düsfunktsioon, kaasa arvatud deliirium, krambid või isegi kooma Kuumarabanduse sagedus ja suremus Kuumarabandust esineb kõrgete välistemperatuuride (I tüüp), aga ka tugeva füüsilise treeningu korral (II tüüp) Riskiteguriteks on vaimuhaigus, alkoholism, ravimite kasutamine Sportlased, tuletõrjujad, immuunkomprimeeritud ja väga vanad inimesed kuuluvad riskirühma Kehatemperatuuri vastused Kuumarabandusest tingitud kollapsi ajal varieerub hüpertermia tõsidus eri indiviidide vahel. Kehatüvetemperatuurid jäävad vahemikku 41-47 kraadi Kollapsi põhjuseks peetakse erinevaid füsioloogilisi kahjustusi, nagu kardiovaskulaarse funktsiooni kahjustumine, retseptiga ravimite kasutamine, põletikuline seisund, aga ka limiteeritud juurdepääs õhukonditsioneeridele Kuumarabanduse patogenees Tuleb hinnata süsteemseid ja rakulisi vastuseid kuumarabandusele
toimus gravitatsiooniline Kolmas tase kollaps Neljas tase · gaasipilve fragmentide Viies tase keskele tekkisid prototähed · prototähed süttisid ükshaaval tähtedena · üks oli Päike · täheparv hajus kiiresti ja praeguseks on Päike hõredalt asustatud piirkonnas Muutke teksti laade · kollapsi käigus Teine tase koondusid ketta Kolmas tase tasandisse ühendid, mis Neljas tase esinesid tolmu kujul Viies tase · tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul
ISLAND Hele Koppel 8t klass Islandi üldandmed · Islandi pindala103 125 km² · Saarel elab318 800 inimest Click to edit Master text styles (2010.a. andmetel) Second level · Rahvastiku tihedus3,2 Third level in/km² Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). ...
peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga
spiraalgalaktika ketta oma sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mõõt , mis muudab kokkukukkumise aja pikemaks. Sellepärast võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda tähtedeks, mistõttu sisemist rõhku ei teki . Galaktika ei kujune gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seaduste järgi . Protogalaktika kokkutõmbumise ajal kaks populatsiooni: gaasiketas ja tähepilv . Nende suhe sõltub pöörlemisest ja kollapsi sümmeetriast . Tähepilv on enamjaolt väikeste mõõtmetega ning suure tihedusega . Sellepärast stabiliseerub ta kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul . Ketta väljaarenemine võtab aga hulga rohkem aega . Mõned galaktikad on tekkinud kahe täiesti tavalise galaktika kokkupõrke tagajärjel . Hiid galaktikad neelavad tihti alla tema lähedal asuva teise galaktika . Selle tõttu kutsutakse neid kannibaligalaktikateks
kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse
Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Arvatakse, et planeedid moodustuvad gravitatsioonilist kollapsi läbitegevast udukogust, millest tekkis planeedi täht. See udukogu kuhjub gaasist ja tolmust, mis tiirleb seni tihedas prototähekettas ümber prototähe kuni tähe tuum süttib ning tekkiv päikesetuul järelejäänud ainese minema puhub. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: * Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. * Jupiteri-sarnased ehk gaashiiud, mis koosnevad põhiliselt gaasidest.
