docstxt/135102930355.txt
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandama loodusvarasid.
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea ...
tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Muidugi tahaks igaüks elada elurikkas maailmas. Ajaloost on teada seda, et inimene on koguaeg tahtnud oma heaolu parandada ja tahab ka tänapäeval-minnes selle nimel ka otses mõttes tapmisele kui ka kaudses. Kaudne tappmine võiks minuarust olla näiteks mõne keskkonna säästliku aine paisatamine õhku.
üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning halvendada nende omadusi. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Organismi subjektiivset keskkonda nimetatakse organismi omailmaks. Vastuväide Ühiskond kipub kõiki tööstuslikult toodetud kemikaale maha tegema ning kõike loodulikku ülistama. See, et mingi asi on looduslik, ei muuda seda automaatselt tervislikuks ega keskkonnale kasulikuks. Samamoodi pole ka iga tööstuslikult toodetud kemikaal ohtlik
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Referaat Inimorganismi adaptatsioon üle- ja alarõhule. Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Sisekord: Sissejuhatus 3 Analüsaatorid 4 Tagasiside 5 Analüsaatorite klassifikatsioon 5 Madal rõhk 7 Kõrge rõhk 9 Kokkuvõtte 10 Kasutatud kirjandus 11 Adaptatsioon üle- ja alarõhule. S...
õhujahutusest; köökides on kõige tõhusam viis temperatuuri alandada ja vähendada see, kui paiguldada ohtlikke aineid sisaldavaid söögitegemise aure eemale juhtiv ventilatsioon · kasutama induktsioonpliiti, mis kuumutab magnetvälja abil; puudub lahtine leek · vähendama niiskust, kautades kliimaseadet ja õhukuivatit ning vähendades niiskuse allikaid, näiteks lahtisi veeanumaid, trappe ning lekkivaid auruventiile · Aklimatiseerumine võib vähendada kuumast tingitud kurnatust · Võimaldama töötajatele puhkepause jahedamates kohtades, et leevendada kuumastressi · Kuumas keskkonnas töötamisel tuleb vähendada füüsilist koormust, et vältida esemete tarbetud käsitsemist · Tagama tööpiirkonna lähedal jaheda joogivee, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust · Kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid; kanda tuleks kergeid, mugavaid ja
Ökonoomsus muutub kui muutume kergemaks. Jooma peab siis kui tekib janu. Dieet-koormus. Kõhulihase harjutused aitavad vabaneda kõhupiirkonna rasvast???? Organismi ei saa panna kulutama rasva mingist kindlast piirkonnast. Rasv ja lihas ei ole üks ja sama! Hiline söömine põhjustab kehakaalu tõusu ei. Maagia peitub päevases tarbitud energiakoguses, et ei tekiks tühjakõhu tunnet ja näkimise vajadust. Ei pea higistama selleks, et koormus oleks efektiivne. Harjutamine kuumas. Aklimatiseerumine toimub 4-8 nädalaga. Suur vedeliku ja mineraalainete kadu. Krambid. Vedeliku kadu ei maksa karta, punktides on alati vedelik olemas. Inimene sureb vaid siis vedeliku puudusesse kui seda kätte ei saa kaua aega. Külmavärinad süsivesikute kadu. Välistemperatuur madalam kui kehatemperatuur. Organism ei jõua hoida sisekeskkonna temperatuur. Külmas kliimas. Energeetiline kulu on suurem. Organism peab energiast kulutama keha sooja hoidma. Tuulekülm. Termoregulatsioon
Köökides on kõige tõhusam viis temperatuuri alandada ja vähendada see, kui paigaldada ohtlikke aineid sisaldavaid söögitegemisaure eemalejuhtiv ventilatsioon. · Kasuta induktsioonpliiti, mis kuumutab magnetvälja abil. Puudub lahtine leek. · Vähenda niiskust, kasutades kliimaseadet ja õhukuivatit ning vähendades niiskuseallikaid, nt lahtisi veeanumaid, trappe ning lekkivaid auruventiile. · Aklimatiseerumine võib vähendada kuumast tingitud kurnatust. · Võimalda töötajatele puhkepause jahedamates kohtades, et leevendada kuumastressi. · Kuumas keskkonnas töötamisel tuleb vähendada füüsilist koormust, et vältida esemete tarbetut käsitsemist. · Taga tööpiirkonna lähedal jahe joogivesi, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust. · Kasuta asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku läbilaskvaid riideid, et ei hakkaks
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...
