Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi Efektor - Organ, mis reageerib erutusele Retseptorid - Ärrituste vastuvõtja Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum Nimeta Närvisüsteemi ülesanded: Reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju Vaheaju ülesanded: Reguleerib ainevahetust, paljunemist kehatemperatuuri. Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel
erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse. Niisuguseid lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe. Tavaliselt on meil tegemist kolme- või enamaneuroniliste refleksikaartega. Sel juhul on aferentse ja eferentse neuroni vahel üks või mitu lülitusneuronit. Refleksikaar võiks seega koosneda järmistest osadest: 1 2 3 4 5 RETSEPTOR ---------------- REFLEKSIKESKUS ---------------- TÖÖELUND aferentne neuron eferentne neuron Refleksikaare osad: 1. retseptor e. ärritust vastuvõttev organ 2. aferentne neuron e. toomanärv 3. refleksikeskus - s.o. närvirakkude kogum peaajus või seljaajus 4. eferentne neuron e. viimanärv 5. tööelund e. efektor NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid. Pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel
Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri eesmised ja tagumised. Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma, kaela, õlavöötme, ülajäsemeid innerveerivate närvide keskused. 3).Mis on mälu? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime
dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 40. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele kui ka närvi impulsile. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. 41. Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile
neuronile - eferntne neuron saadab oma neuriidi kaudu erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse - nii lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe ● enamasti on meil 3-või enamaneuronilised refleksikaared - sel juhul on af. ja ef. neuroni vahel üks või mitu lülitusneuoronit ● refleksikaare osad: 1) retseptor e ärritust vastu võttev organ 2) aferentne neuron e toomanärv 3) refleksikeskus - närvirakkude kogum pea- või seljaajus (KNS) 4) eferentne neuron e viimanärv 5) tööelund e efektor (lõppelund) REFLEKSIAEG ● aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse/ aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni ● refleksiaja moodustavad: - ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg - erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas - erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses
4)oligodendrotsüüdid – moodustavad müeliinikesta, reguleerivad neuronite varustust toitainetega 5)neurolemmotsüüdid Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele Refleksikaar aferentsed, tsentraalsed ja eferentsed struktuurid, mis kindlustavad adekvaatse vastureaktsiooni. Refleksikaare komponendid retseptor (refleksi alglüli, mis võtad vastu ärritusi organismi välis või sisekeskkonnast), aferentne lüli (juhib retseptord tekkinud erutuse refleksikeskusesse), refleksikeskus (juhtimis ja infotöötluskeskus neuronite kogumi kojul), eferentne lüli (lõpplüli, mis tagab reflektoorse vastuse) Tingimatud refleksid käitumisreaktsioonid, mis on kaasa sündinud, ilma et ümbritsev keskkond neile olulist mõju avaldaks. Alati ühesugune reaktsioon ühele ärritajale. Tingimatu refleksi närvimehhanisimid on pärilikud. Tingitud refleks on kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne aktsioon. Ärritaja võib esile kutsuda mistahes reaktsiooni
Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele. Refleks avaldub mingi elundi või kogu organismi talitluse muutuses. Refleksi toestumise anatoomiliseks substraadiks on reflekskaar, mille moodustavad sensor (retseptor), aferentne juhtetee (sensoorne neuron), refleksikeskus (kesknärvisüsteem), eferentne juhtetee (efektor). Refleks avaldub üksteisele järgnevate sündmustena. Ärritaja e stiimul põhjustab sensoris erutuse tekke, mis levib aferents juhteteed pidi refleksikeskusesse kesknärvisüsteemis ja sealt eferentse juhtetee kaudu efektorelundile (lihasele või näärmele), mille tegevusaktiivsus muutub. Refleksi juurde kuulub ka saavutatud tulemuste kontroll, nn tagasiside tegevuse tulemuse kohta. Reflekse saab klassifitseerida järgmiselt:
esemeid, kuid ei saa aru mis need on. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla- oimu- või kiirusagarates. *KUKLASAGAR- ehk visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.Nägemise vastu võtlemine ja töötlemine, illusioonid ja hallutsinatsioonid. Seljaajus on valgeaine väljaspool ja hallaine seespool, peaajus on see vastupidi. 4 *SELJAAJU ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju vedelikust võetakse proove. Sagedasemad seljaaju kahjustused: Müelopaatia- lülisamba ahenemise tõttu Seljaajusisesed või välised kasvajad Seljaaju verevalandus Seljaajupõletikud(müeliidid) Amüotroofne lateraalskleroos(ALS) Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired.
Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis- Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4
Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis- Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat . 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e
meenutava kimbu – cauda equina. Seljaajus tsentraalselt hallaine – neuronite kehad. Perifeerselt valgeaine – kimpude ja juhteteedega seotud müeliinkestad 3.18. Refleksikaar. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 13 Tee, mda mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: retseptor - võtab vastu ärrituse. Aferentne e sensoorne närv - annab erutuse AP näol KNS-i. Refleksikeskus: paikneb KNS-is, sisaldab 1 või mitu neuronit. Eferentne e. motoorne närv - kannab erutuse KNS-ist lõpp- organisse e efektorisse. Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas). 3.19. Reflekside tundmise tähtsus kliinilises meditsiinis. Meditsiinis kasutatakse reflekside tundmist, et hinnata närvisüsteemi tervist. 3.20. Autonoomne e vegetatiivne närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi talitluse põhijooned.
o Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud reflex o Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema o Seedimise kefaalne faas Homöostaas saavutakse regulatsiooni kaudu: 2 Regulatsioon närvisüsteemi poolt Neuraalne regulatsioon: Refleks-refleksikaar (Retseptor, aferentne/sensoorne närv, refleksikeskus, eferentne/motoorne närv, efektor) Nt. Põlverefleks Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon
tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel 13 piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks
Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses refleksikaare osas võivad olla vahele lülitatud ka sisesekretoorsed näärmed, sellisel juhul jõuavad esmase ärritaja mõjul tekkinud impulsid refleksikeskusesse ja refleksikeskusest välja saadetud impulsid efektorelundini ühe või mitme hormooni vahendusel. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem ja regulaator. Andur mõõdab
Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks
kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele) Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused- toidumuretsemine (imemisliigutused vastsündinul), enesekaitse (tõrje- ja kaitseliigutused) või mõne siseelundite talituse muutumine (vegetatiivsed refleksid). Igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile (retseptoris tekkivad erutusimpulsid kanduvad refleksikaare kaudu teoselundeisse. Refleksikaare moodustavad aferentsed/vastuvõtvad närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed/välja saatvad närvid. peale signaali edastamist efektoreisse saab aju retseptorite kaudu tagasiside sellest, kas eesmärk saavutati või mitte ning signaali mittesaavutamise määrast. Tagasimõju
Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is. Sensor reageerib mingile näitajale organismis antud hetkel(nt vererõhk, veresuhkru tase, lihaspinge jne) ja edastab selle refleksikeskusele. Refleksikeskusel on andmed füsioloogiliste piiride kohta, on ette antud reguleeritava suuruse nõutav väärtus. Kui reguleeritava suuruse tegelik ja nõutav väärtus üksteisest erinevad, on tegemist reguleerimishälbega. Nii reguleerimiskontuuri kui ka refleksikaare kaudu toimuva
annaabi.ee 
