skelett,viljastumine ja loote areng. Seedimine toimub peensooles. valgud) disahhariidid: Sahharoos(tavaline Elektrolüüdid:katioonid(Na,K,Ca,Mn)Anioonid:kloriidid, Alkaloos vere pH tõus, Atsidoos vere pH langus lauasuhkur,peedisuhkur)-koosneb glükoosi ja fruktoosi vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid.Funktsioonid:taga Valkude seedimine algab maos,peensool on Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama osmoose jäägist. Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid
taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, sa organismis endas, nt bioloogiline, osmootne ja mehaaniline hemolüüs ka. VERE REAKTSIOON Ph- tase vaata vihikust!!!!!!! 7,35-7,45 Ph taset tuleb hoida normi vahemikus, nihkeid aluselises suunas-alkaloos, happelises-atsidoos Kuidas ph-d püsivana hoida? 1)Kõige kiirem säilitamise mehhanism on hingamine. Nt tugeva füüsilise koormuse korral toimub lihastes anaeroobne glükolüüs ja tekib palju laktaati (piimhape). Veri muutub happelisemaks (H+ tõus). See stimuleerib hingamiskeskust piklikajus ja inimene hakkab kiiremini ja sügavamalt hingama ja kopsude kaudu rohkem CO2-te ära andma. Normaliseerub vere pH. Minutiventilatsioon on hingamissagedus minutis korrutada hingamismahuga.
See säilitab ka soodsat gradienti, et transportida NH 3 toru valendikku. Rakuvaheruumist läheb osa imendunud NH 4+ alanevasse peenesse ossa (Henle ling) – toimub seega ammooniumi korduvkasutus. Teine osa liigub kogumisjuhasse, kust edasi eritatakse uriiniga.Korduvkasutus takistab ammoniaagi/ammooniumi tagasiminekut koorde, kust see imenduks verre. Prox tuubul eritab enamiku happest ja kogumisjuha kontrollib uriini pH-d. 7.4. Atsidoos ja alkaloos kui kõrvalekalded happe-leelise tasakaalust. Atsidoosi ajal suureneb happe eritamine 90%. Küülikutel ei ole nii, neil ei suurene ammooniumi eritamine metaboolse atsidoosi ajal. Kaaliumi vähenemine põhjustab metaboolset atsidoosi koeral ja kassil ja vähendab neeru ammooniumi eritamist koertel. Bikarbonaadi imendumine/happe eritamine prox torus suureneb kroonilise metaboolse atsidoosi ajal Happe eritamist kogumisjuhas võimendab atsidoos ja surub maha alkaloos. Alkaloos stim
Kontraheerub kaksteistsõrmiksool ja magu, avanaeb söögitoru alumine sulgurlihas, hingamine peatub, surve kõhuõõnele suureneb ja mao sisaldis surutakse söögitoru antiperistantiliste liigutustega. Hingetoru kaetakse epiglottisega (kõripealis), et okse hingetorru ei satuks. Tugevama oksendamise korral võib kaksteistsõrmisksoole kaudu väljuda sapp(rohekas). Oksendamisega kaotab inimene palju happelisi aineid, mistõttu võib tekkida lühiajaline alkaloos. Nuuskpiiritust 10 tilka poole klaasi vee peale kutsub oksendamise kohe esile! mõjub kainestavalt. Seedimine peensooles Peensool on kõige mitmekesisema funktsiooniga seedekulga osa. Peensoolde tulevad kokku kõik seedenõred: kõhunäärmenõre, sapp, peensoolenõre ja maolukuti kaudu liigub peensoolde ka maonõre. Sülg
lagunemine Paljunemine Sisekeskkonna püsivuse (homöostaasi) säilitamine sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste ainete väljaviimist uriiniga osmootne rõhk tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, lümf, rakkudevaheline vedelik, rakkudesisene vedelik). Vedelik ehk vesi, kus on lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Osmoose rõhu valem Posm =
pH väärtus: soolhape HCl (0) uriin (6) merevesi (8) tomat (4) mahl (2) Puhvrid ja pH · Kui H+ lisatakse puhtasse vette (pH 7), siis pH muudab vee happelisemaks. · Puhvrid on lahustid vees, mis ei muuda pH-d. Puhvrid ja bioloogia · Terve organism peab säilitama kehavedelike pH kindlaks püsides. · Kui vere pH väheneb 7.0 = atsidoos · Kui vere pH suureneb 7.8 = alkaloos Makromolekulid · Süsivesikud, lipiide, proteiine ja nukleiinhappeid kutsutakse makromolekulideks nende suuruse pärast. · Koosnevad paljudest korduvatest ühikutest. Vee dehüdratsioon ja hüdrolüüs Dehüdratsioon veetustamine - vee molekulide eemaldamine · Kasutatakse selleks, et monomeere saaks liita polümeerideks. Hüdrolüüs vee molekulide lisamine · Kasutatakse polümeeride lammutamiseks monomeerides.
