molekulid jagunenud ioonideks. Ta liigitatakse sageli nn. keskmise tugevusega hapete hulka, sest tema lahuses on ioonideks jagunenud molekulide osatähtsus siiski märgatavalt suurem kui nt. Äädikhappe või süsihappe lahuses. Süsihape H2CO3 Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Samuti annab see neile nõrgalt hapuka maitse. Pudeli avamisel eraldub süsihappegaas kihisedes limonaadist. Süsihape on ebapüsiv ja laguneb küllalt kiiresti jälle süsinikoksiidiks ja veeks. Suure rõhu all lahustub süsinikoksiid vees küllalt hästi. Süsinikoksiidi molekulid moodustuvad veemolekulidega reageerimisel süsihappe. Süsihape on väga nõrk hape. Ainult üsna väike osa laguneb lahuses ioonideks. Happelised oksiidid Oksiidi reageerimisel veega on võimalik saada veel mitmeid teisi hapnikhappeid. Nt. väävlishape ja süsihape. Mõned happed on ebapüsivad ja võivad kergesti (eriti kuumutamisel) uuesti laguneda oksiidiks ja veeks. Nt
Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 või CaO + H2O = Ca(OH)2 Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saadakse leelise reageerimisel soola vesilahusega. Na+OH- + Fe2+SO42- = Na+SO42- + Fe2+(OH)- NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 2 NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 Vastavad metallid ja nende oksiidid veega ei reageeri. Kuumutamisel lagunevad vees mittelahustuvad hüdroksiidid veeks ja vastavaks oksiidks, oksüdatsioonistmed seejuures ei muutu. Raud(III)hüdroksiidist tekib ka raud(III)oksiid, mitte raud(II)oksiid. 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Leelised on kuumutamisele vastupidavad. II a rühma hüdroksiidid siiski lagunevad, aga väga kõrgel temperatuuril. Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. Leeliste hulka kuuluvad näiteks · Naatriumhüdroksiid - NaOH
oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses). Looduses esineb kaltsium CaCO3-na (marmor, lubjakivi, kriit, paas), millest happe lahusega reageerimisel eraldub mullidena süsihappegaasi, vees halvasti lahustuv
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed • Kütuse tooraine (fossiilsed kütused) MUU
440 kraadi juures. Metanooli leek on läbipaistev ja peaaegu nähtamatu. Järelikult on metanooli võimalik kasutada ka kütusena (kütteväärtus 22.7 MJ/kg). Kütusena kasutamise poolt räägivad suhteliselt vähesed ja ohutud heitegaasid (süsihappegaas, formaldehüüd...) võrreldes muude laialdaselt kasutatavate kütustega. Metanool on ka kergesti biolagunev, olles selle võrra keskkonnasõbralikum, metanooli on võimalik toota ka taastuvatest ressurssidest. (oksüdeerub veeks ja süsihappegaasiks) Kuigi metanooli leeki on raske märgata, on veega kustutamine lihtne, sest segunedes veega lahustub metanool vees ning kaotab oma põlemisvõime. Sama omadus on nõrkuseks kütusena kasutamisel, sest metanool seob ka õhuniiskust ning selle tulemusel langeb ta kütteväärtus. Mürgisus Elusorganismidele on metanool väga ohtlik (LD50=5,6 g/kg). Metanool võib organismi sattuda sissejoomise, sissehingamise või naha kaudu. Metanooli mürgituse tulemusel saab
Kõdunemine Mädanemine Roiskumine Kõdunemise saadused Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse Kõdunemise saadused on enamasti tumedat värvust Fossiilkütused Kompost turvas nafta Keemia õpik 9.klassile 2.osa http://static
FOTOSÜNTEES Mis on fotosüntees? Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimes päikese energia abil. 1) SÜSIHAPPEGAAS +2) VESI > 3) GLÜKOOS + 4) HAPNIK 1. (Tuleneb õhust.) 2.(Mullast.) 3.(Muutub tärkliks.) 4. (Eraldub õhku.) · Fotosüntees toimub taimelehtedes, põhikoe rakkude kloroplastides. · Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mida kasutavad hingamiseks nii taimed kui loomad. · Glükoos laguneb hapniku toimel süsihappegaasiks, veeks ja vabaneb energia. · Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ühest lehelabast.)
