kaheks kopsusagaraks · Pleuraõõs ehk kopsukelme Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest Õhuke ja libe sidekoeline Hingamine: · Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada O2 varusid · Väljahingatavas õhus on CO2 üle 100x rohkem kui sissehingatavas · Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi õhus. · Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda · Kiireneb kui CO2 hulk veres suureneb Kopsumaht: · Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. · Rahulikus olekus läbib minuti vältel kopse 4-6 l õhku Hingamise tervishoid: · Viibida võimalikult palju värskes õhus · Vältida rahvarohkeid kohti · Mitte suitsetada · Vältida saastatud õhuga kohti
kasv toimub peamiselt alveoolide arvu ja mahu suurenemise kaudu. Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi, järgneb hingamissageduse pidev vähenemine kuni 14-15 eluaastani, mil saavutab täiskasvanuea väärtused. Hingamiselundite läbivaatuse meetodid on vaatlus, perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon. Saadud näidud registreeritakse ning dokumenteeritakse. 5.2.1. Hingamiselundkonna vaatluse metoodika ja hindamine Vaatlusel hinnatakse naha jumet, rindkere kuju, hingamissagedust, hingamistüüpi, hingamisekskurssioonide sügavust ja hingamisfaaside vahekorda. Naha jume hinnang annab kaudselt ülevaate hingamiselundite olukorrast. Hinnatakse, kas nahk on roosa, kahvatu, tsüanootiline, akrotsüanoos (perifeerne) või marmoreeritud. (Vt ptk 3. Nahk, naha derivaadid ja lümfisõlmed). 2
Neerupealised 1.Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab
· Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. · Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed · Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin. · Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas.
ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut
Kui oleme aktiivsed lisandub T(töö). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamine toimub automaatselt. Hingamist reguleeritakse tahtest sõltumatult. Reguleerijaks on CO sisaldus veres. Kui CO tase tõuseb siis kohe ka piimhappe tase kasvab, pH tase langeb. Kui pH tase langeb võtavad kemoretseptorid vastu ärrituse ja saadavad piklikajju, sealt omakorda kopsudesse. Tegutsema hakkavad kopsud, pH tase tõuseb. Kui COlangeb hakkab pH tase tõusma ja hingamine aeglustub. Hingamissagedust mõjutavad: adrenaliin, jäsemte liigutamine, vererõhk.
südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Munandid- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Insuliin- valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vereglükoosisisaldust Adrenaliin- Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku Türoksiin- kilpnäärmes toodetav hormoon. Noortel reguleerib türoksiin kasvu, vanematel ainevahetust Kasvuhormoon- soodustab valkude omandamist Stressihormoon- põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu Vesilahutuvad- (peptiidhormoon; glükagoon, insuliin, kasvuhormoon), on rakku pääsemiseks liiga suured, annavad signaali retseptorvalkudele Rasvlahustuvad- (steroidhormoonid; kartinool, östrogeen, vitamiin D), liituvad
Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Nimeta hingamise 5 etappi. I Gaasivahetus kopsudes kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. II Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. III Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. IV Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. V Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus süsihappegaasi sisalduse järgi veres. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. *Hingamine ja selle regulatsioon toimuvad automaatselt. *Vere süsihappegaasi sisaldus on suurenenud ja vere pH on langenud. *Signaal liigub hingamiskeskusesse. *Hingamiskeskusest signaal: a)kopsudesse, et suureneks hingamissagedus, b)südamesse, et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali.
üldjuhul ei unune nt nimi). 2. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E = A + K + M + V + U + T, E toidu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö, mida tehakse. Kui sööme liiga palju, siis toitained säilitatakse rasvana. Kui sööme liiga vähe, siis keha varub varuaineid. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk välimine hingamine kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5
1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. 2)Mõjutab organismi kasvu.(kasvuhormoon) 3)Mõjutab suguhormoonide sünteesi. *KILPNÄÄRE (asub kõripiirkonnas) 1)Mõjutab ainevahetuse kiirust. 2)Mõjutab kasvu ja vaimset arengut. 3)Mõjutab erutus protsesside tugevust närvisüsteemis. *NEERUPEALISED (asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust. 5)Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes *KÕHUNÄÄRE (asub mao taga) 1)Moodustab veres leiduva glükoosi(veresuhkru) tungimist rakkudesse.(insuliin) 2)Mõjutab maksas ja lihastes glükogeeni(süsivesikute tagavara) sünteesi glükoogist.(insuliin) *SUGUNÄÄRMED (asub munasarjades ja munandites) 1)Mõjutavad sugulist küpsemist. Nt: Rindade, habeme areng. 2)Mõjutavad sugurakkude valmimist. Suurem nääre on kilpnääre. 40g Väiksem nääre on kõrvalkilpnäärmed. 0,1g
talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust.
