Nekroos/apoptoos/nekroos küsimused 1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks
Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkepõhjused ja -mehhanism Suurte arterite trobootiline haigus levinuim põhjus Muutused makrovereringes: - Mitmed järjestikused ahenemised ja ummistused arterites - 80%-l juhtudest lokaliseeruvad muutused kubemepiirkonnast allpool - Perfusioonirõhk kudedes langenud Muutused mikrovereringes nekroos - Hüpoksia ja häirunud vastupanuvõime - Endoteeli kahjustused - Kapillaaride ummistused - Koeturse - Hapniku ja toitainete vaegus Epidemioloogia ja prognoos 500-1000 juhtu aastas miljoni inimese kohta ¼ tehakse vaatamata ravile elu jooksul sääre- või reieamputatsioon Riskitegurid: - Diabeet 50% diagnoositud II tüüpi diabeet ü Muutused peamiselt põlve- ja säärearterites ü Mediaskleroos ü Suurem vastuvõtlikkus infektsioonidele ü
Millised need on? Väheveresus jaotatakse üldiseks ja kohalikuks. Üldine on vere üldhulga langus-digeemia, erütrotsüütide hulga langus- aneemia. Kohalik on isheemia ning on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vähenemisest elundisse. 30. Mis on väheveresuse põhjused ja millised on tagajärjed? Põhjused: angiopasm-veresoone ahenemine, veresoone kompressioon, veresoone ummistumine, vereringe ümberjaotamise korral. Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos (rakkude hukkumine). 31. Mis on tromboos? Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud. 32. Mis on tromboosi põhjused ja tagajärjed? Tromboosi võivad põhjustada verevoolu aeglustumine, põletikulised protsessid, veresoone seina kahjustused, vere hüübivustõus. Võib põhjustada surma või nekroosi. 33. Mis on emboolia? Milline see on? Emboolia on veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. See tekkib
prügikottidesse. Tegelikult võiks kirjeldatud toimingut nimetada ka ökomatuseks, sest see on raku planeeritud surma ehk apoptoosi lõppfaas. ,,Iga päev sureb meie kehas ära 10 astmes 11 rakku," loendab Toivo Maimets, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor. ,,Ma ikka ütlen naisele, et rakkude surma statistika järgi on inimene viie aasta pärast täiesti uus, ega vastuta oma vanade pattude eest." Laias laastus on rakkudel koolmiseks kaks teed: nekroos ehk kärbumine ja apoptoos. Nekroos on organismile ootamatu ja valus. Näiteks on lugu läinud füüsiliseks: rakk on lõigutud toore jõuga ribadeks või siis põletatud tulise rauaga lombakaks. Samas võib nekroos alguse saada ka bakteri või mõne muu patogeense pahalase mürkidest; häiretest immuunsüsteemi ning vereringe töös; muudest organismi jaoks anomaalsetest sündmustest. ,,Nekroos on rakule problemaatiline surm, sest sellega kaasneb rakkude lagunemine:
parameetritest. 6. Millised ensüümid viivad läbi histoonide atsetüleerimist ja deatsetüleerimist ning kuidas mõjutab see transkriptsiooni? HAT ja HDAC kui on atsetüleeritud, pole laengut, histooniga ei seostu, transkriptsioon toimub 7. Nimeta erinevaid tsütoskeletti moodustavaid filamente? Millistest valkudest need koosnevad? Mikrofilamendid - aktiin, mikrotuubulid tubuliin, EB3, intermediaarsed filamendid - olenevalt rakutüübist Praktiline töö IV - Apoptoos ja nekroos 1. Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke. Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt. Seega apoptootiline rakk lüüsub s.t. tema