Keemia Alused ehk hüdroksiidid. E(OH) E metalliioon (pos. laeng), OH hüdroksiidioon. Tekkimine: Aluseline oksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O= 2NaOH; K2O + H2O=2KOH, CaO + H2O = Ca(OH)2 . Need kõik on vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised. Leeliste omadused: 1) Vees lahustuvad ained 2) Muudavad indikaatori värvi 3) Kuumutamisel ei lagune 4) Need on söövitava toimega. Indikaatorid: Lakmus sinine, fenoolftalein (ff) punane. Leeliste lahustumisel vees tekivad ioonid: NaOH = Na++OH-, KOH = K+ +OH-, Ca(OH)2 = Ca2++2OH-. Nimetused: NaOH Naatriumhüdroksiid Cu(OH)2 Vask (II)hüdroksiid Raskelahustuvad hüdroksiidid Metallioksiidid veega ei reageeri, vees ei lahustu CuO, FeO, ZnO Kuna need hüdroksiidid vees ei lahustu, siis on lahuses väga vähe hüdroksiidioone ja neid pole võimalik tuvastada indikaatoriga, neil pole söövitavat toimet. Kuumutamisel nad lagunevad vastav...
2K + 2H2O 2KOH + H2 2Rb + 2H2O 2RbOH + H2 2Cs + 2H2O 2CsOH + H2 Ca + 2H2O Ca(OH)2 + H2 Sr + 2H2O Sr(OH)2 + H2 Ba + 2H2O Ba(OH)2 + H2 · Õpime mai kuus. · Õpime põhjalikult 9.klassi 1.veerandil. Ei lagune kuumutamisel vastavaks Laguneb iseenesest kergesti ja Lagunevad kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja oksiidiks ja veeks, va üks erand: kuumutamisel kiiremini tagasi veeks (veeauruks): Ca(OH)2 ºt CaO + H2O lähteaineteks - ammoniaagiks ja 2Al(OH)3 ºt Al2O3 + 3H2O Kustutatud lubi kustutamata lubi + veeaur veeauruks: Zn(OH)2 ºt ZnO + H2O NH3*H2O ehk NH4OH NH3+ H2O Cu(OH)2 ºt CuO + H2O jne.
cm³), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter, pipett (100 cm³), pipetipump, statiiv, keeduklaas, lehter. 2) Kasutatud ained: Saaremaa vesi ( gaseerimata), 0,1 M soolhape, 0,0025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp), kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Seejärel pipeteerisin koonlise kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin kolm tilka indikaatorit (mp). Lahus muutus kollakaks. Seadsin büreti töökorda ja täitsin 0,1 M soolhappe lahusega mahuskaala nullini. Tiitrisin uuritavat vett 0,1 M soolhappe lahusega, vahepeal lahust segades, et lahuse pH tase oleks ühtne. Tiitrisin kuni lahuse värvus jäi ka peale segamist punakas.
§ Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. § Keskmise inimese organism lagundab umbes 13 ml alkoholi tunnis. Alkoholi lagunemine 2 · Imendumine toimub maos ja peensooles. · Alkohol laguneb maksas ensüümide toimel. Ensüümide toimel oksüdeerub alkohol organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. · etanool fi etanaal fi etaanhapefi ....fi fiCO2 ja H2O Ensüümid § alkoholi dehüdrogenaas (ADH) § tsütokroom P450 (CYP2E1) § katalaas Etanaal Etanaal + aminohapped fi alkaloidid Alkaloidid sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega (hasisi ja morfiumiga). Alkoholi mõjud § Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta! - Aju - Maks - Magu - Süda - Pärilikkus Kasutatud kirjandus http://www.geenius
Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Keemiline nimetus H₂SO₃ keemiline nimetus on väävlishape. Saamine Väävlishapet võib saada vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees. Vesilahuses SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O, moodustades väävlishappe H₂SO₃. Õhus seismisel oksüdeerub väävlishape õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Kuumutamisel laguneb kergesti uuesti vääveldioksiidiks ja veeks. SO₂ + H₂O → H₂SO₃ Keemilised ja füüsikalised omadused Väävlishappe füüsikalised omadused on hapu maitse, terav lõhn ja ta on värvusetu. Keemilised omadused on reageerimine alustega (tekib sool ja eraldub vesinik), aluseliste oksiididega (tekib sool ja eraldub vesinik) ja metallidega (tekib sool ja eraldub vesinik). Väävlishappe leidumine looduses ja kasutamine igapäevaelus Looduses sisaldavad happelised sademed väävlishapet.