Galaktoos (glükoosi isomeer)-kuulub laktoosi skelett,viljastumine ja loote areng. kostisesse (galaktoos+glükoos=laktoos) rohkem(terade,kaunviljade,pähklite,seemn Elektrolüüdid:katioonid(Na,K,Ca,Mn)Anioonid:klo Alkaloos –vere pH tõus, Atsidoos –vere pH langus ete valgud) OLIGOSAHHARIIDID-disahhariidid: riidid,vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid.Funkt Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama
Rakusisese vedeliku muutused tõsised häired Organism on enim tundlik järgmiste asjade suhtes: 1. Kehatemperatuur sisekeskkonna temp on normis 37 C 2. pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 nõrgalt aluseline; maonõre pH 1 või alla selle; pH nihe happelises suunas atsidoos ( acidum ld k), pH nihe aluselises suunas alkaloos (alkalosis ld k) 3. osmootne rõhk iseloomustab veres ning rakuvälises ruumis vere j aineosakeste suhet, selle loodav kehavedelikes aineosakesed (tähtis nende arv, mitte mass), põhilise osa rõhust tekitavad mineraalsoolade ioonid, eriti Na ja Cl ioonid kehas on palju NaCl ´I, palju on ka K, Ca, Mg ioone, vähem I, Zn, Sn, Co bionaarsel kujul kõik osalevad osmootse rõhu kujunemisel.
44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik: lipiidede seedimiseks ja imendumiseks 45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab maos 48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin: lagundab valke 49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida respiratoorne alkaloos 50. Esmasuriini produtseeritakse neerudes ööpäevas ligikaudu: 150-200L 57. Kus toimub ovulatsioon: munasarjas 58. Katehoolamiinideks nimetatakse: adrenaliin ja noradrenaliin 59. Kui pärast magustoidu söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, siis sellele vastuseks: suureneb insuliini konsentratsioon veres 60. Kasvuhormooni e somatotropiini tekkekoht on: hüpofüüsi eessagar Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon?
Arvestatakse ka plasma ja tuuma eristumise teravust. Kasutatakse tugeva suurendusega õliimmersioonobjektiivi. 8.Kuidas mõjutab neerutalitust vere happe-leelisseisund? Põhjendus. Kuidas mõjub happe-leelisseisundile oksendamine? Kõhulahtisus? Neerutalitlus ja hingamine täiendavad füsioloogiliselt vere puhversüsteeme, mis aitavad tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained. Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe. Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni 9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid. Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud trombotsüütidega), fibriini teke, fibriini retraktsioon, fibrinolüüs. 10. Nimetage vähemalt 3 hüübimist takistavat ainet (antikogulanti). Milles seisneb nende hüübimist takistav toime?
