A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu ...
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekke...
) Sümptomid: Peavalu, teadvusehäire..kooma Isutus, iiveldus, oksendamine Tursed, anasarka Hingamisraskus, kopsude nähud, kardiaalse puudulikkuse tunnused Täitunud kaelaveenid Lihastõmblused ja krambid Polüuuria, oliguuria, anuuria Kaalu tõus. Vedelikubilansi hindamine: Välimus- nägu, silmad, suu, keel, limaskestad Naha temperatuur, turgor Janutunne Sülje ja pisaravedeliku eritumine Kaelaveenide täitumine Tursete esinemine Ööpäevane diurees täiskasvanul: 1,5-2l Tunnidiurees: täiskasvanul 50-100ml/h, kriitiline piir 30ml/h, lapsel 1ml/kg/h Korrigeerimise võimalused: · Vedeliku manustamise regulatsioon- suukaudselt, enteraalselt või parenteraalselt. · Eritumise soodustamine · Dialüüsravi · Südame ja kopsu funktsiooni
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liiku...
Sel juhul peab kasutama ravimeid, mis okserefleks pidurdavad. Oksendamise korral toimub mao seinte lihaste kokkutõmme ja söögitoru vastupidine peristaltika (neelamisele vastupidine), sulgub ka epiclottis (mis katab hingetoru). Oksendamist võib käsitleda kui katsefunktsiooni – nt liigsöömise või mürgistuse korral. Tugeva oksendamisekorral võib kaasneda ka sapieritus. Tugeva oksendamisega kaasneb ka suur vedelikukaotus, mida tuleb hiljem joogiga kompenseerida. ERITUMINE Eirutselunditeks on: 1) kuseerituselundid 2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru
neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar - Talletatakase ADH ja oksütatsiin - eessagar Glandoteguseed Toimivad teistesse
Mittespetsiifiliste ensüümide kõrval on ka spetsiifilised ensüümid, mis lammutavad ainult kindlat substraati (atsetüülkoliini esteraas lammutab atsetüülkoliini). Biotransformatsiooni tagajärjel muutuvad ravimi füüsikalis-keemilised omadused, molekuli polaarsus suureneb, rasvlahustuvus väheneb ja vesilahustuvus paraneb, väheneb metaboliitide rakkudesse tungimise võime ja kergeneb nende eritumine organismist. Ravimite toimivusele võib biotransformatsioon avalda kahesugust mõju: a) detoksikatsioon ravimi toimivus väheneb b) toksikatsioon suhteliselt nõrga toimivusega aine muutub toimivaks (näiteks metanool muutub mürgiseks alles peale biotransformatsiooni organismis, kus tekivad metanaal ja metaanhape ehk sipelghape, just viimased kahjustavad nägemisnärvi.
kasulikuks: ,,Bioloogia õpik gümnaasiumile", ,,XXI sajandi vitamiinipiibel" ning ,,Imeliste arstide õpetused". 3 1. Kasvuhormooni määratlus Definitsioon Kasvuhormoon (growth hormone, GH) ehk somatotropiin (STH), on heterogeenne üheahelaline valk, mis sünteesitakse hüpofüüsi eessagaras. See on keemiline aine, mida produtseerib aju alumises pooles asuv ajuripats. Eritumine hüpofüüsist on episoodiline, olles mõjutatud peamiselt kahe hormooni poolt: kasvuhormooni vabastav hormoon (somatokriniin), mis stimuleerib GH sünteesi ja sekretsiooni ning kasvuhormooni inhibeeriv hormoon ehk somatostatiin, mis pärsib GH sekretsiooni. 1.2 Lühidalt põhiülesannetest Kasvuhormoon reguleerib organismi kasvu kas otseselt (nt kondrotsüütide jagunemine) või insuliinisarnase kasvufaktori 1 (IGF-1) vahendusel. GH
· väetised · klaas, läätsed · tuletikud, püssirohi · hapnikumaskid · keedusoola asendajad Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedlikus. K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide
Esmast maksapassaazi on võimalik vältida - parenteraalse manustamisega, - sublingvaalse manustamisega, - rektaalse manustamisega (osaliselt). Sapiga erituvad konjugaadid lagunevad soole mikrofloora toimel ja ravim imendub tagasi süsteemsesse vereringesse. See juhtub enamasti väikeste molekulidega. Enterohepaatiline ringe - sapiga erituvad konjugaadid lagunevad soole mikrofloora toimel ja ravim või selle metaboliit imendub tagasi süsteemsesse vereringesse. Eritumine Ravimid erituvad organismist muutumatul kujul või metaboliitidena. Ekskreteerivad organid eemaldavad organismist paremini polaarseid, lipiidides halvasti lahustuvaid ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest.
