45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Tubakasuitsu kõrvalvoos on: 3,5 korda rohkem tõrva 6,8 korda rohkem vingugaasi 6,6 korda rohkem nikotiini kui peavoos. Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume.
kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku alveoolid on tillukesed, õhuga
Tõeline delikatess on suitsutatud keel. Keelekaste Keel tarrendis Aju Ajudel on õrn kude, kõige maitsvamaks peetakse vasikaaju. Aju sisaldab palju verd, mistõttu tuleks seda enne toiduks kasutamist külmas vees leotada. Seejärel pesta aju hoolega, eemalda kelme ja keeta või praadida. Kui aju on väga pehme, siis lisa leotamis ja keeduvette midagi haput (äädikat, sidrunimahla), mis muudab ajude koe tihedamaks. Kops Kops on väiksema toiteväärtusega. Kasutatakse eelkõige keedetult, kastmes hautatult ja täidiste valmistamiseks.
Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda.
· Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas · Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja Köha · Köha on loomulik kaitserefleks, mille abil organism püüab hingamisteedes olevaid ärritajaid järsu köhatusega õhku välja surudes kopsudest välja saada · Köha või olla kuiv ehk kinnine või rögane ehk lahtine Fakte · Sinu vasak kops on väiksem kui parem kops · Sinu kopsud on sinu ainukesed organid, millel on võimalus vee peal püsida · Sa teed umbes 22 000 hingetõmmet 24 tunni jooksul · Väljahingamisel jääb alati umbes 1 liiter õhku kopsudesse hoolimatta sellest, kui kõvasti me välja hingame · On peaaegu võimatu aevastada silmad lahti · Aevastuse kiirus võib ulatuda 161 km/h
Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaugu organism on seotud keskonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uunedamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja rasvu. Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlus...
kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse Hingamiselundkond • ninaõõs • neel • kõri • Hingetoru • kopsutoru • kopsud Helide tekkimine Helid tekivad tänu häälekurrule, mille vahele jääb häälepilu See on kõri kõige kitsam koht Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma Meeste hääl on naiste omast madalam Kopsude ehitus Kopse katab väga õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku Kopsud ei tühjene mitte kunagi täielikult Kopsudesse jääb õhutagavara, et need kokku ei kukuks Alveoolid Alveoolides toimub gaasivahetus Neil on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad Läbi alveoolide liiguvad gaasid kergesti Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli Nende ainete konsentratsioon on kummalgi
Hingamiselundkond 1. Hingamine on gaasivahetus organismi ja keskkonna vahel 2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes a...
Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest ja limaskestast. Parema peabronhi pikkus on 13 cm, vasakul 46 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. 10. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops koosneb (mitmest?) 3 sagarast ja vasak kops koosneb (mitmest? 2 sagarast. Kopsude asend: paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Kopsude ehitus Kopsud kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa põhimik toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda 23 cm rangluust kõrgemale. Kopse on 2
Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu asend ja välisehitus Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Kujult meenutavad koonust, roidmine pind kuver ja vahelihasmine ning mediaalne nõgusad. 90. Kopsu sisestruktuur Kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, läbivad peabronh, arterid, veenid, närvid ja lümfisooned. Kops jaguneb sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolodeks
diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid ehk sombud, kus toimub gaasivahetus. 90. Bronhiaalpuu ehitus.
