TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Magades targaks? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö "Magades targaks?" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................
Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees?
Uurimustöö lahendamine Probleem: Kas on võimalik ärgata enne äratuskella? Tausta info kogumine: Loeksin raamatuid, küsiksin teadlastelt ja kui midagi jääb veel puudu siis otsiksin ka internetist. Hüpotees: Õigel ajal magama minnes ning kaheksa tundi magades ärkan täpselt üks minut enne äratuskella. Katse: Lähen magama normaalsel ajal ja panen äratuskella iga kolme päeva tagant minuti varasemaks ja kohe peale seda, kui äratuskell on tirisenud kallan endale jahedat vett näkku, et üles ärgata. Selle katse jaoks läheb vaja äratuskella ja ämbrit, mida tuleb täita iga päev jaheda või soovi korral jää külma veega.
..............................................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja.
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm.
Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja
neerude tööle ja uuendusprotsessidele. Mida kauem merevaigust ornamente, amulette või teisi väikeseid esemeid kanda, seda tugevam on efekt. Sellest tulenevalt loodi ja patenteeriti Leedus pärast kindlaid uuringuid merevaiguga täidetud madrats. Puhates sellisel madratsil, tunneb inimene termiliselt töötlemata merevaigu tugevat positiivset efekti mõne tunni möödudes: tekib sügav lõõgastumistunne, samuti on uni sellel magades kosutavam. Protsessid, mis magades toimuvad, aitavad täiendada jõuvarusid ja vabaneda kurnatusest. Ärgates tunneb inimene end täis energiat ja elujõudu, tema töövõimekus kasvab. Paneelmajades tekib eriti kuiva ilmaga kahjulik elektrostaatiline väli. Samal põhjusel on ka sünteetilised materjalid ja rõivad kahjulikud. Omades kõrget kaitsevõimet neutraliseerib merevaik inimese ja keskkonna vahel viimase kahjuliku mõju. Lisaks neutraliseerib merevaik negatiivse biovälja, puhastades ja uuendades energia tsentreid.
Hingamine Hingamine hoiab sind elus. Sa hingad ööpäevas 20 000 korda-seda on üsna palju. Kõik inimesed vajavad eluks gaasi, mida nimetatakse hapnikuks. Seda gaasi sind ümbritsevas õhus. Sisse ja välja Kui sa hingad sisse, tõmbad sa oma kopsud õhku täis. Õhus olev hapnik läheb verre, reisib su kehas ringi ja annab sulle energiat. Kui sa hingad välja, surud sa õhu kopsudest välja. Õhus olnud hapnik on ära kasutatud. Selle asemele on tulnud gaas, mida su keha ei vaja-süsihappegaas. Kopsud Sul on kaks kopsu, mida kaitsevad luud, mida nimetatakse roieteks. Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi. Kas tead? Magades hingad sa palju aeglasemalt kui üleval olles. Vagusi olles ei vaja su keha palju hapnikku. Kui sa jooksed, siis vajab keha palju rohkem hapnikku ja su hingamine kiireneb. ...
...................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad. Peamisteks allikateks olid raamatud "Unenägude entsüklopeedia" ja "Unenägude leksikon" ning mitmed internetileheküljed. Töö on jaotatud kolme peatükki
ainevahetus. Ennast näljutada aeroobikaringe. pole mõtet, sest ükskord annate te ikka oma isule järele ja sellisel juhul sööte peale nälgimist kohe palju. Kuna organism ei tea, millal ta uuesti süüa saab, talletab ta võimalikult suure osa varu rasvadeks. Sealt see ülekaalulisus tulebki. Tähtis on aeg ajalt midagi hamba alla pista, et ainevahetust regulaarsena hoida. Õhtuti tuleks süüa vähem ja hoiduda puuviljadest, sest puuviljasuhkur püsib kauem organismis ja magades te energiat eriti ei kuluta.Trennis tuleks keskmiselt käia iga 2 3 päeva tagant. Aeroobika on enese liigutamiseks väga hea tegevus. Kui see ei sobi, siis aitab ka näiteks tunnikesest jalututuskäigust päevas.
magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega. Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus, tekib 8 korda tunnis, inimene on hommikul väga kurnatud. Unesrände e somnambulism inimene on võimaline magades nägema, kõndima ja rääkima, pärast ei mäleta ta ise sellest midagi.
