ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed.
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne
(1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerikas keskenduti õppimisvõime uurimisele. 3. K. Lorenz, N. Tinbergen, J.B. Watson, F. Skinner. Lorenz ja Tinbergen panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale. Ameerikas Skinner ja Watson biheivioristide koolkond
Tiiger Tiiger (Panthera tigris) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Tiigreid on kaheksat liiki. Kolm neist on välja surnud: Java tiiger, Bali tiiger ja Kaspia tiiger. Praegu eksisteerib viit liiki tiigreid, kes on väljasuremise äärel: Bengali tiiger, Indo-Hiina tiiger, Sumatra t...
Erinevad kimalased toituvad erineva nektarisisaldusega õitest ja vahetavad aja jooksul oma eelistusi. Küsimus: kas erinev toitumiskäitumine on põhjendatud või on ühed kimalased efektiivsemad toitujad kui teised? Vaatluste ja võrdluste tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. Järeldus: kimalaste erinev toitumiskäitumine on põhjendatud. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Tavakeelseil mõistetel mõnikord väga spetsiifiline, piiratud sisu: “funktsioon” tähendab käitumisökoloogias mingi käitumisvormi bioloogilist eelist (ja ainult seda). Inimeste käitumisest laenatud mõistetel loomade puhul tihti erinev sisu ning oht eeldada, et loomad käituvad inimestele sarnastel põhjustel. 2.KÄITUMISE MOTOORIKA. Erinev liigutuste keerukus käitumise peamise erinevusena. Käitumised erinevad liigutuste
pesa ehitamine siksak-tants (all joonisel a) pesasuudme emasele näitamine (joonisel b) emase kudema stimuleerimine (joonisel c) pesast läbi pugemine marja viljastamine pesa õhutamine (joonisel d) pea-alaspidi ähvardamine (joonisel e). Tuttpüttide kosimiskäitumine koosneb mitmetest osadest: frontaalselt teineteisele lähenemine kordamööda kaela sirutamine kordamööda pea raputamine Etoloogia üks rajajatest N. Tinbergen väitis, et kõik küsimused, mida iganes küsitakse käitumise kohta, võib jagada nelja kategooriasse: küsimused käitumise väljakujunemise kohta isendeil – puudutavad mingi konkreetse käitumise tekkimist ja arengut isendi elu jooksul ehk käitumise ontogeneesi, selle seaduspärasusi. küsimused käitumist käivitavate mehhanismide kohta – puudutavad mingeid konkreetseid käitumisi vallandavaid mehhanisme, mis haaravad nii isendi
ETOLOOGIA II moodul Ürgema needus 14.nov R. Mänd Kõigepealt olid ainuraksed · Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks tütarrakud saavad identsed DNA) Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima · DNA kahekordistub, liitub teistega, DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega · Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda. · Suguline sigimine levis väga kiiresti tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt. - Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid. + Paindlikum süsteem kui keskkond peaks järsku muutuma, siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas. Homoseksualism · Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SU...
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea ...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2008 SISUKORD Tallinn 2008............................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 ÜLDINFO.................................................................................................................................. 3 Kapibaara ehitus......................................................................................................................3 Levik ja kaitse........................................................
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suure...
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö
SELETAN MÕISTED (ÕP LK 21) ANATOOMIA - Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus o...
