum paikneb raku keskel, rakkude apikaalsel pinnal võivad olla mikrohatud või ripsmed Nt neerutuubulid, munasarja kattev epiteel jne Ühekihiline prismaatiline epiteel
* Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all * Hapnikurikka vere transport (va. Kopsuarter), takistusveresooned Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga * Jaguneb kapillaarideks (1,7 miljardit) * Voolukiirus 0,3 cm/sek * Keskmine rõhk 50 mm/Hg * Sfinkterveresooned,verevoolu ja rõhu kontrollimine Kapillaarid- * Ühekihiline endoteel, ei kontrahheeru * Ühineb veenuliteks (130 miljonit) * Voolukiirus 0,05 cm/sek *Keskmine rõhk 18 mm/Hg * Vahetusveresooned (difusioon, filtratsioon) Veenulid- * Väiksemad endoteeliga, suuremad silelihaskoega * Õhukese seinaga * Ühinevad veenideks (73 000) * Voolukiirus 0,1 cm/sek * Keskmine rõhk 12 mm/Hg * Vahetusveresooned Veenid- * Õhukese veniva seinaga * Klapid
mõjutavad tegurid. Mõiste. Glomerulaarfiltratsioonil – esmasuriini moodustumine vere filtreerumise tulemusena läbi glomerulaarse kapillaari seina Bowmani ruumi. Mehhanism. Neeruarter voolab aferentsesse arteriooli, mis jaguneb mitmeks glomerulaarseks kapillaariks. Kapillaarid moodustavad omavahel anastomoose (tekib glomeerul) ja lõpuks moodustavad eferentse arteriooli, mis juhib filtreeritud verd glomeerulist eemale. Glomerulaarsel kapillaaril on 3 kihti: 1) endoteel – 2) basaalmembraan ehk glomerulaarne basaalmembraan GBM – rakke pole, koosneb glükoproteiinidest (laminiin), tüüp IV kollageen jne. GBM omakorda koosneb 3 kihist – 3) vistseraalne epiteel – seal on ka podotsüüdid. Põhiline filtratsiooni edasiviivaks jõuks on hüdrostaatiline rõhk verekapillaaris. Kui veri voolab läbi glomerulaarse kapillaari, siis suur hulk vereplasma vedelikku juhitakse läbi kapillaari seina (proteiinid jäävad kapillaari). Nii tõuseb järkjärgult
* Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all * Hapnikurikka vere transport (va. Kopsuarter), takistusveresooned Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga * Jaguneb kapillaarideks (1,7 miljardit) * Voolukiirus 0,3 cm/sek * Keskmine rõhk 50 mm/Hg * Sfinkterveresooned,verevoolu ja rõhu kontrollimine Kapillaarid- * Ühekihiline endoteel, ei kontrahheeru * Ühineb veenuliteks (130 miljonit) * Voolukiirus 0,05 cm/sek *Keskmine rõhk 18 mm/Hg * Vahetusveresooned (difusioon, filtratsioon) Veenulid- * Väiksemad endoteeliga, suuremad silelihaskoega * Õhukese seinaga * Ühinevad veenideks (73 000) * Voolukiirus 0,1 cm/sek * Keskmine rõhk 12 mm/Hg * Vahetusveresooned Veenid- * Õhukese veniva seinaga * Klapid
) osast. Südame erutusjuhtesüsteem: Südame lihased ei saa otse motoorseid impulsse närvikiududelt! Motoorsete närvide erutus antakse üle sinuatriaalsõlmele, levib sealt edasi kodade lihastele (kodade süstol!) ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele, viimasest algab His`i kimp, mis kahe sääre abil viib erutuse vatsakeste lihastele. Veresoontest: A.Veresoonte seina ehitusest: a)Veresoonte sisekesta (tunica intima) katab seespoolt tavaliselt üks rakukiht – endoteel, mille all on basaalmembraan. (Kapillaaride sein võibki sellega piirduda!) Edasi tuleb intima päriskiht, mis koosneb sidekoest ja/või silelihaskiududest; selle peal võib olla sidekoeline elastne membraan. b)Veresoonte keskkesta (tunica media) paksus on väga erinev, see võib jälle koosneda kas peamiselt sidekoest või lihaskoest ning selle peal võib olla jälle (välimine) elastsest sidekoest membraan. c)Veresoonte väliskest (adventitia) sarnaneb siseelundite väliskestaga. B
2.10.1. Vere hüübimise käivitamine. 2.10.2. Vere hüübimisel osalevad faktorid. Veresoonte seina silelihaskiud kontraheeruvad närvisignaalide vahendusel reflektoorselt kuni 30 min. Veresoonte ahenemist stimuleerivad otsene meh. mõju vigastuskohas ja kudedest vabanevad vasoaktiivsed ained. Mida suurem on kudede kahjustus, seda efektiivsem kontraktsioon. Haava esmase kate moodustavad trombotsüüdid. Veresooni vigastamisel katkeb endoteel ja paljastub kollageen – selle külge trombotsüüdid kleepuvad. Trombotsüütide membraanide omadused muutuvad ja nad agregeeruvad vigastuspiirkonnas. Seda stim. plasmaproteiin Von Willebrandi faktor. Edasist agregatsiooni ja valge trombi teket stimuleerivad ADP ja tromboksaan (vabanevad trombotsüütidest). Aspiriin pärsib tromboksaan A2. Purunenud trombotsüütidest, ümbritseva koe purunenud rakkudest ja koevedelikust
esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4
37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ; c) toitumisorganellid puuduvad ÕIGE 2.LOENG 38. Kude on ehituselt, talitluselt, päritolult sarnaste rakkude ja rakuvälise aine kompleks 39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE 40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel
37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ; c) toitumisorganellid puuduvad ÕIGE 2.LOENG 38. Kude on ehituselt, talitluselt, päritolult sarnaste rakkude ja rakuvälise aine kompleks 39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE 40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel
Limaskesst(tunica mucosa) epiteel, paikneb vastu valendikku. Sellest allpool päriskiht e. propria, selle moodustab sidekude. Limaskestas on veel oma lihaskiht, sellest allpool on lõpetav ja järmisega ühendav submukooskiht. Lihaskest(tunica muscularis) sisemine lihaskiht, mis on tavaliselt tsirkulaarne e. ringlihaskiht ja välimine, taaliselt pikilihaskiht, moodustub silelihasrakkudest. Tunica serosa / tunica adventitia välimine kiht. Suletud süsteem Tunica intima endoteel, subendoteliaalikht, sidekoeline Tunica media olenevalt kaliibrist lihaskiht, vb ka elastsed elemendid Tunica adventitia kest, väliskiht 12. loeng A.Arend Inimese embrüonaalse arnegu varased etapid Kaasaegse embrüoloogia isa karl ernst von baer Kirjeldas munarakku koera munasarja folliikulis, jälgis sügoodi lõigustumis munajuhas ka blastotsüsti emakas. Embrüote sarnasuse seadus. Tegeles paljude erialadega, st geograafia, etnograafia, ihtüoloogia ja antropoloogia
need ravimid antud olukorras teha saavad (nitraadid, beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)? BB - vähendavad müokardi hapnikutarvet, vähendavad sümptomeid Kaltsiumkanali blokaatorid (KKB) - tõstavad müokardi hapnikuga varustatust Nitraadid - tõstavad müokardi hapnikuga varustatust 9. Millised süsteemid võtavad osa vererõhu füsioloogilisest regulatsioonist ja kuidas? Sümpaatiline närvisüsteem, RAAS, neerufunktsioon, hormoonid, veresoonte endoteel 10.Miks on vahel vaja veenda inimesi selles, et nad võtaksid oma vererõhuravimeid nii, nagu raviarst seda on ette kirjutanud? Miks veenmine võib vahel osutuda keeruliseks? 11. Mida soovitakse hüpertensiooni ravis kasutatavate ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk? Vähendavad väljutusmahtu, vähendavad perifeerset vaskulaarset resistentsust. Ravi eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südameveresoonkonna haiguste riski vähendamine 12
käigus üht tüüpi küpsed rakud (epiteliaaalsed või mesenhümaalsed) asenduvad teist tüüpi küpsete rakkudega. Düsplaasia diferentseerumishäire. Näit. Dysplasia epithelialis - healoomuline epiteeli diferentseerumishäire. 17. Kudede tüübid ja nende funktsioonid. Epiteel e kattekude. Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal. Katteepiteel: 1. Ühekihiline lameepiteel serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel
rääkida loomade tiinestumisest. Platsentasid saab jaotada ka mikroehituse järgi: selle alusel, mitu kihti eraldab loote ja emaslooma verd * epiteliokoriaalne – siga, hobune; loote ja ema vere vahele jäävad nii koorioni kui ka endomeetriumi epiteelid. * sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega. Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda. Kontaktpindade jaotuse alusel jagatakse platsentad eri tüüpideks: difuusne (siga, hobune) – palju väikeseid kontakte üle terve lootemembraani