kui ükskord jõusaalist õhtul koju saame, see paneb kõhklema, siin peitub põhjus, miks kalorite põletamisel iga on nii pikk: kes taluks üleliigseid kilosid ja rasvu, inimeste kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud piinu trennis , rasvapõletuse aeglust ja palju vett ning higi, mis raske trenn saab vääritult, kui ennast igaveseks võiks vabastada kodus magades? Kes viitsiks käia trennis, näha vaeva ning toituda täiesti õigesti, kui kartus millegi ees enne trenni, sel umbses treeningsaalis, kust ükski inimene ei tule tagasi välja puhanuna ei viitsiks rabada trenni, mis pigem meile suuri raskusi valmistab, kui läheks õige koju, jälle vedelema? Nii trenn väsitab meid ära kõiki ja trenni loomulikust jumest saab lõpuks ometi kasu
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-seitsme meetri pikkuseid hüppeid, siis lendoravale ei ole kolmkümmend meetritki viimaseks piiriks. Niisuguseid õhulende saab ta teha lennunaha ehk lennuse abil. See on nahakurd ees- ja tagajalgade vahel. Tarvitseb hüppajal jalad laiali ajada, kui lennus tõmbub pingule ja muudab keha lapikuks, mis otsekui oksa küljest lahti pääsenud suur leht teise puu poole liugleb
Probleemine ja tähtsate küsimuste lahendamine unes on selgitatav sellega, et, kuigi ka muul ajal on aju töö sama aktiivne, ei pea aju magamise ajal keskenduma meeltele nägemine, kuulmine jne. Ülejäänud töö jääb enda teha. 9 Kokkuvõte Unel on nii loomade kui ka inimeste elus tähtis roll. Ligikaudu kolmandiku oma elust veedab inimene magades. Magamine on eluliselt vajalik ning sellega kaasnevad tarvilikud protsessid organismis. Inimeste unevajadsu varieerub erinevates vanuseklassides, lapsed vajavad und rohkem kui vanemad inimesed. Uni jagatakse oma olemuse põhjal laialt kahte staadiumisse. Unenägude nägemine on omane vaid teatud astmetele, kõige elavamad on need REM-une ajal. REM-une ajal toimub ja päeva jooksul saadud info niiöelda ülesalvestamine. Stress ja mured võivad tekitada unehäireid, mis pole tervisele hea.
VIKTORIIN Koostas: Raine Oktoober.2016 Reeglid: Proovi igale küsimusele vastata. Kui sa ei tea vastust ,siis ÄRA VAATA TEISTE PEALT! Vastused küsimustele on viktoriini LÕPUS! EI ÜTLE VASTUST KÕVA HÄÄLEGA VÄLJA ! 1.Lahenda piltmõistatus :Mis on pildil? 2. Mis miunasjutust on see jutuajamine võetud ? “Ma lähen vanaema juurde ,” vastas tüdruk,kes ei osanud hunti karta. “Viin talle kooki ja veini ,” “Aga kus su vanaema elab ?” “Selle veski taga,mis seal eespool paistab .” 3. Kumb joon on pikem ? A B.Mõlemad on sama pikad C. 4. Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5. Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub Külaküla küla? 6. Meie ütl...
• Väikelastel võib esineda lööve kogu nahal • Nahal on näha pisikesi paarikaupa paikevaid sõlmekesi, pruunikaid koorikuid ja kratsimisjälgi, sügeliskäigud (käike aitab leida naha määrimine jooditinktuuriga) • Infektsiooni lisandumisel on nahal mädavillid ja pruunikasrohekad koorikud Põhjused • Levib nahakontaktil, igas vanuses inimestel • Noored täiskasvanud kõige sagedamini seksuaalvahekorra käigus või lihtsalt ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, voodipesuga • Seda kõike soodustab soe keskkond ja kehalõhnad • Kokkupuude haige inimese poolt saastatud esemetega Ennetamine • Raske ennetada kui keegi lähedastest on nakatunud • Isiklik kaitse • Isiklike tarbeesemete kasutamine • Kontakti vältimine nakatuga Ravi • Diagnoosib ja ravib perearst • Käsimüügiravimid apteegis (salvid) • Ravimit manustatakse kogu kehale (v.a pea) üks kord
Toitumine 1. Toitumise vajadus 2. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. 3. Täisväärtuslik toit- toitained, mis sisaldavad süsivesikuid, rasvu valke, vitamiine, mineraalaineid, mis on oraganismile väga vajalikud. 4. Tühjad kalorid- kalorid, mis ei anna kehale midagi vajalikku (nt. alkohol) Energia vajadus- vajadus, mille rahuldamiseks peab inimene toituma täisväärtuslikult. Põhiainevahetus- on südame, kopsude ja teiste organite tööks vajalik energia hulk. See toimub magades. Lisaainevahetus- erinevalt põhiainevahetusest toimub energia kulutamine tehes trenni või füüsilist tööd. Pruun rasvkude- energiakulutaja, mis põletab efektiivselt rasvu ja mis esineb peamiselt vastsündinutel ja talvituvatel loomadel. Toiduring- sellelt näeme, kui suure osa päevasest toidukogusest peaksid moodustama erinevad toidugrupid. Toid...
