12Suhkruhaiguse tunnused?-takistused vereringes, pidev janu tunne, kehakaalu alanemine. 13Maksa ul?- vere glukoosisisalduse reguleerimine, aminohappete reul. sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kollesterooli suntees. 14Erituselundid?-higinäärmed, neerud, kusejuha, kusepois, kusiti. 15esmase ja lopliku uriini koostis?- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid. 16Kuidas organism hoiab vee tasakaalu?- h8potalamus regul. vee tasakaalu. stimuleerib ajus asuvat janukeskust. Termoregulatsioon 1Missuguses kliimas on inim. välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA KT 2. Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon. I Aine- ja energiavahetus organismis toimuvate protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine- ja energiavahetusel 2 olulist funktsiooni: 1) energeetiline 2) plastiline (ehituslik) Bioloogiline oksüdatsioon toimub astmeliselt ensüümide ja koensüümide kaasabil raku mitokondrites, selle tõttu vabandebki energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult.
Negatiivse tagasisidestumise mehhanismi kohast : Kõrvalekalle normaalsest seisundist-> Signaal kesknärvisüsteemi -> Käivituvad mehhanismid, mis püüavad esialgset olukorda taastada. Viisid, kuidas taastada: 1)Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmetes valmistatud hormoonide abil 2) Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel, lühiajaline, levib väga kiiresti sihtkohta Termoregulatsioon *hüpotalamus inimese keskne termoregulatiivne keskus *Soojusbilanss soojusliikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: 1) soojusjuhtivus Iseloomustab: soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui nad on omavahel kontaktis. Soojusülekande efektiivsust nimetatakse soojusjuhtivuseks. Eri materjalidel on see erinev. Halva soojusjuhtivisega ained on head soojuseisolaatorid. In
10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust.
Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon).
Taimetoitlus Täielik taimetoitlane- ei kasuta üldse loomse päritoluga toiduaineid, ei soovitata. · Jääb ilma asendamatutest aminohapetest · Jääb puudu vitamiinidest, eriti B12. Kujuneb aneemia ehk kehvveresus · Puudu jääb rauast, kuulub punaliblede koostisesse, osaleb hapniku transpordil. Aneemia. Osaline taimetoitlane- inimene võib nii toituda. · Ei kasuta liha · Ei söö kala · Ei söö piimasaadusi · Ei sööda muna Termoregulatsioon Protsessid, mille kaudu toimub püsiva kehatemperatuuri hoidmine. Inimene on püsisoojane- hemoiotermsed. Kõigusoojased sõltuvad keskkonna temperatuurist-poikilotermne (konn). Keha sisemust püütakse hoida 36 kraadi, keha pinna temperatuur ei ole ühtlane, inimese keha pinna kõige soojemad piirkonnad on keal, õlad, rinnapiirkond, suuümbrus. Jahedamad on jalad, ka käsivarred. Kehatüve temeprauur ehk keha sisemuse temperatuur- saab mõõta pärasoolest, suu kaudu
nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele
*Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad: *Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem.
· Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. · SIGIMISELUNDKOND · Vajalik järglaste saamiseks. · Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp. · Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. TERMOREGULATSIOON · Meil on õhuke soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. · Soojust pidavad eluasemed, kehakatteks riided, soojusallikaks tuli. · Higistamine (autustumine jahutab). · Külmavärinad. · Soojude eemaldamine veresooned laienevad, eritub higi. · Soojuskao vähendamine veresooned ahenevad, higistamine lakkab. · Soojust võib saada või kaotada neljas viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise, soojuskiirguse teel.
Bioloogia Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3. Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas 4
*Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³; Väljaheidetega 100 cm³ *Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb Reguleerib ka janukeskuse tööd 6. Termoregulatsioon (Endotermsed püsisoojased) *Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine ja veresoonte laienemine nahas · Temperatuur langeb külmavärinad ja veresoonte ahenemine nahas · Tahteline tegevus *Kriitilised temperatuurid · Termoneutraalne tsoon keskkonna temperatuuri-vahemik, milles ei kulu
vähem hormooni, siis uriin lahjem ja vesisem. Puhkeasend -Energiakulu: süda pumpab verd; me hingame; toitu liigutatakse sooltes; toitained imatakse soolest verre; neerudes tekib uriin; närvid viivad meeleelunditest saabuvaid signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb kulutada energiat; seeditud toidust pärit molekulidest sünteesitakse uusi molekule, et ehitada uusi rakke või parandada vigaseid. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad. Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt Energeetiline pidevus:Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis
· Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel · Vesi kindlustab organismide ringe-elundkondade t66(veri, lymf). · Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. · Loomad higistavad, taimedel transpiratsioon(vee aurumine) 6hul6hede kaudu. · Kaitsefunktsioon-pisarad v2hendavad h66rdumist ja k6rvaldavad v66rkeha. · Liigesev6ie v2hendab h66rdumist. · Imetajatel kaitseb loodet-vesikest e. Amnion, mis hoiab yhtlast temperatuuri, kaitseb mehaaniliste m6jutuste eest,v2hendab h66rdumist, kaitseb loodet kuivamise eest, v2hendab raskusj6u m6ju.