Hingetoru jaguneb kaheks kopsutoruks ja on seest voodertatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud bakterid ja tolmu. Samuti toimub ka kopsu sattunud õhu soojendamine. Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides ja kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse, mis seal hargnevad. Kopse katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3'ks vasak 2'ks kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega, seal toimub ka gaasivahetus Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse. Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta. Väljahingamine Roietevahelised lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole. Diafragma
Nina ja neel Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid hingetoru parem kops vasak kops kopsutorud roided alveoolid vahelihas Hingetoru Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt
LIMUSED 1.Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised;
töötuskindlustusmakseid; (TkindlS § 42 lg 1 p 2) - üle kandma TkindlS § 42 lg 1 p 1 alusel kinni peetud ja TkindlS § 42 lg 1 p 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni; (TkindlS § 42 lg 1 p 3) Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? Kogumispensioni liigid on: (KoPS § 2 lg 1) - kohustuslik kogumispension; (KoPS § 2 lg 1 p 1) - täiendav kogumispension. (KoPS § 2 lg 1 p 2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse KoPS ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi osakuid ning mille väljamaksmine toimub pensionifondist või kindlustusandja poolt
Hingamiselundkonna ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja organismis tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Järjesta hingamiselundkonna osad lähtuvalt õhu liikumisest väljahingamisel: alveool e kopsusomp, bronhiool e kopsutorukesed, bronh e kopsutoru, trahhea e hingetoru, söögitoru, kõri (hääle teke), neel, ninaõõs. Mida nimetatakse hingamisteedeks? Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Miks on inimesel kaks kopsu? Kops on, nagu paljud elutähtsad organid paarisorganid, mille ühe väljalangemise korral võtab selle funktsiooni üle allesjäänud organ. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kops aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad bronhid aina väiksema läbimõõduga kopsutorudeks, mis lõpevad alveoolidega. Mis on alveoolide ülesanne? Alveoolides toimub gaasivahetus. Kuidas toimub kopsudes gaasivahetus? Alveoolides toimub läbi õhukese seina gaaside difusioon
Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Häälepilust läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid. 8. Mida tead kopsude ehitusest ja gaasivahetusest kopsudes? Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Vasak kops on väiksem kui parem, kuna vasakul asub süda. Parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks.. Alveoolide kogumikud moodustavad kopsude põhiosa. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Inimese kopsumaht on 2-4 l ning korraga hingame kopsudesse 0,5-2,5 l õhku.
kopsude poolt pleuraõõnde. ...........Kui mõlemad kelmed on läbistatud, siis on ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus on rikutud, siis hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja seal ei ole enam negatiivne rõhk, ta läheb sinna väga kergesti, sest negatiivses suunas läheb õhk kergesti, hakkab pleuraõõnde kogunema ja see omakorda, see positiivne rõhk pleuraõõnes, põhjustab pleurasurvet kopsudele, kuni nii kaugele, et teine kops langeb kokku. Ja mida rohkem see kops kokkusurutud on, seda vähem ta hingamises osaleda saab, kui täielikult koos, siis teine kops ei saa üldse hingamises osaleda. Ventiilpneumotooraks on selline, kus iga sissehingamisega tuleb pleuraõõnde teatud kogus õhku juurde, aga väljahingamisega välja ei lähe.............. Juhul kui pneumotooraks.......... õmmeldakse ava kinni ja õhk kõrvaldatakse sealt. Esmaabi korras pneumotooraks sulgemine käib nii, et
karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. kopsutorukesed · trahhea e. hingetoru · alveool e. kopsusomp Väljahingamisel: alveool, bronh, trahhea, kõri, ninaõõs Elusorganismid vajavad hapniku, et lagundada rakkudes glükoosi ja saada energiat. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Vasak kops - 2 sagarat(süda) Parem kops - 3 sagarat Sisse- ja Väljahingamine Sissehingamine - aktiivne protsess => roietevahelised lihased tõmbuvad kokku => vahelihas tõmbub ka kokku(muutub sirgemaks) Väljahingamine - passiivne protsess => lihased lõtvuvad Hingamissagedus - 16-18 korda minutis Gaasivahetus kopsudes toimub alveoolides e kopsusompudes. Hingamissageduse regulatsioon: · reguleeriv piklikaju hingamiskeskus · tundlik CO2 sisaldusele veres
HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
Hingetoru funktsioon - 12. Peabronhid lad. k. Bronchi principales Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse kopsu, mille väratis nad jagunevad. Ehitus - parem bronh on vasakust lühem ja laiem ning hauneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad
väljastpoolt tekkinud ühendus pleura ja atmosfääri vahel. Seestpoolt võib pneumatooraks ka tekkida, aga see on haruldasem, võib tekkida pikema põletikulise protsessi korral (nt tuberkuloos). Läbistav e 2-poolne pneumotooraks mõlemad kelmed läbistatud, olemas ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus rikutud, hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja rõhk pole enam negatiivne. See omakorda põhjustab pleura survet kopsudele, kuni teine kops langeb kokku. Mida rohkem kops kokkusurutud on, seda vähem ta hingamises osaleda saab. Ventiilpneumotooraks on selline, kus iga sissehingamisega õhu hulk suureneb, teine kops surutakse tuleb pleuraõõnde teatud kogus õhku juurde, aga väljahingamisega välja ei lähe kokku. Pneumotooraks tuleb kõrvaldada operatiivselt, tooraksiava õmmeldakse kinni, õhk lastakse välja- Esmaabikorras pannakse vigastatud kohale õhku mitteläbilaskev materjal ning sellele side ümber.
Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks. Täiskasvanu hingetoru on 10-15cm pikkune. Lastel on hingamisteed lühemad, seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk alati piisavalt soojeneda ja võib põhjustada kopsudes haiguslikke nähte. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Vasak kops on väiksem, sest süda asub sellele kopsule lähemal. Mõlema bronhi väiksema läbimõõduga harud, mis lõpevad kopsusompude e. alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Need koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik.
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2
edasi liikuda Toitumine taimelehed, küpsenud viljad. pisikestest vees hõljuvatest taimedest ja kalad, ujuvad selgrootud. loomadest Hingamine Lõpused vees, mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega vees kops maal lahustunud hapnikku Toes Õhuke, lubiainega tugevdatud väljas õhuke sarvainest kiht, sees õhuke Naha all õhuke plaatjas sisemine toes. koda(torn,ketas) pärlmutterkiht (seepial, kalmal) Enamus välise kojata. Sugunäärme kuklal, teise tundlapaari taga. mantliõõnes, sügisel sigib, lahksuguline. isane paneb seemner. Emase
põdeda. suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärg. Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. Tagajärjed Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Suitsetaja kops ja mittesuitsetaja kops Mida teha loobumiseks ? Võtta endale mingi hobi Suitsu asemel kasutada pliiatsit, "tõmmata seda ". Üks päev korraga, anda endale preemiaid. Olla palju värskes õhus. Tuleb endale aru anda, kui tervislikult elada tahetakse . Pärast suitsetamist ... 20 MINUTIT Vererõhk ja pulss muutuvad normaalseks. Vereringe paraneb eriti kätes ja jalgades. 8 TUNDI Süsinikmonooksiid lahkub teie organismist. Kopsud
Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
kopsupõletik (antibiootikumid), kopsuvähk (operatiivne, keemiaravi), kopsutuberkuloos (kemoteraapia, kirurgiline ravi, sümptomaatiline ravi). Kopsupõletikku ravitakse antibiootikumidega. Kõri ülesanne. Takistab võõrkehade sisenemist. Sisaldab häälepaelu, hääle tekitamine Hingetoru algab kõrist 6. - 7. kaelalüli kõrguselt. Kopsu osad on: peabronh, mis jaguneb puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kaheks kopsusagaraks. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0.2 0.3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Alveoolide ülesanne on tagada efektiivne gaasivahetus . Sissehingatud õhust liigub hapnik kapillaaride kaudu verre, verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas.