rakkudevahelises keskkonas 10,5 liitrit NIS M IS c a 42 L IITRIT vereplasmas 3,5 liitrit SISALDUB ORGA Palaviku korral on veekadu suurenenud: iga 1° suurenemisega > 37° C lisab 0,5- 1,0 l veekadu. Vedeliku kadumisel mao-sooltrakti kaudu (kõhulahtisus, oksendamine, fistulid, aspiratsioonisondid) tuleb eriti jälgida teatud elektrolüütide defitsiidi tekkimist: · maomahla kadumisel eriti Cl- ja H+ (metaboolne alkaloos), · sapi ja pankreasesekreedi kadumisel eriti HCO3- (metaboolne atsidoos) · K+ kaotamine ELEKTROLÜÜDID Organismi põhilised elektrolüüdid: Katioonid: Na K Ca Mn (+) Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid (-) Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: tagavad kehavedelike osmolaalsuse moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale on ainevahetuse katalüsaatoriteks määravad kehavedelike pH
a) albumiinid, ülesanne-ainete transport b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem. c) vere valkude puhversüsteem 22. Kõige kiiremini reageerib happe-leelise lisandumisele veres raud 23. Atsidoos tähendab...vere pH kiiret muutumist happelisuse suunas. 24. Alkaloos tähendab...vere pH nihkumist aluselisuse suunas. 25. Vere hüübimise põhietapid on: Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori,
Milline mao haavandtõve ravim võib kõrvaltoimena põhjustada aborte?misoprostool Missuguseid ravimeid kasutatakse mao liighappesuse ravis? Missugune on toimemehhanism? RENNI, ANTATSIIDID toime põhineb happe neutraliseerimisel Miks ei soovitata kasutada antatsiidina soodat (naatriumvesinikkarbonaati)? Suuremates annustes põhjustab gaasi eritusest tingitud röhitsusi. Maoseina venitus tekkivast gaasist võib maohaavandi korral esile kutsuda verejooksu. Neeru haiguste korral võib tekkida alkaloos Missuguse ainega (aine nimi) on söögiisu pärssivad ained sarnased nii keemiliselt koostiselt kui toimelt? Nimeta kõrvaltoimed! Amfetamiin. Tekitab ravimsõltuvust..põhjustab eufooria suurenemist, erutuvust, unetust ja rõhu kõrgenemist Mis on oksendamine? Defineeri! Oksendamine on füsioloogiline kaitserefleks, mille ülesandeks on vabastada magu ärritavast või organismile mürgisest sisust Mis seisundite puhul kasutatakse oksendamisvastaseid aineid (nimeta 5 seisundit)? Mao
1) vedeliku kogunemise seedetrakti 2) vedeliku kao puhta vee arvelt 3) vedeliku kao vee ja elektrolüütide arvelt 4) vedeliku kao seedeensüümide arvelt 38. Kas väide on tõene või väär? *Inimorganismis olev vedelik jaguneb võrdselt erinevate ruumide vahel on vale (Rakusiseses vedelikus on 66% kogu keha veest ; Rakuvälises vedelikus on 33%) *Vee saamine ja eritumine organismist peaksid olema tasakaalus on õige *Atsidoos on vere pH tõus on vale (Alkaloos on vere pH tõus, Atsidoos on vere pH langus) *Lihtvalke võime liigitada ka proteiidideks on vale (Lihtvalgud – proteiinid, Liitvalgud – proteiidid) *Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid on õige *Toitumise järgselt tõuseb veresuhkru tase on õige *Magusaim süsivesik on glükoos, on vale (Magusaim süsivesik – fruktoos) *Süsivesikute imendumine algab suus on vale (Lõhustumine algab suus, imendumine toimub peensooles)
veekadu. Kui läbi kopsude aurub elektrolüütidevaba vesi, siis tugeval higistamisel tuleb hoolimata suhtelisest hüpotooniast arvestada mitte ainult vee- , vaid ka elektrolüütide kaoga (NaCl), mis annab endast tunda, kui juua ainult elektrolüütidevaba vett. Vedeliku kadumisel mao-sooltrakti kaudu (kõhulahtisus, oksendamine, fistulid, aspiratsioonisondid) tuleb eriti jälgida teatud elektrolüütide defitsiidi tekkimist: maomahla kadumisel eriti Cl- ja H+ (metaboolne alkaloos), sapi ja pankreasesekreedi kadumisel eriti HCO3- (metaboolne atsidoos). Lisaks tekib K+ kadu. Elektrolüüdid Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal määral dissotseeruvad vabadeks ioonideks - anioonideks ja katioonideks. Keemiliselt on enamus organismis leiduvatest vees lahustuvatest ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral.