vitmiinide säi, sapi tootmine. Osmoreg - kehavedelikus lahstunud ainete sisalduse kontroll Eritamine on an´inevahetusjääkide eemaldamine(neerud, nahk, kopsud, soolestik) NH4- uurea kujul, K, Na, Cl. Soolasisalduse suurenemine , reg osmoretseptorid hüpotalaalmuses, hakatakse tootma antidiareetilist hormooni: 1. Ajuripats annab neerudele edasi inf, et hoiavad vett kokku. Hakkavad eritama kontsentreeritud uriini.2. suurajupoolkera anna edasi inf JUUA. Termoregulatsioon vere temperatuuri muutsusele reag termoretseptorid hüpotaalamuse: 1. Suuraju poolkerad riietumine 2. Nahk higistamine veresoonte laienemine. Ahenemine. Neuron on jätketega närvirakk
VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi vajadusi rahuldav keskkond Vee kaitsefunktsioon: viia välja organismist võõrkehi ,( pisaratega saab silmast puru eemaldada) Vee ülesanded: Lahusti paljudele ainetele Rakkudes turgori tagamine Rakusisese metabolismi tagamine Termoregulatsiooni teostamine Organismis ainete transpordi tagamine
1) Homöostaas stabiilse sisekeskkonna tagamine sõltumata väliskekkonna muutust. 2) Regulatsiooni närvisüsteemi vahendusel nimetatakse neuraalseks ja kromosoomide vahendusel humoraalseks. 3) Kirjelda inimese energiapilanssi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regul...
Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes.
· anioonid 4. Vee tähtsus igal organiseerituse rasemel MOLEKULI TASAND · osalev reaktsioonides · fotosünteesi lähteaine · universaalne lahusti · pH avaldub veekeskkonnas RAKK · [suur soojusmahtuvus] takistab rakkude ülekuumenemist ja kiiret jahtumist rakkude · [hea soojusjuhtivus] eksotermiliste reakts. puhul soojus termoregulatsioon rakust välja · [kõrge aurustumissojjus] kaitseb kuumenemise eest · stabiilne sisekeskkond rakkudes (60-80% vett) · tagav rakkude siseõhu ehk turgori ORGANISM · termoregulatsioon (higistamine, vee aurumine lehelt) · stabiilne kuju (ümaruss, naha elastsus) · viljastamine (veekogus, sperma) · ainete transport (vesi, tõuseb/laskuv vool)
Metabolism Anabloism Bioelemendid Elevas olendis on üle 70 elemendi. Iseseisev töö (tähtaeg seminar) Vitamiinid: A, D, E, K, Q, F. B1, B2, B3, PP, B6, B12, B15, C, H, FOOLHAPE Nimetused (tähtnimetused, keemiline põhinimetus) Biofunktsioon organismis Defitsiidist tulenevad probleemid VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse Moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale
* Toiteline * Energeetiline (oksüdatsioonil vabaned * Biosünteetiline (saab rasva) energia) LIPIITIDE Funktsioonid: VITAMIINIDE Funktsioonid : * Energiavaru (rasva kiht) * Ensüümide aktiveerimine * Struktuurne (biomembraanides) * Ainevahetuse mõjutamine * Siseorganite kaitse * Termoregulatsioon 7) Vesi moodustab põhiosa anorgaanilistes ainetes (70...90%). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri.Vesi on universaalne lahusti.Vesi Termoregulatsioon (higistamine ja transpiratsioon). Veel on kaitsefunktsioon (pisarad, liigesevõie). VEE Funktsioonid : * Tagab rakkude ainevahetuse (vesilahused) * Kindlustab ringeelundkondade töö (veri) * Tagab raku siserõhu (närtsimine, kortsud) 8) Põhilised Orgaanilised rühmad on :