7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist? - Trahheat hoiab kokkuvajumise eest trahhea skelett, mis koosneb 15-20st omavahel sidemetega ühendatud hobuserauakujulisest kõhrest. 8) Kuidas nimetatakse kopsusiseseid hingamisteid? - Bronhideks. 9) Mis kulgevad läbi kopsuvärati? - Läbi kopsuvärati kulgevad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisõlmed. 10) Too välja 3 erinevust parema ja vasaku kopsu vahel. - Parem kops on vasakust laiem ja lühem. Vasaku kopsu alumiseesmise serva piirkonnas südamega külgnev südamesälk. Sügavad vaod jaotavad vasaku kopsu kaheks ja parema kopsu kolmeks sagaraks. Mõlemas kopsus on klassifikaatori järgi 10 bronhiaalsegmenti. Kuna vasak kops aga väiksem on, siis eristub seal tihti vaid 9 segmenti. Parem kops ühendub hingetoruga kahe bronhi abil, vasak kops ühe bronhi abil. 11) Kus ja kuidas toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel?
"Mida suurem on vabadus,seda suurem on vastutus"(Juhan Peegel) Minu varases lapsepõlves sõitis kord buss number 26 koju. See oli siis, kui meid sõidutasid veel kollased Ikarused. Teatavasti oli sellises bussis keskmise ukse juures kolm istet koos - üks eraldi, ja kaks koos. Kahesel istmel istus umbes kuueaastane poiss oma emaga. Üksikul pingil aga vanatädi tordi ja lilledega. Poiss muudkui kiigutas aga oma jalgu - ikka kops-kops vastu tordikarpi. Tädi ei pidanud vastu ja palus poisil lõpetada. Selle peale vastas ema: "Oi, ärge teda keelake, meil on vabakasvatus." Tädil ei jäänudki muud üle, kui mujale kolida. Buss aga uras edasi. Meile kõigile tuttavas teoses ,,Nukitsamees" kõlavad laulusõnad ,,Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm." Viimase kahe aastakümnega ongi üha enam levima hakanud vabad kasvatusvõtted. Meie argises kõnepruugis kasutatakse tihti
(en. pn) Leo Pard Leo Pard Pard Leo LP Kulla Palavik Kulla Palavik Palavik Kulla KP Eha Valgus Eha Valgus Valgus Eha EV Juuli Kuu Juuli Kuu Kuu Juuli JK Heli Kopter Heli Kopter Kopter Heli HK Kade Kops Kade Kops Kops Kade KK Laine Laud Laine Laud Laud Laine LL Kiidu Laul Kiidu Laul Laul Kiidu KL Ele Vant Ele Vant Vant Ele EV Ester Ork Ester Ork Ork Ester EO Triinu Lepa Triinu Lepa Lepa Triinu TL Villem Võsa Villem Võsa Võsa Villem VV Liitmisel tekkiv
aordikaar. KOPSUD pulmones Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer, alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud
PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK
Millest saadakse tubakat? Mida sisaldab tubakas? Tubaka ajalugu Milleks kasutati kunagi tubakat? Pilt nr 1. Tubakataim. Sigaret Mis on sigaretis? Sigareti koostis Miks loobuda suitsetamisest? Mis juhtub kehaga peale Pilt nr 2. Sigaret. suitsetamisest loobumist? Tubaka tarvitamine Tubaka tarvitamise põhjus Tubakasuitsu koostis Tubakaga seonduvad terviseriskid Pilt nr 3. Mittesuitsetaja vs suitsetaja kops. Kokkuvõte Tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini Lühendab eluiga Tubakasuitsu mürgised kemikaalid Eesmärgi täitmine Kasutatud kirjandus https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tubakas_(aine) http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/ https://www.kliinikum.ee/pildid/patsiendile/infovoldikud/tervisest/ suitsetamine/Mis_on_tubakas.pdf Tänan kuulamast!