See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet
Kaebuse, anamneesi, kliinilise pildi, objektiivsete uuringute, röntgenuuringu ning laboriuuringu põhjal x Kaebuse, anamneesi, kliinilise pildi, objektiivsete uuringute, instrumentaalsete uuringute ning laboriuuringute põhjal Milline neist ei ole haige uurimise objektiine uurimismeetod? Valige üks x Haige küsitlemine Auskultatsioon Perkussioon Kooma etioloogia väljaselgitamiseks tuleks uurida: valige üks või mitu Naha värvust, hingamissagedust, pulssi, vererõhku x Naha värvust, hingamissagedust, pulssi, vererõhku ja kehatemperatuuri x Silmi, sest need annavad kõige rohkem vihjeid neuroloogilise staatuse tegemisel Naha värvust, hingamissagedust, pulssi ja kehatemperatuuri Tegeliku ehk kliinilise ÕD püstitamiseks:... valige üks või mitu Peab esinema ka veel riski- ning terviseedendusliku diagnoosi hüpotees x Peavad olema määravad tunnused (avaldumisvormid, nähud ja sümptomid), mis üheskoos
sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate
-Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.
Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise
ka gaasivahetus Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse. Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta. Väljahingamine Roietevahelised lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole. Diafragma lõtvub ja liigub ülespoole. Rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse välja. Kopsud ei osale, sest tema lihased ei tööta. Hingamissagedust reguleerib piklikaju. Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis. Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Kasutatud materjal http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hingamiselundkond.htm https://www.google.ee/search?q=kopsud&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=EHg5U5 =_ http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/? HINGAMISELUNDKOND http://www.slideshare
hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel; 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4) Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel?
tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% Hingamissagedus hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Kasutatud materjal: Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz.org/blogs/tessawatson/ Pildid Wikimedia Commons: http://upload.wikimedia
tähelepanu sellele ei pöörata) Suitsetamine (mõjutab nii hingamist kui ka kardiovaskulaarset süsteemi, võib tekitada vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last) Passiivne suitsetamine (vähkkasvajad, hingamisteede vaegused, vere hapnikutransportimis võime langus) Sokiseisund (vereringe puudulikkus, mõjutatud on nii seesmine kui välimine hingamine) Psühholoogilised Kurbus/ nukrus (mõjutab hingamissagedust) Ehmumine (õhu ahmimine, südametöö kiirenemine) Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu) Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse
See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. 5 Kokkuvõte Adrenaliin on hormoon, mida toodavad neerupealised. Adrenaliin ergutab erutuse või ärrituse mõjul südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 6 Kasutatud kirjandus M. Kurze, "INIMENE, TERVIS, ESMAABI" Tallinn, Kirjastus "Eesti Raamat", 1983 http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocuments%252Fmain%252Flisa%252F6klass%252F6uuselu %252Fhormoonid.htm (04.02.2008) http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse?
mõjutavaid lümfotsüüte. Neerupealised Neerude peal, Koor toodab aldosterooni (Na+, K+, koosnevad koorest ja ainevahetus). säsist Säsiaine toodab adrenaliini (ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust) ja noradrenaliini. Kõhunääre e. pankreas Mao taga Toodab insuliini (reguleerib veresuhkru taset) ja glükagooni (lagundab glükogeeni glükoosiks). Sugunäärmed Munasarjad- naistel
närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka? Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab?
tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz.org/blogs/tessawatson/ Pildid Wikimedia Commons: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Thorax_Lung_ 3d_from_ct_scans
sõltub füüsilisest ehmumine, meeldiv võideldakse selle reguleerivad sissehinagatavad aktiivsusest ja erutus ja muud vastu ja ka atmosfääri mikroobid võivad igapäevatoimingu- meeleolud muudavad suitsetajate õiguste saastatuse taset. olla patogeensed. test. Suitsetamine hingamissagedust. eest. Tänavale Kampaaniad Tööstused ja võib kaasa tuua sülitamine- sülg suitsetamise vastu transpordi haigusi ja kuivab ja osakesed ja aktsiis. vahendid hingamisvaegusi. satuvad eraldavad õhku
1. I tüüp organism ei tooda ise üldse insuliini, põhjustajaks keha enda immuunsüsteem. 2. II tüüp organism toodab vähesel määral insuliini, põhjustajaks ülesöömine, rasvumine, ebatervislik eluviis. Insuliin video http://www.youtube.com/watch?v=ae_jC4FDOUc Neerupealsed Tuntuimaks hormooniks adrenaliin. Adrenaliin eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 15 Sugunäärmed Naisel munasarjad Mehel munandid Suguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) mõjutavad sekundaarsete sootunnuste arengut. Tööle hakkavad murdeeas. Pildid 1. http://seekyt.com/pancreas-anatomy-why-you-should-care-knowing-what-it-does- 2. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:N-Acetylserotonin-3D-sticks.png 3
kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised paiknevad neerude peal. Nad toodavad adrenaliini, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Need muutused annavad organismile lisaenergiat, valmistavad organismi ette pingutusteks. Käbikeha asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suht vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmendi sünteesi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu
Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut
Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis toitained säilitatakse rasvaga, kui liiga vähe, siis kasutatakse keha varuaineid. E=K+A+M+V+U+T E toitu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö mida tehakse. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1) gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi 2) gaaside difusioon allveoolide õhu ja vere vahel 3) hapniku ja süsinikdioksiidi trantsport verega 4) gaaside difusioon kudede ja vere vahel 5) sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleeritakse vere süsihappegaasisisalduse järgi. Seda juhib piklikaju hingamiskeskus. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel?
-Paku patsiendile liikumis abivahendeid ja õpeta neid kasutama vajadusel abista patsienti -Jälgi patsienti hingamissagedust(dokumentee -ri) 20.4.11 Osaline Patsient on -Too patsiendile 22.04.11 enesehoolduse hooldatud ja pesemisvahendid voodisse Patsient on defitsiit, mis on puhas -Vajadusel abista patsienti puhas ja tingitud operatsiooni pesemisel hooldatud haavast 20.4
Intraoperatiivses perioodis tagatakse patsiendi turvalisus ning välditakse tüsistuste teket ning haavainfektsiooni. POSTOPERATIIVNE PERIOOD Postoperatiivne periood algab siis kui patsient viiakse ärkamistuppa, intensiivravi palatisse või osakonna palatisse ning lõpeb siis kui patsient ei vaja enam operatsiooniga seonduvat õendushooldust. Postoperatiivses õendushoolduses on oluline hinnata haige elulisi näitajaid, et vältida anesteesia ja operatsiooni tüsistusi. Hinnatakse hingamissagedust, vererõhu väärtusi, pulsisagedust, teadvust, vedelikubilanssi, haava seisundit ja patsiendi üldseisundit. Elulisi näitajaid fikseeritakse varajases postoperatiivses perioodis 15-20 minuti järel, haige kriitilisese seisundis või juhitava hingamise korral on ta monitooringjälgimisel. Anesteesia ja lihasrelaksantide kasutamine võib põhjustada varajases postoperatiivses perioodis rida kõrvalmõjusid nagu hingamise pärssimine ja jääkrelaksatsioon. Hinnatakse ka haavavalu, mis
kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes ja annab organismile energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral)) östrogeen sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist) testosteroon - sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist) 5. Võrdle humoraalset ja neuraalset regulatsiooni.
9. Nimetage 2 sisenõrenääret ja nende tähtsused. · II Inimene kui tervikorganism. 1. Kust me saame ja milleks kulutame energiat? 2. Mis juhul püsib inimesel kehakaal enam-vähem ühesugune? 3. Mis juhtub inimesega, kes sööb rohkem kui ta energiat vajab? 4. Kust saab organism energiat kui toit ei kata energiavajadust? 5. Kuidas reguleerib organism kehatemperatuuri (palavas ja külmas)? 6. Kuidas reguleerib organism veresuhkrusisaldust? 7. Kuidas reguleerib organism hingamissagedust? 8. Selgitage, miks on higistamise korral veevajadus suurem. 9. Nimetage ja põhjendage muutusi, mis tekivad organismis füüsilise koormuse korral. 10. Miks hakkab füüsilisel koormusel palav? 11. Selgitage treeningu mõju organismile. Vastused I Elundkonnad 1. Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste eest, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. 2. Tugielundkond koosneb luukoest mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased.
leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne. Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti. 1.2 Muusikaravi meditsiinis? Juba 19. sajandi lõpul, eriti aga 1950.–1970. aastatel uuriti maailmas intensiivselt muusika mõju inimese kehale. Tulemused näitasid, et muusika mõjutab südametööd, vererõhku, hingamissagedust, nahareaktsioone (muutused naha galvaanilises elemendis), ajupoolkerade tööd, lihaste tööd ja motoorseid reaktsioone ning samuti endorfiinide teket. Hilisemad uurimistulemused näitasid muusika otsest mõju ka inimese psüühilisele seisundile. Muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi. Muusikat kasutatakse tulemuslikult sünnitusabis, vastsündinute kohanemise parandamisel,
glükogooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama 24. Maksa ülesanded organismis (õp lk. 79). a) vere glükoosisisalduse regulatsioon b) aminohapete sisalduse regulatsioon c) plasmavalkude süntees d) vere punaliblede lagundamine e) kahjulike ainete lagundamine f) sapi tootmine g) rasvade sisalduse regulatsioon h) vitamiinide varu säilitamine i) kolesterooli süntees 25. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi, süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. 26. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: Sportlik tegevus Langus: Magamine 27. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist?
- vere glükoosisisalduse regulatsioon - aminohapete sisalduse regulatsioon - plasmavalkude süntees - punaste vereliblede süntees lootel - vere punaliblede lagundamine - kahjulike ainete lagundamine - sapi tootmine - rasvade sisalduse regulatsioon - vitamiinide varu säilitamine - kolesterooli süntees 23. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus – selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 24. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus)
*Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED: Ajuripats- kontrollib kõiki teisi sisenõrenäärmeid, dirigent. Käbikeha- Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees Kõrvalkilpnääre- mõjutab vere kaltsiumi ja fosforisisaldust. Kilpnääre- Ainevahetuse kontrollimine( struuma- vuhav kilpnääre, joodihaigus) Tüümus ehk harknääre- immuunsussüsteem Kõhunääre- toodab insuliini, glükagooni Neerupealised- Toodavad hormooni adrenaliin.Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Sugunäärmed- östrogeen, suguhormoonide tootmine. Energiabilanss: E=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) Kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab. Hingamise regulatsioon: Hingamislihased- roietevahelised lihased + diafragma. Hingamisregulatsioon- neuraalne (närvisüsteemi kaudu) Retseptor-tundenärv-piklikaju-liigutusnärv-diafragma ja roietevahelised lihased. Südame töö regulatsioon:
vitaminov.net/pics/1319272055.gif NEERUPEALISED img217.imageshack.us/img217/7812/ dsc0068ci5.jpg Adrenaliin -vallandub hirmu, ehmatuse aga ka positiivsete emotsioonide korral. Vastandliku toimega on noradrenaliin. q Adrenaliini funktsioonid organismis: kontrollib süsivesikute AVst ja lihaskontraktsiooni; § ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku; § soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes annab organismile § energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral). q Alatalitluse korral võib kaasa tuua veresuhkru taseme languse (pole sage). q Ületalitlusepuhul võib esineda hüpertoonia, veresuhkru taseme tõus, AV kiirenemine. SUGUNÄÄRMED Meestel testised toodavad meessuguhormoone e. androgeene (testosteroon, luteiniseeriv
Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 23. Maksa ülesanded organismis (õp lk. 79). - vere glükoosisisalduse regulatsioon - aminohapete sisalduse regulatsioon - plasmavalkude süntees - punaste vereliblede süntees lootel - vere punaliblede lagundamine - kahjulike ainete lagundamine - sapi tootmine - rasvade sisalduse regulatsioon - vitamiinide varu säilitamine - kolesterooli süntees 24. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 25. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 26
Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine) · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad lõtvumine = väljahingamine 3. Südametöö regulatsioon
· Kõri läbib ainult õhk · Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks. · Kopsutoru ehk bronh suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed 28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS. 29. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus? Alveoolides, 30. Kuidas reguleeritakse hingamissagedust? Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb.?? Hoia hinge kinni. 31. Kui suur on normaalne hingamissagedus? 16 20x minutis 32. Nimeta hormoonide omadused! REGULEERIVAD AINEVAHETUST, ORGANISMI TALITLUSI JA PROTSESSE. 33. Milline on hormoonide tööpõhimõte? IGAL HORMOONIL OMA KINDEL ÜLESANNE, ST ET NAD MÕJUTAVAT VAID KINDLAT KUDE VÕI ELUNDITI 34. Nimeta sisenõrenäärmed, nende poolt toodetud hormoonid ja nende ülesanded.
sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem
Lõuna-Ameerika mägialadel arvestatakse tavaliselt vahekaugusi vahemaa läbimisel kuluvates kokadoosides. Üks teelõik on cocada, mille pikkus mägisel maastikul on umbes kaks kilomeetrit ning tasandikul umbes kolm 3 kilomeetrit. Sõna cocada võib aga tähendada ka umbes 40minutist ajavahemikku, mil kestab joove. Kokaiini mõju Kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstab vererõhku ja kehatemperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoove mõjub psüühilisele seisundile järgmiselt: · tunnetatakse jõudu · väsimus väheneb · inimene muutub jutukaks ja on püsimatu · suureneb eneseusaldus · mõttetegevus muutub hüplevaks; inimene on haiglaselt elevil, speedi mõju all); võib ette tulla meeltesegadust · väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata
ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees. Kilpnääre 1)Toodab hormooni türoksiin. 2)Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. 3)Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised 1)Toodavad adrenaliin. 2)Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 3)Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all)
energiat saadakse organismi varuainetest. 16. Hingamise 5 etappi: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsinikdioksiidi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku (O2) ja süsinikdioksiidi (CO2) transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Kudede hingamine e. sisemine hingamine- toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. 17. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Süsinikdioksiidi sisalduse ja vere pH taseme järgi. 18. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. - automaatselt - toimub veres oleva süsihappegaasi ja vere pH langemise tõttu - signaal liigub hingamiskeskusesse (ajju) - hingamiskeskusest saadetakse signaal kopsudesse (et suureneks hingamissagedus ja sügavus) ja südamesse (et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali) Tahtlik hingamise regulatsioon:
toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad. Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Kofeiini mõju Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist Kofeiin mõjutab und On teada, et kofeiin mõjutab ka und. Tarbides 400 mg kofeiini kolm korda päevas, väheneb inimeste une-efektiivsus tasemele, mis on iseloomulikud unetusele. Vahetult enne magamisaega 300-400 mg kofeiini manustamine on seotud 30-80- minutilise uneaja vähenemisega. Ka väiksemad annused võivad mõjutada und. On teada, et 100 mg kofeiini (so väike tass kanget kohvi) toob endaga kaasa
TÄHTSAMAD SISENÕRENÄÄRMED,NENDE HORMOONID JA TOIME 4.1. HÜPOFÜÜS EHK AJURIPATS nn. "sisenõrenäärmete orkestri dirigent",juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni; ületalitlusel- hiidkasv alatalitlusel- kääbuskasv 4.2. KILPNÄÄRE Hormoon TÜROKSIIN( joodi sisaldav) mõjutab oluliselt ainevahetust, närvisüsteemi erutusprotsesse 4.3. NEERUPEALISED Hormoon ADRENALIIN nn. hirmuhormoon,mõjutab südametegevust, tõstab vererõhku ja hingamissagedust. NB! Valmistab organismi ette ohu ja võitlusolukordadeks 4.4. KÕHUNÄÄRE EHK PANKREAS NB! Talitleb nii välisnõrenäärmena-seedenääre,kui sisenõrenäärmena. Hormoon INSULIIN- soodustab glükoosi imendumist rakkudesse ja aktiviseerib ensüüme, mis muundavad glükoosi glükogeeniks. Hormoon GLÜKAGOON on vastupidise toimega insuliinile- aktiviseerib ensüüme, mis muudavad glükogeeni glükoosiks 4.5
lühiajalisem. Kestvama toime saavutamiseks on vaja suuri annuseid ja sagedast manustamist. Kokaiini mõju Kokaiini tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes nelikümmend minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstab vererõhku ja kehatemperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoove mõjub psüühilisele seisundile järgmiselt: · tunnetatakse jõudu · väsimus väheneb · inimene muutub jutukaks ja on püsimatu · suureneb eneseusaldus · mõttetegevus muutub hüplevaks; inimene on haiglaselt elevil, võib ette tulla meeltesegadust · väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata · tugeva mõju või pikaajalise tarbimise korral esineb meeltesegadus ning sellest tulenev
Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda piisava innuga. Aga kui sportlane tahab head tulemust ja vältida võimalike vigastusi, siis on hea soojendus vajalik. Soojendus tõstab hingamissagedust ja lihtsustab verevoolu lihastesse, lõdvestades neid ja andes paremaid tulemusi jooksu ajal. Milline on hea soojendus? Esimene viga, mida kõik algajad teevad, on sama kava tegemine enne igat jooksu. Mida rohkem pingutust on jooksuks vaja, seda rohkem ka soojendust. Näiteks, kui kavatsetakse joosta kiiremini kui tavaliselt, peab ka soojenduseks rohkem aega võtma. Muidugi ei tohi soojendades üle pingutada, muidu väsitakse enne jooksmist ära.
annaabi.ee 