polüuuriat 2. Tugev valu võib põhjustada anuuriat 3. Naha soojendamine soodustab, jahutamine pidurdab diureesi 4. Antidiureetiline hormoon (ADH) suurendab neerutuubulites vee tagasiimendumist verre. Hormooni puudus tekitab nn. magediabeeti polüuuria, madala tihedusega uriin 5. Insuliin puudulikkus viib hüperglükeemia ja glükosuuria tekkele, kujuneb polüuuria. 3) Vererõhu muutused päsmakeste kapillaarides Alkaloos (happe aluse tasakaal)- K+ JA HAPPE-ALUSTASAKAAL Alkaloos põhjustab hüpokaleemiat - stimuleerib K+ tubulaarset sekretsiooni - rakuvälises keskkonnas põhjustab K+ liikumise rakku ja selle vahetamise H+ vastu VATSAALKALOOS Mäletseja on hästi kohanenud vatsahapete puhverdamisega, vatsavedeliku puhvermahtuvus aluste suhtes on väike. Vatsa normaalne mikrofloora muutub proteiinirikka ratsiooni söötmisel, mis sisaldab tavaliselt ka rpohkelt mittevalgulist lämmastikku, eriti kergestiseeduvate süsivesikute vähesuse korral. Ülekaalu
b) Alfa-, beeta-, gamma- globuliinid; ülesanne: ainete transportijad, veavad orgaanilisi aineid. c) Fibrinogeen; ülesanne: osaleb vere hüübimisel, kaitseb verest tühjaks jooksmise eest, hemofiilia puhul neist kasu pole. 19. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem c) vere valkude puhversüsteem 20. Atsidoos tähendab vere pH kiiret muutumist happelisuse poole. 21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks fibriiniks, mis moodustab haavale tiheda võrgustiku, millesse jäävad kinni erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25
muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad: a) Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi. b) pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7. Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks, nim. atsidoos (acidum – hape). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida. Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist
reesuskonflikt (olukord, kus ema ja loote veri on erineva reesusfaktoriga) Geeniline emolüüs emolüüs tekib ...mis lahustavad punaliblede membraani, nendeks aineteks on tav. Orgaanilised lahustid, mis lahustavad membraani koostises olevaid lipiide. (nt. on lahustiks eeter, piiritus, bensiin, atsetoon, petroolium) 4. Vere reaktsioon (pH) ja selle püsivuse hoidmise võimalused. pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi
A. Uriini analüüsi üldised näidustused: 1. Kahtlus urotrakti infektsioonile; 2. Kahtlus mitteinfektsioossele neeruhaigusele (süsteemsed haigused, hüpertensioon, rasedustoksikoos, ravimid); 3. Kahtlus mitteinfektsioossele postrenaalsele haigusele; 4. Glükosuuria määramine rasedatel ja erakorralistes situatsioonides; 5. Glükosuuria ja ketoainete määramine diabeetikutel; 6. Metaboolse staatuse hindamine (oksendamine, diarröa, atsidoos/alkaloos, ketoos, korduv urolitiaas). (European Urinalysis Guidelines) Uriini analüüsi näidustused neeruhaiguste puhul: 1. Neeruhaiguste diagnoosimine. 2. Neeruhaiguste kulu jälgimine. 3. Neeruhaiguste ravi efektiivsuse või tüsistuste jälgimine. 4. Asümptomaatiliselt kulgevate, kaasasündinud või pärilike haiguste avastamine. B. Uriini analüüsi astmeline strateegia: 1. grupp: Skriining ja tavalised juhud: * profülaktiline
Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed Terapeutilises annuses hüperventilatsioon, respiratoorne alkaloos Toksilises annuses tekib hingamiskeskuse depressioon ja respiratoorne atsidoos + neerude kompensatsioonivõme vähenemine metaboolne atsidoos Abinõud Maoloputus, aktiivsüsi Uriini alkaliseerimine, forsseeritud diurees, hemodialüüs Spetsiifiline antidoot puudub Aspiriini toksilisus Aspiriini Toime või sümptom plasmakontsentratsioon < 10 mg/ dL Antiagregantne toime 10 40 mg/ dL Põletikuvastane toime
