Lojaalsus kui truudus mingile kindlale objektile. Kliendiosa kui suurt protsenti ühest kohast (näiteks) tarbekaupu hangitakse. Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaals...
1.4. Tegelik varutegur Spur 218,5 =5,65 kt = Smax ; kt = 38,65 2 2. TRUMLI ARVUTUS 2.1. Trumli läbimõõt Trumli läbimõõt Dtr leitakse valemiga: Dtr = dtr*e, kus e – tööreziimi ja masina ekpluatatsiooni tegur. Dtr = 19,5* 25 = 487,5 mm. Võtan Dtr = 500 mm. 2.2. Trumli seina paksus, soone samm ja soone radius Trumli seina paksus δ ≈ 0,02*Dtr+(6…10) mm, δ ≥ dtr. δ = 0,02*500+10= 20 mm. Trumli soone samm t leitakse valemiga: t =dtr+ (2…3) mm. t= 19,5+2,5 = 22 mm. Trumli soone radius R võrdub: R =0,54*dtr R =0,54*19,5= 10,53 mm. 2.3. Trumli pikkus Trumli pikkus Ltr leitakse valemiga: Ltr =Ltöö+Lä+L0+Lvaru Ltr Ltöö = Ztöö*t; Ztöö= π∗Dtr ; Ltr=H*ipol 22000∗4 Ltöö = 3,14∗500 ∗22=1233 mm Lä =Zä*t;
............................................................................. 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ............................................................................................ 7 3.2. Trumli sein paksus ............................................................................................................... 8 3.3. Trumli soone sammu t leidmine .......................................................................................... 8 3.4. Trumli soone raadius R leidmine ......................................................................................... 8 3.5. Trumli üldpikkuse l leidmine ............................................................................................... 8 4. TROSSI OTSTE KINNITUSVIISI VALIK TRUMLIL .................................................... 11 5
Töö eesmärk Tutvuda materjalide katsetamisega löökpaindele, uurida soone ümarusraadiuse mõju löögitugevusele ja analüüsida purunemispindu. Katsekeha joonis Töö käik Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga (vt. katseseadme joonis). Löökpendli pendel massiga m 5,98kg ja pikkusega L 0,54m on kinnitatud liigendile liikumatule alusele. Pendli teele asetatakse teimik. Töö käigus purustatakse teimikuid, mis erinevad soone tüübi, materjali ja/või tera suuruse poolest
Praktikumi nr. 1 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega. Kasutatud töövahendid: Löökpaindeteim koos katsekehaga. Katsetulemused: Löökpaindeteim: Materjal Teimiku Nurgad Purustustöö Katsetus- Purunemis- soone tüüp KU või KV temperatuur pinna kraad J iseloom C30 U-tüüpi = 150° KU = 158 J 20-22°C Pooleks rebitud löögi = 84° tulemusena. Kare pind.
Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist.
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri Metallide mehaanilised omadused Töö eesmärk: Tutvudametallmaterjalide Töövahendid: Brinelli,Rockwelli ja katsetamisega tõmbele,löökpaindele.Tutvuda Vickersi masin.Löökpendel.Teimid. metallmaterjalide kõvaduse määramismeetoditega. Tõmbeteim Materjalide põhilised mehaanilise tugevuse näitajad tõmbel määratakse katselisel teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine) ReH-pinge...
Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv. Hammaste kuju ja elemendid. Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt. Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt. Eristatakse järgmisi hamba elemente: Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi radiaallõikes risti selle teljega. Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga. Hammaste ringsamm - kaugus kahe naaberhamba lõikeserva ühenimeliste punktide vahel, mõõdetakse freesi teljega ristioleval tasapinnal mööda ringjoone kaart, mille keskpunkt asub nimetatud teljel. Ringsamm võib olla ühtlane või mitteühtlane.
