katalüüsivad ensüümid AMÜLAASIDE ISELOOMUSTUS AMÜLAAS LEIDUMINE PRODUKTID Dekstriinid + amülaas Sülg; pankrease ja oligosahhariidid+ soolte seinte sekreet glükoos amülaas Soolte seinte sekreet Maltoos Glükoamülaas ,, Glükoos + lõppdekstriinid Dekstrinaas ,, Glükoos Toimivad (14) glükosiidsidemetele Toimib (16) Glükosiidsidemetele OLIGOSAHHARIIDIDE HÜDROLÜÜS
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade
Seemnejuha · 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ · Mis on munandimanuse vahetu jätk · 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga Seemnepõieke · 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga · Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel · Kusepõie ja pärasoole vahel · Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks Eesnääre · Kastanimuna suurune mehe sugunääre · Ümbritseb kusepõie kaela · Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse · Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks Spermatogenees · Toimub seemnekannalites androgeenide (meessuguhormoonid) mõjul
Tsüstiline fibroos Sander Randoja 11. klass R2 Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Näärmed produtseerivad tavalisest sitkemat sekreeti klooriioonide transpordi häire tõttu. Sekreet ummistab väikesi bronhe Emfüseem Südame parema poole hüpertroofia Haigustunnused · Pidev köha sitke rögaga · Füüsiline alaareng · Seedehäired · Kõhunäärme korduvad põletikud · Kopsujoonise deformatsioon · Kloriididesisaldus higis on suurenenud Tekkepõhjus, sagedus Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Kõige rohkem esineb Euroopas Kõikjal maailmas 1:2000 Eestis umbes 1:4500 kuni 1:8000 elussünni kohta Keskmine eluiga 31 aastat Ravi
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17
nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon. 1 Silmamuna seina moodustavad kestad ja kestade osad I välimine kest e FIBROOSKEST 1. sarvkest -läbipaistev, läikiv, sile, -kaitseb silmasisu KORNEA veresoonteta, palju tundenärvide -laseb valguskiiri silma
ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga. Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel. Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks. Eesnääre Kastanimuna suurune mehe sugunääre. Ümbritseb kusepõie kaela. Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse. Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks.
Muna viljastuskoht. Valgu-osa 3035 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 6070 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet minutit imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. Emakas 89 921 Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja
Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 3035 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 6070 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, minutit terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. Emakas 89 921 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett
PIIM Piim on üks inimkonna vanimaid toite ja on parim valguallikas nii lapsele kui täiskasvanule. Kuid kuna ta maitseb nii hästi ja läheb väga kergesti alla, tarbitakse teda sageli liigsel hulgal. Kind-lasti ei tohiks teda kunagi tarvitada janu kustutamiseks. Piim on toit, mitte jook! Kui maks on terve, siis muudetakse toore piima valgud kergesti meie keha valkudeks. Kuid kui maksa sekreet on toksiline ja sapp happelise reaktsiooniga, siis algavad hädad. Vasikas oma kiireks kasvuks vajab palju kaltsiumi luude jaoks ja valku energiaks, aga suhkrut vajab ta väga vähe. Kuid imik vajab vähem valku ja kaltsiumi ning rohkem suhkrut. Ja seda kõike sisaldab rinnapiim. Lehmapiima imikule kohandades tuleb sellega arvestada. Keskmine lehmapiima hulk, mida antakse kuni 6 kuu vanusele lapsele oleks umbes pool liit- rit, 6 kuust kuni 6 aastani võib anda 0,8-1 liitrit päevas
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e
Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse. Nakatumise teed (3) Kontaktülekanne 1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse
Myocytes- lihasrakud 49. Cardiomyocytes- südamelihasrakud 50. Undergo- läbi elama, kogema 51. Constitute- moodustama 52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56. Disaggregate- rakku eraldama kõige väiksemateks koostisosadeks. 57. Recapitulate- kokkuvõtlikult kordama 58. Oblique- kaudne 59. Cusp- sakk 60. Apposition- külg-külje vastu koos 61. Vascularization- veresoontega varustamine 62. Incisor- lõikehammas 63. Secretion- eritis, sekreet 64. To hold true- samuti kehtima 65. Molar- purihammas 66. Maxillary- ülalõug 67. Mandible- alalõug 68. Cascade- kaskaad 69. Retain- säilitama 70. Autologous- (Kude,rakk)võetud samalt inimeselt, kellele siirdatakse. 71. Define- määratlema 72. Adequate- adekvaatne 73. Infancy- lapsepõlv 74. Innate- kaasasündinud 75. Assimilate- millelegi sarnaseks muutuma 76. Common sense- terve mõistus 77. Inherently- loomupäraselt 78. Reduce- vähendama, kahandama 79. Faculty- võime 80
silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid jalataldadel ja peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta). Nende higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine. Nad võtavad osa ka ainevahetussaaduste ja
poolt enamlevinumad infektsioonid on nahamädanikud nagu furunklid, odraivad ja karbunklid ning ka toidumürgitused. Tema jaoks kõige sobivamad paljunemiskohad on konservid, rasvased salatid, tordid jms. Kui esineb nahalööve, seedehäired, kõhuvalu ja gaasid, siis võib kahtlustada, et inimene on nakatunud. Stafülokokkide kõige sagedasemad ohvrid on imikud, kelle organismi loomulik kaitse on nõrk ning ka puberteedieas olevad lapsed, sest siis neil muutub rasvkoe keemiline koostis ning sekreet ummistab rasunäärmete juhad. Võib tekkida akne ja ka muud nahaprobleemid. Võitluses stafülokokkidega kasutatakse kompleksset ravi: ühelt poolt hävitatakse ,,vastase jõudusid", teisalt aga toetatakse oma ,,võitlejaid", so loomulikku kaitset. Mõningaid stafülokokkide põhjustatud infektsioone ravitakse bakteriofaagidega (ainetega, mis õgivad baktereid), teistele liikidele on tarvis antibakteriaalset teraapiat.
Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet seljaajus Nimeta kude, mile rakud vooderdavad kapillaari valendikku Nimeta 3 kudet maksas ja nende kudede ül? Nahk täidab kaitsefunktsiooni sest tema kihtides sisalduvad….(nimeta ja selgita) Selgita mis on osmoos? Missuguses nahakihis on kõige rohkem veresooni? Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ül? Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust Missugust ül täidab kare endoplasmaatiline retiikulum Missugused närviraku osad paiknevad nahas? Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül? Näita joonisel kus asub incisura trochlearis. Missuguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt
merokriinseid higinäärmeid? 115. Kus leidub apokriinseid Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja välissuguelundite piirkonnas higinäärmeid? 116. Millist sekreeti eritavad Lõhnasekreeti apokriinsed higinäärmed? 117. Kus ei leidu naha siseseid Peopesadel ja taldadel rasunäärmeid? 118. Mis ülesanne on naha Rasunäärmete sekreet võiab nahka ja karvu, muutes need elastseks ja mittemärguvaks. Ka on rasunäärmetel? naharasul bakteritsiidne toime. 119. Millistel keha osadel ei leidu Peopesadel, taldadel, sugutil, huultel, rinnanibudel karvu? 120. Kust saavad karvad Karvanäsast kasvamiseks toitu? 121. Mis tõstab karvad püsti külma Karvapüstitaja lihas ja hirmu korral? 122
hingamise abilihaste kasutamine nahavärvi muutus laps on raskes üldseisundis: rahutu ja väga erutatud või apaatne ja loid. Kuidas aidata kõripõletikuga last? rahusta last palaviku alandamine inhalatsioon (oluline on niiske õhk) õhu vahetus (soojast jahedasse) piisav jook istuv või poolistuv asend Alumiste hingamisteede põletikud Sagedamini haigestuvad lapsed ülemiste hingamisteede põletikesse. Kopsutorupõletik e. bronhiit (bronchitis)I Bronhides on limaskesta turse ja sekreet. Lapseeas valdavalt ägeda kuluga (bronchitis acuta). Infektsioosne põletik on enamasti viiruslik (paragripp, gripp, adenoviirus jt.), harvem bakteriaalne (hemofiilus, mükoplasma) Kopsutorupõletiku e. bronhiidi tunnused väljendunud nohu palavik Esialgu vähene köha, hiljem väljendunud kuiv või märg köha (sõltub sekreedist) ja röga eritus <2 a. lastel esineb koos (välja)hingamisraskusega (bronhi silelihaste spasm) Kuidas aidata bronhiidiga last? rögalahtistid (v.a. < 1 a
) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud
märgumisel ja määrdumisel. Vajadusel vaheta ihu- ja voodipesu. o Selgita käte ja pindade desinfitseerimise (desinfitseerimisvahendite) tähtsust haiguse leviku piiramisel. Õpeta patsiendile, kuidas nakkuse levikut vältida ja ennetada. Selgita patsiendile hügieeni tähtsust ja selle seost nakkuse leviku tõkestamisega. Selgita patsiendile potentsiaalseid haiguse levikuteid otsene kontakt tekitajaga (sekreet kolletest) või levik sugulisel teel. Oluline on isiklike hügieenivahendite ja tarbeesemete kasutamine. Selgita sugulise läbikäimise ja limaskestade kokkupuute (suudlemine) vältimise vajalikkust inimestega, kes võivad nakatuda. Kasuta nakkuslike patsientidega ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel kaitsevahendeid (kindad, mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid). Soovita järgida ohutust suguühtel kindel partner, kaitsevahendid.
