Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu
Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid
Pöördellipsoid, kahekatteline hüperboloid, ühekatteline hüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. 60. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) 61. Kuidas tekib rõngaspind? Tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid 1) Isomeetriline ristaksonomeetria ehk ristisomeetria. 2) Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria 3) Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria 4) Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 64. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias – ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria).
ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks krüsopraas suitsukvarts moorion tiigrisilm tsitriin Mineraalidest Kindel keemiline koostis(v.kindlates piirides muutuv) Anorgaanilised,tahked ained Lähteaineksmagma Kristalliseerumine Isel.kuju(kiudjas,leheline,isomeetriline,nõel jas jne .) Üks ja sama mineraal võib esineda mitme värvusena. mäekristall · Läbipaistev värvitu kvartskristall. · Jõu ning väe allikas samanistlikus maailmavaates. · Dekoratiivsed eesmärgid (ehted) · Müstiline ravitoime ametüst · ,,amethystos" joovastusevastane ese(Vana Kreekast). · Kõige väärtuslikum ja ilusam kvartsi erim . · Tuntud juba vanas Egiptuses. · Juveelitööstuses populaarseim. · Tsitriin Moorion
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö.
pinna telge ühe ja sama teravnurga all. Pind lõikab ennast lõpmata palju kordi. Rakendusena kolmnurkkeere. Aksonomeetria Kujutamismeetodit, mille abil luuakse objekti piltlik kujutis, nimetatakse aksonomeetriaks. Akonomeetria jaotus: 1)teljestiku projektsiooni alusel: *paralleelaksonomeetria (rist-, kaldaksonomeetria) *tsentraalaksonomeetria 2)telgede moondetegurite vahekorra alusel: *isomeetriline e võrdmõõduline (isomeetria- mx=my=mz)- ristisomeetria, kaldisomeetria *dimeetriline e kahemõõduline (dimeetria- mx=mz; mxmy)- ristdimeetria, kalddimeetria *trimeetriline e kolmemõõduline (trimeetria- mxmymz) risttrimeetria, kaldtrimeetria Moondetegur- lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda suhet nimetatakse lõigu moondeteguriks. Taandatud moondetegur tähendab suurendatud moondetegurit.
· harjutusi teha kordustena ja seeriatena · harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine
- Aferentne – tagasiside - Eferentne- aktiveeriv 2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge 2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega 3) Isokineetiline 4) Kontsentriline - lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele 5) Ekstsentriline - lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest
Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südame minutisageduseks. 18. Noorloomadel on minutisagedus suurem kui täiskasvanutel. 19. Diastolis toimub rõhu langemine vatsakestes ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses 25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik
· Lihase lähtepikkusestnärvimõjutuste iseloomust · Mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele 38. Ligaskontraktsiooni reziimid on: · Üksikkontraktsioon · Summaarne kontraktsioon · MAKSIMAALNE kontraktsioon 8 39. Mis on isomeetrilin kontraktsioon? ....................................................... · ISOMEETRILINE lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge 40. Mis on isotooniline lihaskontraktsioon?................................................ ISOTOONILINE lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 41. Mis on auksotooniline lihaskontraktsioon?........................................... · AUKSOTOONILINE muutub nii pikkus kui ka pinge 42. Mis on üksikkontraktsioon? Üksikkontraktsioon Lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise saame vastuseks
vastupanu tingimustes; 2. liigutused, kus tööefekt on seotud liigutuspinge kiire arendamisega märkimisväärse vastupanu tingimustes. Esimeste puhul ei ole oluline maksimaaljõu kõrge tase, teiste puhul aga on. Esimesse gruppi kuuluvad tegevused, mis on seotud kiire reageerimisega välissignaalile, üksiku kiire liigutuse sooritamisega ja kordusliigutuste sagedusega. Teise grupi tegevusi on mõttekas iseloomustada lihaspinge tüübi järgi: plahvatuslik isomeetriline pinge (vajadus arendada kiiresti maksimaaljõudu), plahvatuslik ballistiline pinge (kiire väikese vastupanu ületamine). Kiire jõud ilmneb erakordselt mitmekülgselt, on väga spetsiifiline, raskesti arendatav ja tal ei ole positiivset ülekannetühelt liigutuselt teisele. Siit lähtub ka kiire jõu arendamise metoodika spetsiifilisus. Uuringud on näidanud, et kiire jõud areneb seda efektiivsemalt, mida enam kasutatakse treeningutel kiiruskoormusi ja mida vähem kestvat aeglast tööd
· Müotomeetria on lihaste toonuse (lihaspinge) uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehaaniliste (elastsete ja viskoossete) omaduste määramisel Lihaskontraktsiooni biomehaanika Lihaskontraktsiooni liigid · Lihaskontraktsioon on lihase mehaaniline reaktsioon erutumisel · Sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge suhetest eristatakse kolme liiki lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega · Skeletilihased füsioloogilistes tingimustes isotooniliselt ei kontrahheeru · Isotooniliselt kontrahheeruvad isoleeritud ja koormusvabad skeletilihased, samuti keelelihased Isomeetriline kontraktsioon · Väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase lühenemist ei toimu