Vajaliku pikkuse saab mõõta ninajuurelt kõrva alumise otsani. Patsiendile on see küllalt ebamugav. Sisseviidud kateeter kinnitatakse teibiga otsmikule või põsele. ( Jaanson 2001.) Ambu. Kasutatakse eluohtlikes situatsioonides intubeeritud patsiendi alustamisel ( õpitakse intensiivravi kursusel) (Jaanson 2001). CPAP-mask (Continous Positive Airway Pressure). Kasutatakse spontaanse hingamise olemasolul. Maski abil tekitatakse hingamisteedes ülerõhk, mis takistab alveoolide kollapsi teket- väheneb väikeste hingamisteede ekspiratoorne kollaps ja suureneb hingamismaht. Vere oksügenisatsioon paraneb. Mask asetatakse tihedalt näole. ( Jaanson 2001.) Hingamisteedes säilub pidevalt kõikides hingamisperioodides ülerõhk, mis takistab vedelikuga täidetud alveoolide ja peente bronhoolide kokkulangemist ja parandab gaasivahetust. CPAP-ravi vähendab patsiendi hingamistööd ja parandab märgatavalt hüpoksiat juba mõne minutiga. Vajadusel tõstetakse rõhk kuni 15 cmH2O-ni
välistavad info märkamatu jõudmise teisele elektronile, esimesel juhul signaali detekteerimise kaudu, teisel juhul ei saa esimese elektroniga toimuv kuidagi mõjutada teist elektroni, kuna signaal saab relatiivsusteooria väitel liikuda maksimaalselt valguse kiirusel) . Oma teostatavuse läbi on see eeldus ilmselt loogiliselt korrektne. Samas määrab kvantmehaanikas elektroni 1 värvuse mõõtmine olekufunktsiooni kollapsi tõttu koheselt 100% kindlusega elektroni 2 värvuse. /Albert, lk 69/ Juhul, kui esimese mõõtmise tulemus sai valge, siis kvantmehaanika määrab otseselt selle teise mõõtmise tulemuseks musta ja vastupidi. Seega rikub katse seatud eeldusi või loogika printsiipe. Einsteini, Podolsky, Rosen panid esineva mittelokaalsuse kvantmehhaanilise teooria puudulikkuse arvele ning oletasid, et mittelokaalsus on vaid näiline ja seda saab vältida
3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e. rammestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest erinevatel põhjustel KOLLAPS- e. süvaminestus on pikaajalisem teadvusekaotus, mille põhjused on tõsisemad KOOMA- üliraske haigusseisund, kus südametegevus ja hingamine võivad tagada elusolemise, kuid ühe domineeva tunnusena on kestev teadmatus. Lihtsamad esmaabivõtted teadvusele ei too. 3. Nimeta minestuse võimalikke põhjuseid. 1
Kuna põrgetel hajub osa pilvede liikumise energiast, langevad põrkunud pilved protogalaktika keskme suunas. Tähed ei põrku omavahel praktiliselt kunagi, sellepärast jäävad nad pärast tekkimist tiirlema umbes sama kaugele orbiidile, kus pilvede põrge toimus.Galaktika keskosas, kus pilvi on tihedamalt, tekivad esimesed tähed varem ning sinna sajab pidevalt hajunud gaasi juurde. Et esimeste massiivsete tähtede eluiga on palju lühem kollapsi ajast, siis jõuavad esimesed tähed oma sisemustes toota metalle ja paisata supernoova plahvatustena välja juba raskemate elementidega rikastatud gaasi. Piisavalt jahtunud gaasist saab jällegi tekkida uus põlvkond tähti. Kuigi protogalaktikas on esimesed tähed juba tekkinud, kestab galaktika kujunemine edasi.Kaugemalt tulevad pilved jõuavad protogalaktikani hiljem, kukuvad juba poolenisti valmis tähegalaktikasse ja tiirlevad tasapisi galaktika keskosa poole
2. Psüühika kannatab 3. Kasvab kuritegevus Tööjõupuudus Tööjõupuudust võib pidada peaaegu et sama hulluks kui tööpuudust, kuna ettevõtteid piirab kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Tööjõupuudusega tekkiv kahju 1. Ettevõtted ei saa laieneda, kuna puudub vajalik kvalifikatsioon 2. Kannatab kauba kvaliteet 3. Vähenevad välisinvesteeringud 4. Ettevõtted kolivad oma tööstust riigist välja Need mõned näitad on ainult osa sellest, mis kollapsi võib üks hetk tekitada tööjõupuudus. Sellises seisus on võimatu maksta palkasid, mis rahuldaks töötajaskonda, kuna ettevõtetel jääb saamata suur osa tulust. Lahendus probleemile saab otsida haridusest, kus otseselt riigil on palju teha. Riiklikute õppetellimuste ümberkorraldamine, töötute suurem väljaõpe ja alustavate ettevõtete laialdasem toetamine. Need on need mõningad võimalikud lahendused, mis annaks vajaliku lükke tööpuuduse vähendamiseks ja