füsioloogiliselt täiendavad neid hingamine ja neerutalitlus. Puhvrid ei elimineeri liigset hapet ega alust, seda teevad kopsud ja neerud. Puhversüsteem koosneb aluselisest ja happelisest komponendist. Vere pH – oluline ensümaatiliste reaktsioonide normaalseks kulgemiseks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist. 2.5.4.2. Happe-leelise tasakaalu hälbed: atsidoos ja alkaloos. atsidoos – vere pH kiire muutumine happelisuse suunas alkaloos – vere pH nihkumine aluselisuse suunas. 2.5.4.3. Happe-leelisseisundi hälvete respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Atsidoos – respiratoorne: kui hingamine tõkestub (põhjused: ravimid, intoksikatsioon, trauma ja haigused - astma, bronhiit). Metaboolne: mittelenduvate hapete kuhjumine (ketoatsidoos, laktatsidoos, neerupuudulikkus), kõhulahtisus (vesinikkarbonaadi kaotus maosooltraktist),
2. Maksarakkude fni intensiivistumine, suureneb toksiliste ainete kahjutuks muutumine. 3. Mikroorganismide jaoks on temp liiga kõrge. 4. Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet. Ei tohi võidelda palaviku vaid palaviku tekkepõhjuste vastu! Palaviku negatiivsed jooned: 1. Võib kahjustada närvirakke. 2. Tugevamad erutusprotsessid 3. Hüperventilatsioon->alkaloos-> krambid 4. Soolade kadu NEKROOS EHK KÄRBUS Nekroos on kohalik surm ehk rakkude/kudede mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis. Nekroosi protsessid Nekroosi põhjused 1. tsirkulatoorne- vereringe häire ehk infarkt 2. traumaatiline- mehaaniline, füüsikaline, keemiline 3. toksiline- mikroobide poolt toodetavad mürgid 4. tsütopatogeenne- viirused 5. allergiline- immuunpatoloogia 6. ensümaatiline-
sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal 6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS
· keskkond [külm, kuivsoe, niiske õhk allergeenid] · hingamisteede infektsioonid · kehakaal ülekaalulistel lastel FEV 1 langus enam väljendunud võrreldes normosteeniliste lastega Diagnoosimise probleemid Ei tunnistata Ebatüüpilised kaebused · valus südames (luu- ja lihaskonnaprobleemidest tingitud) · ebamugavustunne rinnus on põhjustatud hüperventilatsioonist ja hüpokapniast CO 2 madal tase veres e. Respiratoorne alkaloos Diagnoosimine 1. hingamismahtu mõõdetakse 2. vabatahtlik eukapniline hüperventilatsioon 3. provokatsioonitestid metakoliini, mannitooli ja 4,5%-lise NaCl Häälepaelte düsfunktsioon häälepaelte paradoksaalne adduktsioon sissehingamisel 80% naised, 80% saanud GK ravi Vali hingamine sümptomiks Peamine vallandaja füüsiline koormus 21 a, ärritajad [teravad lõhnad, vürtsid] 21 a Ravi hingamistehnika, kõneteraapia Dgn larüngoskoopia Pingutusastma ravi:
See on KNS häirete (entsefalopaatiad) domineeriv põhjus, kestev hüperammoneemia põhjustab maksatsirroosi. Karbamiidi sünteesiga seotud häired: N-atsetüülglutamaadi defitsiit – selle süntees ja lõhustumine tagab CPSI tegevuseks vajaliku N-atsetüülglutamaadi õige taseme. N-atsetüülglutamaadi süntetaasi defitsiit tekitab vastsündinutel kiiresti hüpetammoneemia ja üldise hüperaminoatsiduuria. Võib tekkida respiratoorne alkaloos (ammoniaak stimuleerib hingamist). Normaalset lämmastiku metabolismi aitab hoida madala valgusisaldusega toit vüi N-atsetüülglutamaadi analoogide manustamine. CPSI defitsiit – samad sümptomid mis eelmisel OTC defitsiit – on X-kromosoom-seoseline. Iseloomulikud jooned on Gln taseme tõus veres, seljaajuvedelikus ja uriinis; hüperammoneemia, neuroloogilised häired ja orootatsiduuria. Tuleb vältida valgurohket toitu.