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
ANATOOMIA ORGANISMI EHITUSE UURIMINE. BIOLOOGIA TEADUS, MIS UURIB ELU. BIOSFÄÄR KÕIGE KÕRGEM ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASE. ETOLOOGIA LOOMADE KÄITUMIST UURIV TEADUS. FÜSIOLOOGIA - TEADUSHARU , MIS KÄSITLEB ORGANISMI TALITLUSI JA NENDE REGULATSIOONI. HUMORAALNE REGULATSIOON TALITLUSTE REGULEERIMINE VERES ESINEVATE HORMOONIE JA TEISTE KEEMILISTE ÜHENDITE VAHENDUSEL. LOODUSSEADUS TEADUSLIKE FAKTIDE ÜLDISTUSED, MIS VÕIMALDAVAD SAMAAEGSELT SELGITADA MITMEID LOODUSNÄHTUSI. MOLEKULAARBIOLOOGIA BIOLOOGIAHARU, MIS UURIB ELU MOLEKULAARSEL TASEMEL. NEURAALNE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV
Anatoomia-Tegeleb organismi ehituse uurimisega Bioloogia-teadus,mis uurib elu Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Füsioloogia-teadusharu,mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon-Talitluste reguleerimine veres hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel Loodusseadus-teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia-bioloogiaharu ,mis uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon-
on vaja vett ja süsihappe- valgud) gaasi. Püsiv sisekeskond Homoostaas paljunemine(suguline,mitte suguline) vegetatiivne paljunemine eoseline paljunemine oma keha osa kaudu valmivad 1 rakulised(seened,samblad) Suguline paljunemine Mitte suguline paljunemine (õun,tomat vili,) (kartuli mugul,tammetõru) Organism -anatoomia uurib organismi ehitust -populatsioon Liigi tase -ühesugused kombed -etoloogia -evulutsioon Õkosüsteem -äkoloogia uurib seoseid keskkonnaga -biosföör uurib maailma ökosüsteemi Organiseerituse tase uurimisobjekt bioloogia haru elukutse molekulaarne DNA molekulaarkineetika kineetik organiline süda anatoomia kardioloog liigiline rähn etoloogia ökoloogia
RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand Teadusharu- anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitust) Inimene näiteks: luuüdi, luu, süda jne Taim näiteks: leht, vars, õis jne 5. Organdsüsteemid ehk elundkond 6. Organismi tase Teadusharu- etoloogia (uurib loomade käitumist), ökoloogia (organismide ja keskkonna suhteid uurib) 7. Populatsioon Moodustavad näiteks ühe liigi isendid, kes asustavad ühe kindla territooriumi. 8. Liik Teadusharu- etoloogia (uurib loomade käitumist), ökoloogia (organismide ja keskkonna suhteid uurib) Liik- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega organismid, kes asustavad ühte kindlat territooriumid ja võivad omavahel vabalt ristuda ning anda viljakaid järglasi. 9. Elukooslus
Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks.Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust) Molekulaarbioloogia- teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasandil Kooslus- samal territooriumil ja samal ajal elavad organismid moodustavad koosluse Anatoomia- organismi ehituse õpetus Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakkude rühm Liik- organismide rühm, kel on oma leviala ja kes annavad omavahel järglasi
ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist. neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon närvisüsteem hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia. Organismi talitlust uurib füsioloogia. POPULATSIOONI TASAND- Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. N: Alutaguse metsas elavad hundid moodustavad populatsiooni. Loomade käitumist uurib etoloogia. LIIGI TASAND- Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel. ÖKOSÜSTEEMI TASAND- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Nt. järv. Ökosüsteeme uurib ökoloogia BIOSFÄÄRI TASAND- Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. 1. Elu tunnused. Elusolend hingab, paljuneb, stabiilne sisekeskond, ärrituse
1.Millega tegelevad järgmised teadusharud? 1. Etoloogia - loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. 2.Ökoloogia - teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. 3.Anatoomia - teadus mis uurib elusolendite elundkondi ja elundeid. 4.Füsioloogia - tegeleb organismide ja nende elundite talitus ja funktsioone. 5
ühildada neid ette antud näidetega (nt. kui on antud sõna "rasvkude" siis viin selle kokku koe tasemega jne.) 2. Tean mõistet hüpotees, oskan etteantud näite varal õigesse järjekorda panna teadusliku uurimistöö etappidena (nagu me tunnis Maardu järve vee reostuse kohta tegime). Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) 1. Molekukaarne tasand (biomolekulid sahhariidid, lipiidid e. rasvad, valgud,fruktoos, nukleiinhapped) 2
teaduslikeks faktideks Mis on bioloogia uurimisobjekt: 1. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid,-rakud,-organismid,- populatsioonid,-liigid ja ökosüsteemid Teadusliku uurimismeetodi eristamine: 2. Probleemi püstitamine 3. Taustainfo kogumine 4. Hüpoteesi sõnastamine 5. Hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Mõisted: Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest.