,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c 21. kool Kunstiajalugu Tõlked, tutvustus ja arvamus teostele ,,Mina, Claudius" ja ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c 2008-10-02 -1- ,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c Tutvustus ,,Mina, Claudius" ning ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" on ajaloolised romaanid. Robert Graves, elukutseline kirjanik, kirjutas need 1930-ndatel
Valtsi tegemiseks tuleb saagida kaks omavahel risti asetsevat sirget pikisuunalist lõiget . Sae esimene sisselõige detaili kitsamale küljele (1), jättes saeteest kummalegi poole piisava tugipinna. Muuda juhtlati kaugust ja saeketta kõrgust ning sae valtsi teine külg (2). Sae nii, et valtsiga serv jääks väljapoole, sest ärasaetav liist võib muidu saeketta ja juhtlati vahele kinni kiiluda ja tagasi viskuda. Saagides seisa pingi kõrval. Soone saagimine Saeteest laiemat soont lõigates sae kõigepealt soone servad õige sügavuseni (3) ning seejärel eemalda vahepealne osa, nihutades juhtlatti järk-järgult saetee laiuse kaupa edasi (4). Punni ja nuudi saagimine Punni lõikamiseks pead detaili kummalegi poolele võrdse valtsi saagima. Sae esimene lõige kitsamale küljele, seejärel keera detail teistpidi ja sae punni teine külg (5). Seejärel sae punnide õlad (6).
nende asemel järjest rohkem kasutust leidma. Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud tähis 2) Nimipinge: 00 100/100 V 01 >100/100 V, kuid <300/300 V 03 300/300 V 05 300/500 V 07 450/750 V 1 0,6/1 KV 3) Soonte isolatsioon: B sünteetiline kautsuk
vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme eemaldamine, käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat), vakaatne (kuppude paneku järgselt), põletikuline Lõpe - ennistumine Vasodilatatsioon – Soone laienemine Venoosne hüpereemia Veenide ja kapillaaride pasiivne laienemine ning täitumine äravoolutakistuse tõttu. Etioloogia – kohalik: põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas. Veeni sees- (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas- (žgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, armid) Üldine äge: harva, nt. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkus.
, e := 30 raske tööreziim (4, Tabel 6, lk 21) Dpl := ( e - 1 ) Dtross = 319 mm Valin trumli läbimõõduks Dtrummel := 400mm Trumli seinapaksuse määramine Kasutan malmtrumlit, mille seinapaksus arvutatakse järgneva valemiga := 0.02 Dtrummel + 10mm = 18 mm (4, lk 29) Malmrumli seinapaksus peab olema suurem kui 18mm. (4, lk29) Trumli soone raadius 11mm trossile R := 7mm, soonte samm t 1 := 13mm, soone sügavus c1 := 3mm (1, Tabel 24, lk 21) Trumli pikkuse leidmine l = 2ls + 2l ä + l 0 (4, lk 29) l s trumli keermestatud osa pikkus l ä trumli äärmise sileda osa pikkus ll 0 trumli keermestatud osade vahekaugus Trumli keermestatud osa pikkus (
* 1) Erinevate toodete valmistamisel (mänguasjad, köögitarvikud, põhimõtteliselt igal alal) 2) Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ja erinevate lisandite lisamisel tekivad uued metallid. Kasutatakse rasketööstuses (nt laevaehitus, tööriistad jne) 3) Spordiriistad, raketikered 4) Lennundus (propellerid), torud Löökpaindeteimi tulemused Terase Teimiku Nurgad Purustustöö Katsetustemperatuur Purunemispinna tüüp soone KV °C iseloom tüüp kraad J C45 V - 6,5 +20 Täpiline, läigib C45 V - 2,42 -50 Täpiline, läigib S355 V - 198 +20 Tuhm ja kiuline S355 V - 140 -50 Tuhm ja kiuline
2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: Kalkulaator, tõmbe- ja löökpaindeteim Katsetulemused: Praktikum mehaanilised omadused löögisitkuskatse katseandmete tabel Materjal Soone tüüp Purustustöö KU Katse temperatuur või KV, J Termotöödeldud V-soon 132 J Toatemperatuur teras c30 Termotöötlemata V-soon 300 J ei suutnud Toatemperatuur teras c30 täielikult purustada Kokkuvõte/järeldused: Termotöödeldud terase c30 löögisitkus oli 132 J. Termotöötlemata terast aga ei õnnestunud