Nõrk või mittetasakaalustatud lihaskond. Kaasasündinud luulise struktuuri defektid. 13) Lülisammas, lülisamba stabilisatsioon Stabilisatsioon- Kehapoolte tasakaal. Sirutajate ja painutajate tasakaal. Süvalihaste vastupidavus. Ligamentide töökindlus. 14) Terviseriskid lihastreeningul ja harjutuse efektiivsus. V: Kõrge risk, madal efektiivsus. Kõrge risk, kõrge efektiivsus. Madal rist, kõrge efektiivsus. Madal risk, madal efektiivsus. 15) Lihaskontraktsiooni tüübid. Isomeetriline kontraktsioon- areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist pole, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. Isotooniline kontraktsioon- Dünaamiline (kontsentriline, ekstsentriline) Auksotooniline kontraktsioon- muutub lihase pinge ja pikkus. 16) ROM harjutuste tähtsus füsioteraapias, mõistete PROM, AROM, AAROM sisu Tähtsus füsioteraapias- säilitavad pehmete kudede ja liigese normaalse liikuvuse, väldivad
funktsioneerimine. Gliiarakud rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded 59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid: · lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid) · Pacini kehakesed (Vater-Pacini ehk lamellkehakesed) · kõõluselised Golgi käävid (Golgi-Mazzini kolbkehakesed) 60) Lihastöö liigid kontsentriline, ekstsentriline, isomeetriline töö - Kontsentriline lihastöö Lihase peamine funktsionaalne omadus kokkutõmme ehk lühenemine. Lihase kokkutõmme põhineb "libisevate niidikeste" teoorial, kus aktiinifilamendid liiguvad teineteisele lähemale ning toimub sarkomeeri kokkutõmme. Kontsentrilist lihastööd võib iseloomustada kui dünaamilist tööd. Staatiline lihastöö Lihased võivad rakendada pinget ehk sooritada tööd ka ilma liikumata.
29. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis, kui ei läbi ringjoone tsentrit. 30. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 31. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. a. Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria b. Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria c. Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria d. Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 32. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias? a. Ristaksonomeetrias ring b. Kaldaksonomeetrias 33. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ( märkida juurde telgede moondetegurid) 34. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 35. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde
29. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis, kui ei läbi ringjoone tsentrit. 30. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 31. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. a. Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria b. Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria c. Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria d. Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 32. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias? a. Ristaksonomeetrias ring b. Kaldaksonomeetrias 33. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ( märkida juurde telgede moondetegurid) 34. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 35. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde
· harjutusi teha kordustena ja seeriatena · harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad lihaste reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine.
Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE Isomeetriline lihastöö (kontraktsioon) lihaskontraktsiooni liik, mille korral väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase pikkuse muutust ning luukangide liikumist ei toimu.muutub lihaspinge.ühemõõduline, pinge muutub. Nt Dünaamiline lihastöö (kontraktsioon) Dünaamilise lihastöö korral lihas pingutub ja
atsükliline, standardkiirendus, tsükliline, vahelduv. Reaktsioonikiiruse, stardikiirenduse, maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Seitsmeastmeline kiirustreeningu mudel. Kiirus- ja jõuvõimete omavahelised seosed. Kiirustreeningu spetsiifilisus. Plüomeetriliste harjutuste osatähtsus kiirustreeningus. Kiirusvõimete testimine. 1.5. Jõuvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Lihastöö režiimid – ekstsentriline, kontsentriline, isomeetriline, isokineetiline. Lihasvastupidavuse, jõuvastupidavuse, baasjõu, maksimaalse jõu, kiire jõu ja plahvatusliku jõu arendamise metoodika. Jõutreeningu põhimõttelised skeemid. Jõuharjutuste seostamine kiirus- ja vastupidavusharjutustega ning venitusharjutustega. Lihastasakaalu mõiste ja tähtsus. Jõuvõimete testimine. 1.6. Vastupidavus ja selle arendamise metoodika (2 tundi) Vastupidavustreeningu energeetilised alused. Aeroobne lävi, anaeroobne lävi ja maksimaalne O2 tarbimine
3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7. Liikumise ajalised karakteristikud: ... 8
1) Dünaamiline töö – lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, muutub lihase pikkus ja pinge 2) Kontsentriline – lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele (nt raskuste tõstmine, kakspealihas) 3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest (nt raskuste tõstmine, kolmpealihas) 4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased).
märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega. Nõrkadel lihaspingutustel on aktiivsed tavaliselt ainult aeglased motoorsed ühikud, mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. LIHASPINGE REGUL. Lihase erijõud lihase poolt arendatav max isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz.
Lihaskontraktsiooni energeetika. Lihase väsimus. Silelihaste funktsionaalsed iseärasused. Üksik- ja mitmik-üksus silelihased. Silelihased jagunevad: 1. Mitmik-üksus silelihased - koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest 2. üksik-üksus silelihased - lihaskiud asetsevad tihedalt üksteise vastas ja on ühendatud mulkühendusega. lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegselt kontraheeruva üksuse. Lihaskontraktsiooni tüübid: 1. Isomeetriline: pikkus ei muutu, aga pinge suureneb. Pinge suureneb lihase võimete piirini, aga lihase pikkus ei muutu. – Keha asendit säilitavad lihased 2. Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks. Lihas muudab pikkust ja liigutab raskusi. Kui piisav pinge raskuse liigutamiseks on saavutatud, siis pinge jääb suhteliselt püsivaks kogu kontraktsiooniperioodiks. – Kontsentriline: lihas ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb
Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga harjuda nii unerütmi, toitumisharjumuste kui ka treeninguga. Treeningukava peamine mõte on see, et nii keha kui sooritusvõime harjuksid uute nõudmistega. Treening jagunedes: kontsentiline, ekstsentriline, plüomeetriline, isomeetriline treening. Arendav treening peab olema regulaarne ja pidev, koormust tuleb lisada arengule vastavalt tõusvas joones ning treeningkavas peavad olema harjutamine, puhkus ja toiduvalik. Et vorm paraneks ja taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa. Kas treenimine aitab vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu? Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi
värvatakse, seda tugevam on kontraktsioon Lihaskiudude suhteline suurus – mida suuremad on lihased (suurem ristlõike pind), seda tugevam on jõud Ärrituse sagedus – lõtvusest üle saamine võtab aega, samuti nagu elastsete järjestikuste komponentide väljavenitamine Venituse astmest – lihaskontraktsioon on tugevaim kui lihas on vahemikus 80-120% oma puhkeoleku pikkusest (siin on oluline filamentide kattumine) Lihaskontraktsiooni tüübid: Isomeetriline: pikkus ei muutu, aga pinge suureneb – Keha asendit säilitavad lihased Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks – Kontsentriline: ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale) Auksotooniline ‐ toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele lihaste kontraktsioonidele organismis.