kord saja miljoni aasta kohta. Rekordiline must auk Teadlased on 1.8 miljoni valgusaasta kauguselt leidnud rekordsuurusega musta augu, mis ületab senise tiitlihoidja massi pea kahekordselt. Hinnanguliselt jääb leitud musta augu mass 24 kuni 33 päikese massi vahemikku. Eelmisest rekordiomanikust, u. 16 Päikese massiga M33 X-7-st, teatas ajakiri Nature vähem kui kuu eest. Mõlemad arvatakse olevat tekkinud massiivsete tähtede gravitatsioonilise kollapsi tulemusena. Viimati leitu asub 1.8 miljoni valgusaasta kauguses ebakorrapärase kujuga IC 10 galaktikas. Seniste mudelite kohaselt ei saa musta augu mass ületada 15-20 Päikese massi, ka kordades raskemad tähed peaks kollapseerudes liigse aine tähetuulena või supernoovaplahvatuse käigus välja paiskama. Seega on tegemist leiuga, mis täiendavate vaatluste tulemusena kinnitust saades teadlasi tähe gravitatsioonilise kollapsi mudelit muutma sunniks.
kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki -- galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. [3] 6 KUI PALJU NEID ON ? Herscheli 5000 galaktikast oli ainult algus , suuri katalooge on tehtud ka hiljem. Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis (J. Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika.
kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas
suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki- galaktika kujuneb mitte gaasidünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud " üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja ggasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmetega ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul. Ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. 11 6. 12 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.google.ee/search? hl=et&biw=1360&bih=622&q=galaktikad&gbv=2&gs_sm=s&gs_upl=50l929l0l2136l9l6l0l0l0
Harud on dünaamilise tiheduse lained, mis säilivad pikaajaliselt. Tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei pea kinni oma asukohast harus ning kogu oma eluaja väitel võivad nad harusse siseneda ja sellest ka lahkuda. Spiraalsed harud, tolm ja gaasipilved moodustavad Linnutee ketta. Gaasipilvedele mõjuvad harudes erinevad gravitatsioonilised jõud, mis toob esile lööklainete ilmumise, pilvede gravitatsioonilise kollapsi ja gaasi kokkusurumise. See toob kaasa uute tähtede tekkeprotsessi. Tänu selle on harudes palju noori tähti ja tähekobaraid, kus esineb suhteliselt palju heledaid ja massiivseid valgeid tähti. Linnuteel on halo – ellipsoidaalne struktuur, see on galaktika sfääriline komponent, mis koosneb peamiselt vanadest tähtedest. Halos leidub vanadest tähtedest koosnevaid kompaktseid parvi. Keskmine tähtede kontsentratsioon nendes on mitu
kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki - galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. Pindheledus, värvus, keemiline koostis Erinevalt tähtedest ei tule galaktika valgus mitte ühest punktist, vaid küllalt suurte mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et
kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja
Hüperhiiud Hüperhiiud on kõige massiivsemad ja üliheledad tähed, mille mass on ligikaudu 100-265 Päikese massi ning heledus kuni miljon Päikese heledust. Suure massi tõttu on nende eluiga väga lühike, kuni paar miljonit aastat (Päikese oma aga ca 10 miljardit aastat). Peale seda lõppevad termotuumareaktsioonid ja toimub eriti suur supernoova plahvatus, mille tulemusena võib jääda järele must auk. Väga suure massiga hiidude plahvatusel toimub hüpernoova, mille plahvatuse tuuma kollapsi hetkel tekib kohe tuumas must auk. Seetõttu on hüperhiiud ka väga haruldased ning tänapäeval teatakse neid üsna vähe. Hüperhiiud tekivad väga harva, kui nende tekkeks on olemas väga suur kogus küllalt tihedat gaasi või sulab tähetekkepiirkonnas kokku mitmeid väga massiivseid just sündinud tähti. Meie Galaktikas on neid teada kümne ringis, lähemates galaktikates kokku veidi rohkem. Üks astronoomidele tuntud hüperhiid on Maast 5000 valgusaasta kaugusel asuv VY Canis