paremini, vaid viimane värvikiht kantakse fassaadile pärast paigaldamist. Õhuniiskus on kõige madalam kevadel ja kui peaks juhtuma soe ning kuiv mai, on mõningane oht, et ehitusplatsil pikalt seisma jäänud lauad kuivavad oluliselt alla 18%. Kui nüüd sellised lauad voodris tihedalt kokku pressida, võib nende niiskumisel vihmasajus juhtuda, et paisumise tagajärjel kummub osa voodrist lahti. Üldiselt on profiillaudade soone sügavus just niiskusdeformatsioonide kompenseerimiseks välisvoodrilaudadel suhteliselt suur ja peaks vältima nii soone lahtikuivamise kuival ajal kui ka laudade väljakummumise märjaks saamisel. Puitfassaadi vastupidavus sõltub väga palju hoolikusest detailides. Niiskuse eest kaitsmist vajab kõige rohkem laudade otspind. Fassaadiosade liitumiskohad tuleb hoolikalt läbi mõelda, kasutada veeplekke, alumiste otste ja servade veeninaks saagimist jt võtteid
Ado Reinvald Ado Reinvald oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg- boheem, sündis 21.novembril 1847. aastal Viljandimaal talurentniku pojana. Tema hariduskäik oli lühike. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta. 14-aastaselt õppis ta ühe talve Soone külakoolis. Edaspidi täiendas ta end iseõppimise teel. Alates 1867. aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane, et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas, Kulbilohu külas, kus tegeles peamiselt kalendrite koostamisega. Elu lõpuaastail jäi ta sellest ilma, elatus läbi häda kirjatööst.
..................................................................................................10 5.1 Väliskontuuri terik (otspinna kooriv,väliskontuuri kooriv,väliskontuuri viimistlus): 10 5.2 Tsentripuur:........................................................................................................... 11 5.3 Puur:...................................................................................................................... 11 5.4 Soone teriku hoidik:.............................................................................................. 11 5.5 Siseviimistluse teriku hoidik:................................................................................ 11 5.6 Mahalõike teriku hoidik:........................................................................................ 11 6. Instrumendi eluiga ja masinaaeg :....................................................................................................12
..................................................................9 3.2.2 Kontuuri freesimine........................................................................................................10 Kolmas paigaldus ...............................................................................................................10 3.3.1 Ava puurimine Ø25,3 .....................................................................................................10 3.3.2 Soone freesimine ............................................................................................................11 MASINA- JA OPERATSIOONIAEGADE OPTIMEEIRMINE ..............................................12 RAKISE PAIGALDUSSKEEM ................................................................................................13 5.1.1 Esimene paigaldus ..........................................................................................................13 5.1
1.Rakiste kasutamise eelised: tootlikus-vähendab operatsiooni aega kõrvaldades detaili pideva paikamõõtmise ning kontrollimise vahetatavus-ühtlustab detaili/toote kvaliteeti ning tagab kiirema koostamise professionaalsuse langus-lihtsustab detaili/toote paigaldust ja kinnitust,spetsialistide olemasolu op. teostamisel pole vajalik tootmiskulu vähenemine-kiirem ja täpsem töötlemine vähendab tööjõu kulusid tööouhutuse kasv-rakiste kasutamine viib inimese ohutsoonist välja 2.Liigitus:universaalsed rakised, universaalsed ümberhäälestatavad rakised, universaalsed koostatavad ja lahtivõetavad rakised, spetsiaalrakised. Kasutusala järgi:mehaanilise töötlemise rakised,koosterakised,metall konstruktsioonide rakised 3.Rakise elemendid: 1) Paigaldus elemendid-tagavad tooriku täpse paigalduse rakisesse ilma rihtimata 2) Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 3) Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista s...