Meh-d: HVR täiendav teke (mitokondrid- elektr. Ja O, ksantinoksüdaas, dehüdrogenaas, leukotsüüdid- superoksiid) Ca ülekoormus (rakkus likvideeritakse atsidoos, kuid kuhjub rohkem Ca) mitokondrite kahjustuse süvenemine mikrovaskulaarne kahjustus, koe perfusioon langeb Põhjused: endoteeli turse, müokardi ishem. Kontraktuur pigistab koronaalartereid, vasokonstriktsioon, trombotsüütide ja neutrofilide kuhjumine, HVR toime Nekroos morfoloogiliste muutuste kogum, kujuneb pärast raku surma Põhjus: ensüümide lagundav toime (ensüümaatiline seedimine + valkude denaturatsioon)* seedimine auto või hemolüütiline, denaturatsioon koagulatiivne nekroos Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos Apoptoos geneetiliselt programmeeritud Iseärasused: raku kortsumine, kromatiini kondensatsioon, mitokondrite kondenseerumine, apoptootiliste kehakeste teke + nende fagotsütoos
INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI END RAVIDA? · Mõtle läbi, kas ja kuidas saaksid või peaksid
pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva
Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi Ei tohi! Lisada haavale jääd Asetada suurele põletushaavale mingeid aineid:õli,hapukoor,või,salv,kreem vms Haavale ei ole ka soovituslik panna raskesti
Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi Ei tohi! Lisada haavale jääd Asetada suurele põletushaavale mingeid aineid:õli,hapukoor,või,salv,kreem vms Haavale ei ole ka soovituslik panna raskesti
6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. Atroofia elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Nekroos on rakkude suremine koes, mis põhjustab koe kärbumist Kasvaja e. neoplasma e. blastoom on genoomimuutusest tingitud proliferatsiooni ja diferentseerumishäire (s.o. kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) käigus rakkude kontrollimatu patoloogilise vohangu tagajärjel tekkinud omapärane rakuliskoeline moodustis
kootub EMT17 5. Selgitage mõisted: Düstroofia - ehk toitumus- või ainevahetushäire kude muutub vääraks/ebaõigeks, tekivad ainevahetus produktid, mida normaalselt organismis ei ole või tekib normprodukte liiga palju. Seega on nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed muutused. Atroofia - elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus. Nekroos - ehk kärbus kudede kohalik surm elusorganismis. Kasvaja - rakulis-koeline moodustis, mis tekib rakkude omapärase patoloogilise vohangu nn kasvajalise vohangu tagajärjel.
- Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile 3 IT? - Omane hulkraksele organismile - Initsieeritud raku siseselt - Oluline emrüonaalses faasis 3 erinevust Apoptoosi ja nekroosi vahel ? - Apoptoos on initsieeritu raku siseselt nekroos raku välisel - Apoptoos on põletikuvaba , nekroos põletikuline - Apoptoos on aktiivne protsess , nekroos passiivne protsess Replikatsioon on matriitssüntees , mille tulemusena sünteesitakse 1 DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Replikatsiooni etapid - Helikaas eraldab ahelad - DNA polümeraas seondub ahelaga - DNA polüm abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad - Replikats lõpuks on kaks identsed molekuli
ESMAABI Jahuta 15-20 minutit jaheda veega, jääga! Põletused • II astme põletus • Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. • ESMAABI • Jahuta põletuspind veega, • jääga! • Eemalda riided! • Pöördu arsti poole! Põletused • III astme põletus • Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. • ESMAABI • 112 • Jahuta veega Põletused • Leegipõletusega võib kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv hingamisteede kahjustus, mis halvemal juhul võib põhjustada hingamisteede tursumise ning hingamisseiskuse. Põletused • Ära aseta lahtisele suurele põletushaavale mingeid aineid: • Või, õli, hapukoor, mesi, vaseliin, aaloe, salv, kreem vms. • Väldi haava saastumist!