kohta. Suured ja heledad ülihiiud torkavad öötaevas silma. Ülihiiu sinakas valge värvus ja harukordne heledus tulenevad ülikõrgest pinnatemperatuurist, aga nende sära on tähemaailma mõõdupuu järgi üürike. Ta põletab oma gaase pöörase kiirusega ja elab tõenäoliselt 10 miljonit aastat, samal ajal kui päikese tõenäoline eluiga on 10 miljardit aastat. Kui sinine ülihiid on oma tuumakütuse ära kulutanud, järgneb uhke lõpp supernoovana. Südamik teeb kollapsi ja väliskihid varisevad selle peale, vabastades nii palju energiat, et täht plahvatab. Südamikust saab see järel kas must auk või neutrontäht.(1) Punane hiid Kui päikesesarnase tähe vesinik hakkab lõppema, paisub ta ning muutub suuremaks ja külmemaks. Sellist tähte nimetatakse punaseks hiiuks. (2) Oma pika ja stabiilse küpsusperioodi kestel tekitavad tähed kiirgust termituumareaktsiooni abil, sest nende tekitatud kuumus tähe südamikus muudab vesiniku heeliumiks
tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele täht. Kui täht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis täht särama Päikese tekke Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid ajajooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmuna ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese
mld dollariga, siis Lehman Brothersi jaoks enam raha ei jätkunud ja üks suuremaid investeerimispankasid lakkas eksisteerimast. Tuli välja olukord, kus Bear Stearns päästeti seetõttu, et seal olid kehvemad riskijuhitjad, kes viisid firma esimesena probleemidesse. Kuid sellele järgnes ahelreaktsioon, mida valitsus ei suutnud ette näha. Toetati finantsasutusi, kes sattusid esimestena raskustesse, samal aja kui suurem investeerimispank lasti põhja. Otsustati, et süsteemi kollapsi vältimaks peab siiski teatuid institutsioone aitama. USA suurte investeerimispankade järelevalve ei olnud adekvaatne, sest nad võtsid vähe suuri riske. Siiani olid nad toonud suuri tulusid. Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma. Eesmärgiks oli vastu tulla kogu ühiskonna, eriti vaesemate kodanike vajadustele, see muutus omamoodi sotsiaalprogrammiks. Suurenes kinnisvara omanike osakaal
Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse
19. Ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide). Ökoloogiline seljakott - mõõdupuu, millega tähistatakse nähtamatut materjali kulu, mida kasutati mingi toote valmistamisel, selle kasutamisel ja ka hävitamisel (kg, t). Nt. Tekspüksid 1000 kg. 20. Mis on populatsiooni logistiline (S-kujuline) ja eksponentsiaalne (J-kujuline) kasvujoon? Mis on (süsteemi) kandevõime? Milles seisneb Malthuse katastroofi põhimõte? Miks Malthuse ennustus inimkonna kollapsi kohta, mis pidi juhtuma veel 19 sajandil, ei täitunud? Populatsiooni kasvu iseloomustavad kaks kasvukõverat: eksponentsiaalne J-kujuline ja logistiline ehk S-kujuline. Keskkonnamahutavus (kandevõime) - keskkonnaressursside piir, millest allpool suudavad olemasolevad resurssid populatsiooni nõudlust rahuldada. Thomas Malthus-e põhimõte on, et põllumajanduslik toodang kasvab aritmeetiliselt, samas kui maakera elanikkond suureneb geomeetriliselt
Oktoobrirevolutsioon. Prelüüd kommunistlikule tragöödiale On öeldud, et revolutsioonid ei juhtu mitte siis, kui rahvas kannatab suurt puudust, on rõhutud ja lootuseta. Rusuvad tingimused viivad ainult mässuni. Revolutsioonid puhkevad ühiskonnas, mis on kasvuteel, arenev ja lootusrikas, kuid arhailise ja jäiga süsteemi juhtida (Riasanovsky 1984). Midagi sellist võib öelda 1917. aasta Venemaa kohta. 1860ndatel alanud impeeriumi industrialiseerimise ja moderniseerimise laine oli viinud riigi majanduse 20. sajandi teise kümnendi alguseks tõuslainele. Võimud ootasid, et Esimene maailmasõda kujuneb kiireks ja võidukaks, aga vaatamata jõulisele tööstuse arengule, oli veel olulisi puudujääke, mis koos tooraine defitsiidiga viisid ulatusliku rahulolematuseni (Heywood 1999). Intelligents agiteeris juba 19. sajandi lõpul avalikult vägivallale, süüdistades ametnikke, politseid ja jõukamat elanikkonda üldiselt vaeste hädades lootuses sütitada n...