Seda tasandit uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand- Erinevad rakud nagu loomarakk, taimerakk, bakterirakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia . Organismi tasand-Teadusharu, mis uurib organismi ehitust on anatoomia. Teadusharu, mis uurib organismi talitlust on füsioloogia Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia . Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel (latikas Abramis brama). Ühte liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi. Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia . Biosfääri tasand- Kõrgeim eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu Maa elusosa. 3
Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooni õpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele
Histoloogia- uurimisvaldkond, mis uurib kudede ehitust jne. Süstemaatika- uurib elusolendite rühmitamist taksonitesse Viroloogia- uurib viiruseid Mikrobioloogia- uurib baktereid Mükoloogia- uurib seeni Lihhenoloogia- uurib samblikke Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldv kiht Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset
Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel. kude uurib histoloogia elund erinevaid elundeid uurivad erinevad teadusharud elundkond taimedel elundkonna tasand puudub organismi tasand organismi ehitust uurib anatoomia, talitlust füsioloogia populatsiooni tasand loomade käitumist uurib etoloogia liigi tasand taksonoomia ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond) ökoloogia Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. Süsteemi põhiüksused on liik, perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond. Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki-bakterid, protistid,
Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht). Organismi tasand-1)neuraalne regulatsioon(närvisüsteem), humoraalne regulatsioon(hormoonid).Organismi ehitust uurib anatoomia.Organismi talitlust urib füsioloogia. Populatsiooni tasand-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni.Loomade käitumist uurib etoloogia. Liigi tasand-liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel nt.hunt=koer Ökosüsteemitasand-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud.nt.järv.Ökosüsteemi uurib ökoloogia. Biosfääritasand-kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu maad ümbritsev looduse kiht.
Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellesama teadvuse pinnalt, mis selle loonud on. (A. Einstein) Ühe inimese mõtete kasutamine on plagiaat, paljude inimeste mõtete kasutamine on teadus. bioloogia - teadus, mis uurib elu selle omaduste kaudu tsütoloogia -------------------rakkude ehitust ja talitlust histoloogia -- ---------------- kudede ehitust ja talitlust füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet kude - ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest moodustunud organismi ehituslikud osad homoöstaas - organismide stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. anatoomia - Anatoomia on botaanikas, zooloogias ja meditsiinis õpetus organismi välis- ja
HETEROTROOF-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaludva orgaanilise aine oksüdatsioonil MOLEKULAARBIOLOOGIA-teadusharu, mis uurib elu molekulaarsel tasandil TSÜTOLOOGIA/RAKUBIOLOOGIA-teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust HISTOLOOGIA-teadusharu, mis uurib kudede ehitust ja talitlust ANATOOMIA-teadusharu, mis uurib organismi ehitust FÜSIOLOOGIA-teadusharu, mis uurib organismi talitlust ETOLOOGIA-teadusharu, mis uurib loomade käitumist ÖKOLOOGIA-teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi
.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Evolutsiooniõpetus teadus, mis uurib organismide ajaloolist arengut. Füsioloogia teadus, mis uurib organismi ja elundite vahelist taiitlust ja funktsioneerimist. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkust. Histoloogia teadus, mis uurib kudede ehitust ja talitiust. Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke. Mikrobioloogia teadus, mis uurib mikroorganismide ehitust ja talitlust, Molekulaarbioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasemel.
6. Homoöstaas- kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekeskkond 7. Anatoomia- uurib organismide ehitust 8. Füsioloogia- uurib organismide talitlust ja selle regulatsiooni 9. Populatsioon- rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas 10.Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. 11.Geneetika- uurib organismi pärilikkust 12.Etoloogia- uurib loomade käitumist 13.Makroelemendid- süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel. 14.Vee tähtsus organismis? Vesi on hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid, tagab raku siserõhu, vesi reguleerib soojust e. aitab säilitada kehatemperatuuri. 15.Hüdrofiilsed ained- ained, mis lahustuvad vees hästi 16.Hüdrofoobsed ained- ained , mis lahustuvad vees halvasti( õlid, rasvad, vahad) 17