· Aktiivne stretching teostatakse keha enda lihaste abil ilma välisabi kasutamata; · Passiivne stretching staatilise venituse sooritamiseks kasutatakse võõrast abi (sein, partner); Passiivsed liigutsed viiakse läbi turse, valu vähendamise ja liikuvuse suurendamise eesmärgil. 3. Isomeetrilised harjutused rakendatakse kui teatud liigutus kutsub esile valu ja lihase krampliku kokkutõmbe. See on staatiline venitus, kus venitatav avaldab vastupanu. Isomeetriline venitus on kõige kiirem moodus arendamaks stato-passiivset painduvust. Selline venitus aitab arendada pinges lihases suuremat jõudu ning vähendada valu, mis muidu venitamisel tekib. Isomeetrilist venitust ei tohiks teha rohkem kui korra päevas ja ideaal juhul korra 36 tunni jooksul. Venitus peaks kestma 7-15 sekundit ja peale seda peaks järgnema lõdvestus vähemalt 20 sekundit. 4. "Pingutus-lõdvestus-venitus" - PNF meetod ehk "propriotseptiivne närvi lihase
ergomeetria). Elektomüograafiline analüüs seisneb töötavate lihaste topograafia määramises H-te sooritamisel, seadmed võimaldavad registreerida lihaste aktiivsust vahetult sportlike harjutuste sooritamise ajal. Biomehhaanilised: · Dünamomeetrilised platvormil: Kõnni toefaasi määramine, Käimise ja jooksmise biomehhaaniline analüüs, Kannakõõluses tekkiva jõu määramine dünamomeetrilisel platvormil üleshüpped. · Dünamomeeteria (isomeetriline ja isokineetiline) meetodit kasut lihaste isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimisel, lihasvastupidavuse uurimisel, lihaste kontrakstiooniliste omaduste uurimisel (õlavarre kakspealihase, reie-nelipealihase jõudu). mõõdab maksimaaljõudu, jõukasvukiirust ja lõõgastumise kiirust; peamiselt kasutatakse selja-, tuhara-, sääre-nelipea- ja säär- kolmpealihase ja motoorse arengu uurimiseks kontraktiilsete omaduste ja EMG aktiivsuse määramiseks.
Järelikult saab tsüklilise pinna iga punkti kohalt teha tasandilise lõike, mille kuju on ringjoon. 115. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? kujutamisviisi, milles kujutis konstrueeritakse objekti punktide ristkoordinaatide järgi teljestiku kujutise baasil. 116. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel; b) telgede moondetegurite vahekorra alusel? paralleel (rist ja kald) ja tsentraalaksonomeetria isomeetriline (võrdmõõduline), dimeetriline, trimeetriline 117. Aksononeetria põhiteoreemi (Pohlke teoreemi) sõnastus Ekraanile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina. 118. Kirjutage telgede moondetegurite vaheline seos ristaksonomeetrias. 119. Mis piirides võivad olla telgede moondetegurite väärtused ristaksonomeetrias? 120
Anaeroobne treening. Põhiline meetod on kordusmeetod. Üldine reegel- kui treenida lihast tema jõudu genereerival ülemisel piiril siis muutub lihas tugevamaks Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu Igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule Nimeta spordialasid, kus peamine treeningu vorm on jõutreening? Rammumehed- hüpertroofia ja lihasfunktsionaalsus, max.jõud, jõuvastupidavus, kiirusjõud. Kulturistid- isomeetriline kontraktsioon poseerimise ajal Tõstmine- sarnane rammumeestega, veidi spetiifilisem Rebimine- sama nagu tõstmine Fitness- sama mis kulturistidel Kettaheide Kuulitõuge Odavise- vaja max.jõudu Vasaraheide Jõuvõimete liigid Üldine jõud- kogu organismi lihaskonna jõud Spetsiifiline jõud- spordialaspetsiifiliste lihaste jõud Maksimaalne jõud- suurim jõud, mida närvi-lihassüsteem suudab esile kutsuda max lihaskontraktsiooni jooksul
informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni DÜNAMOMEETERIA Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala. Kasutatakse isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Mõõdab: 1) Maksimaaljõudu 2) Jõukasvukiirust 3) Lõõgastumise kiirust. Kasutatakse: Selja-, tuhara-, nelipea, sääre-kolmpealihase mootorse arengu uurimiseks. Isomeetriline dünamomeeteria: meetod isomeetrilisel kontaraktsioonil avalduva jõu mõõtmiseks. Vaatlusalune kinnitatakse kinnitusvöödega jäigalt pingile, käe- ja seljalihaste mõõtmisel haarab kindlalt käepidemest. Lihas(grupp) kontrahheerub isomeetriliselt (väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, lihase pikkus ei muutu, luukangide liikumist ei toimu). Määratakse * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis
Lehmadel, kõrge piima produktsioon ja negatiivne energia bilans pärast esimest kuud pärast vasika sündimist lükkab esimest ovulatsiooni edasi. Piimaveiseid seega ei seemendata enne mitmeid nädalaid pärast vasika sündi. Seemendatatakse tavaliselt teisel östruse perioodil. 50. Laktatsioon Laktatsioon - Piima produktsioon piimanäärmete talitluse tulemusena Piimanäärme areng Sünnijärgselt kasvavad piimanäärmed sama kiirusega nagu ülejäänud keha – isomeetriline kasv. Lehmadel 3 kuuselt kuni 1 aastaselt – udar kasvab 2-4x kiiremini kui ülejäänud keha – allomeetriline kasv. Viimajuhadesüsteem – moodustumine algab puberteedi ajal (stim. prolaktiin, kasvuhormoon, östrogeen vahelduvalt progesterooniga), täielik väljaareng esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga Alveolaarne näärmekude – moodustub esmastiinuse ajal (stim progesteroon, prolaktiin, platsentaarne laktogeen, neerupealise koore hormoonid)
graanulid, rasva tilgad, teised molekulid ja ioonid ning kus asuvad ka müofibrillid • Sarkoplasmaatiline retiikulum - Kotikeste ja torukeste süsteem, mis asub müofibrillide vahel paralleelselt viimastega --- 6. Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Ca- ioonid. (Ca2+) 7. Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ärrituse toimel tungivad Ca-ioonid müosiinniitide vahele käivitades kokkutõmbe lihases 8. Lihaskontraktsiooni režiimid on: a. ...............isomeetriline................ b.................isotooniline.............. c. ................auksotooniline.......... 9. Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge 10. Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 11. Mis auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge 12. Kuidas jagunevad lihaskiud? 1) Punased 2) Valged 13. Iseloomusta punaseid lihaskiude
kontraktiilseid valke-paraneb absoluutne võim. Kui teeme rahulikku, möödukat. Metaboone reserv. Lihased on arenenud kapillaarid, tuleb veel juurde, energeetiline võim paraneb. Lihase jõud sõltub. Igaüksiku lihasjõu kontraktsiooni jõust. Kiudude hulgast lihases. Lihase lähtepikkusest-elastne, kergelt väljaarenenud suudavad teha rohkem jõuda. Lihase liigese asetusest, struktuurist. Lihaskontraktsiooni liigid. Lihasekokkutõmbe ajal toimub liase pingemuutus. Isomeetriline-pikkus ei muutu. Muutub ainult lihase sisenepinge. Toimuvad ainult siis kui ei toimu liikumist. Isotooniline- toonus ei muutu, muutub lihase pikkus, keelelihas. Auksotooniline-toimub liikumine, muutub pinge, pikkus. Üksikkontraktsioon. Ärritus lihasele. Enamasti max kontraktsioon, tugevam. Summaarne kontraktsioon-teetanus. Teetanus. Lihaskramp. Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda. Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia. Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon
· Kiired kiireltväsivad · Aeglased oksüdatiivsed · Kiired oksüdatiiv-glükolüütilised _________________________ · Kiired glükolüütilised 3.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Ühenda joonega pilt ning mis on seal kujutatud. 22 Refleksikaar Aktsioonipotensiaal Aktiin ja müosiin Sünaps T-torukesed 3.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Tõmba valele vastustele joon alla. 1) Lihaskontraktsiooni liigid on.. · Isomeetriline · Isokineetiline · Kontsentriline · Postekstsentriline 2) Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid on.. · Lihaskiudude hulk antud lihases · Lihaskiudude kontraktsioonijõud · Lihase värvus · Lihaste innervatsiooni iseärasused 23 3.11 Lihaste kontraktsioon Nimeta mõned lihased, mis on parasjagu töös. 24 4 Närvisüsteem 4.1 Üldmõisted Täida lüngad.
Lihase tegevuses eristatakse isotoonilist, isomeetrilist ja auksotoonilist tööreziimi. · Lihase isotooniline tööreziim: lihasel on võimalik erutuse puhul vabalt lüheneda. Termin ,,isotooniline" kriipsutab alla pinge (toonuse) muutumise puudumist lihases, muutub ainult lihase pikkus. Loomulikes tingimustes kontraheeruvad selles reziimis keele lihased ja veel mõned teised, mis on kinnitatud ainult ühe otsaga. · Lihase isomeetriline tööreziim: antud reziimis töötamisel lihas ei lühene. Puudub muutus lihase pikkuses tema erutusel, muutub vaid lihase pinge. Sellised tingimused tekivad näit. mõningate staatiliste asendite puhul, raskuse liikumatul hoidmisel, katsetel tõsta üle jõu käivat raskust. · Lihase auksotooniline tööreziim: selles tööreziimis ilmnevad mõlemad mehaanilise reaktsiooni vormid pinge ja lühenemine. Just nii kulgeb organismis
Ühe motoorse ühiku kontraktsioon allub põhimõttele „kõik või mitte midagi“, kuid varieeruvus lihaskontraktsioonitugevuses tuleneb sellest, et erineva tugevusega stiimulus põhjustab eri motoorsete ühikute kontraktsiooni. Maali-Liina, jaanuar 2012 3 0 ISOMEETRILINE KONTRAKTSIOON Jõud ilma liikumiseta. Nt hoiad kangi enda ees õhus paigal või lükkad liikumatut objekti. Elastsed elemendid (kõõlused, sidekude lihaskiudude vahel, tsütoskeleti valgud müofibrillide vahel) venivad- tänu sellele saab üldse toimuda isomeetriline kontraktsioon, see võimaldab lihaskiududel jääda sama pikaks, kuigi sarkomeerid lühenevad. Kui elastsed elemendid on välja venitatud ja jõud vastab raskusele, toimub isotooniline kontraktsioon ja raskus tõstetakse üles.