CYP450 on see ensüüm. 20. Millised ensüümid osalevad biotransformatsioonis ja millised tegurid mõjutavad biotransformatsiooni? 2018 esimene seminar 2 21. Milles seisneb maksaensüümide indtseerimine ja inhibeerimine? Miks see on oluline kui ravimeid manustatakse koos? 22. Esmast maksapassazi ei läbi üldse ravimid manustamisel ... a) suu limaskestalt b) peroraalselt c) rektaalselt 23. Enterohepaatiline ringe? Eritumine soolestiku kaudu paljud farmakonid transporditakse aktiivselt läbi maksarakkude verest sappi. Sapiga soolde eritunud ained võivad soolest tagasi imenduda. Selline enterohepaatiline ringe võib pikendada ravimi toimet 24. Mis on ravimi biosaadavus? Biosaadavus retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud farmakoni koguste omavaheline suhe (%). Biosaadavust mõjustavad imendumine, metabolism, jaotumine. Reeglina määratakse võrreldes kontsentratsioonikõvera
Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele vajalik? Kuidas jõuab adrenaliin teistesse elunditesse? Adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral on inimesele vajalik, sest see annab organismile lisaenergiat ja valmistab organismi ette pingutuseks. Adrenaliin jõuab teistesse elunditesse, kui inimene hirmu, ehmatuse, viha ja positiivsete emotsioonide korral. 5.närvisüsteemi ehitus täienda skeemi puuduvate närvisüsteemi osade nimetuste ja nende
meestel spermatogeneesi 1.2 Lutropiin Kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise kollakehaks, seksisteroidide erituse soodustaja 1.3 Prolaktiin Piimanäärme kasv, areng, piima eritumine piimanäärmest 2. Mitteganadotroopsed hormoonid- muudesse näärmetesse kui sugunäärmetesse 2.1. Kortikotropiin Reguleerib neerupealiste tööd 2.2. Türeotropiin Reguleerib kilpnäärme kasvu ja tööd Efektoorsed hormoonid
uriini neeruvaagnasse kontsentreerumine ja organismist välja viidavate kahjulike ainete eritumine. Tekitajad/Põhjustajad Enamasti mikroobide Tekkeks on vajalik Beeta-hemolüütiline Infektsioon, diabeet, Prerenaalsed tõusmisest alumistest uriini äravoolu streptokokiline pärilik arenguhäire aminohapete kuseteedest takistus või infektsioon metabolismi häire,
See on eriti tähtis asjaolu rasedatele ravimite ordineerimisel, et vältida farmakoloogilise või teratogeense toime ilmnemisel lootel. Platsentaarbarjäär laseb läbi näiteks selliseid loodet kahjustavaid aineid nagu etüülalkohol, morfiin, nikotiin jne. 48. Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist? Ekskretsioon farmakoni enese või selle vesilahustuvate metaboliitide eritumine organismist. Eritumine neerude kaudu peamine eritustee. Peamiselt neerude kaudu uriiniga erituvad organismist vees lahustuvad farmakonid; biotransformatsiooni käigus moodustunud vesilahustuvad metaboliidid (vaheühendid). Eritumine soolestiku kaudu paljud farmakonid transporditakse aktiivselt läbi maksarakkude verest sappi. Sapiga soolde eritunud ained võivad soolest tagasi imenduda. Selline enterohepaatiline ringe võib pikendada ravimi toimet.
Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU KUUMAVEEALLIKAD ISLANDIL ISESEISEV TÖÖ Töö eesmärgid: Osata ainetunnis kasutada infotehnoloogiat Süvendada teadmisi antud ainevaldkonnas TÖÖJUHEND Sisene www.geo.ut.ee/kooligeo Lingid Loodusgeograafia Geoloogia Vulkaanid http://vollcano.und.nodak.edu Volcano World Sisene: CURRENT ERUPTIONS
Biokeemia eksamiks kordamine 1) Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama nii loomset kui ka taimset rasva. 2) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud täitma: 10-15% 3) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 55-60%. 4) Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid? 26-30% 5) Vee saamine ja eritumine organismis peaksid olema tasakaalus: õige/vale 6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale
.peensool 7.Milline süsivesik on organismi jaoks tähtsaim? glükoos 8.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad vedeliku.....kadu. Lisaks tekib K+ kadu. 9.Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad katma lipiidid? 25 30% 10.Toitumise järgselt veresuhkru tase......tõuseb 11.Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks - ei 12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14.Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud......süsivesikud 15.Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse?valgud 16.Vitamiin D nimetus on...kaltsiferool 17.Milliste vitamiinide hulka peavad suitsetajad tõstma?C vitamiini 18.Levinuim mineraalaine organismis on......kaltsium 19.Organismi sisekeskkonna happe leelistasakaalu regulatsioonil osalevad...naatrium ja kaalium 20.Ööpäevane veevajadus täiskasvanul on..... 30 ml/kg
vähenemisega, sest Na-sisaldus veresoonte seintes väheneb. Phiprobleem on K+ defitsiit. Jälgida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu (hoiatavad nähud: suukuivus, janu, nõrkus, uimasus/rahutus, lihasvalu või krambid jmt). Kasutatakse ka menstruatsioonieelsete tursete vähendamiseks.Vivad süvendada diabeeti ja podagrat. Ettevaatlikult kasutada ka rasedusel, rinnaga toitmise ajal ning neeru- ja maksapuudulikkusel. Soodus moment on, et Ca++ eritumine väheneb, mis aitab ära hoida osteoporoosi (luude hrenemist liigse Ca++ kao tttu) ja vähendab ka neerukivide teket. Vererõhku langetav toime on saavutatav tiasiidide väikeste doosidega. Annuse suurendamisel sagenevad kõrvaltoimed oluliselt. Kui vererõhu kontrolli väikeste doosidega ei õnnestu saavutada, on otstarbekas lisada raviskeemi uus preparaat teisest ravimirühmast. Kôrvaltoimed Hüpokaleemia- Naatriumkloriidi reabsorbtsiooni blokeerimine tekitab paratamatult ka
Ülevoolu proteinuuria on suurenenud plasma valkude hulk veres, tavaliselt madalmolekulaarsete valkude osas - normaalsed valgud: müoglobuliin, hemoglobuliin, ägeda faasi valgud; - patoloogilised valgud: immunoglobuliinide kerged ahelad. · Renaalne Glomerulaarne proteinuuria on põhjustatud glomerulaarfiltri kahjustusest, suurem hulk valke läbib filtrit. - selektiivne suurenenud on albumiini ja keskmise molekulmassiga valkude eritumine; - mitteselektiivne suurenenud on kõikide valkude eritumine, kaasa arvatud suure molekulmassiga valgud. Põhjused pöörduv proteinuuria püsiv proteinuuria Ortostaatiline Glomerulonefriit Füüsiline koormus Hemodünaamilised põhjused Febriliteet Kardiovaskulaarne puudulikkus
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, u...