istumisel surve arterile, venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse) Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Millest sõltub isheemia lõpe/ tagajärjed? Võib mööduda jäljeta, või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (nt. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutused olenevad kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Isheemia lõpe arteriaalne infarkt: Angiospasm, obstruktsioon, kompressioon Isheemia lõpe venoosne infarkt: Venoosse hüpereemia tüsistus Angiospasm- arterites reflektoorselt külma, trauma korral Vasospasm – Arteriit- arteri põletik Infarkt Nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu
erütrotsüütide hulga langus aneemia angiospasm - veresoone ahenemine, (Anaemia) veresoone kompressioon, veresoone ummistumine vereringe ümberjaotamise korral -Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos 9/20/2013 9 9/20/2013 10 Tromboos 1 /Thrombosis/ Tromboos 2 /Thrombosis/ so elupuhune vere hüübimine veresoontes Võib põhjustada või südameõõntes - surma tromb on alati kinnitunud
angioödeem, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine; Hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: Hüpotensioon; Bradükardia; Spontaansed verejooksud, koagulopaatia, DIK sündroom. Hemolüüs vaba hemoglobiin vereplasmas. Trombotsüütide lagunemine. Äge neerupuudulikkus Hilisvaevused Kliinilised sümptomid Toksiline neuropaatia (tundehäire), mis võib kesta kuid; Sekundaarsed infektsioonid; Nekroos; Rästikuhammustuse mürgistuse raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna. q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete korral ettevaatlik! q Eemaldada pigistavad riided ja sõrmused, asetada hammustuskohale puhas ja kuiv side, lahasta tugevalt kahjustatud kehaosa (nt.käsi,jalg) ülevaltpoolt nõelamist, et mürk
Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse · Oluline on osata ära tunda ajusongale või suurenenud intrakraniaalsele rõhule viitavaid kliinilisi tunnuseid, kuna otsene oht fataalseks lõppeks. Seljaaju trauma patofüsioloogia Primaarne kahjustus (trauma ajal) Põrutus, muljutus, rebestus Sekundaarne (24 72 h trauma järgselt) Isheemia, turse, vabad radikaalid Samad põhimõtted kõigil KNS kahjustustel
Ühekordse kontakti korral tugeva ärritajaga Nõrga ärritaja korduval toimimisel Naharavimid: tretinoiin, bensüülperoksiid, ditranool Põletustunne, harva naha sügelemine Nahalööve monomorfne Staadiumid: erütematoosne, papuloosne, vesikuloosne, erosiivne, koorikuline, skvamoosne Keemiline põletus Kõrge kontsentratsiooniga happed ja alused Piisab lühikesest kontaktajast Mõne minuti jooksul tekib valulik erüteem Järgneb villide teke ja nekroos Kollete kuju ebakorrapärane, artefitsiaalne Krooniline e kumulatiivne lihtne kontaktdermatiit Ärritajate korduval mõjul nahale Nõrgad ärritid ja füüsikalised faktorid Tüüpiliseks lokalisatsiooniks labakäed Nahk sõrmede sisekülgedel, siis labakäe dorsaalpinnal ja külgedel, lõpuks peopesas Väljakujunenud juhtudel labakäed kogu ulatuses punetavad, infiltreeritud ja ketendavad, kohati lõhesid
kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šokk. Põhjustab täielikku hemolüüsi ümber koloonia (vereagaril). * beetatoksiin – beeta-hemolüsiin (sfingomüelinaas C) – kahjustab sfingomüeliini rikkaid membraane (nt erütrotsüütidel). Ebatäielik lüüs vereagaril. *gammatoksiin – leukotoksiin – ja leukotsidiin – valgud, mis koos kahjustavad erütrotsüüte ja lipiidseid membraane
Elektripõletus tekib naha otsesest kokkupuutest avatud elektrivooluga. Kuigi mõned elektripõletused näevad välja väikesed, võivad nad põhjustada ulatuslikke sisemisi vigastusi. Kõige rohkem toovad elektripõletused kahju südamele, lihastele ja ajule. See on väga tõsine seisund, mis vajab arsti järelvalvet. (Kirchheimer 2011: 1). Elektripõletuse aste sõltub elektripinge suurusest ja selle toimeajast. Elektri sisenemise kohas tekib kudede nekroos ja tundlikkuse kadu. Tekivad jäsemete krambid, teadvuse kadu, hingamise katkemine ja südamehäired. (Užegov 2006: 349). Esmaabi osutamise korral tuleb võimalikult kiiresti neutraliseerida elektrivool. Mitte mingil juhul ei tohi puudutada kannatanut samal ajal, kui ta on elektripinge all. Kui elektrivool on väljas, tuleb asetada kannatanu lamavasse asendisse ja teha talle kunstlikku hingamist ning vajadusel südamemassaaži
aneemia- erütrotsüütide üldhulga/hb langus Kohalik väheveresus ehk isheemia: vähe voolab arteriaalset verd juurde. elund väheneb mõõtmetelt, temp langeb, värvuselt kahvatu. 4)TROMBOOS THROMBOSIS Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Veri jääb kinni. Tromb on alati kinnitunud. Põhjused: verevoolu aeglustumine, põletikused protsessid, veresoone seina kahjustus, vere hüübivuse tõus. Tagajärg: surm, nekroos, emboli teke, võib lubjastuda 5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub Veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. Tekib patoloogilistes tingimustes. Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia Tagajärg: surm v õhk, gaas, rasv on imendunud 6)INFARKT Nekroosi kolle, mis tekib elndis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusest.