pambuspuu. Ettevõtluses on muidugi vaja ka suurt omaaktiivsust ja organiseerimist. Samas ei valitse sinu elus midagi väga kindlat, sest kui oled andnud välja otsuse siis sellest sõltub tihti kogu äri tulevik. Olles kiire taibu, innovaatiliste ideede ja organiseerimis valmis inimene võib sul äri endneda ja sa saad panna kasvama niiöelda igavese rikkuse puu. Olles piisavalt edukas saad sa jääda juba ruttu pensionile, sest sinu raha teenib raha ja sa saad muretult magades tunda kuidas raha lihtsalt tiksub su pangakontole. See muidugi on vaid edukate firmade rida. Tavafirma juhid peavad siiski tegema raskeid otsuseid ja palju tööd, kuid ka nende elu on vabam. Nad saavad minna ja tulla millal iganes, sest nad on oma enda aja peremehed. Seda erinevalt palgatöölisest, kes töötab vastavalt talle ette antud tööajale. Selleks ,et kusagile töölt lahkuda peab ta ülemusi teavitama. Palgatöölise elu on jällegi lihtsam ja igavam, see kuidas
Imemine on beebi eneserahustuse puhul oluline oskus. Tujutsemine on normaalne ning aitab beebil päeva õhtusse saada.Teise elukuu lõpus meeldib beebidele, kui neid hoitakse püsti ja näoga endast eemal. Beebi imetleb vaadet. Lamamistoolist on lapsel turvaline põnevat ümbrust uurida. Kuus seisundit: 1. Vaikne uni – beebi silmad on kindlalt kinni ning liiguvad vähe või üldse mitte. Nüüd saad ka ise puhata. 2. Aktiivne uni – beebi silmad on kinni, kuid võivad liikuda. Beebi võib magades naeratada, tõmmelda, kulmu kortsutada ja sirutada. 3. Unisus – silmad on osaliselt lahti, keha liikumatu ja ilme uimane. 4. Nutmine – see staadium ei vaja selgitusi 5. Ergas olek – aktiivsuse periood, võib hõlmata häälitsemist (vokaalides), röhatamist ja kõvema häälega lärmamist. Sageli eelneb magamisele. 6. Vaikne olek – imeline aeg päeval, mil beebi on rahulolev, silmad on lahti ja säravad. Beebi uurib ümbruskonda. Allikad http://perekool.tumblr
mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneurootilisi ja hormoonvõnkeid. Magades keha ja vaim justkui valmistuks ette taas järgnevaks päevaks. Uni on seejuures tähtis kõigile nii lastele kui ka täiskasvanutele. Inimene ei suuda rakendada oma häid omadusi täisväärtuslikult, kui ta ei ole piisavalt puhanud. Hästi puhanud inimese tööjõudlus on suurem ja suhtlemine teistega lihtsam. Korraliku öise puhkuse muudab oluliseks see, et magades taastuvad närvirakud, lihaste ja meeleelundkonna töövõime, talletub informatsioon ent kõik ebavajalik kustutatakse ja ühtlasi toodetakse kasvuhormooni. Arvamine, et olles nädala sees vähe magada saanud, magatakse nädalavahetusega see aeg tasa, on vale. Unepuudusest taastuda on üsna raske ja paar päeva kauemat magamist ei korva neid öösid, mil unest on jäänud väheks. Uni koosneb väga erinevatest etappidest, mis öö jooksul korduvad. Uneaja saab
Unau ehklaisik on äärmiselt omapärane loom.Ta elutsed troopilistes vihmametsades,toitub lehtedest ning osa oma elust veedab puuladvas pea alaspidi rippudes. Eluviis:Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas.Ta on tegelikult suuteline jalgadele püsti tõusma, ent kuna tal peaaegu puuduvad arenenud lihased, roomab ta vaid pikkamööda, end küüniste abil edasi tõmmates. Laisikud on ööloomad. Päeval nad magavad, öösiti söövad. Magades paneb unau pea rinnale, seetõttu näeb magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma hästiarenenud haistmis- ja kompimismeelele. Nägemise ja kuulmisega on asjalood halvemad, kuigi arvatakse, et nad kuulevad kõrgeid toone . Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele. Nende magu on kohastunud tahke toidu seedimiseks
JÕEHOBU Anna-Karin Freiberg Jõhvi Gümnaasium 8a klass See suur imetaja on amfibiont st et ta võib elada nii kuival maal kui ka vees. Ta suurepärane ujuja, kuid üle kõige meeldib talle veeta päev jõevees magades või puhates ning oma kuulsate haigutustega meelt lahutada. Nahaalune paks rasvakiht on nagu päästevest, mis aitab jõehobul pingutusteta veepinnal püsida. Jõehobule meeldib end veepinda katvate taimede all peita, nii et näha on ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Niiviisi saab ta näha, kuulda ja haista kõike, mis toimub kaldal, ilma et teda ennast märgataks, ning olla ühtlasi kaitstud ka päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade
ratastooli või mõne muu taolise abivahendiga. See loob inimese jaoks olukorra kus ta saab ennast tunda täisväärtuslikuna ning suudab ISE oma asjadega hakkama saada. Liikumispuue on eakate jaoks ainult väike mure võrreldes mõne muu murega, mis nende elu raskendavad ning ebamugavaks muudavad. Vananedes ei muutu nõrgemaks mitte ainult liigesed vaid ka organid ning meeleelundid nüristuvad. Sageli vaevlevad vanurid põiepidamatus, millest tingituna urineerivad nad eneseteadmata näiteks magades. Inimlikult võttes on see neile tohutult ebameeldiv ning enesehinnangut langetav. Nende jaoks pole just kerge keset ööd hakata aset uuesti korda seadma. Selle probleemi lahenduseks on täiskasvanute mähkmed, mis on täpselt sama otsetarbega nagu beebidel, kuid eakate puhul pole tegemist oskamatusega ise hädasid teha õigel ajal vaid haigusega, mida kahjuks ise kontrollida ei saa. Siin puhul parandavad need abivahendid tunduvalt inimese enesetunnet ning lihtsustavad nende elu.
Raamat paberkandjal või ekraanil Teose lugemiseks ei pea seda enam ostma paberkandjal, raamatuna, vaid võib selle alla laadida oma e-lugerisse, telefoni või erinevatesse arvutitesse, näiteks: sülearvutisse, lauaarvutisse või siis tahvelarvutisse. Tundub, et tehnoloogial on raamatu ees palju eeliseid, kuid kas see võib raamatu ka lõplikult meie kultuuripildist ,,välja süüa"? Kui loen raamatut paberkandjal, siis naudin paberi lõhna, eriti uuemate raamatute puhul. Ka paberisahin on meeletult hea. Lisaks ei kaota ma kunagi taju kui kaugel ma looga olen, seega ei tule lõpp iialgi ootamatult. Mulle meeldib ennast peategelase rolli panna ja heade raamatute puhul ei kao kunagi huvi, mis juhtub järgmisel leheküljel. Raamatul on eelis ka laadimise osas, see tähendab, et raamatut ei tulegi laadida ning võid seda lugeda järjest tunde ja tunde. Mind on kasvatatud nii, et raamatuid tuleb hoida, kuid olen ...
Autor: William Shakespeare Kuninga ihukaitseväelased kõnnivad tunnimeestena Helsingori lossimüüril. Järsku märkavad nad kadunud kuninga(Hamleti isa) vaimu ning ehmuvad. Francisco ja Bernardo mainivad sellest hiljem ka Horatiole, kes oli haritud ning sellepärast arvati, et ta saab vaimudega kõnelda. Üks õhtu läheb Hamlet ka nendega kaasa ning tal õnnestub oma isa vaimuga rääkida, siis selgub , et Hamleti onu tappis kuninga(kallas talle magades koirohtu kõrva), siis abiellus Hamleti emaga ning seejärel sai Taanimaa kuningaks. Hamlet oli tulivihane kui sellest teada sai, näitlejad saabusid kuningriiki külla ning Hamlet käskis neil oma isa tapmine järgi mängida, et oma onu nägu näha. Hamletile meeldis Poloniuse (kantsleri) tütar Ophelia ning edaspidi ta hakkas kõigi ees näitlema , et ta on hulluks läinud. Kuningas vaatab etendust ning muutub näost kaameks ja tormab saalist välja.
...................................lk 16-17 9 Unerohud ja uinutid................................................................................lk 17-18 Kokkuvõte..........................................................................................................lk 19 Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 20 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. (wikipedia 2009/1). Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm. 1. Uni
alati endale kassi tahtnud ja nüüd ta sai endale väikse kiisukese. Mõne päeva pärast helistati isale. Isa sai endale töökoha. Nad võitsid lotoga tuhandeid ja isa selg paranes, sest nende uus kass magas iga päev isa selja peal. Kadi ja ta isa said aru , miks neil oli vedama hakanud. Seda tegi nende Miisu, kes tegi kõik mis tema võimuses ja kõik tänulikkusest, et ta ei peaks tänaval piinlema ja nälgima. Mõni kuu hiljem läks Kadi perel väga hästi ja Miisu elas mugavat elu, magades diivanil sooja kamina ees oma paksu kõhuga, mis oli paksult sööki täis.
