4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kaladest. Haug Haug on ilusa valge rasvavaese ja tugeva, võrdlemisi valgurikka lihaga kala. Sobib väga hästi dieettoiduks. Angerjas Angerja liha on erakordselt maitsev ja väga kõrge rasvasisaldusega. Liha moodustab valdava osa üldkaalust. Rasvas sisaldub märkimisväärselt rasvlahustuvaid vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Lest Lest madala rasvasisalduse ja kalorsusega, kuid suurepärase maitse ja õrna lihaga kala. Tatra ja kalaga ahjupaprikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Rukkipüül, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, valge linnasejahu, suhkrupeedisiirup, suhkur, sool (1%), pärm, Köömned, Jahuparendaja( paksendaja guarkummi, emulgaator E472e) Koostis 1 portsjonis (1 keskmine viil on 37g): Energiat 85kcal/361kJ, Rasvad 0,4g sellest küllastunud rasvhappeid 0,04g, Süsivesikuid 17,3g millest suhkruid 2,1g, Valgud 2.0g, Kiudained 2,3g, Sool 0,5g Toitumisalane teave Realiseerimisaeg 15.09.2013 Säilitamistingimused - Kogus 370g Müügihind 79 senti OÜ Linerel, Ringtee 2, 51013 Tartu, Telefon 730 7000, www.linerel.ee Andmed tootja kohta Kõik hinnad ja realiseerimisajad on seisuga 13
TRANSRASVHAPPED Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks - küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994. aastal koostatud hinnangu põhjal suri USA-s
............................................................................... ..8 . Leivad Peenleivad Tallinna Peenleib Netomass-1000 g, 475 g Koostis-rukkipüüljahu, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Kristel Reinsalu referaat Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 920 kJ (220 kcal); valgud 5,5 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,3 g; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 40 g) sisaldub: energia 88 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,4 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (7% GDA); kiudained 2,0 g (8% GDA) Isa peenleib Netomass-730 g, 350 g Koostis-rukkijahu, vesi, nisujahu, pärm, keedusool (1,1%), odralinnaseekstrakt, paksendaja E412, emulgaator E472e. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega.
Paremini omastatakse lihaskoe valke. Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin) on mittetäisväärtuslikud ning raskesti seeditavad. Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane. 4. Lipiidid Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid. Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet, loomsetes rasvades on palju stearhapet ja taimsetes - linoolhapet; lühikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhappeid on eeskätt piimarasvas. Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest s.o kaksiksideme või -sidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped polüküllastumata- (mitu kaksiksidet), monoküllastumata- (üks kaksikside) ja küllastunud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine)
Kui me viime oma rasvatarbimise alla selle normi, tekib meie organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, mille tõttu halveneb vitamiinide imendumine ning võivad tekkida raskused hormoonide (eriti testosterooni) tootmises. Suureneb magusaisu, nahk hakkab kuivama, küüned ja juuksed muutuvad hapramaks ja katkevad ning sageli hakab kehakaal langemise asemel hoopis tõusma. Meie keharasv vajab iseenda põletamiseks rasva, ehl rasvapõletus on tunduvalt efektiivsem, kui küllastumata rasvhappeid ehk taimseid rasvu on piisavalt. On olemas ka üht tüüpi küllastunud rasvu, mis on organismile oluline ja kasulik. See on keskmise ahelaga triglütseriid, mida leidub kookospiimas ja võis. Kui teisi rasvhappeid salvestatakse kehas, siis triglütseriidi kasutatakse kütusena, ta kiirendab ainevahetust ning soodustab ladestunud rasvade kasutamist energiaks.
JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega konsistentsilt poolkõva, elastne ja kergelt viilutatav, ebaühtlaselt jaotunud üksikute 3 5mm läbimõõduga ovaalsete või ümarate aukudega tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib taimetoitlastele enne serveerimist on soovitav juustu hoida vähemalt 30min toatemperatuuril KODUJUUST KLASSIKALINE Bränd: Piimameister OTTO Tootja: OÜ Est...
tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori,
rasvhape) koosnevad biomolekulid (U.Kokassaar,T.Vihalemm,M.Zilmer, 1995) Lipiidid koosnevad triglütseriididest, mille igaühe keskseks osaks on glütserool, mis on seotud kolme rasvhappega. Eelnevat käsitsust järgides on oluline rasvhapete jaotus: keemilise olemuse põhjal räägitakse küllastatud ja mono- ja polüküllastamata rasvhapetest, mis on organismis vajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Samuti esineb mõlemat tüüpi rasvhappeid veres vabas vormis Kirjanduses võib kohata sageli mõisteid küllastatud/küllastamata lipiidid. Vastav termin näitab, millised rasvhapped antud lipiidis domineerivad. Kehtib reegel: taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped need ühendid on põhiolekus vedelad taimsed õlid, kuid lisaks küllastamata rasvhapetele sisaldavad taimeõlid ka küllastatud rasvhappeid, mida nimetatakse ka kolesterooli sisaldavateks
lõhn, teisel proovil ma seda ei täheldanud. Järeldus: Proovi tumenemise ja iseloomuliku lõhna tekke järgi võin öelda, et esimeses proovis tekkis akroleiin, mis annab tunnistust sellest, et akroleiinitesti proov I sisaldas lipiidi, mille koostisesse kuulub glütserool. Teine proov glütserooli sisaldavat lipiidi ei sisaldanud. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeniididega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga pruun värvus võib lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Katse käik: Valasin ühte katseklaasi 2 ml 2% searasva lahust (loomne rasv), teise katseklaasi sama palju 2% oliivõli lahust (taimne rasv) ja kolmandasse võrdse mahu 2% palmithappe lahust (rasvhape). Lisasin kõikidesse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust ning loksutasin katseklaase.
lähtekaal Töö käik 1. Lõheproov purustati ja homogeniseeriti kloroform:metanooli seguga. 2. Eraldatud lipiidid hüdrolüüsiti leeliselises keskkonnas 3. Hüdrolüüsitud lipiidid eraldati hüdrolüüsumata materjalist heksaaniga happelises keskkonnas, sest leeliselises kk-s ei kulge hüdrolüüs lõpuni. 4. Vabu rasvhappeid analüüsiti TLC (õhukese kihi kromatograafia) meetodil. Plaadile kanti: - hüdrolüüsitud lipiidid - lipiidide alglahus - standardlahus (arahhidoonhape) Analüüsi tulemusel oli näha, et hüdrolüüsimata proovil oli rohkem “plekke” e erinevaid rasvhappeid. Hüdrolüüsitud proovil oli AA
vedelas olekus ehk õlina oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust Küllastunud rasvhapped kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid Inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinevad samuti veres vabas vormis. Taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad - taimsed õlid. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsete lipiidide koosseisus domineerivad küllastatud rasvhapped ja need ühendid on olekult tahked (näiteks seapekk, piima ja muna lipiidid).
triglütseriidid. Ülejäänud toidu lipiidid on nendega kaasnevad rasvlahustuvad vitamiinid, steroidid ja pindaktiivsed, emulgeerivad lipiidid. Inimese kehamassist moodustavad lipiidid ~15 % (saledatel 8-12, tüsedatel 20-25 %). Nälgimise korral jätkub neist 5-7 nädalaks. 6.2.2. Tarbimissoovitused · Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast, (varasem soovitus 30-32%) · kusjuures rasvhapete osa koguenergiast on 28%, · seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10% · trans-rasvhappeid mitte üle 2 % energiast · cis-monoküllastumata rasvhappeid 10-15% · polüküllastumata rasvhappeid 5-10% toiduenergiast. · asendamata polüküllastumata rasvhapped (omega-3 ja omega-6 rasvhapped) peaksid katma vähemalt 3% toiduenergiast, rasedatel ja imetavatel emadel 5% toiduenergiast. · suhe -3 : -6 = 1:10 1:5 · kolesterool mitte üle 300 mg päevas
Transhapped Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv
Järeldada, kummas katseklaasis olev lahus sisaldas lipiide. Tulemus: Lahuse nr 1 korral muutusi ei toimunud ja lahus jäi selgeks, seega selles lahuses lipiide ei leidunud. Lahuse nr 2 korral tekkis aga tugev hägu, seega moodustus õli-vees emulsioon ja see lahus sisaldas lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides saab kindlaks teha reaktsioonil halogeenidega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid ja viia läbi reaktsioon broomiga, siis broomile iseloomulik pruun värvus ei kao (võib küll lahjeneda). Küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme kuiva katseklaasi valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Mina kasutasin rasvhappena palmithapet, taimse rasvana rapsiõli ning loomse rasvana võid. Lisada kõigisse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutada ning jälgida muudatusi