Difuusne platsenta– hatud katavad koorioni pinda üleni (siga, hobune) Platsentomatoosne platsenta – koorioni hatud kotüledoonidena (mäletsejad) Tsonaarne/diskoidaalne platsenta – koorioni ja endomeetriumi seos piiratud aladel (kiskjad, inimesed, närilised, primaadid) Koekihtide arv, mis jääb loote ja ema vere vahele: Epiteliokoriaalne platsenta – kontaktplatsenta: säilinud koorioni veresoone endoteel, koorioni sidekude, koorioni epiteel, emaka epiteel, emaka sidekude ja emaka veresoone endoteel (vaalalistel, seal, hobusel, leemuritel) Sündesmokoriaalne platsenta – emaka epiteel lahustatud, teised kihid säilinud (mäletsejad) Endoteliokoriaalne platsenta – koorioni epiteel kontaktis emaka versoonte endoteeliga (kiskjalised) Hemokoriaalne platsenta – koorioni hatud emaka verelakuunides (putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir)
fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud? a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel 50.Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule närvikius? Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 51.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune.
ümber oma luulise koonusja telje. Teljest lähtub kogu tema ulatuses luuline spiraalleste, mis ulatub tigukanalisse korrates keerdusid. Luuline spiraalleste ja sellele kinnituv teisene spiraalleste jagavad spiraalkanali perilümfaatilise ruumi kaheks osaks - ülemine on esikuastrik ja alumine trummiastrik. * Kilelabürint asub luulabürindi sees ja on üldjoontes sama kujuga. Kilelabürindil on sidekoeline toes, seestpoolt katab teda endoteel. Temas sisaldub vedelik - endolümf. Kilelabürint jaguneb ovaalkotikeseks, ümarkotikeseks, lookjuhadeks ja teojuhaks. Kõik nimetatud ruumid on omavahel ühenduses ja täidetud endolümfiga. Ovaalkotike ja ümarkotike asetsevad esiku vastavates sopistes ja on omavahel ühenduses. Sellest ühendusjuhast algab peenike endolümfijuha, mis väljub esikukanalikese kaudu püramiidist selle tagumisele pinnale ja lõpeb peaaju kõvakesta all väikese kotikesega
Jätkete arvult jagatakse neuronid: 1. multipolaarseteks (1 akson ja palju dendriite) 2. bipolaarseteks (1 akson ja 1 dendriit) 3. pseudounipolaarseteks (akson ja dendriit algavad ühtse tüvena, mis lahknevad kaheks mõnevõrra rakukehast eemal) 4. unipolaarseteks (ainult üks aksonina talitlev jätke) 18. Neeru filtratsioonibarjäär: paiknemine, struktuurid, rakud Filtratsioonibarjäär on barjäär tsirkuleeriva vere ja kihnuvalendiku vahel. Selle moodustavad kapillaari fenestreerunud endoteel, ebaharilikult paks kolmekihiline glomerunaalne basaalmembraan ning glomerulaarsele basaalmembraanile tsütopoodiumiga kinnituvad podotsüüdid. Tsütopoodiumite vahele moodustavad 20…25 nm filtratsioonipoorid. 19. Adenohüpofüüsi ehitus ja funktsioon Adenohüpofüüs (adenohypophysis) moodustub epiteliaalsete adenotsüütide põrkadest ja viimaste vahel asetsevaist verekapillaaridest - sinusoididest. Eessagara rakud jaotatakse nende värvumise
sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) · Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüütid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid ja osalevad hüübimise regulatsioonis. ·Kahjustuse tagajärjel vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni ·Kui kahjustus on suur tekib verehüüve e punane trombi, mille põhireaktsiooniks on
sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüütid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid ja osalevad hüübimise regulatsioonis. ·Kahjustuse tagajärjel vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni ·Kui kahjustus on suur tekib verehüüve e punane trombi, mille põhireaktsiooniks on
toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase tööreziimi juures 2,2...2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena, mis tekib toitainete oksüdatsioonil. Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga ja väljaheitega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus, mis algavad umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümfikapillaaride endoteel on õhuke, basaalmembraan puudub või on lünklik. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10...20 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski. Erinevatest piirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse
- koljuõõnes liibub kõvakest koljuluuude sisepinnale ja täidab seega ka luuümbrise ülesannet - osaleb venoossete siinuste moodustumisel ➔ pea ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve! 14 2. Ämblikkest ARACHNOIDEA (keskmine) - õhuke, õrn sidekoeline leste, mida katab endoteel - seal on vähe veresooni ja närve, - ülal ja all väikesed ruumid ajuvedelikuga ➔ alumine osa laiem, seal ajuvedelik ringleb, kitsamas liikvorit vähem - ei ulatu aju lõhedesse ja vagudesse, läheb neist üle ● ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb SUBDURAALRUUM. EKSAMIL!!! - kitsas pilu, väheke liikvorit ● ämblikkesta ja soonkesta vahel asub SUBARAHNOIDAALRUUM - ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor
väike ning praegusel ajal loetakse riskiteguriks vaid aflatoksiin M1 jõudmist piima. Ekskretsioon oleneb eelkõige konkreetse mükotoksiini metabolismi, imendumise ning eritumise iseloomust, aga lisaks erineb see ka indiviiditi, päeviti ja lüpsikorriti. Vatsabarjääri ulatust, imendumist ja metabolismi mõjutavad ratsiooni koostis, söödavad kogused, lehma tervis, seedeprotsesside toimimine ja maksa biotransformatsioonivõime. Terve lehma piimaalveoolide epiteel ja verekapillaaride endoteel on läbimatud polaarsetele või suurte molekulmassiga osakestele. Mastiit ja vähesemal määral süsteemne infektsioon mõjutab udarabarjääri ning piima ja vere pH gradienti märgatavalt, muutub erinevate ainetega seonduda võivate plasmaproteiinide osakaal, millega mükotoksiinide eritumine piima võib oodatavaga võrreldes täiesti muutuda. Hiljuti on udaraepiteelist avastatud transmembraanne transporter BCRC, mis võimaldab mõnede piima
ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Adhesioonimolekul (CAM-id) "molekulaarne liim" ashesioonimolekulid aitavad rakkudel üksteise ja oma ümbruse küge kinnituda. Adhesioonimolekulid paiknevad rakkude pinnal ja osalevad teiste rakkude või rakuvälise maatriksiga (ECM) seondumises. Endoteel veresoone sisepinda vooderdav kiht. Fibrinolüüs hüübimise vastandprotsess. Fibrinolüüsi korral reorganiseeritakse ja resorbeeritakse tekkinud tromb, et peatada trombi liiga suureks ja probleemseks muutumine. Gangreen on paikne koe hävimine, mis tekib verevarustuse lakkamise, bakteriaalse infektsiooni või muu koekahjustuse tagajärjel. Sagedamini esineb gangreen jalgadel, mistõttu nahk muutub lillakaks (hiljem mustjaks), tekib valu ja palavik
..1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid, mis osalevad hüübimise regulatsioonis. · Vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni. · Kui kahjustus on suur tekib verehüüve e punane tromb, mille põhireaktsiooniks on
..1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid, mis osalevad hüübimise regulatsioonis. · Vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni. · Kui kahjustus on suur tekib verehüüve e punane tromb, mille põhireaktsiooniks on
kõvakest, keskmine ämblikvõrkkest ja sisemine soonkest. Kõvakest kujutab endast tihket sidekoelist lestet, mis moodustab pea ja seljaaju ning teiste ajukestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisemisele pinnale täites sellega ka luuümbrise ülesannet. Koljulael on kõvakest luudega kohevalt ühendatud, kuid siiski üsna raskelt eemaldatav. Pea ja seljaaju ämblikuvõrkkest kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab endoteel. Ta ei ulatu aju vagudesse ega lõhedesse erinevalt kõvakestast ja allpool olevast soonkestast. Soonkest kujutab endast pehmet, rohkelt veresooni sisaldavat sidekoelist lestet. Ta liibub vahetult pea ja seljaajule, vooderdades ka kõiki süvendeid nende pinnal. Peaja seljaaju ämblikuvõrkkesta ning kõvakesta vahele jääb subduraalruum. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum.