Köökides on kõige tõhusam viis temperatuuri alandada ja vähendada see, kui paigaldada ohtlikke aineid sisaldavaid söögitegemisaure eemalejuhtiv ventilatsioon. · Kasuta induktsioonpliiti, mis kuumutab magnetvälja abil. Puudub lahtine leek. · Vähenda niiskust, kasutades kliimaseadet ja õhukuivatit ning vähendades niiskuseallikaid, nt lahtisi veeanumaid, trappe ning lekkivaid auruventiile. · Aklimatiseerumine võib vähendada kuumast tingitud kurnatust. · Võimalda töötajatele puhkepause jahedamates kohtades, et leevendada kuumastressi. · Kuumas keskkonnas töötamisel tuleb vähendada füüsilist koormust, et vältida esemete tarbetut käsitsemist. · Taga tööpiirkonna lähedal jahe joogivesi, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust. · Kasuta asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku
01.2014 9. Sibila M., Vuleta D., Pori P. (2004). Position-related differences in volume and intensity of large-scale cyclic movements of male players in handball. Kinesiology 36(2004) 1:58-66. 10. Visnapuu, M. (2008). Käsipall, Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 11. Verhoshanski, J. (1996). Spetsiaalse jõuettevalmistuse metoodika. AS Spin Press. 11. Weineck, J., Jalak, R. (2008). Kehalised võimed ja organism. Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 12. Ööpik, V. (2007). Aklimatiseerumine spordis. Mehide, I. (Eds.). Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. III tase (31 - 40). Tallinn: Eesti Olümpiakomitee 13. Õhtuleht. Rannakäsipall. Eesti, V. Anvelt,1998, O.Järvela, 2013. http://www.ohtuleht.ee/536078/rannakasipall-ei-mingit-muramist-aga-rohkelt- lennukaid-piruette , 23.01.2014 http://www.ohtuleht.ee/22286/rannakasipall-arendab-koostood , 23.01.2014 10
· Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territooriumide kaitse kaitseribad, looduskaitsealad jne. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu reguleerimine 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine 5. Aklimatiseerumine, reklimatiseerumine vältida konkurentide haiguste sissetoomist 6. Biloogilised meetodid taimkaitses 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks kunstlikud vahendis mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine 9. Fotojaht 10. Loomaaiad _____________________________________________ 5. 1) RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KESKKONNAKAITSE ALAL
Munadest väljuvat tirtsud 70 päeva pärast. Kui temp on 4 kraadi kõrgem, nt 20 kraadi, siis koorumiseni kulub 17 ja pool päeva. Kui temp on lävendist kõrgem veelgi, nt 30 kraadi, siis kulub koorumiseni 5 päeva.Temperatuur võib olla stiimul. Nt üks taimestik vajab külma perioodi, enne ta ei hakka paljunema. Ka valgus on nt stiimul. Sookasel ei hakka seemned enne arenema, kui on olnud piisavalt pikk fotoperioism piisavalt pikk valgusperiood. Aklimatiseerumine külmaga kohanemine. (=looduses, laboris on aklimeerumine)Kõrged temperatuurid on paljudele organismidele ohtlikumad, kuna võivad põhjustada ensüümide inaktivatsiooni või denaturatsiooni. Valk kaotab struktuuri ja sadeneb välja. Võib viia organismi tadakaalust välja. Madalate temperatuuride puhul ektodermid on laia tempskaalaga. Külmumise-jahenemise-tahkumise perioodid ei ole mõnele organismile üldse probleemiks
keskkondades on väga erinevad lehed. Vee sees lineaarsed lehed, vee pinnal neerjad ujulehed ja õhkkeskkonnas odajad lehed. Loomad: nt himaalaja küülik, kelle karvavärvus sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Alla 0 kraadi on kogu küülik tume, üle 30 kraadi on kogu küülik hele. 15 kraadi juures värvuvad väljaulatuvad kehaosad (käpad) Inimesel: erütrotsüütide hulga suurenemine sõltuvalt hapniku vähesusest. Nt aklimatiseerumine kõrgmäestikus. (kiire hingamine, erütrotsüütide arvu suurenemine, mida kõrgemal, seda rohkem seda tuleb) tekib umbes nädala jooksul. Inimese geneetika. Uurib: 1. inimese pärilikkust (DNA, kromosoomid) 2. tunnuste kujunemist 3. inimese evolutsiooni 4. pärilikke haigusi ja nende kompenseerimisvõimalusi Inimese geneetilisi uuringuid soodustab terve rida asjaolusid: * andmed põlvnemise kohta ulatuvad mitme sajandi taha suguvõsa tasandil
vee ja pinnase saastumine; kliimamuutus Haigused o Loomadekaitse: Nimelinekaitsekategooriad Territooriumide kaitsekaitseribad, looduslikud saarekesed keset kultuurmaad, looduskaitsealad. Aktiivneja regulaarne kaitsejaht, tasakaalu kiskja-ohver,emas- ja isasloomad reguleerimine. Biotehnoloogiline kaitsepesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine. Aklimatiseerumine, reaklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist. Bioloogilised meetodid taimekaitseslepatriinu lehetäide tõrjeks, feromoonid liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid hoiavad isendid eemal. Repellendidloomade, lindude hirmutamiseks-kunstlikud vahendid, mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid,läikivad ribad.