· Paljud katsed on kinnitanud, et söötmise intensiivsus peab olema ennem ja pärast puberteeti vasikatel erinev. Piimanäärme areng · Udara kas ja areng määravad suuresti ära lehma piimatootmise võime ja laktatsiooni püsivuse. · Udara arengut kontrollivad puberteedist kuni tiinuse lõpuni hormoonid. · Sünnist kuni puberteedini areneb udar võrdselt teiste keha kudedega ( isomeetriline kasv). September-detsember 2008. a. · Kui munasarjad hakkavad funktsioneerima, kasvab udar põhiliselt sidekoe ja rasva ladestuse arvel. · Vahetult enne esimest inda hakkab kiiresti kasvama udara parenhüüm ( udara alveolaarne näärmekude). · See kasvab kiiremini kui teised organismi koed ( allomeetriline kasv). Söötmise mõju piimanäärme arengule. · Energia tase söödaratsioonis mõjutab nii hormoonide sekretsiooni kui udara arengut
lühiajaline varu. Toimub ka anaeroobsis. Lihaskude on võimeline glükolüüsi anaeroobsis lõhustama energia saamise eesmärgil. ATP on vajalik müosiini ja aktiini seose katkestamiseks ATP-st saadav energia on vajalik Ca+2 eemaldamiseks sarkoplasmast → kontraktsiooni lõpetamine 4.6. Lihaskontraktsiooni vormid. Isotooniline – lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt. võimlemine hantlitega) - jäsemete liigutused Isomeetriline – lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt. surumine vastu seina) - keha asendi säilitamine Auksotooniline – toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus - iseloomulik enamikele lihaskontraktsioonidele organismis 4.7. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja ärritussagedusest. Üksikkontraktsioon - lihas vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga. Tetaaniline kontraktsioon - üksikkontraktsioonide summeeruvad
Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid? Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja lihases sisaldab üks motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakspealihas aga ca 750. Lihaste kontraktsioonivormid: Üksikkontraktsioon ehk tõmmak(kestab ms) tavaliselt pole see veel lõppenud, kui algab juba uus. Tetaaniline kontraktsiooni jaoks on vaja 10-200 impulssi sekundis, peaaegu kõik meie liigutused on tetaanilised. Isomeetriline kontraktsioon-lihase pikkus jääb samaks, kuid lihase pinge muutub. Isotooniline-lihase pinge jääb samaks, kuid lihasepikkus lüheneb. 23.Millised on lihastöö energiaallikad? ADP otsesel fosforüülumisel on kreatiinfosfaadi lagundamine energiaallikaks. Anaeroobne(glükolüüs) on energiaallikaks glükoos. Aeroobne(rakuhingamine) on energiallikas glükoos, püruvaat jne. 24.Millest tekib hapnikuvõlg?