kasulikud ained tagasi ja eritatakse jääke juurde, tekib sekundaarne e päris uriin · seroosvedelik seroosõõntes · sünoovia liigeseõõntes vastavate kelmete poolt eritatav vedelik, sisuliselt vähese valgusisaldusega vereplasma · näärmete sekreedid kõigi näärmete eritised on vesilahused, vesi tuleb verest VERESOONED Veresoonte seina ehitus: 1. veresoonte sisekesta katab seespoolt üks rakukiht endoteel, mille all on basaalmembraan. Edasi tuleb intima päriskiht, mis koosneb sidekoest ja silelihaskiududest 2. veresoonte keskkesta paksus on väga erinev, see võib koosneda kas peamiselt sidekoest või lihaskoest ning selle peal võib olla välimine elastsest sidekoest membraan 3. veresoonte väliskest sarnaneb siseelundite väliskestaga, koosneb sidekoest. Veresoonte jaotus: · läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid
hingamiselundkond areneb eessoolest vastusena mesodermi signaalidele Mesoderm Mesodermi klassifikatsioon ja millised on vastavate mesodermide derivaadid? 1. Seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm - formeerub seljakeelik ja määrab kogu organismi anterioposterioorse telje 2. Paraksiaalne mesoderm - moodustab neuraaltoru külgedele somiite, millest arenevad selja pärisnahk e dermis, skeletilihased, roided, selgroog, kõõlused, dorsaalaordi endoteel 3. Anterioorne paraksiaalne mesoderm ei segmenteeru, sellest kujuneb pea mesoderm, mis koos peaneuraalharja rakkudega panustab peapiirkonna lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele 4. Vahelmine mesoderm - areneb urogenitaalsüsteem: gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad ning neerupealiste välimine osa Mis on seljakeelik ja seljakeeliku mesodermi funktsioonid, mis sellest saab imetajatel? Seljakeelik ehk notokord - embrüonaalne keskstruktuur, mis on
· Epiteelides ei ole veresooni, toitumine toimub alloleva proopia kaudu difusiooni teel. · Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile · mikrohattude (peensooles) või ripsmete esinemine · aine- ja energiavahetus toimub difusiooni teel läbi basaalmembraani. · Katteepiteel Klassifikatsioon rakkude kuju ja kihtide järgi 1. Ühekihiline lameepiteel - serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel - munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel - esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel - naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel
Kuidas lekuotsüüdid kudedesse migreeruvad ja toimub seal põletikureakstioon. Ka makrofaagid jne. Ei lähe lihtsalt läbi veresoone seina. Nii endoteeli kui läbivate rakkude vaheline interakstioon. Teatud kohad veresoontes kus see toimuda saab, veenulid. Protsessi alguses toimub raku pöörlev liikumine veresoone seinal, järjestikuline retseptorite seonumine. Retseptorid, mis interakteeruvad omavahel Selektiinid ja mutsiinid. Ja need teised Vaskulaarne endoteel-”teejuht” (Extravasation)- Ekstravasatsioon-rakkude minek läbi veresoone seina Rakkude adhesiooni molekulid –CAM(cell-adhesion molecules) selektiinid-glükoproteiinide perekond-seostuvad sialüleeritud mutsiinidega (L-leukotsüütidel,E –ja P- selektiin endoteeli rakkudel) mutsiinid-seriini ja treoniini rikkad ,väga, glükosüleeritud valgud (CD34,GlyCAM-1) integriinid - heterodimeersed valgud, esinevad nt lümfotsüütides