kümnendlogaritm vesinike molaarsest konsentratsioonist. Mida rohkem vabu H ioone, seda happelisem keskkond ja väiksem number. Arteriaalse vere (plasma) pH on 7,4 ja venoossel (plasma) 7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43. Ja selle säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. Nendeks on vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja erutusmehanismid neerudes. Erütrotsüütide raskestimõõdetav pH erineb plasma omast ja on 7,2 7,3. *Atsitoos vere pH 7,37; *Alkaloos <7,43. Võrreldes veega on tervete täiskasvanute vere keskmine relatiivne viskoossus 4,5, vereplasmal 2,2. Viskoossus suureneb hematokriti kasvu korral progresseeruvalt. Hematokrit on erütrotsüütide osa vere mahust. Tervel mehel on see 0,44-0,46; naisel 0,41-0,43. Vastsündinul 20% suurem, väikelastel 10% väiksem kui naistel. · Vererakud. Vererakkude liigid ja hulk veres, nende morfoloogilised iseärasused. Leukotsüütide jagunemine alaliikideks, leukotsütaarne valem
KAITSEAINEID – IMMUUNOGLOBULIINE. 9. HÜÜBIMISVALK- FIBRINOGEEN 10. SÜSTOL- SÜDAME VATSAKESTE KONTRAKTSIOON (KOKKUTÕMME). DIASTOL- SÜDAME VATSAKESTE LÕÕGASTUMINE. 11. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS (FREKVENTS)- NORM: 60-80 x MINUTIS 12. SEERUM- ON PLASMA, MILLEST ON VÄLJA KORJATUD HÜÜBIMISE AINED 13. HEMATOKRIT- NÄITAB SEDA, KUI PALJU ON VERERAKKE JA PEAPLASMAT 14. AGLUTINATSIOON- KUI VERERAKUD KLEEPUVAD KOKKU (ÜKSTEISE KÜLGE) 15. ALKALOOS- VERE pH LANGUS 16. ATSIDOOS- VERE pH TÕUS 17. ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG)- ON SÜDAME ERUTUSE JA KONTRAKTSIOONI VÄLJENDUS. 18. PULSS ehk PULSISAGEDUS- ON ARTERITE RÜTMILINE LAIENEMINE, MIS ON TINGITUD SÜDAME TÖÖST. 19. PULSIDEFITSIIT (PATOLOOGIA)- (ERINEV PULSS JA SÜDAMESAGEDUS). 20.VERESUHKUR - NORM: 3,0-5,5 mmol 12 21. MILLINE VERI VOOLAB A) KEHA VERESOONTES B)KOPSUARTERIS
veenirõhu (balloontamponaad, stent, shunt, jm) 3. astsiidi ravi (diureetikumid, punktsioon jm) Maksakooma Põhjus: maksatsirroos, sedatiivumid + hüpovol. Patogenees: maksa võimetus detoksikatsiooniks ja mürgiste ainete (ammoniaak, fenoolid, rasvhapped jm) kuhjumine ning diffusioon ajju, mida soodustab portaalvere ümberjuhtimine Kliinik: unisus, tremor, käekirja muutus, maksa lõhn, ensefalopaatia, ei reageeri, kooma Diagnostika: maksahaiguse anamnees, kliinik, ammoniaak, alkaloos Ravi: 1. põhihaiguse ravi 2. sedatiivumid, diureetikumide lõpetamine 3. valgu piiramine 4. sooltrakti puhastamine 5. ammoniaaki moodustavate bakterite pärssimine (AB-ravi) Maksavähk Põhjused: maksatsirroos (80%), hepatiidid (C), androgeenravi, alfatoksiin B1 (seen Aspergillus flavus teraviljadel, maapähklitel) Muud kasvajad: healoomulised (hemangioom) ja pahaloomulised angiosarkoom, hepatoblastoom) Esinemine harva: 5 juhtu/100 000 el., m/n 3:1
kontsetnratsiooni teatud kindalal tasemel: intratsellulaarne pH 6.9...7.0; ekstratsellulaarne pH 7.3...7.4. Kliinilises praktikas määratav rakuväline pH. BE (base excess, ingl.k., leelise liig) happe või aluse kogus millimoolides, mis on vajalik lisada 1 liitrile hapnikuga küllastatud uuritavale verele, et 37ºC ja PCO2 40 mmHg juures oleks pH 7,4. ,,-" BE happe liig e atsidoos; ,,+" BE happe defitsiit e alkaloos. Keemilised happe-leelistasakaalu regulatsiooni mehhanismid: puhversüsteemid (nõrgast happest ja alusest); Ekstratsellulaarse vedeliku puhvesüsteemid (bikarbonaat- ,fosfaat-, valgupuehver); intratsellulaarsed (hemoglobiinipuhver). Füsioloogilised regulatsiooni mehhanismid: seotud kopsude, neerude, vähem mao ja maksa funktsiooniga. Kopsud: kui veres
või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja lõppstaadium) 3)vormistatud haige keeldumine elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon
·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne
·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne
Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid/entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus; vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus; kilpnäärme talitluse häired; diabeet; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik; vähkkasvaja intoksikatsioon); ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused. Krooniline või progresseeruv sündroom; häiritud mitu kortikaalset funktsiooni, häirib igapäevaseid toiminguid, diagnoos kui üle 6 kuu; ei esine kvantitatiivset teadvuse häiret, mäluhäire, intellektuaalsete võimete langus, käitumishäired, isiksuse muutused, 5-10% üle 65 a on dementsed. Dementsussündroom – Alzheimeri tõbi,
mida nõrgem on hüdrolüüsimisel tekkinud hape või alus, seda suurem on β ja ulatuslikum hüdrolüüs mida lahjem lahus (või väiksem c), seda suurem β ja ulatuslikum hüdrolüüs mida kõrgem temperatuur, seda suurem β ja ulatuslikum hüdrolüüs väga paljud protsessid organismis on hüdrolüüsiprotsessid: toitainete lõhustumine, ATP hüdrolüüs, ravimite hüdrolüüs. Vere puhversüsteemid: Vere pH=7,36±0,03 Kui pH on madalam — atsidoos Kui pH on kõrgem — alkaloos Ranged nõuded pH suhtes on täidetavad ainult tänu sellele, et veres on võimas puhversüsteem: 1. bikarbonaatpuhver — 53% vere puhvermahtuvusest 2. fosfaatpuhver — 7% vere puhvermahtuvusest 3. valgupuhver — 5% vere puhvermahtuvusest 4. hemoglobiinpuhver — 35% vere puhvermahtuvusest Bikarbonaatpuhver: Nõrk hape H2CO3 ja temaga seostatud alus NaHCO3. H2CO3/NaHCO3=1/20 [H+]= K1·CH2CO3 → pH=pK1 + log CNaHCO3
mille hulgas on eriti efektiivne histidiini imidasooltuum. Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Atsidoos on happe-aluse tasakaalu nihe happelisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH<7,35 Alkaloos on happe-aluse tasakaalu nihe aluselisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH>7,45 Respiratoorne atsidoos: *seotud CO2 ja H2CO3 kuhjumisega organismi, *Respiratoorse atsidoosi otseseks põhjuseks on raskendatud CO2 väljutamine kopsude kaudu (ajutüves paikneva hingamiskeskuse kahjustus,takistused hingamisteedes, norm funkts alveoolide arvu vähenemine (kopsupõletik, emfüseem) Metaboolne atsidoos: *põhjustatud mitterespiratoorsete hapete kuhjumisest organismi ja/või aluste ulatuslikust
kümnendlogaritm vesinike molaarsest konsentratsioonist. Mida rohkem vabu H ioone, seda happelisem keskkond ja väiksem number. Arteriaalse vere (plasma) pH on 7,4 ja venoossel (plasma) 7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43. Ja selle säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. Nendeks on vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja erutusmehanismid neerudes. Erütrotsüütide raskestimõõdetav pH erineb plasma omast ja on 7,2 7,3. *Atsitoos vere pH < 7,37; *Alkaloos <7,43. Võrreldes veega on tervete täiskasvanute vere keskmine relatiivne viskoossus 4,5, vereplasmal 2,2. Viskoossus suureneb hematokriti kasvu korral progresseeruvalt. Hematokrit on erütrotsüütide osa vere mahust. Tervel mehel on see 0,44-0,46; naisel 0,41-0,43. Vastsündinul 20% suurem, väikelastel 10% väiksem kui naistel. · Vererakud. Vererakkude liigid ja hulk veres, nende morfoloogilised iseärasused. Leukotsüütide jagunemine alaliikideks, leukotsütaarne valem
nädalal peale sündi, siis hakkab taas tõusma o Erinevat liiki leukotsüütide teke on lapseeas individuaalselt muutlik, leukotsüütide üldhulk aga ei erine oluliselt täiskasvanud omast 2. Vereplasma osmootne rõhk ja vere pH kui organismi põhilisemad homöostaasi näitajad. Mis võib mõjutada organismis osmootset rõhku ja happe-leelis tasakaalu (pH-d) ? pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani (rakumembraan). Osmoos põhjustab lisarõhu 11 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks selles piirkonnas, kuhu lahusti hakkab liikuma, seda lisarõhku nimetatakse osmootseks rõhuks.