soolatüükaid. Rändtirts (Locusta migratoria) ja kõrbetirts (Shistocerca gregaria) on viljapõldusid rüüstates põhjustanud mitmel pool Aafrikas ja Lähis-Idas kohutavat näljahäda. Huvitav Tirtsud varjavad end tihedas taimestikus ning suhtlevad omavahel mitmeti häälitsedes. Isased meelitavad emaseid ligi ning peletavad konkurente eemale siriseva ,,laulu'' abil. Heli tekib siis, kui tirts hõõrub oma kühmulist tagareit kiiresti edasi-tagasi kattetiiva soone vastu. Ritsikad ,,laulavad'' tiivakandasid vastamisi hõõrudes. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Ritsiklased http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ritsikad_tirtsud.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased
detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindel võib võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Soon toimib kui pingekontsentraator, mis lokaliseerib pinged ja soodustab prao tekkimist. Katse tulemused:Tõmbeteim Löökpaindeteim :Materjal: Teras S355 Teimiku Nurgad Purustustöö Katsetustemp C soone tüüp KU või KV J . Purunemispin na iseloom V-kujuline 45 kraadi 180J Ligikaudu 20 Murdepind soon kraadi matt, ei läinud päris pooleks Kokkuvõte
dekoratiivsem paigaldusviis on asetada need 30 40 kraadise nurga alla nn ,,kalasaba" mustrisse. Viimase paigaldusviise eeliseks on see et vihmavesi hakkab sellise katuse peal jooksma üle soone, kuna sindliread paigaldatakse kord paremalt vasakule ja siis vastupidi, alati nii et soone pool jääks allapoole. Sindelkatuse soone osa peetakse materjali eeliseks, kuid teises vaates on see ka puuduseks, kuna just soonest ei kuiva
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 4. Tugevusarvutus hammasliitele Standardis sobivat võlli läbimõõtu ei leidnud, võtan lähima. Kerge seeria, termotöödeldud, libisev. Hammaste arv = 8 Võlli vähim läbimõõt = 32 mm (f7) Võlli suurim läbimõõt = 36 mm (a11) Võlli hamba laius = 8 mm (d10) Rummu vähim läbimõõt = 32 mm (H7) Rummu suurim läbimõõt = 36 mm (H10) Rummu soone laius = 8 mm (H11) Hamba faas 0,4 Hammaste töökõrgus D-d 36 - 32 h= -2 f = - 2 0,4 = 1,2mm 2 2 Keskmine raadius D + d 36 + 32 r= = = 17 mm 4 4 Muljumispinge M 600 c = = = 210 MPa > [ ] c = 112.5MPa Kus 0.25 z h l v r 0
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917 · Ülesanne takistada vene sõjaväe rüüstamist...
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
pistikuid, kuhu ühen- datakse teised komponendid. Kompaktketas (CD, compact disk) DVD digitaaluniversaalplaat · CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 700MB-800MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. · DVD on tehtud spiraalsoontest, mida loetakse või ,,kirjutatakse" alustades ketta "keskpunktist". · Soone kuju sisse kodeeritakse muutumatud identifitseeritud andmed, tuntud ka kui Media Identification Code(MID). · Mahud on kas 4.7GB, 8.5GB, 9.4GB,17.8GB(haruldane) Protsessor · Protsessor on arvutiosa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. · Protsessor mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist · jõudlust kõige enam. · Protsessor koosneb juht- seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu
arteriseina käitumine. Eeldatakse, et väline rõhk kandub sügavamal asetsevatele kudedele ilma rõhukadudeta. Ptr = Pa Pc , kus Pa on intraarteriaalne rõhk ja Pc on manseti rõhk. Kui Pa > Pc , siis on veresoone valendik avatud, kui Pa < Pc , siis on veresoone valendik suletud, Keskmine arterisisene rõhk Pka On võimalik välja Vs südame poolt pumbatud arvutada kolmel moel vere maht Rs soone takistus Pka = (Vs Rs) + Pkv. Pkv keskne veenirõhk Pka = 2/3(Pd ) + 1/3(Ps ). Pd diastoolne rõhk Pka = Pd + 1/3(Pp ). Ps süstoolne rõhk Pp pulsirõhk Vererõhu väärtuste klassifikatsioon üle 18-aastaste patsientide jaoks, kes ei saa hüpertensiivset ravi Süstoolne Diastoolne
Vajalikud valemid arvutuste jaoks: Rm= Rp= A=*100% Tähised: F- teimikule rakendatud jõud S -teimiku pindala(0-alg, 1-lõpp) L- teikiku pikkus(0-alg, 1-lõpp) Rm - tõmbetugevus Rp - tinglik voolavuspiir E materjali vastupanu elastsele deformatsioonile ehk elastsusmoodul A katkevusvenivus (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Vastupidavus löökkoormusele: Teimiku soone tüüp Nurgad Purustustöö Katsetustemperatuur Purunemispinna kraad KU või KV J iseloom S355 - 198 toatemperatuur Tuhm, kihiline S355 - 140 -50oC Tuhm, kihiline C45 (v-soonega) - 6,5 toatemperatuur Läikiv, teraline