anda. 23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime. 25. Metastaseerimise viisid lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon. 26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46
paranemisel on haige mitmekülgne toitumine ja hea üldseisund. 8. Kirjelda haava loputamise põhimõtteid. Õige vedelik, loputusrõhk, loputuskogus 9. Missugustele faktoritele tuleb haava hindamisel tähelepanu pöörata (patsiendi terviseseisundi faktorid ja haavaga seotud faktorid) ? Vanus, toitumine, organismi vee ja elektrolüütide tasakaal, tarvitatavad ravimid, kaasuvad haigused, immuunsus, hapnikusaturatsioon. Haava tekkepõhjus, vanus, koe nekroos, põletik, võõrkehad, hematoom, haava töötlus, keskkonnafaktorid. 10. Millistele patsiendi psühhosotsiaalsetele faktoritele tuleb haava hindamisel tähelepanu pöörata? Miks? Vaimne seisund, õppimisvõime; depressioon; sotsiaalne toetus; alkoholi tarbimine või narkosõltuvus; väärtushinnangud ja elustiil – kuidas haav mõjutab elu; seksuaalelu – kas haav segab; stressorid 11. Selgita haavaga inimese toitumispõhimõtteid.
pais suures vereringes. HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Isheemia võib mööduda jälge jätmata või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (näit. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus oleneb kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Põhjused: · angiospasm arterites reflektoorselt külma, trauma korral · obstruktsioon (obduratsioon) arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku, ateroskleroosi puhul · kompressioon arteri ahenemine surve tõttu näit. kasvaja, võõrkeha tõttu,
toidujääkide regurgitatsioon (40%), 5. epigastriline valu (30%), 6. ebameeldiv maitse suus, 7. iiveldus, harva oksendamine Soodustavad: lamamine, kummardamine, söök Refluksösofagiit (2) Tüsistused: 1. haavand, 2. verejooks (harva), 3. köha ja astmahoog aspiratsioonist, 4. hääle kähisemine larüngiidist, 5. söögitoru kitsenemine ja neelamishäired, 6. metaplaasia vähk Diagnoos: 1. kaebused, 2. kliiniline pilt, 3. endoskoopia (erosioonid, haavand, nekroos), 4. biopsia (silinderrakuline metaplaasia, adenokartsinoom), 5. 24-tunni pH-meetria refluksiaeg (pH < 4) > 8% päeval ja > 3% öösel Ravi: 1. vältida soodustavaid tegureid (sh. hilised söömised, nikotiin, happelised söögid ja joogid jm), 2. prootonpumba inhibiitorid, 3. histamiin2-blokaatorid, 4. antatsiidid, 5. kirurgia nn. fundoplikatsioon e. maopõhjast manseti moodustamine ümber söögitoru Ösofagiit Põhjused: 1
alale Vähene kehatemp tõus, regionaalsete LS turse ja valulikkus Nekrootiline ja sekundaarne vorm paranevad armistumisega Sakraal ja perineaalnärvide kahjustuse korral kõhukinnisus, uriinipeetus, pseudoiileus Haaratus torakaalnärvid 53% tservikaalsed harud 20% n ophthalmicus 15% lumbosakraalsed närvid 11% Spetsiifline närvihaaratus N. ophthalmicus lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N. maxillaris lööve ühepoolselt kõvasuulael, kurgunibul, mandlitel N. mandibularis lööve keelotsal, põse limaskestal, suupõhjal N. facialis sensoorsed harud lööve väliskuulmekäigus ja suu limaskestal peavalu, oksendamine, kuulmishäire, vertiigo, nüstagm N. facialis motoorsed harud parees või paralüüs Diagnostika Kliinilise pildi alusel
jääda püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka ühekordse tarvitamise järgselt. Tungaltera on kõrge mürgisusega, mistõttu kasutada vaid toodetud preparaate arsti ettekirjutuste kohaselt. Tungalteri sisaldava jahu tarvitamine toiduks ja loomasöödaks on ohtlik - tekib haigus ergotism. Ergotismi korral häirub vereringe perifeersetes piirkondades, eriti sõrmedel ja varvastel ning sellege kaasneb kudede kärbumine e. Nekroos. KASUTATUD KIRJANDUS: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125(3.nov.2009.) http://www.biogeoliit.ee/omadasjad/st/rtaim/tungal.htm (3.nov.2009) http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125 (3.nov.2009.) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-21-2.htm (3.nov.2009) http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tungaltera(3.nov.2009.)