toimet avaldab eruukhape inimesele, kuid uuringute tulemusena on avastatud eruukhappe kahjulik mõju loomadele. Võimalike riskide vältimiseks kehtestati selle küllastumata rasvhappe maksimaalne lubatav kogus toidus. Rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvade molekulid on mittepolaarsed. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga Õlid Rapsiõli pressitakse rapsi (Brassica napus) seemnetest külmpressimise, kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil
soolad ehk seebid. Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks ning osa muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See annab palju energiat. Rasv on tähtis energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga. Rasvad osalevad organismi elutähtsates protsessides, eriti oluline on nende roll rakumembraanide ülesehitamisel ja hormoonisarnaste ainete moodustamisel. Rasvadega koos saame ülimalt vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Rasvad annavad energiat, mida meie kliimavöötmes kulub ainuüksi kehasoojuse säilitamiseks palju enam kui lõunamaades. Suurt
Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad
kõrgemal) ning oli suurem, kui standardi plekk. Jätkasime GC analüüsiga kandsime metüleerunud proovi proovipudeli mikrosisusse, sulgesime tuubi ning panime proovipudeli GC aparaati. 8. GC analüüsi tulemused ja tulemuste analüüs GC analüüsil tuvastasime proovist 19 rasvhapet. Suurtes kogustes leidus proovis müristüülhapet (5%), palmithapet (26%), palmitolehapet (10%), olehapet (19%), linoolhapet (6%), eikosapentaeenhapet (6%) ja dokosaheksaeenhapet (6%). Küllastatud rasvhappeid oli 35,9%, monoküllastamata rasvhappeid oli 31,0% ja polüküllastatud rasvhappeid oli 26,7%. Ülejäänud osas oli piike, mille järgi polnud võimalik rasvhapet tuvastada. 3 rasvhappeid oli 19,7% ja 6 7,0%. Kirjanduse andmetel on keskmiselt küllastatud rasvhappeid 28%, monoküllastamata 47% ja polüküllastamata 24%. Nendest 3 happeid 19,7% ja 6 happeid 3%. Müristüülhapet leidub 4%, palmithapet 19%, palmitole hapet 5%, olehapet 20%, linoolhapet 1%, eikosapentaeenhapet
llma rasvadeta inimene elada ei saa, Inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet (leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega on need inimese toidus asendamatud Küllastunud rasvhapped – kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud, Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid, inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinvead samuti veres vabas vormis Trans-rasvhapped – liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped, Nende söömine suurendab südame- veresoonkonna haiguste riski, vähesel määral leidub ka loomulikult lihas ja piimas, Enamik tänapäeval sissesöödavaid trans- rasvhappeid tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel
Metüleerimise kontroll ja gaaskromatograafliste proovide ettevalmistamine Metüleerimise toimumist kontrolliti TLC meetodil, samamoodi kui eespool. Metüleeritud proov kantud GC proovipudelisse ning antud analüüsi. Tulemused TLC analüüsi käigus ilmutatud plaadilt oli näha, et proovi pleki suurus oli ligikaudu 4,5x suurem kui standardi oma, mis tähendab, et kui standardi plekis sisaldus umbes 2 μg rasvhapet, siis uuritava proovi 2 μl-s sisaldus 9 μg rasvhappeid. Kuna uuritavat lahust oli umbes 300 μl, siis terves uuritavas proovis sisaldus järelikult 300x4,5=1350 μg rasvhappeid. Kromatogrammi järgi oli proovis kõige rohkem oleiinhapet 12%, palmitiinhapet 15%, linoolhapet 15,5%, arrahidoonhapet 18% ja steariinhapet 23%. ω6 ja ω3 rasvhapete massisuhe arvutati identifitseeritud rasvhapete piikide pindalade järgi, mis on võrdelised rasvhapete kogusega proovis. Tulemuseks saadi ligikaudu, et ω3
· osades lipiidides lisanduvad estrilisele baasehitusele teised komponendid · vees lahustumatud · lahustuvad orgaanilistes lahustites (benseen, atsetoon, kloroform, alkohol jt) · on tähtsad toidukomponendid, mida kõrgemad organismid võivad kasutada energeetilise ainena, biosünteesis keha ehitusainena · toidu lipiidid sisaldavad rasvas lahustunud vitamiine ja essentsiaalseid (eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Lipiidide ehitusüksused: 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: · glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides
rasvhapped; rasvad; glütserofosfolipiidid; sfingolipiidid; vahad; steroidid; terpenoidid Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse: seebistuvateks; mitteseebistuvateks Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesinikkeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid ja liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud
See on põhjustanud isegi väga tõsiseid haigusi. Kuid mis asjad on tegelikult rasvad ja mis on nende ülesanne ja tähtsus igapäevaelus. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest
(18.03.2012) Tuntud toitumisteadlane Mai Maser selgitab, et terve inimene peab tarbima iga päev rasvhappeid umbes 30% päevasest energiavajadusest. Selle koguse saab täiskasvanud inimene 6070 g rasvade söömisel. Võid on viimasel ajal hakatud rohkem kiitma, seda kinnitab ka Maser. Võis on paremini omastatavad küllastatud rasvhapped. . Tahkeid ehk küllastatud rasvhappeid saab lihatoodetest, eriti pekist, võist ja rasvastest piimatoodetest. Nende üldkogus võiks olla päevas umbes 20 g. Küllastamata rasvhappeid saab põhiliselt õlidest, kalast, seemnetest ja pähklitest. Nende üldkogus võiks olla 4050 g. Siia kuulub toiduvalmistamiseks kulutatav õli, salatile lisatav õli. Mai Maser toob esile, et transrasvad tekivad taimsete õlide töötlemisel, hüdrogeenimisel nende tahkestamise eesmärgil.
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu
noorte diabeedi ühing) sooviks on, et diabeediga lapsi võetaks vastu neist igaühte. Miks on Eestis just nii palju diabeedihaigeid lapsi? Iseenesest pole see number katastroofiline, kuid kindlasti võiks olukord palju parem olla. Isiklikult olen arvamusel, et enamus inimkonna haigustest ja hädadest saab alguse sellest, et ei hoolitseta piisavalt hästi oma kehade eest. Ei toituta hästi ehk keha ei saa tasakaalus mineraale, vitamiine, rasvhappeid ja muid toitaineid. Tänapäeva maailmas on liigagi lihtne olla ebatervislik. Tegelikult ongi see meil norm nüüdseks. Kõik, mis pole just orgaaniline toit, sisaldab kuhjaga Omega-6 rasvhappeid (siinkohal ei tohiks mainimata jätta, et Omega-6 ei ole ainult halb, vaid tegelikult meile väga vajalik rasvhapete rühm), mis omakorda tekitab meie kehas põletikke, ning kui tarbitakse liiga vähe Omega-3 rasvhappeid, siis pole midagi meie organismis, mis neid põletikke alla tõmbaks
SISSEJUHATUS, ERINEVAD ÕLID Oliiviõlid jaotatakse neitsioliiviõlideks (esimesel pressimisel saadud; ekstra – kõrge kvaliteediga), rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnevateks oliiviõlideks (kokku segatud kuum- ja külmpressitud õlid) ning oliivijääkõlideks. Kõige kõrgema suitsemispunktiga on avokaadoõli. Rafineeritud õli suitsemispunkt kõrgem kui rafineerimata õlil. Toiduõlides küllastunud rasvhappeid on vaid 5-15%. Mida rohkem on küllastunud rasvhappeid, seda kõrgem on sulamistemperatuur. Praadimisõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui salatiõlis – küllastumata rasvhapped lagunevad kiiremini kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei soovitata õli kuumutada üle 180 C – PUFA-d ja MUFA-d hakkavad lagunema ning tekivad laguproduktid ja peroksiidid. 2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED
Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused. Kahekordne hamburger friikartulite ja limonaadiga katab ligi poole päevasest energiatarbest. Kuid sisaldab vähe vitamiine ja mineraale. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid. küllastatud rasvhapped monoküllastumata rasvhapped polüküllastumata rasvhapped Kuidas vähendada rasva hulka toidus? Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Toidu
organismis. Täiesti rasvavabade dieetide korral on suur oht, et tekib nende vitamiinide puudus. Rasvhapped moodustavad pikki ja keerukaid ahelaid. Rasvade omadused ja väärtus organismi jaoks sõltub rasvhapete küllastatusest, s.o kaksiksidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped poluküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastunud (kaksiksidet ei esine). Need toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud rasvhappeid on toatemperatuuril tahked, nad ei rikne kiiresti ja kannatavad kuumutamist kõrgel temperatuuril (kuni 200 kraadi) ilma, et neis tekiksid organismile kahjulikud ained. Sellised on näiteks sea- ja lambarasv. Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad (taimeõlid, kalarasv). Nad rääsuvad (riknevad, omandades ebameeldiva lõhna ja maitse) kiiremini, ei talu väga kõrgeid temperatuure (üle 180 kraadi ei tohi kuumutada), kuid on organismi poolt palju paremini omastatavad.
Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte. Töö käik: Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi gaasipõletil tõmbekapis kuni sool sulas ja segu tumenes. Tulemus: Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus: Taimeõlis sisaldub glütserool. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Teooria: Küllastumata rasvhappeid saab lipiidides detekteerida reaktsioonil halogeniididega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid, säilib reaktsioonil broomiga broomile iseloomulik pruun värvus (lahjeneb), kui sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub proov liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Kasutasin puhast rasvhapet (palmitiinhapet), loomse rasva (searasva) ja taimse rasva (rapsiõli (kõik 2%) lahuseid metüleenkloriidis. Valasin igast lahusest 2 ml katseklaasi.
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel
toitumine.ee. RASVAD JA TERVIS Rasvade kohta arvatakse ekslikult, et tervisliku eluviisi tagamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks tuleb tarbida täiesti rasvavaba toitu. See ei ole aga kindlasti õige. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet, Ω-6 ja Ω-3 rasvhapet, pole inimorganism ise võimeline tootma, neid peab saama toiduga.
Vastavalt molekuli struktuurile: Lihtlipiidid ((neutraal)rasvad ja vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid) tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), neid inimene saab toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (ahel on kujult väändunud). Trans - konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak- kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast
fibrootiliste kahjustustega. See kindel sort rapsi on aga aretatud nii, et sisaldab eruukhapet vähe või üldse mitte. Samas hinnatakse seda kõrge oleiinhappe sisalduse pärast. Paraku aga sisaldab see õli palju väävlit ja seetõttu rääsub kergesti, rapsiõliga küpsetatud toidud lähevad ka suhteliselt kiiresti hallitama. Rapsiõli sisaldab 5% küllastatud rasva, 57% oleiinhapet, 26% omega-6 rasvhapet ning ka 10-15% omega-3 rasvhappeid. Rapsiseemned ise sisaldavad 35-45% õli. Ka selle õli tervislikkust on kahtluse alla seatud. On väidetud, et õli deodoreerimise ehk lõhnatuks muutmise protsessis muutuvad selles sisalduvad omega-3 rasvhapped kergesti tervisele kahjulikeks transrasvadeks - sarnasteks nendele, mida leidub enamuses margariinides ja mida teadlik toituja väldib. Üks uuring leidis, et ,, südamesõbralik" rapsiõli toob tegelikult kaasa E-vitamiini puuduse, mida on väga vaja
süsivesinikradikaalis on 420 süsiniku aatomit. Teisisõnu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped. Liigitus Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas). Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastunud: cis ja transrasvhapped Küllastumata rasvhapped: mono ja polüküllastamata rasvhapeteks. Osasid polüküllastumata rasvhappeid (nt oomega3 ehk linoleenhape ja oomega6 ehk linoolhape) nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. leidumine Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono ja polüküllastamata rasvhapped. Lipiidid koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist. Nt. fosfolipiidid esinevad rakumembraani koostises.