Õppepraktika kaitsmine Urmet Rotman Ehitus-viimistlus V09 Õppepraktika toimumise aeg ja koht. · Aeg-01.03-25.04.2010 · Ettevõtte nimi:OÜ Bestorkate Ehitus · Objektid asusid: · Tallinn Soone 7 · Pärnu Oja tn97 · Juhendaja Errki Vaht Ettevõtte kirjeldus · Töö organiseerimine objektil: · OÜ Bestorkate ehitus oli töö hästi organiseeritud. · Enne objektil tööle asumist seletas juhendaja ära mida on vaja ära teha ja mis peab kindlalt päeva jooksul ka tehtud olema.Objektil oli eelmisel päeval kohale veetud ka materjal mida oli vaja et tööd saaks alustada.Pärast kui oli töö lõpetatud tuli alati töökoht korda seada et
Höövelnoad ulatuvad liiga 6. Töödeldud pinna madal kvaliteet. (kildumine palju noavõllist välja. Liiga paks laast. ja kiudude rebestumine). Höövelnoad on nürid. Hööveldatav puit on 7. Töödeldaval pinnal on karvkiulisus ja niiske. Hööveldamine toimub vastukiudu. lemmendus. Tehnoloogiline praak universaalfreespingile. Freesi kõrgus töölauast ei ole täpselt 1. Valtsi, soone, punni jms, profiili seadistatud. Supordi asend ei ole fikseeritud. vertikaalmööde ei ole õige. Freesi väljaulatus juhtlatist ei ole täpselt 2 Profiili (valtsi . Soone, ehisserva jne.) sügavus seadistatud. Toorikud ei ole kindlalt surutud ei ole õige. vastu juhtlatti. 3. Lõigatavad pinnad ei ole baasküljega risti. Spindlivõlli telg ei ole risti töölauaga. Freesi
Keermed ja nende täistamine joonisel. · Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli keermega detaile - kruvisid, polte, mutreid jne. · Keermeid kasutatakse ka liikumise või jõu ülekandmisel. Keerme tekkimise näide · Paberist kolmnurga hüpotenuus tekitab silindrile joone, mida nimetatakse kruvijooneks. · Tegelikuses moodustub keere piki kruvijoont silindri pinnale lõigatud soone ja selle soone vahele jääva materjali kujul. · Kui keere on lõigatud varda, võlli või poldi pealispinnale, on tegemist väliskeermega, kui keere on aga lõigatud ava seina pinnale, on tegemist sisekeermega. Kolmnurkkeeret iseloomustavad mõõtmed NB! Ära aja segamini väliskeeret ja keerme välisläbimõõtu ning sisekeeret ja keerme siseläbimõõtu! Väliskeermel on nii välis- kui ka siseläbimõõt ja sisekeermel on sise- ja välisläbimõõt. Keermete profiilid
Tabel 2.2 Baaside valik 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine Tooriku valmistamine Toorik valmistatakse teras 45-st kokillvalu abil vastavate mõõtudega. Kooriv treimine Eemaldatakse välispinnalt töötlusvaru. Treitakse astmeteraga silindrilised välispinnad mõõtu Ø90 mm pikkusmõõduni 3 mm ja Ø76 mm pikkusmõõduni 12 mm. Painutatud välistreiteraga treitakse ümar faas raadiusega 5 mm. Freesimine horisontaalfreespingil Kinnitussoonte freesimine välispinnal. Soone sügavus 12mm; soone laius 8,2mm. Raadiuste freesimine välispinnal R208 mm. Puurimine vertikaalpuuriga Kinnitusavade puurimine. Ava sügavus 6mm; ava läbimõõt 10,2mm; ava tsentri kaugus muhvi tsentrist 49mm; ava asend muhvi tsentri suhtes on 45o. Tabel 2.3 Marsruudi kavandamine 3 3. Operatsiooni projekteerimine 3.1 Ajanormid Detaili ajanormi struktuur ttk=tp+ ta+ torg+ ttehn+ tv, kus
Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu
__________________________________________________________________________________ Hammasliite joonis 3. Valitakse liist võlli ja hammasratta ühendamiseks Vastavalt DIN 6885 standardile, kuna võlli läbimööt d1 = 40 mm, siis w = 12; h = 8 mm ; t1 = 5 mm; t2 = 3,3 mm Kui d1=40 mm siis, Völli w: 12 N9 Rummu w: 12 JS9 Völli t1: 5+0,2 Rummu t2: 3,3+0,2 Liistu l: 56-0,3 Soone l: 56+0,3 · Liistu 12 x 8 mm pikkus: l lv (5...8) = 100 (5...8) = 95...92 mm Valitakse 90 eelisarvude reast. Ümarate otstega liistu pikkus, mida kasutatakse tugevusarvutustes muljumisele. lt = l w = 90 12 = 78 mm ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 4. Tugevusarvutused
ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud, kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed . .
Verejooks 5-9% Sundi ummistumine 2-35% Uus lõikus 4-11% Amputatsioon 2-12% Operatsioonisuremus 1-8% Sundi ummistumine Vahetult tekkinud: Operatsiooniaegne tehniline viga Sundi materjali ebakvaliteetsus Voolitakistus sundist kõrgemal või madalamal Vere hüübimishäire Südame puudulik pumbafunktsioon 1kuu 2 aastat Müointimaalne hüperplaasia veenisundis Müointimaalne hüperplaasia anastamoosipiirkondades Hilised: Aterotrombootilise haiguse suvenemine Jälgimine: Eelneb soone ahenemine, mida saab diagnoosida dupleksuuringu ja rõhu mõõtmise käigus Pikki veenisunte jälgida 1 aasta jooksul Kirurgiline korrektsioon või balloondilateerimine Tähtsus Võib võrrelda ähvardava südame- või ajuinfarktiga Moodustab umbes poole versoontekirurgia töömahust Suured kulutused ühe patsiendi kohta Jäset säilitav ravi parandab elukvaliteeti ja on ühiskonnale odavam variant kui amputatsioon Täname tähelepanu eest!
- Adrenaliin - Sklerosandid - Alkohol - 96% alkohol 0,1-0,2 ml injektsioon ümber veresoone nelja punkti - Trombiin vms Operatiivne ravi Näidustused: - Verejooksu ei õnnestu peatada konservatiivse raviga s.h endoskoopilise raviga - Verejooksu retsidiveerumine peale korduvat endoskoopilist ravi - Verejooksuga kaasneb perforatsioon - Piiratud võimalused verekaotuse asendamiseks Operatiivne ravi Mittedefinitiivne op Haavandi ektsisioon Haavandi või/ja veritseva soone suturatsioon Organiväline veresoonte ligeerimine Definitiivne Maohaavand - maoresektsioon BI või BII Prepüloorne haavand - TV+AE BI Duodenaalhaavand - haavandi ektsisioon +vagotoomia ja püloroplastika Haavandi perforatsioon Haavand tunngib läbi kõigi kihtide ja avaneb kõhuõõnde 5-10% 10% perforatsioon haavandtõve esimeseks avalduseks Sagedamini perforatsioon eesseinal Järsku algav valu, mis tekib sageli pärast söömist
· Vereproovide kogumine · Ravimite manustamine · 20,22 G nõelad · Vakutainersüsteem Veenipunktsioon · Kõige olulisem on looma korrektne fikseerimine · vältida liigset jõudu!!! · Veresoon peab olema nähtav Vereproovi võtmise tehnika 1. Veen komprimeerida verevõtukohast ülevaltpoolt. 2. Vajadusel pügada karvad 3. Nahk desinfitseerida alkoholiga Lasta aurustada. 4. Veresoon fikseerida sõrmedega 5. Torge läbi naha ja veresooneseina nii, et nõel jääks soone sisse. 6. Esimene tilk verd lasta kukkuda tampoonile 7. Kas koguda veri esemeklaasile, teha äiged, lasta veri valguda nõelast otse katseklaasi mööda selle seina, lasta verel voolata vaakumkatsutisse 8. Eemaldada zgutt 9. Seejärel soonest nõel 10. Suruda tampooniga torkekohale, et ei tekiks verevalumit Leukotsüütide morfoloogia muutused võivad haarata: · tuuma ja/ või tsütoplasmat · sisaldisi raku sees. Muutused erütrotsüütide morfoloogias mõjutavad : · raku suurust · kuju
kombineeritud avardisüvisti (j). Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. 3 Koostas: Reppy 21.11.2012 7. Treimine Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse
3. 39,94 93,91 39,9 4. 39,97 39,99 40,0 Kuna väntvõlli kulumine on lubatud piirides, siis sobib ta kasutamiseks ka edaspidi. 7.Vastasime küsimustele: 7.1 Milleks on kepsu alumisse ossa puuritud auk? Selle kaudu toimib silindripinna õlitus. 7.2 Kuidas on tagatud kepsusaale õlitamine? Saale sees oleva soone kaudu. 7.3 Kui suur on raamsaale lubatud suurim lõtk? Raamsaale lubatud suurim lõtk on 0,07mm. 7.4 Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit? Selleks, et keerata poldid kinni maksimaalse lubatud momendiga, mis jääb poldi venivuspiirkonda, et poldid töötaksid võimalikult ühtemoodi kõikides töötingimustes. 7.5 Kuhu on sel mootoril paigutatud pikilõtku saale (saaled)? Pikilõtku saaled on sellel mootoril paigaldatud keskmise raamlaagri puka külge (äärtesse). 7
