"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Ur...
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... ...
nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja. Teise vaatuse tegevuskohaks on varieteeteater Nahkhiir, kus kõik peategelased kohtuvad ja kus Vanemuise lavastuses pakutakse värvikaid tantse. Kolmandas vaatuses on laval vangla, kuhu on sattunud Alfred, kes esineb Eisensteini nime all. ,,Nahkhiirt" peetakse kõige edukamaks Straussi operetiks. Selle pikk avamäng juhatab sisse opereti meeleoludesse. Lisaks rõhutas meeleolu ka vaade Viini tolleaegsele tänavapildile. Osatäitjatest jättis mulle kõige sügavama mulje Angeelika Mikk, kelle helisev
Minu muusikaelamus Käisin vaatamas muusikali "Nahkhiir" Tallinnas 13. mail Rahvusoopris Estonia. Esmamuljed olid väga head, istusin saali rõdul viimases reas kus oli vapustav vaade lavale ja orkestrile. Muusikali ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas. 1874. aastal Viinis esietendunud ,,Nahkhiir" on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust: Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus kõigil on ming...
Kontserdiretsensioon Käisin 26. aprilli õhtul kell 19.00 Rahvusooper Estonia teatrisaalis Johann Straussi Operetti ,,Nahkhiir" (,,Die Fledermaus") vaatamas. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura ja teised ning kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Erki Pehk ja lisaks lauljatele oli kaasatud etendusse balletisolistid Svetlana Pavlova, Reet Albre, William Moore jt. Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end väljaspool Eestit (Riias, Firenzes, Roomas jne). Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998.aastast on vabakutseline laulja. Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-ja operetirolli. Olnud ka vokaalsümfoonilise suurvormide ettekannetel solist ning ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemi...
Nahkhiir-marikakk Nahkhiir-marikakk on väga haruldane loomaliik, elab vabas looduses. Loom on looduskaitse all ,kuna on väga haruldane liik. Nad on välja arenenud tavalisest kassikakust, kes on neile vägagi sarnane. Nahkhiir-marikakul on suured kõrvad nagu nahkhiirel.Ta kuuleb ja näeb väga hästi. Eelistab rohkem soojemat kliimat. Sööb liha,putukaid, karusmarje jms. Tegutseb peamiselt öösiti. Nahkhiir-marikakk elab terve elu ühe paarilisega. Pesakonnas on 1-4 järglast. Nahkhiir-marikakk elab keskmiselt 20 aastaseks. Värvuselt pruunikas, hallikas ja on ilusate suurte sulgedega. Irmeli Vainlo 9.b
Kool Nimi klass NAHKHIIR Retsensioon Tallinn aasta 6. oktoobril toimus Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett " Nahkhiir". Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala...
Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (18251899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglik...
,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis ...
Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Maria Rebeca Soomaa Põhja-nahkhiir(Eptesicus nilssonii) Referaat Tartu 2014 Sisukord 1 Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3 Liigi elupaigad……………………………………………………………………………….……..4 Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5 Liigi ohutegurid………………………………………………………………………….………….6 Liigi kaitse korraldamine…………………………………………………………………………..7 Peamised kohustused………………………………………………………………………...7 Liigi arvukuse tagamise ennetamine…………………………………………………………….8 Tähtsad ülesanded ja tegevused…………………………………………………………….8 Liigi kaitseabinõud………………………………………………………………………………....9 Lisad……………………………………………………………………………………………….10 Kasutatud kirjandus 2 Liigi kirjeldus Küünarvarre p...
maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi. Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku. Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas - mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi teiste imetajate liikide koguarvu. Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist. Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada. Tiibadeks on nahkhiirel nahast lennused, mis asuvad eesjäsemete sõrmede, kere külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on lühike. Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad
Talvituspaikadest lahkumisel aprillis ja mais toimub ovulatsioon ning viljastamine, millele järgneb loote areng (Masing, 1984). Mai lõpust kuni juuni alguseni kogunevad kõik poegi ootavad emased ühte varjupaika, moodustades poegimiskolooniaid, kus püsiv keskkonnatemperatuur mõjub positiivselt loote arengule. Juuni keskel sünnivad esimesed pojad. Enamus järglasi sünnib aga juuni lõpus või juuli alguses (Masing, 1984). Poegimisel jääb emane nahkhiir horisontaalasendisse, kõht ülespoole, hoides laest kinni kõigi oma nelja jalaga. Kui emane poegib vertikaalasendis on tal pea ülespoole suunatud. Poja sünni järgselt langetab ema ta kõhtmisele küljele painutatud sabalennusest kotti. Peale poegimist sööb emane ära sünnitamisega kaasnenud platsenta. Vastsündinud pojad on suhteliselt suured. Vastsündinu mass on ligikaudu 40% täiskasvanu omast. Pojad on karvadeta, silmad on suletud ja kõrvalestad
III sõrm IV sõrm Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on mitmekesine Mida nahkhiired söövad? • Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt tagasi (punane). • Nahkhiir saab kaja analüüsides aru, millise putukaga on tegemist ja kui kaugel see asub. • Eesti nahkhiirte sonarite tippsagedused on vahemikus 20 000-55 000Hz • Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz Nahkhiirte aastaring Eestis Kevad Nahkhiired ärkavad talveunest aprillis, siis kui putukad öösiti lendama hakkavad. Viimased ärkajad lahkuvad
Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison
Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral ...