Fourth level Fifth level Üldine külmumine Üldise külmumise korral on külmunud kogu keha, kõige sagedamini ja raskemalt juhtub seda siis, kui inimene jääb mingil põhjusel, näiteks alkoholijoobes, õues magama. Nii võib juhtuda ka teadvuse kaotuse tõttu. Tugeva külmumise puhul tekivad koekahjustuse tunnused alates villidest kuni haavandite ja koekärbumise ehk nekroosini. Kui nekroos on juba tekkinud, siis ei aita paraku muu kui amputeerimine. Üldine külmumise tagajärjed Päikesepõletus Kuna laste ja noorte nahk on õhem ning õrnem kui täiskasvanute oma, on suurem osa päikesepõletusi just noorukitel. See tähendab, et nad on palju vastuvõtlikumad päikesepõletuse korral tekkivale põletikule nahas. Halvimal juhul tekib põletik nahas koos naharakkude kärbumisega. Tunnused
Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2. Stressireakstioon Endo-eksogeensed steroidid · 3. Koormuse või epinefriini vastuskerge leukotsütoos · 4. Leukeemiaühe või mitmete leukotsüütide neoplastiline proliferatsioon ja tsirkulatsioon Trombotsüütide hindamine Trombotsütoosharva. (regen. Aneemiaerütrotsüütide produkts. suureneb, trombots. produkts. suureneb.) Trombotsütopeenia- · vähenenud produktsioon -FIV
soont, vajadusel asetatakse stent. - Kirurgiline revaskularisatsioon (aortoiliakaalne või femoropopliteaalne šunteerimine). 2. Kirjelda II, III ja IV staadiumi alajäseme kriitilise kroonilise isheemia sümptomatoloogiat. Alajäsemete kudede puudulik hapnikuga varustatus ka puhkeolekus. Hapnikupuudus jäsemetes avaldub rahulolekuvaluna või isheemilise kahjustusena (alajäseme haavandid või nekroos). Jäseme eluvõime on ohus ja see võib viia jäseme kaotuse või patsiendi surmani. Haigust iseloomustab makroangiopaatia (suurte arterite aterotrombootiline haigus), mille korral paljud arterisegmendid on ummistunud, enamasti kubemest allpool ja mis võib viia koenekroosi väljakujunemisele. Valu algab varvaste piirkonnast, ajab patsiendi ülesse, ta sirutab jalgu üle voodiääre või sunnib kõndima
II ASTE Nahal on villid, lõhed, erosioon (uuristus) Epidermise (marrasnahk) ja dermise (pärisnahk) kahjustus Nahk pn punetav ja valulik II astme lamatist saab edukalt ravida. Kõigi nahakihtide kahjustus Võib avalduda sügava kraatrina Haavaeritsuega ulatuslik vee- ja elektrolüütide kaud Sageli lisandub haavainfektsioon Rasvkude võib olla nähta Iv aste Kahjustus ulatub lihasteni ja luuni Nekroos võib kaasneda Kirurgiline ravi LAMATISTE ENNETAMINE • Kuna lamatise ravi ja hooldus nõuab ressursse, siis tähelepanu tuleb pöörata lamatise ennetamisele. • Korrektse ennetustööga on võimalik vältida 90% lamatiste teket • Peab olema pidev, katkematu ja järjepidev, millele antakse sagedasi vahehinnanguid • Keskkond, kus pt viibib peab olema turvaline kõigile
Haavavalu soodustab kudede hüpoksia teket. Haava/ haavandi põhjuse väljaselgitamine (trauma, operatsioonihaav, diabeetiline haavand või lamatishaavand) Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud haavaravi haava hindamise hetkeks Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi iseloom, nahk haava ümber) Koe nekroos e. eluvõimetu kude haavas takistab haava paranemist. See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus
1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt Mõjutab ühte rakku Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke Põletikuvaba Põletikulised Raku kahanemine Raku turse Aktiivne protsess (ATP vajadus) Passiivne protsess RAKUBIOLOOGIA TSENTRAALNE DOGMA