Kahe esimese harjutusega me tegelikult juba sellega puutusime kokku ja nii mõnigi suutis ise midagi avastada. Tööks vajalik fail: http://metshein.com/images/stories/cad/harjutus03.skp 5.1 Standardvaated Antud nuppude abil saate objekti kiiresti ja õigesse vaatesse viia. Antud tööriistariba võimaldab iso-, pealt-, eest-, parem-, tagant- ja vasakvaadet. Ava fail harjutus03.skp Kliki erinevatel vaadetel ning leia pealtvaade, eestvaade ja uuesti isomeetriline vaade 23 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 5.2 Kaameraga liikumine Täpsema vaate saamiseks kasutame Camera tööriistariba. Antud riba võimaldab meil: keerata (Orbit - lühikäsk 'O') - pöörab 3D keskonda ümber ekraani keskpunkti
aksonomeetrias on ellips,millekihemtelg on ringi tasandigaristi oleva koordinaat- telje kujutise sihiline, pikem telg aga sellegaristi. Jo o n .6 .3 Joonisel6.5,a on antud taandatudmoonde- 4. Horisontaalne isomeetriline kaldaksono- jaoks konstruktsioon teguritegaristisomeetria on meetria ehk horisontaalnekaldisomeetria paralleeltasandil mis tahes koordinaatpinna kaldprojektsioon, kus ekraaniksv6etaksexy- 34 oleva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede
Suletud kineetilise ahela harjutused põhjustavad liikumine ühes liigeses liikumise ka teises liigeses. Harjutuse koormuse jõud suunduvad labajala kaudu üles ning koormus jaguneb ühtlaselt üle mitme liigese. Selliselt toimivad kõik jalalihased üheaegselt, takistades siirdumisjõude põlveliigeses nii nagu see toimub avatud kineetilise ahela harjutuse korral. Nt. kükitamisel harjutatakse kõiki lihastööviise (ekstsentriline, kontsentriline, isomeetriline). Suletud keti harjutustes on koormus patellofemoraalliigesele väikseim. ACL patsientidele ei soovitata avatud kineetilise ahela harjutusi postoperatiivses perioodis. HARJUTUSED POSTOPERATIIVSELT Madalale tasapinnale astumised Kükid kummilindiga Veloergomeeter Harjutused tasakaalulaual MÕNE NÄDALA MÖÖDUDES Sõudeergomeeter Rattasõit väljas 47
Eestvaade pealtvaade, vasakultvaade jne.
Sageli on mugavam kasutada sobiva vaate valimiseks klahvikombinatsioone.
o
tegelikult tekkiv väsimusaste suurem kui näitavad vastupidavusparameetrite järgi paika pandud intensiivsustsoonid. Eriti just jõudu arendaval treeningul ei tohi organismi kohanemisvõime ja taastumiskiiruse hindamisel juhinduda ainult südame löögisagedusest, sest see erineb organismi teiste näitajate, näiteks vere laktaadisisalduse ja ensüümide aktiivsuse, muutustest ja taastumisest. (Landõr 2009) • Isomeetriline ehk staatiline pingutus võimaldab arendada lokaalset lihasjõudu ning tunnetada sporditehnika erinevaid elemente (Jürimäe, Mäestu 2011). Staatilist jõudu ei saa teha nii kaua kui dünaamilist, sest staatiline töö segab lihase hapnikuvahetust ja lihasesse tekib laktaati suurel hulgal (Thool 2006). • Kompleksne (funktsionaalset jõudu arendav) jõuharjutus imiteerib võistlusmomenti, kus mitu lihast mõjutavad korraga mitut liigest
ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Marmor Marmor on laialt levinud moondekivim. Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Gneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim. Gneisis vahelduvad kihid, milles mineraaliterad moodustavad suunatud tekstuuri, kihtidega, milles teradel on valdavalt isomeetriline kuju, nii et eelistatud orientatsioon puudub. Selline tekstuur annabki gneisile iseloomuliku vöödilise välimuse. Sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. Mis on mineraal?