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...
KALAD IMETAJAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses
Imetajad 1. PUTUKTOIDULISED mets-karihiir, siil, mutt 2. KÄSITIIVALISED põhja-nahkhiir, suurkõrv 3. NÄRILISED kobras, kaelushiir, orav, leethiir 4. JÄNESELISED valgejänes, halljänes 5. SÕRALISED põder, metskits, metssiga 6. KISKJALISED hunt, karu, kähri, rebane, ilves, saarmas 7. LOIVALISED hallhüljes 8. VAALALISED pringel Eestis elab 65 liiki imetajaid. Imetajad, kes magavad talveund: pruunkaru, mäger, siil, rästik, konn, nahkhiir, sisalik, kährikkoer. Koljude võrdlus. Kobrad(12-15cm)ja hunt(21-29cm) Siil(5-6cm)ja rebane( 12-15) Metskits(15-20cm) ja ilves(11-17cm) LOODUSKAITSE ALL OLEVAD IMETAJAD EESTIS I kategooria lendorav, euroopa-naarits II kategooria habelendlane, halljänes, kääbus-nahk-hiir, Nattereri lendlane, pargi- lendlane, põhja- nahkhiir, suurkõrv, suur-nahkhiir, suurvidevlane, tiigilendlane, tõmmulnedlane, veelendlane, viigerhüljes.
tõmmata. Gepard on lühimaajooksja, tal puudub vastupidavus. Sel põhjusel ei jälita ta oma saaki rohkem kui umbes 180 meetrit. 2 Nahkhiir Nahkhiired tekitavad nii kõrgeid helisid, et meie neid ei kuule. Need helid levivad nähtamatute lainetena öises taevas. Kui need helilained kohtavad oma teel lendavat putukat, peegelduvad nad temalt tagasi. Oma suurte kõrvadega võtab nahkhiir kaja vastu. Nahkhiir tegutseb nagu radar. Tagasipeegelduvate ultrahelilainete abil oskavad nahkhiired ringi liikuda ning määrata kindlaks saagi suurust, liikumissuunda, kiirust ja asukohta. 3 Lõgismadu Lõgismaod lõgistavad vaenlaste hirmutamiseks. Lõgismaod toituvad väikestest loomadest, kelle nad oma mürgiste hammustusega tapavad. Lõgistit kasutavad nad inimese ja teiste suurte loomade eemalepeletamiseks,
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond peegeldatakse tagasi peaaegu kõik helilained (luu, metall, kaltsium jne). Vedel keskkond kõige ideaalsem keskkond helilaine levimiseks Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt. Ultraheli registreeritakse spetsiaalsete anduritega. Mõned loomad (näiteks nahkhiir ja delfiin) suudavad tekitada ultraheli. Paljud loomad kuulevad ultraheli Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Ultraheli kasutamine Ultraheli kasutatamine põhineb sageli kajameetodil. Ultraheli peegeldub teele jäävalt takistuselt
Ultraheliuuringul vaadeldakse, mõõdetakse ja hinnatakse erinevate organite kuju, suurust ja kajaehitust ning hinnatakse vajadusel nende verevarustust. Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt. Ultraheli registreeritakse spetsiaalsete anduritega. Mõned loomad (näiteks nahkhiir ja delfiin) suudavad tekitada ultraheli. Paljud loomad kuulevad ultraheli Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Ultraheli kasutamine Ultraheli kasutatamine põhineb sageli kajameetodil. Ultraheli peegeldub teele jäävalt takistuselt
sagedusi? V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene? Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin, kass, rott, hiir, nahkhiir. 6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine? V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8. Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast? V: Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Võib öelda ka, et müra on kombinatsioon nõrkadest ja sagedastest
aastast. neid kaitsevad ka mitmed rahvusvahelised lepped (Berni ja Bonni konventsioon, Euroopa Ühenduse elupaiga direktiiv). 1999. aastal kinnitati Piusa Koobastiku Looduskaitseala kaitse-eeskiri, mis sätestab nende kaitse talvitumise perioodil. 7. Loodus Piusa koopad on tähtis nahkhiirte talvitusala. Piusa koobastikust on leitud seitset liiki nahkhiiri: tiigilendlane, veelendlane , brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja- nahkhiir . Eestis on kindlaks tehtud 11 liigi esinemine. Nahkhiiri tuleb Piusale talvituma kuni 100 km raadiusest, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini. Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste hulka, kes on imetajatest ainsana võimelised tõeliselt ja kestvalt lendama. Nende eesjäsemed on kujunenud tiibadeks. Eestis elavad nahkhiired on putuktoidulised, toitudes enamasti öösel aktiivsetest putukatest, keda nad leiavad ultraheli- kajalokatsiooni kasutades