Streptokokk ja satfülokokkinfektsioonid: Nekrootiline fastsiit: varajases staadiumis valu,nahk punetab, võib olla löövet, 3-4 päevaga tekivad tumeda vedelikuga täidetud villid, gangreenile iseloomulik krudin, naha ja naha aluskoe kärbus, võib tekkida sepsis ja toksiline sokk, suremus 30 %. Tselluliit: apelsinikoore taoline nahk, võivad tellida ka villid, mis rebenevad ja tekkida naha nekroos. Roospõletik: pindmine tselluliiditüüpi infektsioon, võivad tekkida verised villid. Impetiigo: tavaliselt vesiikulid või pustulid rühmadena, mis rebenevad ja kattuvad koorikutega. Furunkulid ja karbunkulid algavad punetava valuliku kühmuna, mis küpsedes avanevad naha pinnale ja eritavad mäda. Kaasneda võib lümfangiit, mis on eriti ohtlik pea piirkonnas 3. Puukborrelioos: iseloomulik on erüteemi teke ( erythema migrans), kujutab
kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv jääb nahapinnale püsima. 68° C vesi tekitab lapsel sügava põletuse 1 sekundiga. • Leek, plahvatused – tulekahjud, lõkked, grilliplahvatused, plahvatavad vedelikud, pulbrid. • Kontaktpõletus – triikraud, kaminad, radiaatorid, pliidiuksed, mootorite osad, saunakeris. Keemiline põletus: • Kontsentreeritud happed – akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas. Tekib kuiv nekroos. • Kontsentreeritud alused ehk konts. leelised (seebikivi, värske betoon). Tekib märg nekroos. Aluselised ained reageerivad naharasvaga ning reaktsioon on kestev ja tekib söövitus. • Toksiliste taimede mahlad – ülane, karuputk. Keemilise põletuse korral tuleb aine kiiresti nahalt eemaldada, kasutades selleks ohtralt voolavat vett. Mitte otsida esmaabiks neutraliseerivaid aineid. Pind katta kuiva sidemega. Elektripõletus
pinnal. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Neljas tase on juba nahaaluste koede söestumine, ning surm. Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud). Elektrilised poletused 1. Voolu sisenemis- ja valjumisavad võivad jääda märkamatuks, sest on väikesed. 2. Väline vigastus väike, sisemine suurem. 3. Tüsistusena tekib voolu läbiminekul müokardist ventrikulaarne fibrillatsioon
imavad endasse suurel hulgal vett. Rakkude paisumuse tulemusena suurenevad ka organite mõõtmed, konsistents pehmeneb ja koejoonis muutub ebaselgeks. Üldjuhul pöörduv kahjustus, kuid raskema kulu korral võib see üle minna: Vakuoolseks Hüaliintilgaliseks düstroofiaks Lisaks võib kaasneda lipsiiddüstroofia Hüaliintilgaline düstroofia Avaldub hüaliinsete valgutilkade kogunemises rakkudesse. Kahjustus võib raku hävitada, tekib nekroos. Alkohooliku maksarakkudesse koguneb alkohoolne hüaliin ehk Mallory kehake. Parkinsoni tõve puhul koguneb närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes
Füüsiline koormus Hemodünaamilised põhjused Febriliteet Kardiovaskulaarne puudulikkus Neeruarteri stenoos Tubulaarne proteinuuria on põhjustatud tubulaarreabsorptsiooni häirest. - suurenenud on madala molekulmassiga valkude eritumine uriiniga (näiteks 1-mikroglobuliin). Põhjused: äge tubulaarne nekroos; krooniline nefriit; neeru transplantatsioon; kaasasündinud tubulopaatiad; raskemetallide mürgistused. · Postrenaalne Postrenaalne proteinuuria: kuseteedes moodustunud valgud. - põletik, vigastus, pahaloomuline protsess. Funktsionaalne proteinuuria: proteinuuria vähem kui 1 g ööpäevas ilma neeruhaiguseta, põhjustatud kõrgest palavikust, füüsilisest koormusest, emotsionaalsest stressist,
suurusest on paranemine ning prognoos erinev. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos)ning tihke. Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud). Eriti leegipõletusega võib kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv hingamisteede kahjustus, mis halvemal juhul võib põhjustada hingamisteede tursumise ning hingamisseiskuse. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE · Punetav nahk ja valu kahjustatud piirkonnas