· Nööriga hüppamine, pikad jalutuskäigud... · Suusatamine ja uisutamine · Treppidel kõndimine jm. T öö link e Südam · Treenides peaks saama keha vajaliku puhkuse, vastasel juhul jäävad lihased väsinud ja "vigastatud" staatusesse ja ei võta täielikult vastu edasise treeningu. Puhates, näiteks magades, lihased taastuvad nagu ka kogu meie keha üldse. Ületreenimine · Ületreenimine ilma puhkamiseta võib põhjustada mitmeid mitte tahetud protsesse. · Võib põhjustada rabandusi, tsirkulatsiooniprobleeme ja/või lihaskoe aeglast arenemist. Samuti langeb tavaliselt lihaste töö jõudlus. Pidev selline treening võib viia kahjustatud lihasteni, mis kutsutakse haigusena Rhabdomuolüsiseks. See esineb tavaliselt uutel armeesse värbatuil.
Psühholoogia kokkuvõte Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 1. Teadvus 2. Uni 3. Aeglane uni 4. Kiire uni 5. Unehäired 6. Unenäod 7. Uimastid 8. Uimastite liigid Uni ja uimastid tunduvad esialgu täiesti erinevad asjad aga neil on ühised omadused Aluseks on teadvus, teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. Teadvuse seisundid: uni, hüpnoos, uimastid ja meditatsioon Magades ja uimastite mõju all olles on inimese teadvus erinev ärkvelolekuteadvusest Miks me magame? Ühe teooria järgi kaitseb uni olendeid sel ajal, kui ärkvelolemine oleks liiga ohtlik Teise teooria järgi vajatakse und sisemiste jõudude taastamiseks Noored vajavad pikemat und, sest uneaega kasutab organism kasvuhormoonide sünteesiks · Uni algab aeglase unega · Aeglases unes esineb 4 staadiumi · Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, see kestab 2
nooremad asotsiaalid, kes ritavad ellu jda. Selletttu suureneb ka kuritegevus, narkomaania ja haiguste levik ning veel palju probleeme. Kuigi kodututele on pakutud palju vimalusi ja kohti, kus olla niteks klma talve ajal, ei kasuta enamik seda ra. Paljud ei saagi seda kasutada, kui oled narko- vi alkoholijoobes siis ei lasta sotsiaalmajadesse sisse ja kodutu/narkomaan/alkohoolik peab endale otsima uue koha, kus bida, kas siis vrastesse majadesse sisse murdes vi psa all magades vi muu seesugune koht. Narkomaaniaga kaasnevad ka surmad ja mrgitused. Hullem osa sellest probleemist on see, et narkomaania on hakanud kiirelt levima ka noorte hulga vanuses 15- 23. Kaubanduse ja tarvitamise peamised phjused on sprade mju, kes on juba eelnevalt kaasatud, soov rikastuda, teiste sissetulekute puudumine ja vimalus saada narkootikume tasuta. Philised narkomaanid on vene rahvusest noored poisikesed vi mehed. Vhem on naisi. Minuarust peaks politsei rohkem kontrollima
Mina ja füüsika üldprintsiibid Füüsika on kõige alus. Ilma füüsikata ei oleks siin maailmas midagi. Tegelikult on ju kõik maailmas eksisteeriv kuidagi füüsikaga seotud. Füüsika on juba see, et mina siin maailmas olen. Ma sündisin siia, elan ja kunagi suren. Mitte keegi ei saa hetkegi elada ilma füüsikata, sest me teeme midagi füüsikaga seotut ka siis, kui lihtsalt silma pilgutame või magame. Ma arvan, et kõige rohkem oleme me seotud füüsikalise nähtuse gravitatsiooniga, mis kuulub ka energia miinimumi printsiibi alla. Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Maakeral, kus me elame on gravitatsioonijõud ning see tõmbab meid jõuga, mis oleneb igaühe massist. Maa gravitatsioon on ka põhjus, miks Austraalias olevad inimesed saavad nii-öelda pea alaspidi käia, kuid nad seda ise ei tunne. Iga inimene on kindlasti vähemalt korra oma elu jooksul mõelnud, et kuida...