· On täheldatud, et pidev lärm ja vibratsioon võivad tekitada loomadel psüühikahäireid, mis kajastub loomulikult käitumisel (agressioon, hüsteeria, paanika, hirmuhood). LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE Liik Kuulmisvahemik Hz inimene 64-23,000 koer 67-45,000 kass 45-64,000 veis 23-35,000 hobune 55-33,500 lammas 100-30,000 nahkhiir 2,000-110,000 kuldkala 20-3,000 kanatibu 125-2,000 LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE NAHKHIIR: · Nahkhiir saadab lennates impulssidena välja väga lühikesi helilaineid (ultrahelisid). Mõned tekitavad laia hajuva helivoo, teised aga kitsa heliriba, mille suunda võib muuta. · Ümbritsevatelt esemetelt peegelduvad helilained tagasi. Kaja annab nahkhiirele infot esemetest tema teel ja toidust õhust.
Rorschachi test ● Hermann Rorschachi loodud psühholoogiline test, millega hinnatakse psühholoogilis seisundit, isikuomadusi, emotsionaalset toimimist ● Rorschach üritas sellega diagnoosida skisofreeniat ● Skisofreenia – psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus ● Tindiplekidest ja värvidest koosnev test Mida tavaliselt nähakse nendel piltidel? 1. nahkhiir, liblikas, tantsivad elusolendid, linnud 2. kaks inimest, neljajalgne loom, vanamehed 3. kaks inimest, riided 4. looma nahk, draakon 5. nahkhiir, ööliblikas 6. looma nahk, muusika instrument(tšello), rebane 7. naiste ja laste pead, elevandid 8. neljajalgne loom, naiste korsett 9. inimene, viiul, krevett, krabi Testi tulemused ● Kui te ei näe piltidel inimesi, siis te olete kinnine ja üksildane inimene ● Kui te ei näe piltidel liikuvaid tegevusi, siis teie
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avali...
Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel Koostanud Albert Hurt, Saara Tagen EMÜ 2019 Luua mõisa park ● Asub Jõgevamaal, Luua külas ● Kuulub Vooremaa maastikurajooni ● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnas...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, k...
3. siirup 5. nöör, pael 6. väljalõige 7. (vee)tünn 8. nõid 9. nahkhiir 10. kummitus, vaim 12. õngitsemine 15. ulpima Down 1. kuju 2
Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid. Imetajad. · Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h. · Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h. · Suurim imetaja on sinivaal. · Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant. · Pikim imetaja on kaelkirjak. · Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv. · Haisvaim imetaja on skunk. · Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul. · Lärmakaim imetaja on sinivaal, teisel kohal on möiraahv · Pisimad imetajad on väike-karihiir ja kimalas-nahkhiir, kes kaaluvad vaid 1,5 - 2 grammi.
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan Klassikalise Viini opereti rajaja on Johann Strauss noorem – valsikuningas – „Ilusal sinisel Doonaul“ Kirjutas 16 operetti Meloodiliselt meeldejääv ja hea rütmi elegants Ahelvalss – pikk valsside popurii „Nahkhiir“, „Viini veri“
Nattereri lendlane (Myotis nattereri) Rahvapärased nimed • nahkhiir • Nahknääk • Nahklapp • Nahklapak • nahkrott • Kehamass: 5-12 g • tüvepikkus: 42-52 mm • küünarvarre pikkus: 36-43 mm Levik eestis • Kesk- ja Lääne-Eestis • Haruldasem põhjarannikul ja Kagu- Eestis, pole leitud saartelt • On haruldane ja vähearvukas Eluviis • Öise eluviisiga elutseb väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes-
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse al...