nädalal peale sündi, siis hakkab taas tõusma Erinevat liiki leukotsüütide teke on lapseeas individuaalselt muutlik, leukotsüütide üldhulk aga ei erine oluliselt täiskasvanud omast B. Vereplasma osmootne rõhk ja vere pH kui organismi põhilisemad homöostaasi näitajad. Mis võib mõjutada organismis osmootset rõhku ja happe-leelis tasakaalu (pH-d)? pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani (rakumembraan). Osmoos põhjustab lisarõhu selles piirkonnas, kuhu lahusti hakkab liikuma, seda lisarõhku nimetatakse osmootseks rõhuks. Vereplasma osmootne rõhk on 7,6-8,1 atm. Vereplasma valkude osmootne rõhk e onkootne rõhk 25mmHg Vereplasma osmootne rõhk on vere plasmas sisalduvate ainete poolt tekitatud rõhk.
- Palpatsioon: Hellus palpeerimisel, kõhusein võib olla pinges, võivad olla palpeeritavad tuumorid, songad, laienenud soolelingud. - Rektaalne uuring: Veri viitab isheemiale või aktiivsele verejooksule, rooja puudumine pärakus viitab proksimaalsele iileusele. Palpeeritav mass võõrkeha, tuumor? Kliinilised uuringud: - Vereproovid: oksendamine metaboolne alkaloos, hüpokaleemia, hüpokloreemia, hüponatreemia. - Radioloogiline leid: Röntgen kõrge diagnostilise väärtusega vedeliku-gaasi peeglid püstiasendis või külili. Peensoole lingud röntgenogrammil rohkem tsentraalsemal, suurus väiksem, arv suurem, nähtavad tsirkulaarkurrud. Jämesoolelingud perifeersema asetsusega, suuremad, arvult vähem, võivad olla jälgitavad haustrae kontuurid
asuvad piklikajus. ·Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad sellised hingamise kaitserefleksid nagu köha ja aevastus. HAPPE-ALUSETASAKAAL Arteriaalne pH= 7,4 (kõigub 7,35- 7,45). pH kõikumine väljapoole 7-7,8 on eluohtlik. Ainevahtuses tekib märksa rohkem happelisi jääke kui aluselisi( ööpäevas ca 1,3 liiti konts HCl ekvivalentne kogus). Reguleeritakse Co2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretsiooniga uriini. ALDOOS JA ALKALOOS ·Respiratoorne atsidoosraskendatud CO2 eraldamine kopsude kaudu (kopsupõletik, efüseem) ·Respiratoorenalkaloostekib kui hüperventileeridakopse ·Metaboolneatsidoos. Intensiivse lihastööajal tekib piimhappe ülejääk (füsioloogiline e normaalne atsidoos). Suhkruhaigus, madala rasvasisaldusega dieet põhjustab ketoatsidoosi. ·Metaboolseatsidoosikorral intensiivistub kopsude ventilatsioon, uriin on happelisem ja ammoniaagirikas. NÄRVKUDE
ravimi toimeaine rühm ravimvorm näidustus täiskasvanu annus lapse annus Vastunäidustus märkus nimetus Sooda infusioonila Hüperkaliemia, Sodium Bicarbonate kasutada 4,2% Respiratoorne ja "Pime" puhver-ravi ei hus atsidoos. Uriini 8,4% (ml) = lahust metaboolne alkaloos, ole soovitatav. Seda leelistamine negatiivne BE x hüpernatreemia, võib kasutada ainult barbituraatide või kehakaal (kg) x 0,3 hüpokaleemia. eluohtlikes olukordades. atsetüülsalitsüülhapp
annaabi.ee 