vajalikud ained (näiteks glükoos) ning suurem osa veest verre tagasi. Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. Uriini hulk ja koostis Uriini hulk ja koostis sõltuvad toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini teket soodustavad näiteks soolane toit ning kohv ja õlu. Põiepõletik Kuidas ravida? Kui põletik juba kallal, peaks tegema jalgadele sooja vee vanne ja hästi palju jooma, eelkõige ravimteesid. Üsna peatselt hakkavad põletikku leevendama näiteks leesikalehe-, kummeli- ja pohlaleheteed. Apteegis on põie- ja neeruteed saada mitmesuguste
Toime Glükogeeni lammutamine maksas glükakoosiks, veresuhkur tõuseb 9. Neerupealised GLANDULAE SUPRARENALIS Säsiollus Produtseeritakse adrenaliini ja noradrenaliini Funktsioon On sarnane vegetatiivse NS sümpaatilisele Koorollus Toodab mitut hormooni, mida nimetatakse kortikosteroidideks Hormoon: Aldosteroon Toime Naatriumi tagasiimendumine neerudes suureneb, vee tagasiimendumine neerudes suureneb, kaaliumi eritumine suureneb Hormoon: Glükokortikoidid Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine
Glükokortikosteroidide põletikuvastane toime on väga tugev. Nad pärssivad igasugust põlekulist reaktsiooni. - Pärsivad organismi normaalset vastust mingile ärritusele. - Haigusetunnused võivad pärast steroidravi lõpetamist taastuda. · Toime skeletilihassüsteemile - Pikaajalisel manustamisel lihasnõrkus kaaliumi hulga vähenemise tõttu. - Samuti suureneb Ca, P ja lämmastiku eritumine, mis toob kaasa luuhõrenemised ja luumurrud. - Väheneb lihasmass. · Toime endokriinsüsteemile - Kui manustada pikaajaliselt ja suurtes doosides, võib tekkida AKTH ja kortikotropiini sünteesi vähenemine. Neerupealised hakkavad ise tootma vähem kortikosteroide - Pikaajaline ravi tuleb lõpetada järk-järgult doosi vähendades. · Toime immuunsüsteemile - Pärssivad immuunssüteemi. Ei soovitata kasutada
Diltiaseem: toime südamesse/veresooned kõhukinnisus, bradükardia, AV blokaad. Diureetikum Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): inhibeerivad Na, Cl transporterit distaal- Enamus on seotud vedeliku ja ioonide d ses tuubulis. Suureneb Na, Cl, K, vee tasakaalu häirega. Hüpokaleemia – mõju eritumine, vähene Ca eritumine. südamele (arütmiad), ajule ja lihastele. Hüpotensioon. Lingudiureetikumid(furosemiid,torasemiin) : Lingudiureetikumid(furosemiid,torasemiin): Seostuvad Na, K, Cl transporteriga Henle Sama mis tiatsiididl + doosist sõltuv lingu ülenevas osas ja takistavad nende pöörduva toimega kuulmise langus.
esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline silindelepiteel, mis asub peensoolte seintes, uueneb umbes 5 päeva jooksul (Nienstedt jt 2001: 328). Peensoole veresoonte võrgustik lähtub soolekinnistist, mis moodustab tiheda kapillaaridevõrgustiku ulatudes hattudeni. Sooles toimuv eritumine kui imendumine on osaliselt passiivne ja osaliselt aktiivne. Tasakaal eritumise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla, milles on mitmesuguseid ensüüme- näiteks peptidaasid. Sooltes liigub toit rütmiliselt kokku tõmbudes ja lõtvudes, liigutades ja segades sedasi toidumasse (Nienstedt jt 2001: 328-332) Kasutatud kirjandus Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E
Äge neerukahjustus Krooniline neeruhaigus • Kroonilise neeruhaiguse definitsioon: Vähemalt 3 kuud kestnud neeru funktsiooni või struktuurimuutus • Klassifitseeritakse põhjuse, GFR-i ja albuminuuria alusel Krooniline neerupuudulikkus kui GFR <15 ml/min Urolitiaa s ehk neerukiv id Neerukivid • Kaltsiumoksalaat 70% • Kaltsiumfosfaat 30% • Uraatkivid 30% • Tsüstiinkivid 5% • Võib esineda korraga mitu komponenti Neerukivide patofüsioloogia • Suurenenud eritumine • Vähenenud imendumine • Uriini kontsentreerumine • pH muutumine • Fosfaatkivid tekivad aluselises keskkonnas • Uraatkivid happelises keskkonnas Laborinäitajad Ühik Kreatiniin M: Mmol/L (1 mg/dl = 88,4 N: mmol/L) Uurea Albumiin
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas
erituva vee hulka). Joodava vedeliku hulk Temperatuur 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini koostist. 1) Toit, mida sööd -jood 2) Tervislik seisund 14. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? Väheneda: Vähe joonud Palju higistanud 15. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus suureneda? Suureneda: Kui on külm Vedeliku tarbimine suur 16. Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? Spordi tegemine, Kõrge temperatuur 17. Mõistete tundmisel põhinev lünktekst.
kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli . Väiksemas ettevõttes võib ka olla töökeskkonna spetsialist . 2.2) Töökeskkonna spetsialist on ettevõttes pädev insener töökeskkonna alal või tootmistegevuses. Tootmistegevuseta ettevõttes on ettevõtja volitanud töökeskkonna spetsialisti täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid
Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Seose kustumine tingitud stiimuli korduv esitamine ilma tingimatu stiimulita Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed
Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsium, iood… Ensüümid Satuvad piima juhuslikult, kasu tavaliselt pole Ternespiim Tekib poegimisjärgselt Kollakas Immunoglobuliinid Valgusisaldus ↑ Süsivesikuid ↓ Lipiidid ↑ või ↓ Kõhulahtistav toime Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Colostrum Bilirubiin Isendi vanuse mõju piimale Inimesed Vanemate emade ternespiima lipiididesisaldus ↑ Põhjuseks suurenenud rasva süntees, piima eritumine ja vähenenud piima veesisaldus Mõju pideva laktatsiooni korral (piimakari) Lipiididesisaldus ↓ (väheneb 0,02% igal laktatsiooni korral) Valgusisaldus ↓ (väheneb 0,02-0,05% igal laktatsiooni korra) Hulk suureneb vanusega (kuni 30%) Seedesüsteemi ja piimanäärmete suurenemine (20%) Laktatsiooni arv (80%) Piima tekkimise keemiline protsess Piim tekib imetis või udaras Verest komponendid läbi basaalmembraan rindkerearter
Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava õhuga 400-450g veeauru. Higiga eraldub keha pinnalt 450-600g vett. Vähesel määral eraldub vett silmadest pisaratena. Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga 800-1250g. Soolestiku kaudu vaid 100-200g vett. Üldjuhul sünteesitakse ööpäevas 300-350g vett. Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35g vett ühe kilogrammi keha massi kohta, imik aga üle kahe korra rohkem. Negatiivse veebilansi puhul siseneb vett vähem, selle eritumine on aga suurenenud. Positiivne veebilanss esineb rohkel joomisel, vee peetusel organismis või mitmesuguste neeru-, südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, millega kaasnevad sageli tursed. Naatriumioonid soodustavad vee hoidmist organismis, kaaliumioonid soodustavad aga vee eraldumist. Vee funktsioonid inimorganismis Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju.
olla limasmädane või isegi verine. Second level Köhimisel võib Third level esineda valulikkus rinnaku taga. Fourth level Fifth level Kroonilise bronhiidi tunnusteks on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. TEKKEPÕHJUSED Ägeda bronhiidi tekitajateks on 2050%l juhtudest viirused, 515%l mükoplasmad ning 525%l klamüüdia. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm).
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid
Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu ehk homöostaasi. Igal hormoonil on oma ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu – nt. kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoonide eritumine sõltub east. Nende teke muutub ööpäeva jooksul (hommikul on eritus suurem kui õhtul) ning erinevusi täheldatakse ka aasta piires. Kui inimesel on mõne hormooni süntees häiritud, (kas toodetakse seda liiga palju või liiga vähe), tekivad suured häired organismi talitluses. Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonpreparaatide tarvitamine, näiteks diabeedi ravimisel. Hormoonpreparaatide
väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene. Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub eelkõige mehhaanilisest ärritusest, sööda omadustest, mälumise kestusest, isust ja teistest teguritest. Herbivoorid (taimetoidulised) eritavad sülge suures koguses, ligikaudu 10% oma kehamassist, täiskasvanud veised isegi rohkem (lehm 100-180 liitrit ööpäevas). Täiskasvanud siga võib ööpäevas eritada kuni 15 l ja hobune 40 l sülge. Need suured vedelikukogused sülje näol leiavad kasutamist edasistes seedeprotsessides.
uuringul, määrates koetüki limaskestas laktaasi aktiivsust. Tavapraktikas seda meetodit aga ei rakendata, sest siis oleks vaja teatud instrumendi abil saada peensoolest koeproov. Seda meetodit kasutatakse teadusuuringutes. Estis kasutatav meetod on järgmine uuritav joob piimasuhkru vesilahust, hiljem aga võetakse mitmel korral vereproov glükoosi määramiseks. HAIGUSNÄHUD : kõhukinnisus kõhupuhitus kõhuvalu raske gaaside eritumine kõhukorisemine Kergematel juhtudel ei pruugi inimene ise oma kõhuvaevusi piimaga seostada, sest teadaolevalt on piima alati peetud tervislikuks ja kergesti seeditavaks. Laktoositalumatusega inimesel tuleb oma piimatarbimisharjumusi muuta. Piimatoodete tarbimist pole õige vähendada, sest piim on meie olused peamiseks kaltsiumiallikaks. Küll aga tuleks piirata rõõsa piima, rõõsa koore ja jäätise tarbimist. LAKTOOSIVABA TOIT
● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda soojushulgast ● Pulss tõuseb 110-115 lööki minutis 100m jooksu harjutamine - Mis muutub peale lõdvestavat jalutamist? ● Energiavarude vähenemine veelgi ja väsimus intensiivistub. ● Adrenaliini eritumine ● Piimhappe tekkimine kiirelt ● Südametöö kiirenemine ● Higistamine intensiivistub ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. ● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku.