8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikude 2)Peaaju 2.Tugielundkond 3)Lihaskude 3)südamelihas 3.Seedeelundkond 4)Sidekude 4)kops 4.hingamiselundkond 5.Ringeelundkond 6.Erituselundkond 7.Närvisüsteem 8.Sisenõresüsteem 9.Hormoonsüsteem
8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikude 2)Peaaju 2.Tugielundkond 3)Lihaskude 3)südamelihas 3.Seedeelundkond 4)Sidekude 4)kops 4.hingamiselundkond 5.Ringeelundkond 6.Erituselundkond 7.Närvisüsteem 8.Sisenõresüsteem 9.Hormoonsüsteem
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus :
*lahksuguline *mullas, vees, taimesed, loomades(siseparasiidid, parasiidid) *kutiikula VARBUSS Rõngussid (klass: väheharjas, hulkharjas, kaanid) *keha koosneb paljudest lülidest, nahk niiske *igal lülil väikesed harjased *vabalt looduses *liitsuguline *kinnine vereringe VIHMAUSS Limused (klass: teod, karbid, peajalgsed) TEOD *koda *pea, jalg, kombitsad, silmad *avatud vereringe *lõpused, kops *liitsugulised KEERISTEOD, LABATEOD, NÄLKJAD KARBID *puudub pea ja sellega seotud meeleelundid *lahksugulised *tugev, kahe poolmega koda *toituvad vees elavatest väikestest loomadest MAGEVETE KARP, RÄNDKARP PEAJALGSED *väga soolastest vetes *puudub väline koda *haarmed ja lehter *liikumiseks- veejuga ja haarmed *muudavad kiirelt värvi *tindinääre SEEPIAD, KALMAARID, KAHEKSAJALAD Lülijalgsed( klass: vähid, ämblikulaadsed, putukad/hulkjalgsed) VÄHID
Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral. Halvasti õhutatud ruumis hingab inimene sagedamini ja sügavamalt, sest hapnikku on vaja kätte saada, aga ruumis on seda suhteliselt vähe.
kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga harudeks, miks lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolides toimub gaasivahetus. Hingamissageduse reguleerimine toimub peaajus asuvas närvikeskuses. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole. Samal ajal tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelises ja rindkere põhi laskub allapoole
Teod Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on
õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2% N2 79% N2 75% Sissehingamine
· Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei
Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest.
all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imendumine *seedeelundkond *ainevahetusprotsessid rakkudes *erituselundkond *jääkainete eritamine *vereringe Reaktsioonid: *lõhustumisreaktsioon vabaneb energia *sünteesiareaktsioon kulub energia Ainevahetus protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid
kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi. Sissehinagamisel tõmbuvad ridevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles ja väljapoole. Hormoonid reguleerivad ainevahetust
omapäraste sandaalideta. Linda seevastu oli innukas ja aktiivne, umbes 25 aastat vana piiga. Kõik ümberkaudsed külaelanikud alati imestasid, kust selline särtsakas plikatirts oma energia saab. MATTIAS (veidi nipsakalt):"Too vett!" LINDA (kohkunult):"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema. MATTIAS:"Pulgaga!" Linda loodab, et meesterahvas minema läheks ja ta rahule jätaks, kuid paistab, et Mattias ei kavatse veel nii pea lahkuda. LINDA:"Pulk pikk!" MATTIAS (vihasel häälel):"Tee lühemaks!" LINDA:"Millega?" MATTIAS:"Noaga." LINDA:"Nuga nüri!" Mattias astub sammu Lindale lähemale kergitades oma teksasid. MATTIAS (kindlameelselt):"Tee teravaks!" LINDA:"Millega?" MATTIAS:"Käiaga." Lindal saab Mattiase tembutamistest kõrini, kuid ta ei julge seda näidata
· [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituselundkond neer, Närvisüsteem aju, Hingamis elundkond kops. · Organismi tasand inimene, taim, loom.
· Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli. Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse. · Hargneb 2ks kopsutoruks e bronhiks. · Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja bakterid. · Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine. Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. · Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. · Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised. · Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid.
annaabi.ee 