1960-ndatel peale Kariibi kriisi, tegi firma RAND Corporation, sel hetkel üks tähtsamaid USA teaduskeskusi, ettepaneku detsentraliseeritud arvutivõrgu loomiseks, mis kataks terve riigi territooriumi. Projekt sisaldas sõjaväe, teadus- ja haridusasutuste arvutite ühendamist võrku, mis säilitaks töövõime tuumarünnaku tingimustes. Põhiidee seisnes juhtimise ja alluvuse hajutamises selleks, et mõne võrgu segmendi väljalangemine ei tekitaks üleüldist kollapsi. Võrk pidi koosnema üksikutest segmentidest ja mitte olema tsentraalselt juhitav, iga teade pidi olema lõhutud pakettideks ja iga pakett edastatud mööda erinevaid harusid, teate kokkupanemine pidi toimuma vastuvõtja süsteemis. Esimene variant ilmus 1964. aastal tänu Paul Barani pingutustele. 4 1969. ARPANET projekti finantseerimine
kasvujoon? Esitatud kaks kasvujoont: J-kujuline ja S-kujuline. Mis on (süsteemi) kandevõime? piir, mille ületades ressursse jääb vähe, et tagada nende tarbijate eksistensi. Milles seisneb Malthuse katastroofi põhimõte? rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises projektsioonis. Tagajärjeks on ülerahvastatus ja pidev elatusvahendite vajak. Mis juhtub? Süsteem variseb kokku. Miks Malthuse ennustus inimkonna kollapsi kohta, mis pidi juhtuma veel 19. sajandil, ei täitunud? Malthus aga ei näinud ette industrialiseerimisrevolutsiooni määratut mõju ja suuri edusamme põllumajanduses. Viimases eriti Ameerika ja Austraalia rammusate põllumaade rikast toiduainete toodangut. Samuti ei teadnud ta sündide ja perekonnasuuruse vähenemisest industrialiseerimise ja linnastumise tõttu. Tal ei olnud ka aimu praegustest rasedusest hoidumise vahendeist. Ta propageeris abiellumist hilisemas eas. Ja 19. sajandil
nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja
teostama riigipööret ja kehtestama diktatuuri. 1923-1924 töötati välja USA poolt Dawesi plaan – selleks vähendati Saksamaa reparatsioonimakseid, USA andis laenu ja investeeris Saksamaa majandusse. 1928 allkirjastati Pariisis Briand'i-Kellogi pakt – kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist. 1929-1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse New Yorgist. Kriisi põhjused: • kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, sest majandus oli tihedalt seotud USA laenudega. Kriisi tagajärjed: • tööstusettevõtete sulgemised ja suur tööpuudus • streigid, maksukoormuse suurendamine, abirahade vähendamine • äärmusliikumised • tekkisid totalitaarsed või autoritaarsed režiimid Peale Franklin D
• Hallutsinatsioonid. Teadvuskaotuse, krampide või teiste hoogudena esinevate vaevuste korral tuleb dokumenteerida episoodide kestus: pikim ja lühim hoog, vaevuste keskmine vältus, hoogude keskmine intervall, lühim ning pikim vahe. Fikseerida viimane hoog. Oluline on võimalikult täpne hoo kirjeldus. Krampide korral aura olemasolu. Motoorsete nähtude korral nende lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel. Diferentseerimaks, kas tegemist võis olla kollapsi või epilepti lise hooga, on episoodiliste vaevuste korral olulised ka kaasuvad nähud (kardiaalsed häired, pulsi muutused, tsüanoos, kahvatus, külm higi), haige tegevus ja asend hoo ajal. Näiteks tekib karotiidsiinuse sünkoop ainult istuval või seisval inimesel. Hüpoglükeemilise ataki puhul on oluline seos söögiajaga. Minestusele (kollapsile) viitab asja olu, et hoog algas nägemishäirega (silmade ees läks mustaks). Haiguse kulg
Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad). Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Uneapnoe mittekirurgilise meetodi rajajana on ajalukku lainud C.E. Sullivan , kes uneaegse hingamistee kollapsi ärahoidmiseks võttis 1981. a. kasutusele kestva positiivse õhurohu aparaadi ehk CPAP aparaadiga (Continuous Positive Airway Pressure). Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva).