ebavajalik välja. Neerus ei tegutse kõik nefronid korraga. Adrealiini puhul töötavate päsmakeste arv väheneb. Kusi aine ja kofeiin suurendavad töötavate päsmakeste arvu. Normaalselt töötav päsmake töötab järgmiselt: 15 sek tööd, 45 sek puhkust. Neerude talitlus sõltub neeru funktsionaalsest seisundist: 1. päsmakeste kapillaaride vee läbilaske võimest 2. vererõhk päsmakeste kapillaarides 3. töötavate päsmakeste arvust Uriini eritumine organismi Uriin liigub kusejuhade kaudu kusepõide. Kusejuhad tõmbuvad periooditi kokku (peristaltika) Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele. Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: limaskest lihaskest serrooskest ehk kõhukelme limaskestas on limanäärmeid epiteeli rakukihtide arv muutub täispõis/ tühipõis Lihaskest- 3 kihti (sisemine- ja väliminepikikiht, keskel ringikiht)
Pingelisel ajal võib areneda organismis eri ainete defitsiit. Serbia teadlased leidsid inimestel, kes elasid kuid sõjapiirkonnas, sageli magneesiumi defitsiiti, mis omakorda soodustas südame rütmihäirete ja lihaskrampide teket. Füsioloogilised stressorid on näiteks gripiviirus, suur füüsiline koormus või mõne aine puudus (magneesiumi, B-vitamiini defitsiit). Stressi toimel suureneb magneesiumi eritumine, väheneb imendumine ja kasvab organismi magneesiumivajadus. Seega on magneesiumi defitsiit stressifaktor. Kui on teada mõne organismile olulise aine, nt magneesiumi puudus, siis tuleks selle tase organismis taastada kui võimalik, siis toidu-joogiga. Magneesiumit sisaldavad kakao, pähklid, täisteraleib, puuviljad (banaan, avokaado), nisuidud jne. Kasutada võib ka magneesiumitablette, soovitatavalt koos B6-vitamiiniga, mis soodustab magneesiumi imendumist.
kohast on kala toodud. Jätkame veel elavhõbeda mürgisusest. Elavhõbeda soolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbeda aurudest imendub organismi läbi kopsude. Sissehingatava õhuga läheb see edasi kopsudest verre, imendub ennast sealsete verelibledega ning liigub edasi inimesele vajalikku eluorganisse (ajju, maksa, südamesse, lihastesse jne.). Elavhõbeda allaneelamisel metallilises olekus ei avalda väga suurt ohtu, kuna soolestikust organismi eritumine sellel ainel on väga väike ning see tervist nii väga ei kahjusta. Elavhõbeda mürk kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise ning põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Söömisel ole ettevaatlik, sest inimene võib saada elavhõbedamürgituse juba 0.4mg omastamisel, kuid see ei ole veel surmav doos. Surmavaks peetakse kogust alates 150mg. Sellepärast ole väga ettevaatlik elavhõbedat sisaldavate asjadega ning üldse elavhõbedaga.