algul määratakse koormusvool võrgus, seejärel valitakse kestvalt lubatavate koormusvoolude tabeli järgi juhtme vajalik minimaalne ristlõige, mille puhul arvutuslik vool on väiksem kestvalt lubatavast. Kestvalt lubatavad voolud vask- ja alumiiniumsoontega kummi- ja pvk-isolatsiooniga juhtmetele ning vask-ja alumiinium- soontega pliikestas kaablitele nimipingel. Voolu Juhtmed Lubatav vool A Kaablitele lubatav vool soone paigalda A 32 ristlõige misel torus õhus pinnases mm 2 lahtiselt + 25 0 +15 0 C 2 ühe 3 ühe 4 ühe nelja- nelja- soone soone soone soonelised soonelised
7. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. · Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Paksushöövel) Freesidpingid Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Valtsi, soone, punni jms. Profiili vertikaalmõõt ei ole · Freesi kõrgus tööauast ei ole täpselt seadistatud. õige. · Supordi asend ei ole fikseeritud. 2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt õige. seadistatud.
7. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. · Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. Freesidpingid Tehnoloogiline praak freesidel (Universaalfreespingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Valtsi, soone, punni jms. Profiili vertikaalmõõt ei ole · Freesi kõrgus tööauast ei ole täpselt seadistatud. õige. · Supordi asend ei ole fikseeritud. 2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt seadistatud. õige. · Toorik ei ole aurutatud kindlalt vastu juhtlatti. 3
langenud lagi) ning karstiväljad (suuremad karstiväljade esinemisalad; Kostivere, Katja, Kuimetsa). Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited (lauge pealttuulenõlvaga ja järsu alttuulenõlvaga vallid, mis on enamasti liitunud luiteahelikeks ning moodustavad luitevälju ehk luitestikke; Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste) ning mandriluited. Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater (9 lohku), Olumetsa (3 lohku) ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud (on tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes), kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed.
See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. o Kontrolli, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgi, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. o Jälgi, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on pragu, ronib niiskus akna ja metallnurga vahele ja hakkab metall hakkab roostetama. Praod võid kittida linaõlikitiga ja siis värvida. Paul Tilk EP-09
Küsimuse tekst Millise materjali puurimisel on puuri pöörlemiskiirus kõige väiksem? Vali üks: a. Al-sulamite puurimisel b. vase sulamite puurimisel c. roostevaba teraste puurimisel d. Ti-sulamite puurimisel Küsimus 15 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist freesimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud freesi abil? Vali üks: a. mahalõikefrees, välisfreesimine b. soone frees, välisfreesimine c. otsfrees, sisefreesimine d. laupfrees, välisfreesimin
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed. d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baasid e) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (" tühja" sümboliga) f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga i) Tehnilised tingimused 1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas) 5. Tsementeerida h = ......; HRC ..... 6. Valukalded .... Koostejoonis a) Tükitabel, kõik elemendid (detailid), alakoostud, standardsed tooted, materjalid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
