suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8. Mida nimetatakse ovulatsiooniks? Ovulatsioon on munaraku vallandumine munasarjast munajuhasse. Kokkuvõte Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama
Loetle enam kasutatavaid resestumisevahendeid! kondoomid pillid spiraal 10. Milliseid vahendid kaitsevad suguhaiguste eest? kondoom ei seksi 11. Mentstruaaltsükli iseloomus limaskest pakseneb munaraku vastuvõtuks kui munarakku ei viljastata osutub emaka pehme ja kohev limaskest tarbetuks, see eraldub ja heidetakse kehast välja. koos limaskestaga väljub munarakk ja veri 12. Mis on ovulatsioon? OVULATSIOON munaraku vabanemine munasarjast 13. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 14. Mis on HIV ja AIDS? Millisel viisil toimub nakatumine HIV viirusesse? HIV- viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikust teistele nakkushaiguste. Nakkus mis hävitab inimese organismi võime kaitsta end haiguste eest. AIDS- HIV viiruse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harva
Viljastumine 2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos).
Bioloogia kontrolltöö 1. Suguline paljunemine 2. Mittesuguline paljunemine 3. Vegetatiivne paljunemine 4. Mitoos 5. Rakutsükkel 6. Meioos 7. Haploidne kromosoomistik 8. Diploidne kromosoomistik 9. Spermatogenees 10. Ovogenees 11. Ovulatsioon 12. Ontogenees 13. Partenogenees 14. Kehaväline viljastimine 15. Kehasisene viljastumine 16. Täismoondeline areng 17. Vaegmoondeline areng 18. Agoonia 1. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille korral saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt, seega ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14
Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. Partenogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust (mesilane, lehetäi, pisivähk). Embrüogenees organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Postembrüogenees organismi lootejärgne areng. Platsenta loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud,
jagunemine, millel on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas, Mitoosi käigus lahknevad kromatiidid ja tulemuseks on 2 diploidset rakku geneetliselt identset. Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap
Kliiniline surm kestab 5 minutit ja sellele järgneb bioloogiline surm. Kordamisküsimused 1. Autotroofid 2. Hetentroofid 3. Assillatsioon or something 4. Vissillatsioon 5. Metabolism 6. Suguline paljunemine (2 näidet) 7. Mittesuguline paljunemine (2 näidet) 8. Mitoos 9. Kas kõik rakud poolduvad? (pikemalt tuleb kirjutada) 10. Meioos 11. Kromosoomide ristsiire (pikem jutt) 12. Spermatogenees (pikemalt) 13. Ovogenees (same shit) 14. Ovulatsioon 15. Ontogenees 16. Partenogenees 17. Kehaväline viljastumine (2 näidet) 18. Kehasisene viljastumine (2 näidet) 19. Täismoodeline areng (1 näide) 20. Vaegmoodeline areng (1 näide) 21. Agoonia 22. Kliiniline surm Pärilikkus Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega nim. pärilikkuseks. Geneetika seadus kujunes välja alles 20ndal sajandil. Geneetika uurib pärilikkust ja muutlikust
Mitoosi tähtsus: 1)vajalik organismi kasvuks 2)vajalik surnud rakkude asendamiseks 3)vajalik paljunemiseks 4)päristuumsete rakkude jagunemiseks Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist Meioosi tähtsus: 1)meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega 2)tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku 3)kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Kehaväline viljastumine:1) sugurakud väljaspool munajuha.2) vajalik väga suur sugurakkude arv.3) suur osa järglastest hukkub. Kehasisene viljastumine1) spermid viiakse emase munajuhasse.2) vaja on vähem sugurakke
2. Spiraal Takistab viljastumist ja idulase pesastumist. Tõhusalt toimib, aga seda on keeruline paigaldada. Tavaliselt paigaldatakse see naistele, kes on vähemalt juba ühe lapse saanud. 3. SOSpillid Pidurdavad ovulatsiooni. Väga efektiivne ja takistab rasestumist. Miinuseks on see, et see tekitab häireid ja enam ei pruugi üldse rasedaks jääda. 8. Mõisted OVULATSIOON viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. MENSTRUATSIOON naise emaka tsükliline vereeritus. MENSTRUATSIOONI TSÜKKEL aeg, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. IDULANE arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. LOODE inimorganism alates kolmandast kuust, tal on teatud väline sarnasus inimesega.
Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. Tavalise 28-päevalise menstruaaltsükli kõrval esinevad 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. mõnel naisel ka Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. Inimese ontogenees algab viljastumisega. Inimese ontogenees lõppeb surmaga. Ovulatsioon lakkamist naisel nimetatakse menopausiks. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik. Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane Taime looteline areng algab ....... ja lõppeb ......... algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes.
Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide
gameetide tuumade ühinemise kaudu. Mehe sugurakud on seemnerakud ehk spermid ja tekivad spermatogeneesi käigul. Naise sugurakud on munarakud ja tekivad ovogeneesi käigul. SPERMATOGENEES Spermatogoonid on seemneraku eellane. Spermatogoonid küpsevad suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoon moodustab 4 spermi Seemnerakud asuvad munadimanuses SEEMNERAKU ARENG spermid OVOGENEES ovulatsioon Ovogoonid on munaraku eellane. Ovogoonide paljunemine lõpeb lootelises eases. Moodustab üks viljastumisvõimeline
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa
kromosoomide ristsiire-meioosiesimese jagunemise proofaasis esinev homoloogilist kromosoomide paardumine.tulemus on geenivahetus meioos-päristuumse raku jagunemise viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. mitoos-päristuumse rakujagunemise viis,millegatagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse somaatiline rakk-organismis ehitusse kuuluv kehaeakk sperm-e.spermatosoid-seemnerakk mis moodustub üldjuhul isasorganismis. spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku eelane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer.-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav loht,kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid
Munand - Mehe peamine suguorgan Sperma - Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme Ovulatsioon - Munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine Munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Viljatus Võimetus saada järglasi Idulane Varajane arengukäik kus väline sarnasus inimesega puudub Platsenta Lootekest mille kaudu on ema lootega ühenduses Munasari Nais-suguorgan kus moodustuvad munarakud Loode Areneb idulasest, omab inimesega sarnaseid jooni Nabanöör Ühendab loodet platsentaga Bioloogiline surm Pöördumatu surm
risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) moodustuvad munasarjades ovogoonideareng lõpeb looteeas Areng 45-55 eluaastani, siis tekib menopaus ning ovulatsioon seiskub Spermatogenees e. Spermide areng (mees) moodustub munandites spermatosoidide eelrakud e. Spermatogoonid igast spermatogoonist moodustub 4 spermi võib kulgeda kõrge vanuseni
sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. INIMESE ALGNE ARENG Idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub. Loode inimese arengujärk, kui ta sarnaneb juba väliselt inimesega. INIMENE KUI TERVIK
Läbi stimuleerivalt pärssiva toime, need hormoonid otseselt ja kaudselt soodustavad munaraku arengut ning ovulatsiooni, emaka limaskesta arengu soodustamiseks embrüooni siirdamist ja menstruatsiooni. (Beckmann 2010: 303) Normis menstruatsiooni tsükli pikkus on 21 kuni 35 päevani. Kõige oprimaalseim pikkus loetakse 28 päeva. Munasarjades gonadotropiliste hormoonide mõjul FSH ning LH täheldatakse kaks faasi. Esimene on follikulaarne faas: toimub munaraku küpsemine folliikulis ja ovulatsioon. (Slovjanova 2010: 37) Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Teine on luteaal faas: munasarjas areneb kollaskeha. (Kukk 2010: 8) Follikulaarfaasis folliikul kasvab ja areneb esimeses menstruaaltsükli pooles. Munarakk, mis asub follikuli sees, suureneb jagunemise abil. Munasarjades sellel ajal produtseeritakse ööstrogeene (estradiol, estron, estriol). nende hormoonide mõjul toimub emaka, tuppe, väliste suguelundite kasv ning nende arendamine. (Slovjanova 2010: 37)
Pärilikelt omadustelt erinevad. Spermatogoon spermide eellasrakk. Küpsed sugurakud ei jagune enam. Munarakud naissugurakud, inimkeha ühed suurimad rakud, mida toodetakse munasarjades. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Ovogenees munarakkude areng. Ovogoon munarakkude eellasrakk. Ovulatsioon küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Spermid ehk seemnerakud ehk mehe Spermatogenees sugurakud Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia Seemnerakkude ehk spermide areng mehel: saamiseks mitokondrid. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. DNA on tihedalt kokku pakitud.
Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks tütarraku vahel. VILJASTUMINE- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad korda, mis on oluline viljastumiseks. OVULATSIOON- nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. munaraku) vabanemist munasarjast. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab ONTOGENEES- ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See,
liikumiselundkond(luud,lihased), vereringeelundid, eritus ja sigimiselundkond. Embrüo loode, embrüogeneesi algus. Postembrüogenees lootejärgne areng Platsenta(emakook) imetaja(ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkuakasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Nabanöör/nabaväät - on suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat. Nabanööri kaudu saab loode toitaineid ja hapnikku. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine mujajuhasse. Menstruatsioon tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni (enamasti 28 päeva) Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik koromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda
korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel 7.Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 8.Spermatogenees Seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. 9.Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 10.Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 11.Ontogenees On üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. 12.Partenogenees On mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata. 13.Täismoondeline areng(näide) Selle käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadium. (Liblikatel,mardikatel,kahetiivalistel.) 14
Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne)
hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase tsükliga, munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast menstruatsiooni. Foliikul: Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga. Foliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. Foliikul eritab naissugu hormoone- östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Blastotsüsti staadium 1. Ovulatsioon 2. Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4.
.. Suguküpse naise munasarjas leiduvad põisfolliikulid ehk tertsiaarsed folliikulid (Graafi põikesed) suured... Granulooskiht ehk.. sõmerkiht Mida teeb granulooskiht ehk sõmerkiht? Valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Kui pikk on lunaarkuu? 28 päeva 4 nädalat Kui pikk on raseduse kestvus? 10 lunaarkuud= 40nädalat Mis on ovulatsioon? Ovulatsioon on protsess, kus iga lunaarkuu tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos kuse ja suguelundid 5 folliikulivedelikuga munasarjast välja. Kuhu satub munasarjast väljunud Kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis munarakk
Kordamis küsimused Mõisted Suguline ja mittesuguline paljunemine(näited)- uus organism saab alguse viljastunud munarakust Eoseline ja vegetatiivne paljunemine(näited)- organism pärineb ühest vanemast (eoste abil sõnajalg, seened, sammal, vetikad) Menopaus-küpse munaraku vallandumise lakkamine Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes (keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
· Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · Spermid liiguvad viiburi abiga · Munarakku saab viljastada ainult 1 seemnerakk · Pärast viljastamist jaguneb munarakk kaheks, seejärel edasi ja lõpuks tekib rakukobar
stimuleerib gestageenide produktsiooni. Ühtlasi LH stimuleerib kollakeha arengut, FSH aga folliikuli arengut. 8. Menstruatsioonitsükli iseloomustus. Kujutab endast perioodilisi muutusi naise organismis, mis toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, emakas, munasarjas, tupe limaskestas ja vähemal määral rinnanäärmetes. Tsüklil eristatakse munasarjafaase ja emaka limaskesta faase. Munasarja faase on kaks: 1) Follikulaarfaas 2) Kollakeha e luteaalfaas. Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seisneb munaraku väljumises folliikulist. Emaka limaskesta faase tavaliselt eristatakse kolme faasi: 1) Menstruatsioonifaas e deskvamatsioon selle faasi keskus on 1-5(7), selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millele kaasneb verejooks. 2) Proliferatiivne faas - päevad 6-14, juhul kui tegemist on enam esineva 28 tsükliga, sel juhul on ovulatsioon 14 päeval). Selles faasis emaka limaskesta rakud vohavad. Limaskest
2) Emaka suue laieneb 3) Loote veed tulevad ära 4) Laps sünnib pea ees 5) Nabanöör lõigatakse läbi 6) Laps hakkab iseseisvalt hingama 7) Platsenta väljutatakse 13. Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead? Prespervatiivi e. Konddom, hormoontabletid ja spiraal 14. Selgita mõisted: Sperm: Väiksed, vibuiga,liikuvad sugunäärmed, paljunevad Sperma:meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega Pollutsioon:iseeneslik seemnepurse Ovulatsioon:küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Menstruatsioon: emaka tsükliline vereeritus Menstruaaltsükkel: Abort: loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi Kromosoom: päriliku informatsiooni kandjad
Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1
Bioloogia 27.03.2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. Ontogeneesi Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi
· Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laienenud osa ehk ampull · Läbimõõt 6 - 10mm. · Munarakk ei ole ise võimeline liikuma · Tänu munajuha peristaltikale ja ripsepiteeli ripsme lääkidele, liigub munarakk munajuha ampulli
Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva. Ovogenees toimub munasarjades. 9. Ovulatsioon- Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastamist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub (algab mens.) Menstruatsioon- tsükliliselt (u 28 päeva) korduv vereeritus suguküpse naise kehast, mille tagajärjel väljutatakse kehast viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast
BIOLOOGIA 3.?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULA...
tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. 3. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 4. Mõisted: ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse otsene areng roomajatel, lindudel, ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel paljunemisel biogeneetiline reegel selgroogsete organismide arengu seaduspärasus, mille kohaselt
temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine.
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni.
Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Viljastumine toimub munajuhas Normaalne rasedus 40 nädalat. Hormoon, mida toodab kollakeha progesteron Perimetrium- emaka seina välimine kest Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Ovogenees ehk munaraku areng toimub munasarjast Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: karvad,naha näärmed, küüned
Innatsükkel - esmaimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada Vesi – 21päeva, Lammas- 17p, Siga- 21p, Hobune- 21, Koer – 4-8kuud, Kass - 14-21päeva Munasarjades küpsevad munarakud ja toodetakse emassuguhormoone. Emaka müomeetriumi mõjutab oksütotsiin ja munasarja hormoonid. 4.2. Menstruaaltsükkel – mõiste ja erinevused innatsüklist. * innatsükkel – mitteprimaatidel, vaid östruses lubab paaritada, 1. päev on see, kui toimub ovulatsioon. Follikulaarfaas on tunduvalt pikem. * menstruaaltsükkel – primaatidel, igal ajal lubab paaritada, tsükli 1. päev on see, kui verd hakkab tulema (follikulaarfaasi algus), 14. päeval toimub ovulatsioon, seejärel luteaalfaas, luteolüüs ja tekib menstruatsioon. Ehk follikulaarfaas on 14 päeva ja luteaalfaas on 14 päeva. Endomeetrium pidevalt uueneb. Mõlemad tähistavad tsüklit, mis kestab ühest ovulatsioonist teiseni. Östrus – periood, mil emane on valmis paaritama
munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a. vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima hakkavad munarakud suguküpsuse saabudes, üks haaval. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (u. iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45-50 a. vanuseni. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode. Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. Munaraku eluiga on 24h. Viljastumine on spermi ja munaraku tuumade ühinemine, munajuhas. Munarakku saab viljastada ainult 1 sperm. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale st. pesastub.
Menstruatsioonitsükkel Muutused naise organismis, toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, sugunäärmetes, emakas, tupe limaskestas. Faasid: 1. Follikulaarfaas 2. Kollakehafaas Ovulatsioon küpse munaraku väljumine folliikulist Emaka limaskesta muutuste 3 faasi: 1) Deskvamatsioonifaas limaskesta irdumisfaas (1-5 (7)) 2) Proliferatsioonifaas 6-14, emaka limaskest pakseneb 3) Sekretsioonifaas 15-28, limaskest pakseneb veelgi Tsükli kestvus võib olla 3-5 nädalat. Tsükli kõikumine +- 3 päeva (füsioloogiline). Stabiilne on kollakeha faas (2 nädalat)
1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas(loote areng), tupp(ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor(ümbritsevad tupeava) 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades. Kus tekib üks munarakk. Küpsemine kestab 3kuud. Eelas rakud kujunevad välja loote eas, küpsevad alates murdeeas, kuni 50 aastaseni. Ovulatsioon on munaraku eraldumine. 6. Mis on, kus toimub viljastamine? toimub munajuhas2)viljastamisel ühineb munarakuga üks sperm3)viljastamisel saab järglane mõlema vanema tunnused4)viljastamise momendil määratakse sugu 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? Järglane saab mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi;mehelt 22+y naiselt:22+x kormomosoomi 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu?
jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Üks viljastumisvõimeline munarakk+3 väiksemat polotsüüti (hukkuvad) Pidev protsess, kulgeb kehatemperatuurist Tsükliline küpsemine madalamal temperatuuril Võib kulgeda kõrge vanuseni 45-55 saabub menopaus, ovulatsioon lakkab Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Ristsiirde tõttu meioosi I profaasis on kõik sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (kehavõõrad rakud), seepärast ei või spermid verega kokku puutuda (veres leiduvad organismi kaitsesüsteemi
Viljastumine-seemneraku ja munaraku tuuma ühinemine Viljastumise biloogiline tähtsus: 1.taastub liigile omane kromosoomistik 2.aktiveeritakse munarakk ja see hakkab jagunema(paljunema) 3.viljastumise hetkel määratakse isendi sugu 4.algab isendi areng ehk ontogenees. Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust Ontogenees-isendi individuaalne areng.Sugulisel paljunemisel-vältab viljastumisest kuni surmanid. Mittesugulisel-vanemorganismisi eraldumisest surmani. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhas Menstruatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Folliikul-munarakku ümbritsev ja toitev Kollakeha-folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud toodavad hormoone, mis valmistavad ette emaka. Sügoot-Viljastatud munarakk, kus on diploidne kromosoomistik 1Lõigustumine:Moorula->mastotsüst->gastrula
kaksteistsõrmiksool e duodeenum, 2. tühisool e jejunum, 3. niudesool e ilenum; b) kõhunäärmejuha ja ühissapijuha 13. Nimeta kõik elundid, mille kaudu õhk liigub väliskeskkonnast kopsualveoolideni Nina + neelu ülaosa --> kõri --> hingamistoru e trahhea + peabronhid --> kopsud 14. Suguelundid: a) nimeta mehe sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); b) nimeta naise sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); c) mis on ovulatsioon ja kui sageli see keskmiselt toimub? Suguelundid: a) mehe sugunääre on munand /testis/, produtseerib uusi seemnerakke e spermatosoide ja meessuguhormoone; b) naise sugunääre on munasari /ovarium/, produtseerib munarakke ja naissuguhormoone; c) ovulatsioon - küpsete munarakkude väljumine munasarjast ? 15. Nimeta südamekambrid, märgi igaühe juurde, kas seal sees on normaalselt arteriaalne või venoosne veri
Sugurakkude valmimine, karvakasv, häälemurre, õlad laienevad, keha muutub pikemaks. 7. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad naissuguhormoonid? Häälemurre, karvakasv, rindadekasv, puusad laienevad 8. Kuidas ravida viljatust? katseklaasi lapsed, hormoonravi 9. Missugused haigused on ohtlikud raseduse ajal? punetised, toksoplasmoos 10. Nim rasestumisvastaseid vahendeid. pillid, minipillid, steriliseerimine, kondoomid, spiraalid, sos-pillid, implandaadid 11. Mõisted: ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast menstruatsioon emaka limaskesta irdumine, mis toob kaasa vere erituse menstruaal tsükkel viljastamine munaraku ja seemneraku ühinemine viljatus puudub võime järglasi saada idulane viljastatud munaraku areng 3. kuuni loode sarnane täiskasvanuga, alates 3. kuust platsenta loote kest, mille kaudu arenev loode saab toitaineid ja hapniku ning annab ära CO2 ja jääkained. abort raseduse katkestamine või katkemine
Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng Rakutsükkel raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Spermatogenees seemnerakkude areng Spermatosoid seemnerakk Sügoot viljastatud munarakk Tetratogeen loote väärarengut põhjustavad faktorid Tsütokinees tsütoplasma jagunemine
3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9
annaabi.ee 