Selline une staadium ilmneb umbes 100 minuti järel peale uinumist. Iseloomulikud on kiired silmaliigutused, südametegevus ja hingamine kiirenevad. Vahel arvatakse, et kiired silmaliigutused tähendavad unenäo vaatamist, kuid need kaks asja pole omavahel seotud. Sellisest sügavast unest ärganu ütleb 75 95% juhtudest, et nägi und. Teistest faasidest ärganu saab seda öelda vaid mõnel üksikjuhul. Meelde jäävad vaid need unenäod, mida nähti viimasena. On oluline, et jõuaksime magades une viimasesse staadiumisse, et saaksime end täielikult välja puhata. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda
viimata, seekord oli põhjuseks liiga konservatiivne valitsus, kes kartis rikkuda oma suhteid Ameerikaga külma sõja ajal. Chaplini tervis hakkas vähehaaval halvenema 1960ndate lõpus, peale oma viimase filmi ,,A Countess from Hong Kong" valmimist. Halvenemine kiirenes pärast auhinna saamist 1972 aastal. 1977 aastaks olid tal raskused suhtlemisega ja hakkas kasutama ratastooli. Ta suri jõululaupäeval 1977 aastal magades Sveitsis. Ta maeti Sveitsis Corsier- Sur-Vevey surnuaeda. Esimesel märtsil 1978 aastal, grupp mehaanikuid varastasid ta laiba ära lootuses sellega perekonnalt raha välja pressida. Plaan ebaõnnestus, röövlid võeti kinni ning laip leiti 11 nädalat hiljem Genfi järve äärest. Ta maeti uuesti aga seekord kahemeetrise betoonikihi alla, et ennetada järgmisi katseid teda varastada.
! , ! 3.2 , « » [21] Siis ükskord öösel . . ma läksin välja. 18 . Ja meri laulis ning laulsid puud. . Ma läksin, läksin sihitult. - Mind meelitas ning köitis, kutsus . nii taevas tähine kui puud, need puud, mis sumisesid aias, . ka luhal, mere rannikul, , kui läksin, läksin aina, . üha, lausa sihitult... Ja udu voogas magades, . sest magas laste mängupark. , Ka karussellid tukkusid, kuid mina läksin, läksin aina... . mööda pargist, karussellist, . mööda luhta, merekallast. Ma nägin oma nägemust, - Kui läksin, läksin sihitult. , , , , . 19 . - . , , , . . : 3. - , . 4. , . . , , , . , . , , . ,
Lhisuguluses olevad liigid: Silmikdelfiini aetakse tihti segamini pringliga, kes on viksem, lhema nina ning mitte nii sihvaka kehaehitusega. Esinemine: Silmikdelfiin elab Atlandi ookeanis ja Vahemeres Kaitse: Silmikdelfiin pole hvimisohus, seega pole ta kaitse all Huvitavat: * Delfiinid vivad snnitada mitmesaja meetri sgavusel ja vee all vivad nad olla kuni 15 minutit * Haid ja mkvaalad svad delfiine * Delfiinide hlitsusi pole inimesed vimelised kuulma * Magades lamavad delfiinid veepinna lheduses ning tusevad aeg-ajalt hku koguma Kasutatud kirjandus: 1) Loomariigis 2) http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/delfiinid.htm 3) Illustreeritud lasteentsklopeedia 4) http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/silmikdelfiin_kadri.htm
Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat mõtlemist, et saada selgust elus toimuvast. Filosofeerides tekivad inimestel teatud arusaamad ja tõekspidamised, millest kinni hoitakse. Neid on kõigil vaja. Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad nii häälega kui endamisi erinevate küsimuste peale, millele nad tegelikult vastust ei tea. Näiteks võib tuua küsimused: ,,Kas tulnukad on olemas? Miks vihma sajab?" Nendele küsimustele võib ju olla vastus, aga kes ütleb, et ainult üks vastus on see ainuõige. Koolis mõtlevad õpilased pingsalt antud ülesannete peale. Nad sisuliselt filosofeerivad, sest õige vastuse leidmiseks peab ju mõtlema antud küsimuste, valemite ja muude tingimuste üle. Tihti
TERVISLIKUD ELUVIISID II KOOLIASTE Kristel Hokkonen 2013 Toitu mitmekülgselt Väldi rasvast toitu Ära maiusta liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid Söö juur- ja puuvilju vähemalt 5 korda päevas Soolaga ei tohi liialdada Söö 5 korda päevas (hommikusöök, vahepala, lõunasöök, vahepala, õhtusöök) Janu kustuta vett juues TOITUMINE Ole kehaliselt aktiivne Spordi vabas õhus Liigu iga päev vähemalt 30 minutit Tegele meeldivate ning toredate asjadega Innusta ka sõpru sportima LIIKUMINE JA SPORT Puhka piisavalt Maga regulaarselt (8 -10 tundi ööpäevas) Ära loobu enda uneajast Magades puhkab kogu sinu keha Vähene uni võib põhjustada ärevushäireid, meeleolumuutusi, hüperaktiivsust ning erinevaid haigusi UNI OHUD SINU TERVISELE Alkoholimürgistus on etanooli ehk alkoholi tarvitamisest põhjustatud äge mürgistusseisund, m...
