"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... ...
Katrin Olhovikov 10. klass 04.02.2007 Johann Strauss ja ,,Nahkhiir" Hiljaaegu käisin vaatamas J. Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile
Minu muusikaelamus Käisin vaatamas muusikali "Nahkhiir" Tallinnas 13. mail Rahvusoopris Estonia. Esmamuljed olid väga head, istusin saali rõdul viimases reas kus oli vapustav vaade lavale ja orkestrile. Muusikali ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas. 1874. aastal Viinis esietendunud ,,Nahkhiir" on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust: Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks
Kontserdiretsensioon Käisin 26. aprilli õhtul kell 19.00 Rahvusooper Estonia teatrisaalis Johann Straussi Operetti ,,Nahkhiir" (,,Die Fledermaus") vaatamas. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura ja teised ning kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Erki Pehk ja lisaks lauljatele oli kaasatud etendusse balletisolistid Svetlana Pavlova, Reet Albre, William Moore jt. Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end väljaspool Eestit (Riias, Firenzes, Roomas jne). Ta on
Nahkhiir-marikakk Nahkhiir-marikakk on väga haruldane loomaliik, elab vabas looduses. Loom on looduskaitse all ,kuna on väga haruldane liik. Nad on välja arenenud tavalisest kassikakust, kes on neile vägagi sarnane. Nahkhiir-marikakul on suured kõrvad nagu nahkhiirel.Ta kuuleb ja näeb väga hästi. Eelistab rohkem soojemat kliimat. Sööb liha,putukaid, karusmarje jms. Tegutseb peamiselt öösiti. Nahkhiir-marikakk elab terve elu ühe paarilisega. Pesakonnas on 1-4 järglast. Nahkhiir-marikakk elab keskmiselt 20 aastaseks. Värvuselt pruunikas, hallikas ja on ilusate suurte sulgedega. Irmeli Vainlo 9.b
Kool Nimi klass NAHKHIIR Retsensioon Tallinn aasta 6. oktoobril toimus Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett " Nahkhiir". Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski
Johann Straussi Venemaa perioodile on pühendatud ka Lenfilmis 1971. aastal valminud mängufilm ,,Hüvastijätt Peterburiga". 2003. aastal avati Pavlovskis festivali ,,Suur valss" raames mälestusmärk Johann Straussile. Straussi muusika austajate seast leiame ka Richard Wagneri. Ta on kirjutanud ka 18 operetti; ooperi ,,Rüütel Pázmán" ja balleti "Tuhkatriinu", mille lõpetas aga helilooja Josef Bayer. 5. aprillil 1874 nägi Theater an der Wienis rambivalgust Straussi "Nahkhiir", millest sai helilooja menukaim operett läbi aegade, ning mis on jäänud teatrite repertuaari kuni tänapäevani. 22. mail 1899 Viini Hofoperis toimunud "Nahkhiire" etendusel juhatas Strauss viimast korda ise avamängu. Teatrist saadud külmetus arenes kiiresti kopsupõletikuks ja valsikuningas suri 3. juunil. Ta lõi klassikalise viini valsi, kirjutas sissejuhatusega ja koodaga mitmeosalisi ahelvalsse. Straussi muusika võlu seisneb vahelduvas rütmis ja elurõõmsas meloodias
,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis suur edu
Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Maria Rebeca Soomaa Põhja-nahkhiir(Eptesicus nilssonii) Referaat Tartu 2014 Sisukord 1 Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3 Liigi elupaigad……………………………………………………………………………….……..4 Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5
maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi. Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku. Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas - mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi teiste imetajate liikide koguarvu. Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist. Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada. Tiibadeks on nahkhiirel nahast lennused, mis asuvad eesjäsemete sõrmede, kere külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on lühike. Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad
............................................. 21 1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus)............................................................. 22 1.3.5 Tõmmulendlane (Myotis brandtii).............................................................. 23 1.3.6 Nattereri lendlane (Myotis nattereri)...........................................................24 1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus)...............................................................25 1.3.8 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni).............................................................26 2. MATERJAL JA METOODIKA.............................................................................. 28 2.1 Peeter Suure Merekindlus.................................................................................. 28 2.2 Laagri nahkhiirte talvituspaik.............................................................................29 2.2.1 Pääsküla kaitsepositsiooni asukoht ja rajatised .............