Kumb on kasulikum, kas margariin või koorevõi? Mõlemad on tehtud rasvast ning üsnagi sarnased, aga tegelikult on margariin või aseaine. Margariin on loodud prantsuse keemiku Hippolyte Mege-Mouries-e poolt 1896. aastal selle eesmärgiga, et see oleks odavam ning säiliks kauem kui või. Margariini valmistatakse taimerasvast, taimeõlist ja veest, emulgaatoritest ning maitse-ja värvainetest. Margariini tootmine on lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks ja need rasvad ongi kordi odavamad ja paremini õhuhapnikule vastupidavad kui rõõsk koor ja või. .Margariin üldiselt ei sisalda piimasaadusi, soola, vitamiine jne. Võid aga valmistatakse juba palju varasemast ajast kui margariini. Võid tehakse peamiselt lehmapiima koorest, veest, valkudest ning rasvavaba piima kuivainest. Võis on rohkem vitamiine kui margariinis. Nimelt on seal A, E, D ja mõnikord ka C ja B vitamiine. Võil on palju puhtam m...
Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. HEAD KIUDAINETE ALLIKAD ON: · must rukkileib, täisterasai, sepik · tatra- ja kaerahelbepuder · täisterahommikueined, näiteks müsli · täisterajahust makaronitooted · aedvili · pähklid ja seemned Nõuandeid toitumisel. Kasutage toidurasvu tagasihoidlikult! Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 grammrasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused. Kahekordne
molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida nii: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, loomades talletatakse see rasvadepoosse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsed rasvad sisaldavad nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Linool- ja -linoolhape on asendamatud, kuna neid inimorganism ise ei sünteesi. Looduslikud küllastumata rasvhapped on reeglina cis- konfiguratsioonis. Trans-konfiguratsioonis on küllastumata rasvhapete ahelad sik-sak-kujuga ja seetõttu käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Rakumembraanide peamiseks koostisosaks on glütserofosfolipiidid, mis on amfifiilsed molekulid, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki.
Saadaval 0,33l ja 0,5l pakendis. Värsketest porganditest pressitud mahl. Pastöriseeritud. Säilitada temperatuuril +2 - +6 ºC. Säilib avatuna külmikus kuni 24h.Soovitav juua jahutatult, enne tarvitamist loksutada. Kõiblik kuni: vaata pakendilt. 100 ml toodet sisaldab keskmiselt: energiat 197 kJ/ 47 kcal; valke 1,0 g; süsivesikuid 10,1 g, millest suhkruid 8,0 g; rasvu 0,2 g, millest küllastunud rasvhappeid 0 g; naatriumi 0,01 g. Toode sisaldab looduslikult esinevaid suhkruid 4 Porgandi-õunamahl Koostis: porgandimahl 50%, õunamahl 50%. Õun on tähtsate toitainete tilluke varamu. Küps õun sisaldab A-, B1-, B2-, B6-, C- ja E-
4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 2–3 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke Ω-3 rasvhappeid,. Samuti on kala asendamatu D-vitamiini allikas. 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning
Kõrge toiteväärtus. Kergesti omastatav Madal kalorsus 11g/100-130 Kcal Sisaldab erinevaid vitamiine, nagu A, D, B2, B6 ja B12. Kalas leidub ka mitmeid mineraalaineid: fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Vajalikul määral sisaldab seleeni. 100- 150 g merekala võib katta umbes 200 mg inimese joodivajadusest. Kalas leiduv rasv on inimesele hästi talutav Kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad omega-3 rasvhappeid Rasvhapped võivad kaitsta südameveresoonkonda haiguste eest. Toore kala söömine hoiab vererõhu õigel kõrgusel. 4 3. Kalade toiteväärtus Kala koostis: 50- 85% vett, 9- 27% valkku, 0,3-35% rasv, 3% mineraalained, 0,5-1% on süsivesikuid. Vitamiinide hulk sõltub kala toidust ja elukeskkonnast. All on toodud tabel, kust on näha kui palju rasva sisaldub 100 grammi söödavas osas
*Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Tegemist on Karboksüülhappetega, mille alküülradikalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. *Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Karboksüülhapped- Füüsikalised omadused Karboksüülhapete füüsikalised omadused on määratud nende molekulide võimega moodustada tugevaid vesiniksidemeid, mis on sedavõrd tugevad, et isegi aurus võib leida omavahel ühinenud molekule. Sel põhjusel on nad võrdlemisi kõrge keemistemperatuuriga vedelad või tahked ained. Süsinikeahela pikenedes tihedus kahaneb ning happed on veest ,,kergemad"
Katseklaasis teise prooviga sool hakkas sulama esimesena ja värvus muutus tumesiniseks,see tõestas seda,et teine proov sisaldas lipiidi,mille koostisesse kuulub glütserool. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria Küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: või,oliiviõli,steariinhape. Kõigisse katsklaasi lisasin tilkhaaval 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis ning vaatasin toimunud muutusi.