Levik: Viirus levib haigete loomade või nakatunud loomade liha ja tapajäätmetega, haigete loomade viimisega tervesse karja. Haigust levitab siga ninanõre, pisarate, uriini ja roojaga. Samuti levib nakkus saastunud sööda, allapanu, masinate, vaktsineerimisnõeltega, riiete ja jalasitega Inkubatsioon 6-20 päeva Noorte sigade suremus kuni 100% Esmane replikatsioon lümfoidkoes, hiljem paljuneb viirus kõigis organites ja kudedes Üliäge kulg: Loomad surevad kollapsi tagajärjel. Iseloomulikud sümptomid ei jõua välja kujuneda, esineb närvinähte ja prodroome. Patoloogilised muutused puuduvad. Äge kulg: kehatemperatuur tõuseb, isutus, loidus, paljukoldeline hüpereemia, verevalumid nahas ja konjunktiivil, tsüanoosi esineb kõrvadel, jäsemetel ja kärsal. Kõhukinnisus vaheldub kõhulahtisusega. Hingamiselundite tabanduse korral tekib köha ja düspnoe. Sageli esinevad närvisüsteemi kahjustused: ataksia, pareesid ja krambid
gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis 2 prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse
3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja. Tegelikkus: korporatiivse HR jooned: Töökohapõhised heaoluprogrammid (Bismarcki pärand), Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini, suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõtete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid, taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1
nahas ja konjunktiivil, tsüanoosi esineb kõrvadel, jäsemetel, sabal ja kärsal, kõhukinnisus vaheldub kõhulahtisusega, hingamiselundite tabanduse korral tekib köha ja düspnoe (raskendatud hingamine). Sageli tekivad närvisüsteemi kahjustused: ataksia, pareesid ja konvulsioonid (krambid). Haiguse ägeda kulu puhul saabub surm 5—15 haiguspäeval. Põrsaste suremus ulatub 100%ni. Haiguse üliäge kulg kestab paar päeva, loomad lõppevad kollapsi tagajärjel. Haigusel iseloomulikud sümptomid ei jõua kujuneda, esineb närvinähte ja prodroome (erutus). SKK alaägeda kulu puhul ilmekad kliinilised tunnused avalduvad nõrgalt, kaasnevad sekundaarse mikrofloora poolt tekitatud tüsistused. Prevaleerivad on seedeelundite ja respiratoortakti kahjustused. Kroonilist kulgu iseloomustab depressioon, vahelduv isu, palavik ja näiline paranemine, kuid surmlõpe saabub 3 kuu jooksul. Tiinetel emistel tekib
tõttu lapikuks muutuvate gaasipilve fragmentide keskele tekkisid prototähed. Kui prototähed tõmbusid niivõrd kokku, et nende keskmes tõusid temperatuurid ja tihedused piisavaks termotuumareaktsioonide algamiseks, süttisid prototähed ükshaaval tähtedena. Üks nendest prototähtedest oli Päike. Algselt tekkinud täheparv või -assotsiatsioon hajus võrdlemisi ruttu ning praeguseks on Päike suhteliselt hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