Tarbetu ja üleliigne sõna(d) Seda oskasid ka vähesed ette ennustada Relvastumine on Venemaa üks olulisemaid prioriteet Et suudaksime kõik kiviaiad üles taastada Humana müüb ärakasutatud riideid Ema läks juba noore neiuna kooli tööle Väär sõnajärg: -Sellest räägime täna 130-aastaseks saava Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Aarmaga (kes saab 130 aastaseks, kas reaalkool või direktor) Väär keelend moonutab mõtet: Avarii teinud seltskond varastas magades juhilt.....magavalt (on õige) Kalev õppis nädalaga keskmängijat kasutama Prokurör esitas uue süüdistuse kartelliasjad Vaatame tänastele ajalehtedele otsa....Vaatame tänaseid ajalehti HOIDU poolt-TARINDIST Mitte . kass mitte magab, vaid on surnud- EI JAH- kass on surnud, mitte ei maga. Omama-VERB Jaak omab palju poolehoidjaid-EI JAH- Jaagul on palju poolehoidjaid Läbi Vabadus tuleb läbi demokratiseerimise-EI JAH- vabadus tuleb demokratiseerimise kaudu/teel/abil
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused (Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame.
Whether 'tis nobler in the mind to suffer Kas on üllam mõttes kannatada The slings and arrows of outrageous fortune Pöörase saatuse kive ja nooli Or to take arms against a sea of troubles Või minna relvis muremere vastu And by opposing end them. To die, to sleep-- Ning neile vastu astudes nad lõpetada. Surra, magada No more--and by a sleep to say we end Ei rohkem ning magades öelda, et lõpetame The heartache, and the thousand natural shocks Südamevalu, tuhat loomulikku vapustust, That flesh is heir to. 'Tis a consummation Millele inimliha pärijaks on, see on teostus, Devoutly to be wished. To die, to sleep-- Mida hardalt soovida. Surra, magada; To sleep--perchance to dream: ay, there's the rub, Magada : ehk isegi und näha : selles see vastus seisnebki.
,,Päevast päeva, nädalast nädalasse nauditavad väikesed rõõmud summeeruvad üsnagi suureks üldiseks rõõmuks" (Breton, S. 1994. Milleks muretseda.). ,,Kui olete sunnitud midagi tegema, võiksite sama hästi sellest ka rõõmu tunda" (Breton, S. 1994. Milleks muretseda.). Tuleb mõelda positiivselt ning kui miski tundub algul üdini halb, tuleb sealt otsida midagi, mis laseks end positiivselt tunda. Isegi hommikul sisse magades ei tohi mõelda, et nüüd on kõik halvasti, vaid peab leidma midagi positiivset. Siis mõtledki, et nii tore, sain täna une täis magatud ja muretsemiseks ei ole mingisugust mõtet. Elult peab võtma kõik, mis tal pakkuda on, hoolimata sellest, mis kõik seda takistada püüavad. Elu on olevik, see pole mingi peaproov see ongi teie elu! ,,Tundke sellest rõõmu ja ärge laske sellel endast mööda libiseda!" (Breton, S. 1994. Milleks muretseda.) .
Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Tegelased: Isand inimene, kes hoolitses Popi ja Huhuu eest. Popi (taksi)koer, kes oli Isandale truu ja hoolis temast. Huhuu ahv, keda hoidis Isand puuris. Tegevuskoht: Maja, kus elasid Isand, Popi ja Huhuu. Kokkuvõte: Ühel hommikul tõusis Isand väga vara. Ta pani riided selga ja ohkas. Isanda nägu oli igav ja kurb. Isand jäi vait ja vaatas liikumatult küünla leeki. Isand ohkas veel kord ja pani pähe karvamütsi, puhus küünla ja kükitas Popi ette ja patsutas teda. Siis läks Isand ukse poole, Popi jooksis korvi juurde, mõeldes, et Isand läheb turule, kuid Isand kõnidis otse uksest välja ja jättis Popi ukse taha ootama. Popi jäi Isandat ootama, kuid teda ei tulnud ja ei tulnud. Popi hakkas kartma, et Isandat ei tulegi kunagi tagasi ja nii läkski.. Ta oli oma Isandasse väga kiindunud ja nägi temast magades und. Une lõpus nägi ta,...