20 valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. minut it Valgu-osa 30 3 Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu 35 tundi kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja 70 moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt minut kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. it Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. Emakas 89 921 Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti.
floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid:
Saasted turse, vere kliiniline 0,9% NaCl limaskesta Tavaline on keskkonnas ja bronhiaalnäärmete uurimine. lahusega. membraani hommikune õhus (nt. tolm, hüpertroofia, •Hingamisharjutu de pinnalt röga vääveldioksiid) limane või limas- sed. sügavamale väljaköhimine. . mädane sekreet. •Drenaažasendid , tekib •Krooniline •Niikse külm Bronhide limaskest . bronhide obstruktiivne kliima. algul •Kloppimismassa ahenemine, bronhiit, mille •Halvasti hüpertrofeerub, až sitke röga
2 Haiguste avastamine SUGULISEL TEEL Nakatumise kindlakstegemiseks uuritakse kas inimese verd või kehasekreete. LEVIVATE NAKKUTE Veretest: süüfilis, HI-viirus, B- ja C-hepatiit. Naiste emakakaela ja tupe sekreet / meeste JA SOOVIMATU kusti või uriini proovid: gonorröa, klamüüdia, trihhomonoos, mükoplasmoos, herpesnakkus RASEDUSE ja seenpõletiku tekitaja. Osa haigustekitajaid on võimalik teha kindlaks VÄLTIMINE
Saasted turse, vere kliiniline 0,9% NaCl limaskesta Tavaline on keskkonnas ja bronhiaalnäärmete uurimine. lahusega. membraani hommikune õhus (nt. tolm, hüpertroofia, ·Hingamisharjutu de pinnalt röga vääveldioksiid) limane või limas- sed. sügavamale väljaköhimine. . mädane sekreet. ·Drenaazasendid , tekib ·Krooniline ·Niikse külm Bronhide limaskest . bronhide obstruktiivne kliima. algul ·Kloppimismassa ahenemine, bronhiit, mille ·Halvasti hüpertrofeerub, az sitke röga
Muna viljastuskoht. valgu-osa 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. 8 Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. kitsus 60-70 min Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. emakas 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti
Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka toidu läbisegamine, keemiline lõhustamine ja edasitoimetamine soolde. Mao osad: põhimik väike kõverik suur kõverik maolävis maolukuti maokeha Maomahl (mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetav sekreet) koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest. 77. Mao sein Katab serooskest Kolmekihiline lihaskest: piki-, ring- ja põikilihaskiht. Mao limaskest tekitab rohkesti pikisuunalisi jämedaid kurde, mis mao täitumisel kaovad. Limaskestas hulgaliselt näärmeid, milles kolme liiki rakke: ensüüme eritavad
Kõhunäärmejuha ORGANID, KOED jms Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ülesandeid. 1. Vedel sidekude - veri- hapniku ja süsihappegaasi transport. 2. Lameepiteel - kapillaaride seintes - takistab hõõrdumist, talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides. 3. Sidekude - ümbritseb kopsusagaraid - tagab vormi 4. Epiteelkude- alveoolide seinad Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Kaenlapiirkonnas, kubemes ja päraku piirkonnas. Toodavad tugevalõhnalist sekreeti (higi). Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust. Silelihaskude moodustub käävjatest 1 tuumaga rakkudest. Rakuvaheainet vähe. Kontrahheerub aeglaselt aktiini ja müosiini filamentide toimel. Nimeta kolm kudet mao seinas ja nende kudede ülesanded 1
Laugude nahk on õhuke, õrn, peaaegu ilma rasvkoeta. Naha all paikneb silmasõõrlihas, mida innerveerib VII peaajunärv - näonärv. Selle närvi paralüüsi korral ei saa laugusid sulgeda ja silmapilu jääb avatuks. Ülemisel laul asub ülalautõstur - kui tekib selle lihase halvatus, siis ülalaug langeb alla. Laugude lihaskoe all asub kõhr, mis kujutab endast sidekoelist plaati ja ta annab laule kuju. Kõhres asuvad Meibomi näärmed, mille juhad avanevad lau serval. Nende näärmete sekreet on rasune. Laugusid katab seestpoolt sidekoeline kest ehk konjuktiiv (conjuctiva), mis kulgeb laugudelt edasi silmamunale. Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas. Alumisel laul on ~ 70 ripset kahes reas
– Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas – Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva – Erinevad põhjused: • väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga • kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) • kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgne stenoos • kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) Sensorineuraalne kuulmislangus ehk Neurosensoorne KL: tekib, kui kahjustatud on sisekõrv ja takistatud on heli edastamine ajju. Eelkõige põhjustab see kõrgsageduslike helide kuuldavuse langust
Sülg on kompleksne biovedelik, mis mõjutab suu tervist läbi oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste. Organismi tervise süsteemsed muutused viivad sülje süsteemsele muutusele. Sülg on plasma suhtes hüpotooniline, Na- ja Cl-ioonide kontsentratsioon on väiksem kui plasmas. Gl.submandibularis 70%, segasülg (rohkem seroosne) Gl. parotidea 25-27%, seroosne Gl.sublingualis 3-5 %, segasülg (rohkem mukoosne) MÕISTED Sülg on süljenäärmete limane, kergelt aluseline sekreet. Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga. Periodontiit on hammast alveooli kinnitavate sidemete süsteemi pöördumatu põletik, mis ravi puudumisel põhjustab hammaste väljalangemist. BIOFUNKTSIOONID
- piima väljutamine ehk ejektsioon ehk sõõrutus - talitlust reguleeritakse hormoonide ja närvisüsteemi abil - lüpsiperioodi nimetatakse laktatsiooniks Koostisainete süntees - piima moodustamine on katkematu protsess - intensiivseim on see vahetult peale imetamist või lüpsi - Laktatsiooni püsimise eelduseks on piimanäärme järjepidev tühjendamine, mis on seotud häireteta piimaväljutusrefleksiga -Piim on imetajate klassi kuuluvate emasloomade piimanäärmete sekreet või eritis või toode järglaste toitmiseks Poegimine poegimisvahemik 12 kuud 1 2 4 5 6 7 8 9 10 11 12 uuslüps - tiinestumine kinni - - - - Tiineltlüps - - - - - jätmine - - 9 kuud lüpsiperiood ehk laktatsioon 10 kuud - - - - kinni - - lehm tiinestub kõige paremini 40-60 päeva jooksul Piimatootmise hügieen
Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav
Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60–70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis. Emakas 8–9 9–21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti.
närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis-
subakuutne ehk alaäge ja üle 8 nädalat kestvat köha nimetatakse krooniliseks köhaks. Köha faasid: 1.faas ehk ärritusköha. Külmetushaiguse algul tekib tihti ärritusköha, mis on piinav ja limavaene. Köha on tugev eriti öösiti. Limaskestad on põletikulised ning köhimisel valusad. 2.faas on kinnine/lahtine köha. Limaskest hakkab tootma sitket lima. Köhimine võib olla valuline. 3.faas on märg köha. Köhides eraldub sekreet ehk röga, mis võib olla limane, mädane, või verine. Märga köha nimetatakse ka produktiivseks köhaks. 7 5.2.5. Hingamissageduse mõõtmise metoodika ja hindamine Terje Arula Hingamissagedus on hingamisliigutuste arv ühes minutis. Hingamissagedusel loetakse kas ainult väljahingamised või ainult sissehingamised. Mida noorem on laps, seda kiirem, ebaregulaarsem ja pinnalisem hingamine on
võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena, Erituskoed- eritatav aine sekreet(elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised võivad jääda taime või ka selles mõnikord väljuda(läbi epidermaalsete näärmete). Näärme karvad näärme epiteel. Tähtsaim näärmeepiteel on nektaarium. Hüdatoodid eritavad lehe välispinnale vett. Varre histogenees- 4 osa, Protoderm(välimine)=>epiderm, seespool proparenhüüm=>kõik esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi.