Staatilisel venitusel on tähtis lihaspinge vähendamine asendis püsimisel. Kui lihaspinge jääb püsima, siis lihase elastsus jääb saavutamata. PLV ( pingutus lõdvestus venitus) – annab kõige kiiremaid tulemusi liikuvuse arendamisel ja on eriti tõhus liikuvusulatuse suurendamisel. Pingutuse-lõõgastuse ja agonisti pingutuse-venituse meetod (PLAP; ingl. k contract-relax agonist-contract stretching). Tsükli jooksul toimub antagonistlihaste isomeetriline kontraktsioon, nende lõõgastus ja dünaamiline kontraktsioon. Agonistlike lihaste kontraktsiooni meetod. – aitab liikuvuse arendabmise, aga venitustehnika ei sobi vigastuste ja traumade korral. 11. Miks tuleks kasutada erinevaid venitustehnikaid? Erinevad venitustehnikad mõjuvad erinevalt kehale. Treener peab mõistlikult kasutama sõltuvalt olukorrast venitustehnikaid, et hoida ära võimalike komplikatsioonide tekkimise ohte. Venitutehnikad ei tohi teha juurde
Mingi tunnuse väärtuse sõltuvust keha suurusest nimetatakse allomeetriliseks sõltuvuseks. Enamasti ei ole allomeetrilised sõltuvused isomeetrilised, lineaarse iseloomuga (nii et näiteks kaks korda suuremas kehas oleks ka kaks korda suurem süda), vaid kirjeldatavad mingi kõverjoonelise astmefunktsiooni abil. Isegi juhul, kui erinevad loomaliigid oma kehakuju poolest järgivad üht ja sama "ehitusplaani", ei ole kehaosade suurus üksteise suhtes isomeetriline. Vastupidi, keha suuruse muutumisel muutub üksikute kehaosade ja tunnuste proportsioon nii keha suuruse kui ka üksteise suhtes. Kuninganna Victoria aegsel Inglismaal levis õpetus, et mehed on loomult intelligentsemad kui naised, sest tollased teadlased avastasid, et nende aju on keskmiselt suurem kui naiste oma. See õpetus ignoreeris tõika, et ka mehed ise on suuremad kui naised, ja et aju on kehasuurusest allomeerilises sõtuvuses. Kui allomeetrilisest seosest lähtudes arvutati
Sõltuvalt sellest, kas teljestiku projekteerimisel kiired võetakse ekraani suhtes risti või kaldu, saadakse teljestikust (ja temaga seotud objektist) kas ristprojektsioon või kaldprojektsioon. Vastavalt sellele liigitatakse ka aksonomeetriat rist-ja kaldaksonomeetriaks. Kui kujutamiskiired on ekraaniga risti ning teljestik on paigutatud ekraani suhtes nii, et kõik teljed moodustavad ekraaniga võrdseid nurki, siis teljestikust saadav ristprojektsioon tuleb isomeetriline ehk võrdmõõduline; vastavat kujutamisviisi nimetatakse ristisomeetriaks. Nurgad telgede kujutiste vahel tulevad sel juhul võrdsed, suurusega 120O. 19 Siia Sele 21 Sele 21. a – aksonomeetrilise kujutise teljestiku joonestamine; b – ristisomeetriline projektsioon (moondeteguriga mx:my:mz=1:1:1); c – kaldaksonomeetriline projektsioon ehk kabinetprojektsioon (moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1) Näide 1
kristallstruktuurist. Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad (sõltuvad mineraalide aatomite ,,pakendatutesest", mis sõltub omakorda aatomite suurusest ja paigutusest): 1. kuubiline 2. heksagonaalne (+ trigonaalne) 3. tetragonaalne 4. rombiline 5. monokliinne 6. trikliinne Mineraalide kuju vormid: 47 lihtvormi, kombinatsioone. Mineraalikuju üldisi nimetusi: isomeetriline, tulpjas e. prismaline, tahveljas, leheline, nõeljas, kiudjas. Perfektsed kristallid on looduses harvad kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Elemnentaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. 31. Kaks peamist keemilise sideme tüüpi mineraalides ja nende olemus. Iooniline ja kovalentne side.
e.jääkmahuks. Arvutatakse kuni löögisagedus 70x/min ja maht 70ml= 70*70=4900ml, e. südame minutimaht Q. Väljutusfaasis rõhk aordis 120-130mmHg,kopsuarteris 20-25mmHg. Süstoolse rõhu väärtused. Väljutusfaasi lõppedes vatsakeste lihas lõõgastub. Vatsakeste siserõhk langeb. Järgneva prodiastoli 0,04sek sulguvad poolkuuklapid, mis takistavad vere tagasivoolamist vatsakesse.Sellega kaasub teise südametooni teke. Algab diastol. Järgneb isomeetriline lõõgastumise faas.0,05 seki. Rõhk vatsakeses langeb peaaegu nulli. Kui rõhk osutub madalamaks rõhust kodadest avanevad antrioventikulaarklapid ja algab vatsakeste täitumisfaas. Südame löögisageduse tõus viia diastoli lühenemisele.Kui südame löögisagedus ületab 180 lööki minutis, kogu tsükkel kestab .0,3seki, siis viib see minutimahu vähenemiseni, sest süda ei jõua verega täituda. Südamelihas-müokard- ühendab sile-kui ka vöötlihase omadusi
annaabi.ee 