jooksul. Loomi ohustavad: 1. Elukeskkonna hävimine ja killustamine 2. Kaubanduslik jahipidamine 3. Kogumine lemmikloomadeks 4. Kasutamine meditsiiniuuringuteks 5. Inimene peab kahjurloomaks 6. Tulnukliigid 7. Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territoriaalne kaitse 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine. 5. Aklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses nt lepatriinu lehetäide tõrjeks 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks nt hernehirmutis 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus 9. Fotojaht 10. Loomaaiad Punane raamat : Algatus tuli Sveitsi Rahvusvaheliselt Looduse ja Looduvarade Kaitse Loodult juba 1949.a, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate
Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Aklimatiseerumine a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Aktiivmuda orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris. Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused
Modifikatsiooniline muutlikkus loomadel: ahvena värvuse muutlikkuse tumedas rabajärves ja liivase põhjaga liivajärves tänu melaniini hulga muutusele ja selle ümberpaiknemisele. Himaalaja küüliku karvavärvuse sõltuvus temperatuurist: üle 30 kraadi üleni valge, temperatuuril 15 kraadi kere valge, väljaulatuvad kehaosad tumedad, alla 0 kraadi on kogu küülik üleni tume. Inimesel modifikatsiooniline muutlikkus: aklimatiseerumine kõrgmäestiku tingimustega. Kõrgmäestikus on hõre, hapnikku vähe ja toimub selle kompentsatsioon kahel tasandil: a) algselt hingamissageduse kiirenemine, b) mõne aja pärast(nädala jooksul) suureneb erütrotsüütide hulk ja emoglobiini hulk. Sellel eripäral põhineb kõrgmäestiku treening. Tänapäeval alpituba. See muutus on pöörduva iseloomuga. REK: 1) näited inimese, taimede ja loomade tunnuste muutumisest. 2) Mutatiivse ja modifikatsioonilise muutuse võrdlus.
tema ümber. 8. Liik on inimesele ohtlik suurkiskjaid peetakse ohtlikuks ulukitele ja kariloomadele. Elevandid Aafrikas karjamaa ja vee konkurendid. Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad. 2. Territooriumide kaitse kaitseribad, looduslikud saarekesed keset kultuurmaad, looduskaitsealad. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu kiskja-ohver, emas- ja isasloomad reguleerimine. 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine. 5. Aklimatiseerumine, reaklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist. 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses lepatriinu lehetäide tõrjeks, feromoonid liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid hoiavad isendid eemal. 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks kunstlikud vahendid, mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad. 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus, suu- ja
seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab bioluminestsents leida vastassugupoolt, peibutada saaklooma ning pimestada vaenlast. 10) aklimatiseerumine a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. 11) naturalisatsioon võõrliikide aklimatsiooni kõrgeim aste. Naturaliseerunud liikidel pole ebasoodsate aegade üleelamiseks, elutsükli läbimiseks ega populatsiooni uuenemiseks uues olustikus vaja inimese abi.
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
Puittaimi on introdutseeritud peamiselt nende puidu heade omaduste, viljade, õite, lehtede, koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea taluvuse tõttu halbades või vastavates spetsiifilistes keskkonnatingimustes. Kui liik viiakse looduslikus areaalis valitsevatest tingimustest erinevaisse tingimustesse ja osutub vajalikuks harjutada liiki uute tingimustega, nimetatakse seda aklimatiseerimiseks. Aklimatiseerumine e. aklimatisatsioon on seega organismi kohanemine uue elukoha kliimatingimustega, võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas või elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat. Uutele tingimustele vastupidavamate ökotüüpide eelissäilimine loodusliku valiku toimel põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need taimeliigi, mis suudavad edukalt üle
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletung. 117. Aklimatisatsioon, naturalisatsioon. Olulisemate limiteerivate tingimuste iseloomustus (temperatuur, niiskus, valgus) Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala. Näiteks: Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm.) Naturalisatsioon- Liigi viimisel sarnastesse tingimustesse loodusliku areaaliga võib ta seal täielikult kohaneda ja anda ka vabalt looduslikku uuendust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