Mina ja rasvad Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka. Rasvu leidub peaagu igas rakus. Rasv on väga energiarikas toitaine. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu
ei eemaldata. Lagunemine Toiduainete praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170 °C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuri tõustes üle 180 °C, samuti rasva pikaajalisel kuumutamisel. Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid sisaldavad enam rafineerimata toidurasvad, mistõttu need on praadimiseks sobimatud. Seega tuleks praadimiseks kasutada selleks sobivaid rasvaineid või nende segusid, praadida õigel temperatuuril ning mitte kasutada sama rasva mitu korda.
destilleeritud vee lisamist ja intensiivset loksutamist. Teises katseklaasis tekkis hägune keskkond sisse mis tähendab, et emulsiooni keskkond tekkis katseklaasi ja lipiide on sees mis moodustasid õli-vees emulsiooni. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete tuvastamine toimub halogeniseerimisel ehk reaktsioon halogeenidega. Tuntuimad halogeenid millega oleks võimalik küllastumata rasvhappeid tuvastada on jood ja broom. Kui küllastumata rasvhape reageerib halogeeniga siis kaksikside katkeb ja tekib kaks sidet kahe halogeeniga ja seda on silmaga näha kui värv katseklaasis valastub. Broomi iseloomulik värvus on pruun. 1. Võtta kolm katseklaasi ja sisse valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises solvendis: rasvhappe (palmithape), loomne rasv (searasv) ja taimnerasv (oliiviõli). 2. Lisada tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis ehk triklorometaanis. 3
Valkude vajadus Valgud on vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid: nad on ensüümide koostises ja tagavad organismi kaitsevõime. Valgud annavad toiduenergiat. Koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatutakse (peab saama toiduga) ja asendatavateks (organism suudab ise sünteesida). Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, kuna see koormab neere ja maksa. Rasvade vajadus Polüküllastumata rasvhappeid (nt. oomega 3-rasvhappeid) nim. asendamatuteks, kuna neid ei suuda inimese organim ise sünteesida, seega tuleb neid toiduga saada. Taimsetes rasvades on harilikult ülekaalus küllastumata rasvhapped, loomsetes rasvades aga küllastunud rasvhapped. Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib olla tervisele kahjulik, tõstavad kolesterooli sisaldust veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Rasvad on vajalikud. Oluline on, et neid
Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 1.3.Toidurasvad Toidurasvade põhiülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine, need on ka asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks. Lisaks eeltoodule võtavad lipiidid osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, seetõttu tuleb neid saada toidust valmis kujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks. Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on linoolhape ja alfa-linoleenhape. Soovitatav on toidurasvadega katta 2530% laste ööpäevasest toiduenergiavajadusest, kusjuures
kuumutamisel keemilised omadused: inimesed ei suuda hüdrolüüsida, bakterid ja seened suudavad. Kasutamine: *paberi või tekstiilitööstuses *ehitusel *tehnilise piirituse valmistamisel (mitte eriti) Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest füüsikalised omadused: *hüdrosfoobsed *veest kergemad *ei lahustu vees *ei saa määrata sulamistemperatuuri, sest need on segud *määratakse tahkumistemperatuur *rasvad, mis sisaldavad küllastunud rasvhappeid ehk kus pole kahekordseid sidemeid on toatemperatuuril tahked *mida rohkem on rasvas küllastumata rasvhappeid seda madalam on tema tahkumistemperatuur *keemilised omadused: rasv+H2O ->glütserool+rasvhape rasv+NaOH->glütserool+seep Rääsumine on rasvade oksüdeerimine õhu, hapniku ja bakterite toimel, mille tulemusena tekivad halvasti lõhnavad ja mürgised ühendid. Kasutamine: *energeetiliseks varuaineks *aitab omandada rasvlahustuvaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