valgud, sahhariidid). 2. ELU TUNNUSED: 1) rakuline ehitus 2) paljunemine 3) aine- ja energiavahetus 4) areng 5) reageerimine välisärritusele 6) stabiilne sisekeskkond e homöostaas 3. FÜSIOLOOGIA uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. 4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9. MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos 10. OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed ühendid, mis on tekkinud 2-3
Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioolgia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides
reageerivad ärritustele. 3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. 4) Tsütoloogia ehk rakubioloogia tegeleb raku uurimisega 5) Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 6) Arstiteadus tegeleb inimese elundite ja elundkondade uurimisega 7) Anatoomia uurib organismide ehitust. 8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u. 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks, vesinik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse,vesinikaatomid osalevad vesiniksidemetes moodustamises, lämmastik-esineb valkudes,nukleiinhapetes, energiat kandvas molekulid adenosiintrifosfaadis, mõnes vitamiinis, fosfor-esineb sidemete moodustamises ATP's, leidub ka
Ühel territooriumil asuvad isendid moodustavad ökosüsteemi taseme ning kõige kõrgem tase on biosfääri tase, mis hõlmab kogu planeet Maal toimuvat eluslooduse nähtusi ja tasemeid. Tasemed · Molekulaarne tase-Molekulaarbioloogia · Organelli tase- · Raku tase-Tsütoloogia · Kudede tase-Histoloogia · Organite tase- · Elundkondade tase · Füsioloogia tase · Anatoomia tase · Populatsiooni tase · Liigi tase- Etoloogia · Ökosüsteemi tase · Biosfääri tase
ja talitlust uurib tsütoloogia nt taimerakk. Kude- rakud mood. kudesid, kudesid uurib histoloogia nt lehe põhikude. Elund e. organ- koed mood. organeid, uurib nt neuroloogia nt leht. Elundkond e organism-elundid mood. elundkondi nt hingamiselundkond, organismi ehitust uurib anatoomia, organismi talitlust uurib füsioloogia. Liigi tasand- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid nt harilik luuderohi. Populatsioon- loomade käitumist uurib etoloogia, ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid nt Viidumäe luuderohud. ökosüsteemi tasand-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringi kaudu seotud nt järv. biosfääri tasand- kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase, kogu maad ümbritsev kiht. ökoloogia-uurib organismide ja eluta keskkonna suhteid. Molekulaargeneetika- Pärilikkus ja muutlikkus. ihtüoloogia-kalad. Paleontoloogia- möödunud aegadel elanud organismid.
Organismiline tase Füsioloogia Uurib elundite talitlusi ja regulatsiooni Anatoomia Uurib organismide siseehitust Morfoloogia Uurib organismide välisehitust Liigiline tase Etoloogia Uurib loomade käitumist Ökosüsteemne tase Ökoloogia Teadus, mis uurib organismide suhteid keskkonnaga Biosfääriõpetus Uurib biosfääris toimuvaid protsesse 2.RAKU TASE Üherakulistel elusolenditel toimub kogu elutegevus ühes rakus, kuid hulkraksetele
1) Õpiaktiivsus- et mõista asju peab verbaliseerima neid 2) Kaaslastega suhtlemise olulisus 3) Arengutasemele vastav õpetus 4) Teadmisi ei saa hinnata testide alusel KRIITIKA - Laste raskused on selles, et nad ei mõista täiskasvanute keelt, kuid neil on loogiline mõtlemine olemas - Katse situatsioonid on liiga abstraktsed ega seostu igapäeva eluga - Kriitika on suuresti üles ehitatud metodoloogia põhjal ETOLOOGIA - Uurib käitumise bioloogilisi aluseid - Väidab, et kõik sünnivad kaasaantud bioloogilise programmiga - Esimesena rääkis kriitilistest perioodidest elus - Uurib kuidas käitumine on kujunenud arvestades evolutsioonilst arengut - Sai alguse 1930.ndatel teadusharuna, Lorenzi ja Tinberngeni töödest - Sensitiivne periood - Liigi spetsiifiline kaasasündinud käitumine põhimõtteliselt sama kõigil liigi
3.Rakku õpetus ehk tsütoloogia on teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 4.Koe õpetus sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Eristatakse nelja koe tüüpi 1.epiteelkude 2.lihaskude 3. Närvikude 4. sidekude 5.Anatoomia-tegeleb organismi ehitusega,uurib organismide ehitust 6.Füsoloogia-one teadus mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regutatsiooni 7.Homöstaas-kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekekkond 8.Etoloogia-one teadus mis uurib loomade käitumist 9.Neuraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil 10.Homoraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine hormoonide abil 11.Liigi definitsioon-selle moodustavad sarnased isendid kes on võimelised oma vahel vabalt ristuma ja andma viljakaid järglasi 12.Makroelemendid(h,s,l,f,v) hapnik,süsinik.vesinik.lämmastik,fosfor,väävel 13