organismi ainevahetust, igal hormoonil on kindle toime ja erinev mõjuaeg I nsuliin – kõhunäärme hormoon, mis vähendab veresuhkru taset Insuliini sisaldus veres väike – siis ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada ning ülemäärane glükoos koguneb verre ja eritub lõpuks uriiniga, siis ongi suhkrutõbi ehk diabeet Adrenaliini eritumine vajalik hirmu ja ehmatuse korral – annab organismile lisaenergiat ohule reageerimiseks või äärmuslikuks pingutuseks Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem – mõlemad reguleerivad organism kudede ja elundite talitlust =sarnasus. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid = erinevus Närvisüsteem jaguneb – kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem
parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse langus, peristaltika aeglustumine, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon. Parasümpaatikuse mõjud: silmapupill aheneb, pisarate sekretsioon, higi eritumine, südame löögisageduse langus, pärgarterite ahenemine, hingamisteede ahenemine, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, peristaltika kiirenemine. Hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist( janu-, nälja-, ja küllastustunnet). Hüpotalamus hojab tasakaalus
vabastatakse tsirkulatsiooni passiivse transpordiga glükoosi transportijate (GLUT) kaudu. • SGLT2 on tugevalt ekspresseeritud neerudes, samas teistes kudedes ekspressioon puudub või on väga väike. • On vastutav glükoosi glomerulaarfiltraadist tagasi vereringesse imendumise eest. • Diabeediga patsientidel on suurenenud renaalne glükoosi reabsorptsioon, mis võib soodustada püsivat suurenenud veresuhkrusisaldust. • SGLT2 inhibeerimisel – Glükoosi suurenenud eritumine uriiniga – Osmootne diurees ja süstoolse vererõhu langus – Kalorite kaotus ja kehakaalu langus Dapagliflosiin: • P.o. imendub kiiresti ja hästi, F – 78%. • Seondub ulatuslikult valkudega (91%), T ½ 13 h. • Tugev, selektiivne ja pöörduv SGLT2 inhibiitor. Parandab nii tühja kõhu kui einejärgset glükoosi taset plasmas, vähendades glükoosi renaalset tagasiimendumist, mille tulemuseks on glükoosi eritumine uriini.
Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase. Toidukorra järel suureneb vere suhkrutase ja insuliinitase tõuseb. Toidukordade vahel on vere suhkrutase madal ja ka insuliinitase püsib madalana. Insuliin eritub otse maksa, kus osa sellest ära kasutatakse ja osa lagundatakse. Võimaldades glükoosi transporti rakku, väheneb kaasuvalt ka vere suhkrutase. Ebapiisav või puudulik insuliini eritumine halvendab glükoosi imendumist ja nii ladestub glükoos maksa- ja rasvarakkudes. Seetõttu tõuseb veres ja uriinis suhkrutase, mis omakorda halvendab väikeste veresoonte seisundit. Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse
3)Kui veri on liiga vedel, siis suureneb 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini koostist. 1)Tervislik seisund 2)Tloidu tarbimisest 14. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? 1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 15. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus suureneda? 1)Kui inimene on palju vedelikke tarbinud 2)Jahedate ilmadega, kui vähem higistatakse 16. Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? 1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 17. Mõistete tundmisel põhinev lünktekst. Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal.
aktiivsed kui nikotiin ise. Nikotiin metaboliseerub peamiselt maksas, aga ka kopsus ja neerudes. Nitkotiin metaboliseerub peamiselt kotiniiniks, aga ka nikotiin-N-oksiidiks. Kotiniin oksüdeerub edasi trans-3-hüdroksükotiniiniks, mis on kõige levinum nikotiini metaboliit uriinis. Nii nikotiin kui ka kotiniin glükuroniseeruvad. Nikotiini eliminatsiooni poolväärtusaeg on umbes 2 tundi (vahemikus 1...4 tundi). Nikotiin ja selle metaboliidid eritatakse peamiselt uriiniga. Nikotiini eritumine muutumatul kujul neerude kaudu sõltub suurel määral uriini pH-st ning eritumine on suurem happelise pH korral. 2.2 MÕJU SOORITUSELE Nikotiini poolt avaldatav mõju võib olla kasulik erinevatel spordialadel seega arvatakse, et sportlased kuritarvitavad nikotiini. Kerge treeningu korral aktiveerib nikotiin sümpatoadrenaalsüsteemi, mis suurendab südame löögisagedust, vasokonstriktsiooni (veresoonte ahenemine), tõstab vererõhku ning tõstab
organismil on vaja vabaneda. 5) Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse e. uriini. 12.Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka. * higistamine; * vee tarbimise hulk 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad uriini koostist. * tervislik seisund; * toidu tarbimisest 14.Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? * füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 15.Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? * füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 16.Lünkteksti täitmine (põhineb mõistete tundmisel) Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal.
annaabi.ee 