III sõrm IV sõrm Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on mitmekesine Mida nahkhiired söövad? • Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt tagasi (punane). • Nahkhiir saab kaja analüüsides aru, millise putukaga on tegemist ja kui kaugel see asub. • Eesti nahkhiirte sonarite tippsagedused on vahemikus 20 000-55 000Hz • Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz Nahkhiirte aastaring Eestis Kevad Nahkhiired ärkavad talveunest aprillis, siis kui putukad öösiti lendama hakkavad. Viimased ärkajad lahkuvad
K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison
K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison
Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda ... on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. ... magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. ... teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid? 3
Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda … on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. … magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. … teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid? 3
KALAD IMETAJAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses
4. Nimetage aru ja kivisisaliku tunnused välimuse järgi ja erinevused eluviisis ja paljunemises 5. Kus Eesti roomajad veedavad talve? Kas nad on talvel aktiivsed? 6. Kes on vaskuss ja kas ta on ohtlik? 7. Millised roomajad elavad TÜ loodusmuuseumi vivaariumis? 8. Mis on Jacobsi elund madudel? 9. Mis on ovovivipaarsus? 10. Millest on areneneud kilpkonnade kilp? VASTUSED Imetajad 1. PUTUKTOIDULISED mets-karihiir, siil, mutt 2. KÄSITIIVALISED põhja-nahkhiir, suurkõrv 3. NÄRILISED kobras, kaelushiir, orav, leethiir 4. JÄNESELISED valgejänes, halljänes 5. SÕRALISED põder, metskits, metssiga 6. KISKJALISED hunt, karu, kähri, rebane, ilves, saarmas 7. LOIVALISED hallhüljes 8. VAALALISED pringel Eestis elab 65 liiki imetajaid. Imetajad, kes magavad talveund: pruunkaru, mäger, siil, rästik, konn, nahkhiir, sisalik, kährikkoer. Koljude võrdlus
Painduv selgroog võimaldab sellel suurel kassil pikkade hüpetega edasi tormata. Seejuures on abiks teravad küünised, mis nagu ogad maapinda haakuvad ja gepardil väga kiiresti joosta aitavad. Erinevalt teistest kaslastest ei saa gepard küüsi sisse tõmmata. Gepard on lühimaajooksja, tal puudub vastupidavus. Sel põhjusel ei jälita ta oma saaki rohkem kui umbes 180 meetrit. 2 Nahkhiir Nahkhiired tekitavad nii kõrgeid helisid, et meie neid ei kuule. Need helid levivad nähtamatute lainetena öises taevas. Kui need helilained kohtavad oma teel lendavat putukat, peegelduvad nad temalt tagasi. Oma suurte kõrvadega võtab nahkhiir kaja vastu. Nahkhiir tegutseb nagu radar. Tagasipeegelduvate ultrahelilainete abil oskavad nahkhiired ringi liikuda ning määrata kindlaks saagi suurust, liikumissuunda, kiirust ja asukohta.
Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus-nahkhiir Pargi-nahkhiir Suur-nahkhiir Põhja-nahkhiir Viigerhüljes III kaitsekategooria liigid Vasakkeermene pisitigu Luha-pisitigu Väike pisitigu Rohe-tondihobu Valgelaup-rabakiil Suur-rabakiil Hännak-rabakiil Rohe-vesihobu Laiujur Tõmmuujur Must-seenesultan Vareskaera-aasasilmik teelehe-mosaiikliblikas suur-mosaiikliblikas suur-kuldtiib Sõõrsilmik Tähnik-sinitiib Tume-nõvaöölane Põhja-tõmmusilmik Hahkkaruslane
viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond peegeldatakse tagasi peaaegu kõik helilained (luu, metall, kaltsium jne). Vedel keskkond kõige ideaalsem keskkond helilaine levimiseks Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt. Ultraheli registreeritakse spetsiaalsete anduritega. Mõned loomad (näiteks nahkhiir ja delfiin) suudavad tekitada ultraheli. Paljud loomad kuulevad ultraheli Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Ultraheli kasutamine Ultraheli kasutatamine põhineb sageli kajameetodil. Ultraheli peegeldub teele jäävalt takistuselt
Ultraheliuuringul vaadeldakse, mõõdetakse ja hinnatakse erinevate organite kuju, suurust ja kajaehitust ning hinnatakse vajadusel nende verevarustust. Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt. Ultraheli registreeritakse spetsiaalsete anduritega. Mõned loomad (näiteks nahkhiir ja delfiin) suudavad tekitada ultraheli. Paljud loomad kuulevad ultraheli Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Ultraheli kasutamine Ultraheli kasutatamine põhineb sageli kajameetodil
sagedusi? V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene? Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin, kass, rott, hiir, nahkhiir. 6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine? V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8. Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast? V: Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Võib öelda ka, et müra on kombinatsioon nõrkadest ja sagedastest
7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11. Habelendlane lk 17-18 12. Nattereri lendlane lk 19-20 13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv lk 21-22 14. Põhja-nahkhiir lk 23-24 15. Piusa matkarada lk 25-28 16. Kokkuvõte lk 29 17. Kasutatud allikad lk 30 1. Sissejuhatus Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui Eesti, aga ka Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala. Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal, looduskaitseala moodustati 1999. aastal
· On täheldatud, et pidev lärm ja vibratsioon võivad tekitada loomadel psüühikahäireid, mis kajastub loomulikult käitumisel (agressioon, hüsteeria, paanika, hirmuhood). LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE Liik Kuulmisvahemik Hz inimene 64-23,000 koer 67-45,000 kass 45-64,000 veis 23-35,000 hobune 55-33,500 lammas 100-30,000 nahkhiir 2,000-110,000 kuldkala 20-3,000 kanatibu 125-2,000 LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE NAHKHIIR: · Nahkhiir saadab lennates impulssidena välja väga lühikesi helilaineid (ultrahelisid). Mõned tekitavad laia hajuva helivoo, teised aga kitsa heliriba, mille suunda võib muuta. · Ümbritsevatelt esemetelt peegelduvad helilained tagasi. Kaja annab nahkhiirele infot esemetest tema teel ja toidust õhust.
Rorschachi test ● Hermann Rorschachi loodud psühholoogiline test, millega hinnatakse psühholoogilis seisundit, isikuomadusi, emotsionaalset toimimist ● Rorschach üritas sellega diagnoosida skisofreeniat ● Skisofreenia – psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus ● Tindiplekidest ja värvidest koosnev test Mida tavaliselt nähakse nendel piltidel? 1. nahkhiir, liblikas, tantsivad elusolendid, linnud 2. kaks inimest, neljajalgne loom, vanamehed 3. kaks inimest, riided 4. looma nahk, draakon 5. nahkhiir, ööliblikas 6. looma nahk, muusika instrument(tšello), rebane 7. naiste ja laste pead, elevandid 8. neljajalgne loom, naiste korsett 9. inimene, viiul, krevett, krabi Testi tulemused ● Kui te ei näe piltidel inimesi, siis te olete kinnine ja üksildane inimene ● Kui te ei näe piltidel liikuvaid tegevusi, siis teie
Esindajaks Johann Strauss jun. Tõi operetti valsi. Tuntumad operetid: ◦ „Nahkhiir“ Esindajaks Jaques Offenbach. Esimene operett oli „Orpheus põrgus“ (1858). ◦ „Mustlasparun“ Siit alustas võidukäiku kankaan,mis jõudis iseloomuliku numbrina 19. 20. saj ◦ „Viini veri“ vahetusel igasse kabareesse.
hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine
Haruldasemad liigid on hilistoomingas, punane leeder, juudapuulehik, himaalaja hortensia, siberi ja Mayri nulg jt. Suurim puu pargis on tamm (Ü = 643 cm). Rahvasuus on levinud sellised nimed nagu Rootsi kuninga või Kuningapoja tamm. 1601.a. olla ühe Rootsi-Poola sõja ajal siin sündinud hilisema kuninga Karl IX poeg Carl Philipp, kelle sünni auks isa olevatki tamme istutanud. Pargis elab kaitsealune tamme-kirjurähn ning nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir. 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST Postkaart mõisa peahoonest. Postkaart mõisa peahoonest. Mõisa peahoone. Mõisa peahoone talvel. Mõisa peahoone välisuks on varaklassitsistliku kujundusega ja pärineb 1800. aastate alguse juurdeehitusest. Peahoone tagaküljel malmist valatud rõdukonsoolid, mis pärinevad arvatavasti Peterburi tehasest ja on hoonele lisatud 19
3. siirup 5. nöör, pael 6. väljalõige 7. (vee)tünn 8. nõid 9. nahkhiir 10. kummitus, vaim 12. õngitsemine 15. ulpima Down 1. kuju 2
Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid. Imetajad. · Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h. · Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h. · Suurim imetaja on sinivaal. · Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant. · Pikim imetaja on kaelkirjak. · Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv. · Haisvaim imetaja on skunk. · Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul. · Lärmakaim imetaja on sinivaal, teisel kohal on möiraahv · Pisimad imetajad on väike-karihiir ja kimalas-nahkhiir, kes kaaluvad vaid 1,5 - 2 grammi.
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan Klassikalise Viini opereti rajaja on Johann Strauss noorem – valsikuningas – „Ilusal sinisel Doonaul“ Kirjutas 16 operetti Meloodiliselt meeldejääv ja hea rütmi elegants Ahelvalss – pikk valsside popurii „Nahkhiir“, „Viini veri“
Nattereri lendlane (Myotis nattereri) Rahvapärased nimed • nahkhiir • Nahknääk • Nahklapp • Nahklapak • nahkrott • Kehamass: 5-12 g • tüvepikkus: 42-52 mm • küünarvarre pikkus: 36-43 mm Levik eestis • Kesk- ja Lääne-Eestis • Haruldasem põhjarannikul ja Kagu- Eestis, pole leitud saartelt • On haruldane ja vähearvukas Eluviis • Öise eluviisiga elutseb väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes-
Pärnu jõe oru veerul Tori-Sindi lõigul avaneb liivakividest veel arvukalt allikaid, nt Taani metskonna ja mõisa ning Allika talu juures. Tori allikas on ETAK-is ja KKR veekogude nimistus. (Vilbaste 2014) 1.4.2. Kaitsealused liigid Tori valda läbiva Pärnu jõe kallasala on kasvu- ja elukohaks alljärgnevatele kaitsealustele liikidele: Tabel 1. Imetajad Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Eptesicus nilssonii Põhja-nahkhiir II Myotis dasycneme Tiigilendlane II Myotis daubentonii Veelendlane II Nyctalus noctula Suurvidevlane II Pipistrells nathusii Pargi-nahkhiir II Vespertilio murinus Hõbe-nahkhiir II Tabel 2. Kalad
reede jõulu laupäev teisipäev mai püha pühapäev kolmapäev vana-aasta õhtu pärast raske vaim luustik must kass haldjas Mina ei oska ujuda ämblik kirst vampiir võima, suutma oskama üks kolm kaks neljas kuues viis kaheksa seitsmes üheksas kümme kaheteistkümnes nelikümmend kahekümnes Millal on Sinu sünnipäev? Minu sünnipäev on märtsis. Minu sünnipäev on 15. märtsil. tume, pime kõrvits öökull nõid pööning kurat kaalikas nahkhiir kostüüm halloween esimene kolmas teine neli kuus viies kaheksas seitse üheksa kümnes kaksteist neljakümnes kakskümmend
läheduses on ohud, mis võivad lindudele saatuslikuks saada. Näiteks kõrgepingeliinid, tuulegeneraatorid, lennuväljad, suured tootmiskompleksid. Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu läheduses, kus asuvad matkarajad. Lennukoridorid nimetatud paigas on vajalikud, et nad saaksid lennata järvele toituma. Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava andmete kohaselt elab järve ümbruses üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja-nahkhiir ning pargi-nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid. [8] Joonis 3. Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada
HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas nimetatakse isast kitse? SOKK
Harilik suurkõrv Välimus Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Värvuselt on suurkõrv seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, Elukoht kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad Poegimine tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides,
KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST 14. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 15. Millist looma on peetud koduloomana 14 000 aastat? KOER 16. Mis loom on snautser? KOER 17. Keda peeti ,,talupoja kellaks"? KUKK 18. Millise nime järgi on tuntud Austraalia metsikud koerad? DINGO
MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Tüüpilised viiruse levitajad on rebane, koer, kass, kährikkoer, nahkhiir. Haigus esineb suuremal osal maakeral. Inimine haigestub peale kontakti haige looma süljega, näiteks hammustusega. Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia
Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad, vaarikad (sellest toituvad putukad) Territooriumil kasvab madal rohi, erinevad puud.
Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS • Haanja looduspargi tutvustamiseks on rajatud 3 viitadega tähistatud ja infotahvlitega varustatud matkarada: 1. Rõuge ürgoru matkarada 2. Kavadi järve matkarada 3. Vällamäe matkarada •. Toimuvad kultuuri – ja spordiüritused •. Haanja küngaste vahel paiknevad väikesed külad ja talud KASUTATUD ALLIKAD • Google • http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnah aridus/haanja.pdf
konservatiivne? Churchland peab funktsionalismi viisiks säilitada RP, nii et vähendada teed ja mitte tõrjuda RP’d. See on analoogne sellele, et säilitada fundamentaalsete vaimude keemia mõisted, selle asemel, et neid asendada kõiki tänapäeva keemiaga. See on funktsionalistlik salaplaan – vigade ja segaduse säilitamise suitsukate. Küsimused Frank Jacksoni teksti “Epifenomenilised kvaalid“ ja Thomas Nageli teksti „Mis tunne on olla nahkhiir“ kohta. (Tähtaeg 4.12.14) 1. Mis eesmärgil küsib Nagel, mis tunne on olla nahkhiir? Miks on tema meelest sellele küsimusele raske vastata? Tema eesmärgiks on anda mingi vasturünnak füsikalistide argumentidele, mis vähendaks vaimset pelgalt füüsilisest. Oluline seisukoht on see, et teadvuslikud kogemused on subjektiivsed. Suur rõhk on subjektiivsel karakteril ehk siis, mis tunne on olla teatud elusolend. Isegi kui
keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugöökull,hobune,inimene;kõrvalihased;karvkate;tarkuseja silmahambad;kõhulihased;ussripik;õndraluu). Füs:galaktikate,tähtede,planeedisüst. areng; keem elementide mitmekesisuse teke. Keem:lihtsad>keerukad molekulid;O2 puudus,tekkisid N2,NH3,CO2,CH4. Bio:elu areng Maal. Ürg 4500:Maa.Maakoore tardumine.Meteoriitide pommitus.Atmosfäär.Ookeanid
Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid: · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi)
Kagurannikul valitseb vahemereline kliima pehme lühikese talvega ja kuiva kuuma suvega. Hispaania keskosas on talv suhteliselt jahe (temperatuur on nullilähedane), kuid suvi on kuum ja kuiv. • Suvel on mereäärses Hispaanias temperatuur vahemikus +25-32°С, rannahooaeg kestab juunist oktoobrini. Huvitavat • Hispaania üks tuntumaid roogasid on paella. • Jalgpall on väga tähtis. • Hispaanias ei ole hambahaldjaid. Seal on hoopis nahkhiir nimega Ratoncito Perez. • Tere --- Hola • Head ööd---Buenas noches • Kuidas elad---Como estas • Homseni---Hasta mańana Aitäh kuulamast!
kes hakkasid operette kirjutama. maailmasõda meediakanalite kaudu. sele, levikule? Kuulsamaid Wolfgang Amadeus Mozart „Figaro Jacques Offenbauch „Orpheus põrgus, Richard Rogers „Oklahoma“, „Helisev etendusi: Pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Ilus Helena“, Johann Strauss noorem muusika“, Jim Jacobs, Warren casey „Grease“ Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, „Nahkhiir“, „Viini veri“. „Padaemand“.
annaabi.ee 