22. Kuidas tagatakse toitainetega varustamise stabiilsus? Närvisüsteemiga - parasümpaatiline ns kiirendab seedimist -sümpaatiline ns aeglustab seedimist Hormoonidega Reguleerivad intensiivselt seedimist 23. Kuidas on reguleeritud organismi veebilanss ja jääkainetest vabanemine? Neerud- hoiavad vedeliku kogust stabiilsena, hoiavad soolasisaldust stabiilsena, reguleerivad anorgaaniliste ainete hulka, eemaldavad jääkaineid Kopsud ja nahk teead ka oma töö 24. Mis on termoregulatsioon? Termoregulatsioon on kehatemperatuuri ühtlasena hoidmine. 25. Mida teeb organism selleks, et püsivat kehatemperatuuri hoida? Alajahtumine: - lõpetatakse higi tootmine - suuremad veresooned tõmbuvad kokku - karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku -> külmavärinad - organism kasutav keharasvu Ülekuumenemine: - higinäärmed hakkavad aktiivsemalt tööle - lõtvuvad suuremates veresoontes olevad sidelihased, et rohkem verd liiguks nahalähedastesse veresoontesse ja soojuskadu oleks suurem
Säästva arengu printsiip *Traditsioonilise looduskaitse ja loodsuhoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada: Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskkonnakaitse üks põhiprinstsiip *reostuse ennetamine *puhta keskkonna tagamine *liikide säilitamine Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad entrofeerumist veekogudes on *P ja N ühendid Imetajate kõige tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on *Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada *Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsessioon on *Ökosüsteemide pikaajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda Säästva arengu põhimõte on *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee puhastusmeetod on *Sadestamine *Koagalatsioon Keskkonnaseire on *Organisatsiooni keskkonna taastamise arvestamine juhtimissüsteemide kaasamisel
• rasvlahustuvad vitamiinid: K-, A-, D-, E-vitamiinid; • vesilahustuvad vitamiinid: B- ja Cvitamiinid. 9. Millised on mineraalainete ülesanded inimese organismis ja loetle tähtsamaid mineraalaineid? •vitamiine ei ole võimalik omastada ilma mineraalainete abita; • luude koostises; • punaliblede loome; • endokriinsete näärmete talitlus; • kaitsevad keharakke kahjustuste eest. 10. Kuidas toimub inimese organismis keemiline ja füüsikaline termoregulatsioon? Keemiline termoregulatsioon ehk soojuse teke inimese organismis toimub: • eksotermsetes ainevahetusprotsessides; • skeletilihaste kontraktsioonil. Füüsikaline termoregulatsioon ehk soojuse äraandmine toatemperatuuril inimese organismis toimub: • soojuskiirgusena 60%; • soojusjuhtivuse ja konvektsiooni teel 20%; • higi auramisega 20%. 1. Mis on seedimine? Seedimine on toitainete mehaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedekanalis. 2. Kuidas toimub seedimine inimese organismi suus?
Säästva arengu printsiip? Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui... Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Säästva arengu põhimõte on Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee puhastusmeetod on Sadestamine Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015?
kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust; stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veri on liiga lahja, siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Termoregulatsioon Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri püsivane eolenemata väliskeskkonnast. Normaalne kehatemperatuur on 37ºC +/-1ºC. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusereaktsioonide tagajärjel. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. See toimib nagu termostaat ta "mõõdab" vere temperatuuri. Soojust võib saada või kautada 4 erineval viisil. · Soojusjuhtivus
3) Keskkonnana, milles toimuvad biokeemilised reaktsioonid nagu ainevahetus (toidu seedimine, energia tootmine ja kudede moodustamine) 4) Kehatemperatuuri reguleerimiseks 5) Määrdeaineks liikuvatele osadele Molekulaarsel tasandil: 1) Lahusti 2) Hape-alus tasakaaluga seotud -> seega seotud ka pH väärtusega keskkonnas 3) Anaboolne biofunktsioon Raku tasandil: 1) Turgori tagamine 2) Stabiilse sisekeskkonna tagamine 3) Termoregulatsioon rakusisese temperatuuri ühlustamine Organismi tasandil: 1) Termoregulatsioon a. Higistamine a.i. Soojuse äraandmine ->püsiva kehatemperatuuri säilitamine a.ii. Jääkainete eritamine 2) Ainete transport (vettsisaldavate biomolekulide näol) 3) Struktuurne funktsioon 4) Kaitsefunktsioon 5) Elu järjepidevus Vee mõju säilivusajale Enamikes toiduainetes on vett rikkalikult 1) Vaba vesi 2) Seotud vesi a
ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp. Elukeskkond org. vajadusi rahuldav keskkond. Vee kaitsefunktsioon vee omadus viia organismist võõrkehi välja. Nt. pisaratega saab eemaldada puru silmast. VEE ÜLESANDED · Lahusti paljudele ainetele · Rakkudes turgori tagamine · Rakusisese turgori tagamine · Termoregulatsiooni teostamine · Organismis ainete transpordi tagamine
organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär Maad ümbritseb elusloodust sisaldav kiht 6. Nimeta elusorganismides esinevad põhilised keemilised elemendid. C;N;O;P;S 7. Milline on vee tähtsus molekulidele, rakkudele, organismidele? Molekulidele: vesi osaleb reaktsioonides, fotosünteesi lähteaine, universaalne lahusti, pH on vesikeskkonnas Rakkudele: termoregulatsioon, tagab raku stabiilse sisekuju, tagab raku siserõhu (ehk turgori) Organismidele: termoregulatsioon, stabiilne väliskuju, viljastamise keskkond, ainete trantsport (tõusev-laskuvvool, veri), kaitse (lootel, pisarad) 8. Süsivesikud Koostiselemendid: C ; H ; O Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos)
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3
tsüloplasmaatilise valguga e. Hormoonretseptoriga VERESUHKRU REGULEERIMINE ORGANISMIS:Rakud vajavad pideval glükoosiga varustamist|Glükoos jõuab verre:-süsivesikute seedimisel- glükogeeni lagundamisel (glükogeen on varupolüsahhariid maksas ja lihastes)- glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest (rasvu ja valke lagundades)-Veresuhkru tase tõuseb peale sööki ja püsib kõrgem kaks tundi-Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil Termoregulatsioon-soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist
Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui… Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine Mürgiresistentsus on
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest
* palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured * läheb alandedes üle ALUSNAHAKS VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad! * u 3x paksem kui epidermis * sidekoeline, sisaldab palju kollageenseid, elastseid kiude - seetõttu on nahk SITKE ja PAINDUV ALUSNAHK e nahaalune kude: ● KÕIGE PAKSEM: kollageensete kiudude kimpudest, mille vahel palju RASVKOESAGARIKKE. Kaalub täiskasvanul 12-15 kg. Kõhul, tuharatael hästiarenenud. ● F: kaitseb keha külma eest, mehh.vigastuste eest, varuainete talletamispaik
koheselt hakkas keha tekitama nende vastu antikehi mis reaalse haigustekitaja korral hakkavad vastu võitlema koheselt · Mis on homöostaas? · Organismi hoidmist teatud piiratud vahemikus, sellest vahemikust väljumisel võib organism kahjustada saada või hävida · Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda? · Et saaks toimuda organismile vajalikud reaktsioonid · Mis on termoregulatsioon? · Organismi võime ennast ise reguleerida, et hoida sisekeskkonda parajas temperatuuris · annab kas siis soojust ära või toodab soojust juurde · Mida teeb organism selleks, et püsivat kehatemperatuuri hoida? · Liiga soe: veresooned laienevad, higistamine, soojustekke pärssimine · Liiga külm:veresooned ahenevad, soojusteke suureneb(külmavärinad) · Imikutel ja talisuplejatel on pruun rasvkude mis hoiab sooja
normi piiride seisundit ning elunädala lõpuks ületamises ning muutusi 06.10.14 väljendub naha kollasuses. Kehatemperatuuri Kehatemperatuur kehatemperatuuri Kehatemperatuur langus , mis on normaliseerub 12 mõõtmine on tingitud tunni jooksul • kuvöösi normaliseerunud ebapiisavast (36.7) temperatuuri 36.7 kraadini. termoregulatsioon tõstmine 06.10.14 ist ning väljendub • soojendamine alanenud • kuvöösi kehatemperatuuri õhuniiskuse s (36.1). reguleerimine Imemisrefleksi Laps hakkab Imetamisnõustami Laps imeb puudus, mis on iseseisvalt imema ne iseseisvalt rinnast tingitud 2
Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT....................................................................4 1.1 Inimese kehatemperatuuri tajumine ja termoregulatsioon........................4 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised.................................................5 1.3 Kehatemperatuuri mõõtmine....................................................................5 2.KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL......................................................7 2.1 Imikute kehatemperatuur peale sünnitust................................................7 2.2 Imikute kehatemperatuuri kontrollimine esimestel elupäevadel...............7 2
suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Suhkruhaigetel ei suuda organism vere glük kontrollida, vähe. Või mitte üldse. maksa ül: *vere glük. sisalduse reg *aminohapete sisalduse reg *plasmavalkude süntees *punaste vereliblede süntees lootel *sapi tootmine *rasvade sisalduse reg *kollesterooli süntees * vitamiinide varu säilitamine *kahjulike ainete lagund *vere punaliblede lagund Veebilanss veekoguste summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Termoregulatsioon inimesed endotermsed püsisoojased, terves kehas, eriti lihastes, ainevahtuse reakts, hüpotalamus ,,mõõdab" vere temp, Soojusbilanss soojusliikude summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Kaitsehaiguste eest ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed, sülg, higi, pisaravedelik, maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid, immuunsüsteem Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni
Lastele mõjub halvemini kui täiskasvanutele. Toiduallergia puhul peab vältima seda toiduainet. Miks on tekkinud? Lapsena seedekulgla häire olnud, ei ole ilusti lõhustunud, tekkinud antikehad, kui nüüd uuesti valk saabub organismi, siis reageerib. Toiduallergiast on võimalik lahti saada, aga see nõuab palju tööd ja aega. Ülitundlikkus väikeste koguste korral on uskumatult suur. (naisel allergia, mees on söönud kala, suudlevad, naise huuled paistetasid üles). 10. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Mõeldakse protsesse, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri, st soojuse tekke ja äraandmise tasakaalu. Inimene on püsisoojane ehk homoiotermne. Sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Keskmiseks kehatemperatuuriks loetakse 37. Aga inimese kehatemp. kõigub ööpäeva piires u 1 kraadi piires, on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige
)südamelihaskude(rakud väiksed, harunenud, ühendavad võrgustikku, töötavad rütmiliselt, ei saa kontrollida, vere pumpamine organisimis laiali)Närvikude-lihaste koostises;ärrituste vastuvõtt ja nende ümbertöötlus, ärrituse edasikanne, organite töö koordineerimine. dendriidid- lühikesed,harunevad, närviimpulsid kulgevad neuroni keha suunas neuriidid- ainult üks pikk, närviimpulsid kulgevad neuronist välja teistesse neuronitesse või lõppelunditesse. Termoregulatsioon on kehatemperatuuri kontroll ja korrigeerimine e soojuse tekkimise ja äraandmise regulatsioon (püsisoojased).Hüpotalamuses paikneva termoregulatsioonikeskuse mõjutavad Läbivoolava vere temperatuur, Närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, Hormoonid (türoksiini, adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu
Ehitus: · koosneb närvirakkudest funktsioon: · ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht. · Sünaps- võimalik erutuse ülekonna · Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke *nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest *UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku *talitleb hingamiselundkonda *termoregulatsioon Tugi ja liikumiselundkond · kehale toeks · annab kehale kuju · tagab liikumise · lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis · võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti · transpordib kudedest ära tekkinud jääkained
* hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Molekulaarne tasand Rakus Organismidele *osaleb reaktsioonides *takistab rakkude *termoregulatsioon(higista *fotosünteesi lähteaine kihistumist, ülekuumenemist, mine, vee aurumine) *universaalne lahusti külmumist, hea *org. stabiilne väliskuju *pH avaldub soojusjuht. *viljastamine(alati vesinikkondades *eksotermilistes reaktsioonides vesikeskkonnas, sperma)
Vajalikud K ja Na ioonid. 9) Millisteks tegevusteks vajab inimene energiat puhkelolekus ja töö korral? Puhkelolekus- ainevahetuseks, kasvuks, metaboolseks energia kaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks Aktiivse töö korral- ainevahetuseks, metaboolseks energiakaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks ja tööks. 10) Kuidas toimub hingamise regulatsioon, veresuhkrusisalduse regulatsioon, vee ja soolade regulatsioon, termoregulatsioon? Hingamise regulatsioon- Toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal piimhape sisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe konsentratsiooni suurenemine veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude töö intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd reguleerivasse närvikeskusesse, südame
tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Homo erectus " Püstine inimene " Ajumaht 800-1000 Hea termoregulatsioon levis Aafrikast välja Aasiasse, Euroopasse Homo heidelbergensis Keel, abstraktne mõtlemine Küttisid hobuseid, ninasarvikuid Kannibalism Homo neanderthalensis Homo neanderthalensis Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi.