) LOODUSVARADE KASUTAMINE JA NENDE AMMENDUMINE Rooma Klubi asutati 1968.a., analüüsib maailma arengusuundi ja tuleviku stsenaariume 1972.a. "Kasvu piirid" kogu maad hõlmav arengumudel 1974.a. nn. rahvastiku orgaaniline kasv, mille puhul arvestatakse iga riigi arengutaset ja inimteadvuse muutusi. 1977.a. "Inimkvaliteedid" nn. Uue humanismi kontseptsioon globaalne kriis, kuna inimkond on sattunud nõiaringi, mida mööda liikudes võib jõuda kas kollapsi voi degenereerumiseni või minna üle uuele kõrgemale arenguastmele. Uus arenguaste saab alguse muudatustest kehtivas mõtlemisviisis. 1987.a. aruandes hoiatatakse kliimakatastroofide eest. Kasvupiirid Ökoloogiliste protsesside mudelid eeskätt oluline hoiatav-ennetav osa. 1972 Dennis Meadows "World-3". Maailm kui keeruline tagasisidestatud süsteem, uurida industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise,
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
Enne sündmuste horisondi teket valgus jääb hõljuma tähe keskmest jääval Joon. 4. 8 kiiratud valguskiir kaugusel, suutmata eales eemalduda. See valguse Massiivse tähe kollapsi ajaline kriitiline tee moodustab pinna, mida kutsutakse kulg. sündmuste horisondiks. See eraldab piirkonda, millest valgus välja pääseb, piirkonnast, kust väljapääsu ei ole. Kui tähest kiirgav valgus läbib sündmuste horisondi, kallutab aegruumi kõverus ta tagasi sissepoole. Tähest on saanud must auk. (joon. 4.8).
• Kerge viiruslaadne sündroom. • Süsteemiline leptospiroos aseptilise meningiidiga. Anikteeriline vorm. Inkubatsiooniperioodile (2-26 päeva) järgneb gripilaadne periood 3-7 päeva. Leptospirad liikvoris, veres, paljudes organites. Enamasti esinevad peavalu, lihasvalu, palavik, pooltel juhtudel iiveldus/oksendamine/diarröa, esineb ka kuiva köha, konjunktiviiti, lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemist. • Ülepiiriline haigus (Weili haigus) vaskulaarse kollapsi, trombotsütopeenia, verejooksude, maksa ja neerude funktsioonihäiretega. Samas ellujääjatel kestvat maksakahjustust ei järgne. • Kongenitaalne leptospiroos – järsu algusega peavalu, palavik, müalgiad, difuusne lööve. diagnostika. Mikroskoopia on kasutu, v.a. pimeväljamikroskoopia. Vere- või liikvorikülv haiguse esimesel 7-10 päeval, uriin pärast esimest nädalat.
saksa arstkonnast, 26% arste kuulusid SA-sse (Sturmabteilung NSDAP rünnakrühmlased, nn ,,pruunsärklased"), 7% SS-i (Schutzstaffel NSDAP sõjaväestatud organisatsioon). Need arvud on kordades suuremad kui teiste kutsealade esindajate vastavad näitajad. Põhjus sellele oli eeskätt kutse sees kujunenud konkurents juudisoost kolleegidega, arstkonna patriootilisus ning natsionaalsotsialismi biologiseeritus, so eugeenika. Saab öelda, et meditsiinikutse toona elas läbi moraalse kollapsi mitte ainult need, kes läksid libedale teele polnud selles süüdi, vaid ka need, kes küll eitades reziimi, ei teinud siiski midagi ja olid passiivsed. Niisiis pole imestada, et sunduslikult steriliseeriti 350 000 ja rakendati "eutanaasiat" 70 000 patsiendi puhul. Eelmisel sajandivahetusel laieneb eutanaasia mõiste ka sellistele ,,halastussurmadele", mil asjaosalist või tema lähedasi otsuse vastuvõtmise protsessi ei kaasata