Sisaldavad kuni 30% limaaineid. Limad vähendavad reflektoorselt pôletikunähte ja stimuleerivad vedela röga sekretsiooni, mis kaitseb limaskesta ärrituse eest. • Terapeutiline kasutamine. Kasutatakse peamiselt mikstuurides ägeda farüngiidi, bronhiidi ja trahheiidi korral köhaärrituse vaigistamiseks. 2. Sekretolüütilise ja sekretomotoorse toimega ekspektoransid: • Ammoniumkloriid. Natriumvesinikkarbonaat. Veeldavad sekreeti. Veelduv sekreet muutub sellega kergemini väljaköhitavaks. • Erituvad läbi bronhide limaskesta ja stimuleerivad näärmete sekretsiooni. • Suurenenud CO2 sisaldus veres süvendab reflektoorselt hingamist. 3. Ärritava toimega ekspektoransid: • Kaaliumjodiid (Kalii iodidum). Aniisiôli (Oleum Anisi). Terpiinhüdraat (Terpinum hydratum), mürtool, guaifenesin, termopsiseürt.
[2, 4, 6, 7] Vastsel, nn liivasonglasel (ammocoetuse), pole suulehtrit ja ta toitub mikroobe filtreerides; 4-5,5 a. veedab ta mudas, moone 13-20 cm pikkuselt. Pärast moonet laskub sügistalvel merre. Eestis haruldane, enamik isendeid tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest. Toituvad merisutid suuremate elusate kalade (tursk, lõhi jt.) verest, tungides neile aktiivselt kallale. Ohvri kehakatted purustatakse sarvhammastega, vere imemist soodustab hüübimisvastase toimega põsenäärmete sekreet. [2, 3, 5] 5 Andmed kudemisbioloogia, kudemiskoha valiku ja substraadi kohta on väga vanad. Merisutid koevad kruusapõhjale kividest kokkukantavasse pesalohku. Teada on ka, et isased isendid on väiksemad. [2, 3] Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilm on ka angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime teineteisest tavaliselt veidi lahus, kuid kudemiseajal puutuvad kokku. Tagumine seljauim ulatub sabauimeni. Sabauim on keha
c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke. e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke. 18) a) Lääne-Euroopa raskeveohobused on: Belgia veohobune, Inglise veohobused, Prantsuse veohobused 19) a) Hobune on emakaseemendusega loom, spermidele halvim keskkond on eesnäärme sekreet (?), kus valitseb happeline keskkond. b) Mära indleb 7-10.päeval peale varssumist. c) ind kestab märadel keskmiselt 5-7 päeva Hobune 3 c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust: · Idamaine rühm: (equus caballus orientalis): elava temperamendiga kuivad hobused. ( väike- aasia, araabia ps. · Läänemaine rühm (equus caballus occidentalis): esimestele vastandina
üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. Erutuse spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulsi teke ja levik, lihaskoel kontraktsioon ja näärmekoel sekreet. Pidurdus on erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse vähenemine või lakkamine ärritajate toimel. Eristatakse kahte vormi: otsene pidurdus seotud pidurdavate neuronite ja sünapsitega (pre ja postsünaptiline pidurdus) ja ülepiiriline pidurdus ei ole seotud sünapsitega, tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse puhul, kestev depol, püsiv erutuskolle e parabioos. Elektrostimulatsioon leiab füsioloogias kasutamist närvi- ja lihaskoe funktsionaalse seisundi hindamisel
Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. Olemuselt seroosnääre s.t. näärme sekreet on vedel, sisaldab rohkelt vett, elektrolüüte. b. (Ala)lõuaalune nääre (glandula submandibularis) kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Seganääre-sisaldab nii seroosseid- kui mukoosseid näärmeid, mistõttu sekreet on limarikas ja viskoossem. c. Keelealune nääre (glandula sublingualis) kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid
Hargnemata näärmed Näärmelõpposade kihistumise alusel Ühekihilise lõpposaga näärmed Mitmekihilise lõpposaga näärmed Näärmejuhade hargnemise alusel Hargnemata juhadega lihtnäärmed Hargnevate juhadega liitnäärmed Näärmenõre keemilise iseloomu alusel Seroossed – vedel valgurikas sekreet Mukoossed – viskoossne limasrikas sekreet Seganäärmed – seroosseid ja mukoosseid lõpposasid sisaldavad näärmed Näärmenõre sekretsiooni viisi alusel Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks
momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus,
lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4. Kõhrkude- kõrvalestad 5. Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed) ja skeletilihased. 6
● nõristavad sülge pidevalt - suuõõnt puhastav, neutraliseeriv, mikroobidevastane ● suurus nööpnõelapeast herneterani (kombeldavad läbi limaskesta) 2. SUURED SÜLJENÄÄRMED ● paiknevad seinaväliselt, 3 paari 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE GLANDULA PAROTIS suurim, u 30g - mõlemal pool nägu, välimisest kuulmekäigust ees ja allpool - juha avanebsuuesikus ülemise teise molaari kohal - seroosnääre:sekreet on vedel (vesi, elektrolüüdid) 2) (ALA)LÕUAALULNE SÜLJENÄÄRE GLANDULA SUBMANDIBULARIS u 15g - mõlemal pool nägu alalõualuunurga all, allpool suupõhjalihaseid - juha avaneb suupõhjas (päris-suuõõnes) keelealusel lihakesel - seganääre: nii seroossed kui ka mukoossed näärmed (sekreet limarikas, viskoossem) 3) KEELEALUNE SÜLJENÄÄRE GLANDULA SUBLINGUALIS u 5g
g; juha avaneb suuesikusse, põse sisepinnale. 2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel). 3)Keelealune nääre (glandula sublingualis), asub keele all keelealuses kurrus, ca 5g, mitu juha, mis avanevad keele alla (kurru ja lihakese pinnale). Sülg (saliva) Sülg on süljenäärmete nõre (sekreet), olemuselt valkude vesilahus. Eristatakse: a) seroosne sülg – vähem valke, vedel, läbipaistev; ja b) mukoosne sülg – palju valke, lima. Sülje ülesanded: -suuõõne puhastamine (“pesulahus”) -kuiva toidu niisutamine (limaskesta kaitse!) -peenestatud toidu kokkukleepimine neelamiseks -süsivesikute lõhustamine -mikroorganismide hävitamine Neel (pharynx) Neel on ca 12 cm pikk, naaberelunditega koheva adventitsiaalkesta abil seotud õõneselund lülisamba
möödudes. Spiroheedid on tunginud kudedesse, põhjustades autoimmuunseid reaktsioone 52.Süüfilise staadiumid · Süüfilis on staadiumitena kulgev haigus. Esineb 3 staadiumit. · ja 2. staadiumi nimetatakse varajaseks süüfiliseks. · staadiumi hiliseks süüfiliseks, nendevahelist perioodi aga latentseks süüfiliseks. 53.Diagnostika · Uuritavaks materjal sõltub haiguse staadiumist. · Esmase staadiumi korral on materjaliks ulcus durum'i sekreet ja sekundaarse süüfilise korral ka nahapaapulite skarifikatsioonil saadud materjal. · I, II ja III staadiumis in uuritavaks materjaliks alati vereseerum - seroloogia. · Süüfilise peamine diagnoosimeetod on mitmed seroloogilised testid. 54.Ravi ja profülaktika · Ravi. Pikaajaline protsess. Penitsilliin ja selle derivaadid - prokaiin-penitsilliin (prolongeeritud preparaat). · Profülaktika
loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Sahhariidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline - põhiline energiaallikas 2. Plastiline ehk ehituslik. Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. 3. Reserv(varu)materjal. Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Glükogeen on maksas ja lihastes. 4. Kaitsefunktsioon nt sekreet kaitseb õõnesorganeid (söögitoru, soolestik, bronhid) mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate sissetungi eest. 5. Reguleeriv funktsioon. 6. Spetsiifiline funktsioon. 7. Toitefunktsioon - laktoos Monosahhariidid. D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (niipalju võiks teada, et nad on olemas ja kumb on organismis olulisem) Sahhariidide seedimine ja metabolism Suus algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva -amülaasi toimel. Et
annaabi.ee 