VERE HÜÜBIMINE ·Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. ·Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Verehüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikoolifüsioloogA. Schmidt, kelle esimesed selle alased tööd ilmusid 1861...1862. HÜÜBIMISE PÕHITETAPID · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüütid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu . Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid ja osalevad hüübimise regulatsioonis. · Kahjustuse tagajärjel vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni · Kui kahjustus on suur tekib verehüüve e punane trombi, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust
Endoteeli, epiteeli mõjutab. - PDGF – Trombotsüütidest pärit kasvufaktor – monotsüüdid , makrofaagid toodavad. Endoteeli, epiteeli mõjutab. - EPO – Erütropoetiin – Sünteesitakse neerudes, indutseerib erütropoeesi - HGF – hepatotsüütide kasvufaktor – Hüpofüüsirakud toodavad. Mõjutab hepatotsüüte , luurakke, fibroblaste. - GM - CSF 12 – Granulotsüütide - makrofaagide kolooniat stimuleeriv faktor – makrofaagid, fibroblastid, endoteel toodavad. Mõjutab vereloomerakke. Loeng 3. Rakkude signalisatsioon. Signaaliülekanne 1. Rakkude kommunikatsiooni viisid: endokriinne, parakriinne - autokriinne, neuraalne, kontaktne /contact - dependent Endokriinne – signaaliks on hormoonid. Hormoonid toodetakse ja väljutatakse verre endokriinsetest e sisesekretsiooninäärmetest. Hormoonid transporditakse vere kaudu. Tegemist on kaugsignalisatsiooniga kuna märkrakud asuvad tavaliselt kaugel. NÄITED:
Geenidefektid immuunpuudulikkus (SCID) ¤ seriini/treoniini - spetsiifiliste proteiini fosfaatide kadu (kaltsineuriini toimel aktiveerub IL-2 geen). ¤ türosiini fosfataasi (CD45) kaudu. CD45 isovormid peegeldavad T-raku seisundit ja nende sünteesiga on seotud lümfotsüütide migratsioon. * CD45RA+ puhkeolekus (naiivne) Th : L-selektiin "homing" lümfisõlmedes * CD45RO+ aktiveeritud Th : integriin VLA-4 vaskulaarne endoteel, samuti mälu mehhanismid B-raku ja tsütotoksilise T-raku (Tc) aktiveerumine ja mälurakkude teke immuunvastuse lõppfaas = antigeeni neutraliseerimine (enamasti lisandub põletikureaktsioon) ja tulem ¤ antigeeni neutraliseerimine või eliminatsioon * Tc rakkude kaudu * antikehade kaudu (neutralisatsioon, opsionisatsioon, komplement-süsteemi aktivatsioon, NK-rakkude poolt vahendatud tsütotoksilisus) ¤ põletikureaktsioon
kromosoomide arvu 46-lt 23-le. Viljastumisel sulavad mõlemad vanemrakud kokku üheks rakuks, millel on jälle 46 kromosoomi. Kohe pärast viljastumist algab uuesti mitoosne paljunemine. Kude Kude kujutab endast ühesuguse ehitusega rakkude ühendust. Organismis on olemas mitut tüüpi kudesid, millest igaühel on oma kindlad ülesanded. Koetüübid ja nende põhiülesanded Epiteelkude välis- ja sisepindade katmine Endoteel ühekihiline rakukest veresoonte ja seroossete õõnsuste pinnal Näärmekude erilised epiteelrakud, mis toodavad hormooni või muud eritist Sidekude tugikude strooma: organite tugisüsteem; parenhüüm: organite funktsioneeriv kude
annaabi.ee 