seedeprotsessis ning kaob soojusena; E tuleb sümbiontsete organismide fermentatiivsetest protsessidest. *Puhas looma E *100A/C: herbivooridel 40-60%, karnivoorid, vedelike tarbivaid loomad. Produktsioon: Osa assimileeritud energiast, mis kasut ära kudede kasvamisel. Efektiivsuse määramine: 100P/(P+Mp) Kanamunas ~364kJ; 159kJ assimileeritakse tibus; 109kJ (rebu, membraanid, jääkproduktid); 96kJ kaob metabolismi(ainevahetus) tõttu. 9. Termoregulatsioon endotermidel Endotermia putukates: * Puhke ajal ei tooda putukad piisavalt soojust, et end soojendada. Soojus tekib lihastest lendamise ajal. Konformerid (sõltub kk) vs termoregulaatorid (suudab ise kontrollida) Füsioloogiline vs käitumuslik termoregulatsioon. Eurütermne loom – aktiivne laias kehatemp vahemikus. Stenotermne loom – aktiivne kitsas temp vahemikus. Kehatemp vs keskkonnatemp vs soojusvahetus nende vahel: *soojusjuhtivus *konvektsioon *kiirgus *vee aurumine
Hormoonide sisaldus veres on mõõdetav vaid milligrammides. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud, mis väljutavad need vereringlusse. Hormooni toimeaeg on piiratud, sest ta lagundatakse. Hormoon toimib ainult neile rakkudele, millel on seda hormooni äratundvad retseptorid. Homoöstaas inimesel Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskonnas toimuvatest muutustest. Energiabilanss Veebilanss Vereringe (ph, soolad, glükoos) Eritamine Termoregulatsioon Veresuhkur Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: 1) Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. 2) Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sialdust. Vereringe: Südame tööd mõjutab: 1) Hingamisgaaside sisaldus veres 2) Jäsemete liigutamine 3) Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb)
kontsentratsiooni tõusmisel kahte moodi: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni(mida rohkem seda on seda enam imatakse vett emasuriinist tagasi) 2. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon(väga kiire). 3. Apoptoos-organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud surm normaalses organismis. 4. Neuteenia- nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud. Termoregulatsioon Hüpotalamus reguleerib keha tempt. Madalama temp. Korral on inimese eluiga pikem. Soojust anname naha ja hingamisteede kaudu. Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad iseoleeruvad omadused, mis aitavad säilitada kehatemp. Jahedas keskkonnas. Verevarustus nahas on organiseeritud nii, et see võimaldab u 8 korda muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid
Hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tingituna avalduvad paljud haiguslikud seisundid lastel just hingamissüsteemi kaudu; mida väiksem on laps, seda raskemini haigus kulgeb. Väikelaps põeb sageli hingamiselundite ägedaid viiruslikke-bakteriaal - seid põletikke ja laste nakkushaigusi, millega kaasnevad temperatuuri, hingamis- ja pulsisageduse tõus. Imikutel on ka kehavedeliku koostises rohkem vett, võrreldes vanemate lastega. Imiku- eas on termoregulatsioon vähearenenud. Neerud on vähem efektiivsed jääkainete eritamisel, nad ei suuda täielikult uriini kontsentreerida, lahjendada ega hapendada. Seetõttu on imikutel oksendamise, kõhulahtisuse ja palaviku korral suurem risk dehüd - ratatsiooniks ja vedeliku elektrolüütide tasakaalu häirete tekkeks. Lapse haigestumisega kaasneb sagedasti ka valu. Lapsed tunnevad valu igas vanuses. Enneaegsetel ja vastsündinutel pole närvisüsteem veel küps, kuid laps reageerib valule terve kehaga
sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse esmauriinist tagasi, kui vett on liiga palju muutub veri lahjemaks ja selle tunnevad ära hüpotalamuse rakud ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritamist. Kui antidiureetilist hormooni on veres vähem, eritub rohkem uriini, mis on lahjem. Inimene peaks jooma ööpäevas ära 2 liitrit vett. Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed. Meie nahk suudab toota melaniini-tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Normaaltemperatuur on 37. Higistamine kui termoregulatsioon on loomade evilutsioonis uus, primaatide seas samuti. Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle
annaabi.ee 