Une tähtsus Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile jõudu endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Uni aitab kehal päevapingetest kosuda ning parandab meie keskendumisvõimet ja tööviljakust. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Uurimused on näidanud, et uni on aeg, mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneuroloogilisi ja hormoonvõnkeid. Neil protsessidel on oluline toime tervisele/heaolule immuunsüsteemi ja kasvu jaoks. Ajurakke suudab uuendada ainult uni. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei
Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" on välja antud aastal 1971 Torontos. See luulekogu on eesti keelne, kirjutatud vabavärsis. Luuletustes kasutab Ilona Laaman tihti inglise keelt. Luule on väliselt diskreetne ja vaatlev, ent tunneb kaasa kannatavatele, ahistatutele, alistatutele ja alandatutele: Ühele vaimuhaigele (1963) Sa ei ole surnud, sa magad ja magades näed und: sa oled puu, mil kasvand tiivad, sa oled lind, kel kasvand juured. Rahvas vahib nagu kahepäist vasikat. Ja kui viimsel kohtupäeval jumal peseb oma käed, sa ulatad talle seebi hermeetiliselt vaikides.
kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal. Need on piisavalt tugevad ,et kanda looma raskust . Koaala liigub äärmiselt aeglaselt. Koaalad tavaliselt vaikivad , kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja nutab nagu laps. Koaala on öise eluviisiga .Päevad veedab koaala okste hargnemis- kohtadel magades .Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsiali- seerunud. Täiskasvanud koaala sööb ainult eukalüptilehti . Koaala ei joo midagi ja sellest ka Lõuna- Walesi hõimude nimetus "ei joo", talle piisab lehtede niiskusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid noori võrseid. Söömiseks ta peenestab lehed ja mälub läbi kogudes massi põsetaskutesse. Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Päevas
Töötamise ja mängimise elamistoiming Inimene veedab põhiliselt ühe kolmandiku oma elust magades. Teist osa ehk ärkveloleku aega kasutab inimene põhiliselt ,,töötamiseks" ja ülejäänud aega ,,mängimiseks". Need mõlemad on inimese elamise põhiaspektid. Sellel elamistoimingul on palju mõõtmeid sõltuvalt asendist elukaarel tõlgendatakse nende olemust ja sihte mitmel erineval viisil. ,,Töötamine" on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega.
......4 1.1 Une vajadus vastavalt vanusele..........................................................5 1.2 Unehäired...................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Uni on inimese elus väga tähtis osa, sest keskmine inimene veedab 1/3 oma elust magades. Sellepärast on kõik unega seotud probleemid väga kahjulikud. Tänapäeva kiire elutempo ja stressiga ei maga õpilased ega ka täiskasvanud oma soovitatud uneaega täis, mis võib põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme. Selles uurimistöös uurin Kiviõli 1. Keskkooli gümnaasiumi õpilaste magamisharjumusi, et välja selgitada, kas meie kooli õpilased kannatavad ka unehäirete all ja mis neid põhjustab. Olen koostanud küsitluse, kus küsisin
Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti. Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja organismi jahtumine. Lümfiringe aeglustumisel kuhjuvad slakid vedelik, mis rõhub kudesid ja närvilõpmeid. Mis on lümfimassaaz ja miks see vajalik on? Lümfimassaaz ehk manuaalne lümfidrenaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine
Huckleberry finni seiklused See raamat räägib ühest poisist Huckleberry Finnist, kelle isa on joodik ja ta on veetnud suurema osa elust Mississippi kallastel kala püüdes, lävepakkudel magades ning oma sõbra Tom Sawyeriga seigeldes. Huckleberry Finn ja Tom Sawyer leidsid kulda ja nad said selle raha endale. Üks lesk võttis Hucki oma juurde elama aga Huckile ei meeldinud seal elada ja ta vahest magas väljas. Huck käis koolis ja õppis lugema ja kirjutama. Varsti ilmus linna jälle Hucki paps, kes võttis Hucki enda juurde ja lukustas ta ühte onni. Poiss tahtis onnist põgeneda ja tal oli ka selleks plaan ta tappis ära sea ja valas igalepoole verd. Huck põgenes ja terve linn arvas, et mõrtsukad tapsid Hucki ära. Poiss suundus oma kanuuga Jacksoni saarele. Saarelt leidis Huck Jimi, kes oli ori. Jimi oli tahetud maha müüa ja sellepärast oli ta põgenenud. Nad elasid kahekesi koss saarel, kui ühel päeval tuli Huckil mõte linna minna ja teada saada...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