teisel pool suu nägema tahtma mets varsti kapuuts suvi juuni september jaanuar november kevad august märts onu või tädi laps üllatuspidu tädi enne laupäev uus aasta esmaspäev jõulupüha sõbrapäev neljapäev kõrvad mantel külastama äkki koos näitama veebruar sügis mai juuli oktoober detsember talv aprill noor onu turg reede jõulu laupäev teisipäev mai püha pühapäev kolmapäev vana-aasta õhtu pärast raske vaim luustik must kass haldjas Mina ei oska ujuda ämblik kirst vampiir võima, suutma oskama üks kolm kaks neljas kuues viis kaheksa seitsmes üheksas kümme kaheteistkümnes nelikümmend kahekümnes Millal on Sinu sünnipäev? Minu sünnipäev on märtsis. Minu sünnipäev on 15. märtsil. tume, pime kõrvits öökull nõid pööning kurat kaalikas nahkhiir kostüüm halloween esimene kolmas teine neli kuus viies kaheksas seitse üheksa kümnes kakste...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Ökoloogilised koridorid Juhendaja Kaire Lanno Tartu 2017 SISUKORD EESTI MAAÜLIKOOL.........................................................................................................1 Põllumajandus- ja keskkonnainstituut....................................................................................1 Ökoloogilised koridorid.........................................................................................................1 .............................................................................................................................................1 Juhendaja Kaire Lanno...........................................................................................................1 Tartu 2017..............................................................................................
Mälumäng 1-6.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: .......................................... 1. Kas lindudel on hambad? EI 2. Kas lind Kiivi saab lennata? EI 3. Kas öökullid saavad oma silmi liigutada? EI 4. Mis lind toob rahvajutu järgi lapsi? TOONEKURB 5. Missugustele lindudele meeldib näpata säravaid asju? HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas...
Harilik suurkõrv Välimus Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Värvuselt on suurkõrv seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, Elukoht kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad Poegimine tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides,
Mälumäng 7-12.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: ................................................... 1. Kes on Läti rahvuslind? LINAVÄSTRIK 2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST...
MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Tüüpilised viiruse levitajad on rebane, koer, kass, kährikkoer, nahkhiir. Haigus esineb suuremal osal maakeral. Inimine haigestub peale kontakti haige looma süljega, näiteks hammustusega. Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
HAANJA LOODUSPARK PAIKNEMINE • Asub Võrumaa südames, Eesti kõrgeimas piirkonnas, ulatudes kõrgemale kui 200 m merepinnast • Kaart • Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni ast...
RP’d. See on analoogne sellele, et säilitada fundamentaalsete vaimude keemia mõisted, selle asemel, et neid asendada kõiki tänapäeva keemiaga. See on funktsionalistlik salaplaan – vigade ja segaduse säilitamise suitsukate. Küsimused Frank Jacksoni teksti “Epifenomenilised kvaalid“ ja Thomas Nageli teksti „Mis tunne on olla nahkhiir“ kohta. (Tähtaeg 4.12.14) 1. Mis eesmärgil küsib Nagel, mis tunne on olla nahkhiir? Miks on tema meelest sellele küsimusele raske vastata? Tema eesmärgiks on anda mingi vasturünnak füsikalistide argumentidele, mis vähendaks vaimset pelgalt füüsilisest. Oluline seisukoht on see, et teadvuslikud kogemused on subjektiivsed. Suur rõhk on subjektiivsel karakteril ehk siis, mis tunne on olla teatud elusolend. Isegi kui inimesel on maailma parim kujutlusvõime ja on võimeline kujutama ette olema nahkhiir(tema
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugööku...
Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid: · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi)
Kagurannikul valitseb vahemereline kliima pehme lühikese talvega ja kuiva kuuma suvega. Hispaania keskosas on talv suhteliselt jahe (temperatuur on nullilähedane), kuid suvi on kuum ja kuiv. • Suvel on mereäärses Hispaanias temperatuur vahemikus +25-32°С, rannahooaeg kestab juunist oktoobrini. Huvitavat • Hispaania üks tuntumaid roogasid on paella. • Jalgpall on väga tähtis. • Hispaanias ei ole hambahaldjaid. Seal on hoopis nahkhiir nimega Ratoncito Perez. • Tere --- Hola • Head ööd---Buenas noches • Kuidas elad---Como estas • Homseni---Hasta mańana Aitäh kuulamast!
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Nimi: klass: OOPER OPERETT MUUSIKAL Žanri eelkäijad Antiik-Kreeka tragöödiad Itaalia koomiline ooper ja prantsuse Operet, koomiline ooper, ja prantsuse vodevill meelelahutuslikud muusikalavastused. Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerikas Tekkimis-või 17. sajand 19. sajandi keskpaik 20. sajandi algus kujunemisaeg Üldine Muusikaline lavateos, mis ühendab Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, Muusikaline lavateos, mille sisu avatakse iseloomustus mitut kunstiliiki. (Kirjandus, muusika, mille sündmustik tuuakse kuulajani laul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