isoleeritud süsteemis. Füüsikust ökonomist Nicholas Georgescu-Roegen (1979) on väitnud, et termodünaamika teine seadus on majandusliku nappuse peamine põhjus. 26 Kasvu piirid Üks olulisemaid sündmusi säästlikkuse probleemi teadvustamisel oli 1972. aastal raamatu "The Limits to Growth" ilmumine. Sõnum, mis seal t saadi oli selles, et keskkonna piirid võivad põhjustada maailmamajanduse kollapsi kahekümne esimese sajandi keskpaiku. See oli raamat, mis peaaegu et mõisteti hukka enamike ökonomistide poolt, aga mis ometi mõjutas paljusid inimesi. Raamat lõi uue huvi loodusvarade ökonoomika vastu. Samal ajal ka neid ökonomiste, kes ütlesid, et kasvu piirid on pigem sotsiaalsed kui keskkonna-alased. "Kasvu piirid" oli tegelikult ühe uurimuse, arvutisimulatsiooni World 3 raport. World 3 kirjeldas maailma majandust kui üksikut majandust ning sisaldas majanduse ja keskkonna seoseid
arste kuulusid SA-sse (Sturmabteilung NSDAP rünnakrühmlased, nn ,,pruunsärklased"), 7% SS-i (Schutzstaffel NSDAP sõjaväestatud organisatsioon). Need arvud on kordades suuremad kui teiste kutsealade esindajate vastavad näitajad. Põhjus sellele oli eeskätt kutse sees kujunenud konkurents juudisoost kolleegidega, arstkonna patriootilisus ning natsionaalsotsialismi biologiseeritus, so eugeenika. Saab öelda, et meditsiinikutse toona elas läbi moraalse kollapsi mitte ainult need, kes läksid libedale teele polnud selles süüdi, vaid ka need, kes küll eitades reziimi, ei teinud siiski midagi ja olid passiivsed. Niisiis pole imestada, et sunduslikult steriliseeriti 350 000 ja rakendati "eutanaasiat" 70 000 patsiendi puhul. Eelmisel sajandivahetusel laieneb eutanaasia mõiste ka sellistele ,,halastussurmadele", mil asjaosalist või tema lähedasi otsuse vastuvõtmise protsessi ei kaasata
• Prolaktiini puudulikkus- laktatsiooni puudumine • uuriti meditsiinikooli üliõpilasi (152 669) • ACTH puudulikkus – madal kortisool- madal veresuhkur, stressi talumatus, vastuvõtlikkus infektsioonidele VK ja PK laste uuringud – madal RR, madal Na vereeerumis, kollapsi oht • Tan (1985) uuris 4.a. VK ja PK laste motoorikat-ei leidnud erinevusi, küll aga olid • Vasopressini puudulikkus : magediabeet nõrgemad tulemused kakskäeliste hulgas
Intravenoosne allumatu VF korral: manustamine on algannus i/v 300 mg vastunäidustatud vereringe (või 5 mg/kg kollapsi, hüpotensiooni, kehakaalu kohta) raske lahjendatuna 20 ml hingamispuudulikkuse, 5% glükoosiga ja raske südamepuudulikkuse
tarbimisharjumused, kuid ei kiirusta tööharjumuste omaksvõtuga. Maailmakuulus ameerika filosoof Francis Fukuyama ütles 2001. aasta Hansapanga kevad- konverentsil peetud ettekandes: “Mõned ühiskonnad, nagu näiteks Poola ja Eesti, on olnud edukad. Ja teised, nagu Venemaa ja Ukraina, palju vähem edukamad. Kui vaadata, mida ütleb tavapärane majandusteadus, siis ei usu ma, et leiame adekvaatse vastuse. Kui majandus- teadlastelt NSV Liidu kollapsi ajal küsiti, milline maa saab edaspidi olema kõige edukam, siis kaldusid nende vastused olema Venemaa ja Ukraina. Põhjendus – neil on kõige rohkem loodus- varasid, inimressursse jms faktoreid, mida ökonomistid hindavad. Kui vaatame tegelikke tulemusi, siis läheb veelahe kultuuri, mitte loodus- või inimressursside koha pealt. Ma ei taha kedagi solvata, aga protestantlik Eesti on arenenud kiiremini kui katoliiklikud Ungari ja Poola,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