5. 6. Elu organiseerituse tasemed, uurimisobjektid, teadused Molekulaarne tase molekul (haruteadus) bioloogia, viroloogia (viirused, viirushaigused) Rakuline tase rakud, organellid tsütoloogia (ehitus ja talitlus) Organismiline tase organism, organid, koed histoloogia (koed), füsioloogia (organismide ja elundite talitlus), geneetika (organismide pärilikkus ja muutlikus), anatoomia (organismi, elundite ehitus) Liigiline tase liik, populatsioonid etoloogia (käitumine), botaanika (taimed), zooloogia (loomad) Ökosüsteemiline tase biosfäär, ökosüsteem ökoloogia (organismide ja nende elukeskkonna vahelised suhted)
BIOLOOGIA UURIB ELU Biokeemia- Molekuloogia- 1.Taimed Tsütoloogia- 2.Loomad Histoloogia- 3.Seened Anatoomia- 4.Bakterid Füsioloogia- 5.Viirused Hügieen- Ökoloogia- Etoloogia- ELU TUNNUSED This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share A Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Vaieldakse, kas viirused on elus või eluta objektid. Miks? omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kõikidele elusorganismidele on omased teatud tunnused: Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude hulga alusel jagatakse organismid
VAHENDTEADUSED RAKENDUSTEADUSED MATEMAATIKA PSÜHHOLOOGIA PEDAGOOGIKA STATISTIKA inimese PSÜHHIAATRIA FILOSOOFIA teadvustatud tegevuse kujunemine TEHNIKATEADUSED ja areng BIOLOOGIA GENEETIKA ARSTITEADUS etoloogia (käitumine) ja anatoomia, eksperimentaalsed füsioloogia, loomauuringud farmakoloogia
Stabiliseeriv valik- seisneb keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemises Suunav valik- seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises Lõhestav valik- seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust mitmesugustest takistavatest asjaoludest nimetas Darwin olelusvõitluseks Varjevärvus- see sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Bioloogiline isolatsioon- ehk ristumisbarjäär. Liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega.seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon
Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele. Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Rakk-närvirakk- Rakk on elu esmane organiseerituse tasee,kus ilmenevad elu kõik omadused Kude-närvikude- Sarnase ehituse või talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. Elund-kops
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine
Loodusseadused – teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad Närvid – neuraalne regulatsioon samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teaduslik fakt – teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat ANATOOMIA – ehitus ; FÜSIOLOOGIA – talitlus ; PSÜHHOLOOGIA – kinnitust käitumine ; ETOLOOGIA – loomade käitumine, mis põhineb instinktidel 1. Probleemi püstitamine 7) Populatsiooni ja liigi tase – POPULATSIOONIGENEETIKA Määratletakse uurimisobjekt ja muutuja, st tegur, mille mõju ZOOLOOGIA – loomariik (ornitoloogia-linnud, ihtüoloogia-kalad, uuritakse algoloogia-vetikad) ; BOTAANIKA – taimed ; MÜKOLOOGIA – seened ; 2
· Biomolekulide esinemine · Aine- ja energiavahetus · Sisekeskkonna stabiilsus · Paljunemine · Pärilikkus · Reageerimine ärritusele Tasemed · Molekulaarne tase-Molekulaarbioloogia · Organelli tase- · Raku tase-Tsütoloogia · Kudede tase-Histoloogia · Organite tase- · Elundkondade tase · Füsioloogia tase · Anatoomia tase · Populatsiooni tase · Liigi tase- Etoloogia · Ökosüsteemi tase · Biosfääri tase Teadusliku meetodi põhietapid 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Hüpoteesi kontrollimine 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Mõisted Anatoomia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- Teadus, mis uurib kõiki eluilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- Loomade käitumist uuriv bioloogia teadus.
Selleks, et veendumusele jõuda, et tegu on teadusliku faktiga, tuleb eksperimenti korrata. Teadusliku uurimismeetodi etapid on: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Mõisted anatoomia organismi ehituse uurimine bioloogia teadus, mis uurib elu biosfäär kõige suurem ökosüsteem etoloogia loomade käitumist uuriv teadus füsioloogia teadus, mis käsitleb organismi talitlusi, nende regulatsiooni humoraalne regulatsioon veres esinevate hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel talitluste reguleerimine. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, korraga selgitavad loodusnähtuste esinemist molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon
annaabi.ee 