viirusinfektsioonid, õhus lenduvad toksiinid 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja haistmisnärvi Kasvajad närvirakkude degeneratiivsed protsessid Ülemiste hingamisteede infektsioonid Kõige sagedasemaks lõhnataju nõrgenemise või kadumise põhjuseks. Arvatavasti kahjustavad viirused ja bakterid haistmisepiteeli > nina limaskestade turse, hüpereemia, hattude nekroos, rakkude hävinemine. Anosmia all kannatavatel patsientidel on viirushaiguste järgselt täheldatud haistmisretseptorite märgatavat vähenemist. Sagedaseks nähtuseks on ka haistmisepiteeli asendumine hingamisepiteeliga. Paljud viirused võivad tungida edasi kesknärvisüsteemi ning tekitada ka seal funktsioonihäireid. Peatraumad Tugev peatrauma > düsosmia, hüposmia või anosmia tekkeks.
Noorematel sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on aevastamine, köha ja palavik (40 -42oC). Hiljem lisandub oksendamine, nõrkus ja apaatia. Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega (lihaste lühiajaline vapluskramp või krambihoogude seeria) kaasnev tugev salivatsioon. Nädala jooksul sead surevad, nuumikute seas ulatub suremus 2%ni. Võin areneda kopsupõletik, maksa nekroos. Sekundaarsed peremehed (veis, koer, kass): Sekundaarsetel peremeestel iseloomulikuks haigusnähuks on pruritus (sügelemine). Veistel tekib tugev sügelemine (”mad itch”), koertel ja kassidel esineb haigus sporaadiliselt pärast otsest või kaudset kontakti haigete sigadega. Veistel on domineerivaks kliiniliseks tunnuseks üksikute kehapiirkondade (külgede ja tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks. Haiguse raskema
The drug could provide an alternative to current treatments, which include a risky bone marrow transplant operation and powerful chemotherapy. Glivec, which works by precisely targeting the molecules thought to cause the cancer, has produced highly promising results in clinical trials on over 7,500 patients world-wide. The drug normalised the blood count in over 90% of patients, and reduced leukaemia cells in the bone marrow. Kordamisküsimused 4. prax: · Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke. · Kirjelda protsesse, mis eristavad apoptoosi nekroosist. Apoptoos on kiirem kui nekroos, apoptoosi puhul rakk lüüsub, st tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi, vastupidiselt nekroosile. Apoptoos on feneetiliselt kodeeritud ja apoptoosilises rakus toimuvad
enim ohustatud piirkondadele: puusaliigesed, ristluu piirkond, kannad, õlaliigese piirkond, abaluu piirkond, põlveliigese piirkond, kukal ja kõrvalestad. Kui haigel punetab nahk ja punetus ei kao asendi muutmisel, on see lamatise tekke võimaluse esimene tunnus. Lamatis on naha ja naha aluskoe kahjustus, mis tekib pideva lokaalse surve tagajärjel. Kui haigel on tekkinud püsiv punetus, villid, kogu naha paksust haarav, naha aluskudedesse ulatuv kahjustus, nekroos, siis pöörduge kindlasti perearsti, pereõe või koduõe poole. Lamatiste vältimine · Hoolitsege haige naha puhtuse eest, nagu eespool õpetatud. Kreemitage kuiva, tervet nahka apteegist ostetud profülaktilise nahahooldusvahendiga. Kui nahavoltide vahel esineb haudumusi, kasutage kindlasti rasvatalki, mida saab samuti apteegist. · Vähendage naha enim ohustatud piirkondades survet nahale. Muutke haige asendit iga 23 tunni tagant. Kasutage surve
seksuaalsuse väljendamine, eritamine, füüsiline aktiivsus, suremine. Õendusanamneesi kogumisel õdekasutab järgmisi meetodeid: Küsitlus, anketeerimine, vaatlus, füüsiline uurimine Nimeta lamatisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab külili: Kõrv, küünarnukk, puus, põlv Loetle lamatiste tekkimise perioodid järjekorras: Selge naha punetus, naha punetus, paistetus, kõvastumine, pärisnaha kärbumine, lihaskelme ja lihase kärbumine ehk nekroos, haavand ulatub luuni ja koed on kärbumas, haavaand ulatub liigesteni ja põhjustab ostiiti ja liigesepõletikku Lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur on norm kraadi 35,2-37,2 C Oled patsiendile paigaldanud nasogastraalsondi. Kuidas kontrollid nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt
Raku jagunemiseajal on 55% ajast Interfaas ja 45% Mitoos - (mis omakorda jaguneb profaasiks 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3% raku jagunemisel : Interfaas 55% Mitoos 45% ,mis jaguneb - Profaas 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3 % Apoptoos - programmeeritud raku surm Omane hulkraksele organismile initsieeritud raku siseselt (geenid, retseptorid transk.faktorid jt.) oluline embrüonaalses faasis. Apoptoos vs nekroos Initsieeritud raku siseselt initsieeritud rakuväliselt mõjutab ühte rakkut mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke põletikuvaba põletikulised raku kahanemine raku turse Aktiivne protsess (ATP vajadus) passiivne protsess rakubioloogia tsentraalne dogma DNA replikatsioon replikatsiooni etapid/ transkriptsioon
ajal B: Patoloogiline hüperplaasia Kasvufaktorite ja hormoonide suurenud stimulatsiooni koostoime tagajärg (nt. emaka endometrioos) Atroofia- Rakkude, koe, organi atroofia, so. eelnevalt normaalselt väljaarenenud koe/elundi mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Rakusurm (variandid)- Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus – mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 22. Koed, põhitüübid (klassifikatsioon)– ühte funktsiooni täitvate rakkude ning nende poolt produtseeritud ETM (rakkude vaheaine) kogum.Koe moodustumiseks peavad rakud: üksteist ära tundma, omavahel adhereeruma
Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. 17. Difteeria patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina- neelus. Tekib lokaalsest ärritusest, punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan. Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub > vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru-hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes, jäsemetes, silma lihastes). 18. Difteeria diagnostika põhimõtted. Eleki test · Diagnoosi kinnitamiseks on aga vajalik C. diphtheriae isoleerimine ja toksiini tekitamise võime määramine. · Tänapäeval on in vitro testimiseks kasutusel immuundifusiooni meetod (Elek' test) seerumagarplaadil. Agargeelis jälgitakse antitoksilise seerumiga (pretsipitiin)
(E. Asi, 2011). 5 4. METOODIKA I astme metsaseires on vaatlusobjektideks: vaatluspuude võrade seisund, muld, taimkate ja samblikud puude tüvedel. Võra vaatlusel (Joonis 2) eristatakse numbrit, liiki, kõrgust (igal viiendal aastal), rinnasdiameetrit (igal viiendal aastal), sotsiaalset seisundit (Krafti klass), kogu võra okka/lehekadu, võra ülemise kolmandiku okka/lehekadu, ladva seisundit, värvuse muutust (kloroos, nekroos), surnud okste protsenti elusvõras, okka/lehekao tüüpi, okka/lehekao kujunemist, lisavõrsete protsenti, õitsemist, käbide hulka, ulukikahjustusi, putukakahjustusi, haiguseid, tormi-, lume-, külmakahjustusi, mehhaanilisi vigastusi, tulekahjustusi ja okkavanust (E. Asi, 2011). Joonis 2. Võravaatlus. (E. Asi, 2011). 6 I astme metsaseire vaatluspunktid (Joonis 3) asuvad 16x16 km ruutudel. Igas vaatluspunktis
Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud Naastu rebestumine ja tromboos Kolesteroolirikkad sapikivid Tekivad sapphapete konjugaatide, kolesterooli (75-80%) ja fosfolipiidide kuhjumisega. Sapikivide teke ohuallikad on vähene liikumine, rasvumine, krooniline kõhukinnisus, kestvalt valguvaene toit, kestvalt rasvavaba toit. Kolesterool on steroidhormoonide sünteesi lähteühend Sapphapete kaudu viiakse suur osa kolesterooli inimkehast välja
annaabi.ee 