1. Mis on puupiiritus,millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? Metanool ehk puupiiritus (CH3OH) . On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65 kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine.Teine oluline kahjustus tekib neerudes.Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~30-240 ml
..3,0 MPa. Kütuse põlemisel vabanev soojushulk kulub kalorimeetrilise pommi ja kalorimeetri teiste osade temperatuuri tõstmiseks. Mõõtes temperatuuri tõusu ja teades kogu kalorimeetrilise süsteemi soojusmahtuvust, võib arvutada soojushulga, mis vabaneb antud kütusekoguse põlemisel. Kütuse täielikul põlemisel aurukatla või tööstusahju koldes põleb kütuse süsinik süsinikdioksiidiks CO2, veisnik veeks ja väävel väääveldioksiidiks ja lämmastik eraldub vabal kujul. Kütuse põlemine rõhu all hapniku atmosfääris põlevad kütuse süsinik ja vesinik samuti vastavalt süsinikdioksiidik ja veeks kuid kütuse väävel vääveltrioksiidiks ja lämmastiks N2O5'ks kusjuures need ühendid veeauruga reageerides moodustavad vastavalt väävel ja lämmastikhappe. Need reaktsioonid kulgevad täiendava soojuse eraldumisega,
· Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine · Leeliseid saab: Vee reageerimisel metalli või metalli oksiidiga. · 1) Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 · 2) CaO + H2O = Ca(OH)2 · Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saab leelise reageerimisel soola vesilahusega. Nimetused Püsiva oksüdatsiooniastmega: - KOH - kaaliumhüdroksiid - Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastnega: - Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid - CuOH - vask(I)hüdroksiid
Lahustuvus: Segunev Ohutus Suu kaudu manustamine - Võib vigastada seedeelundeid. Nahk - Võib põhjustada tõsiseid põletushaavu, arme, plekke jms. Silmad - Väga ohtlik Keemilised omadused Ühendis maksimaalne oksüdatsiooniaste (+5). samaaegselt nii tugev hape kui ka tugev oksüdeerija. Ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka valguse toimel pikkamööda lämmastikdioksiidiks, hapnikuks ja veeks. Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid ja neid saadakse enamasti lämmastikhappe reageerimisel metallide või nende oksiididega. Kasutamine Puidu töötlemine Raketikütus Laboratooriumid Ajalugu Esmakordselt kirjeldas lämmastikhapet 8. sajandi araabia alkeemik Geber, kes valmistas seda salpeetrist Albertus Magnus soovitas 13. sajandil lämmastikhapet kasutada valeraha tuvastamiseks,
juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet. Peamiselt kannatavad etanooli tarbimise all maks, süda, aju ja vereringe, ning sellest võib tekkida palju pöördumatuid tervisehädasid. Pikaaegsel etanooli tarbimisel võib tekkida ka sõltuvus, mida nimetatakse alkoholismiks. Etanooli tarbimisel muutub see organismis etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. Etanool mõjutab inimese närvisüsteemi, ning see imendub ka meie verre. Inimestel on maos alkoholi-dehüdrogenaas, mis oksüdeerib etanooli. Kui meie organismil puuduks võime etanooli oksüdeerida, siis oleks alkohol inimestele väga ohtlik mürk. Alkoholi-dehüdrogenaasist tuleneb ka alkoholitaluvus, mis on meestel palju suurem, kuna naistel on mao alkoholi-dehüdrogenaasi aktiivsus palju madalam. Kokkuvõtteks ütleksin, et etanooli üleliigne tarvitamine võib olla väga
- Seeni kasutatakse meditsiinis seente poolt toodetud ainete abil bakterhaiguste, viirushaiguste, südameveresoonkonna haiguste, erinevate parasiidi haiguste, põletike, vähi ja diabeedi ravimiseks. - Seened on head mudelorganismid laborikatsetes, kuna need paljunevad ja kasvavad kiiresti. - Ka seeni kasutatakse keskkonna puhastamiseks - seened suudavad lagundada mitmesuguseid mürgiseid jäätmeid ning muuta need süsinikdioksiidiks, veeks ja põhielementideks. Kasutatakse ka kemikaalide ja ensüümide tootmiseks. Bioloogia õpik 10. klass (lk 106-113)
Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Samuti seob ta õhu käes seismisel õhuniiskust. Aluselisteks oksiidideks nimetatakse metallioksiide, mis vastavad mingile alusele (metalli oksüdatsiooniaste on sama). Ba(OH)2 -> BaO . Osa metallioksiide reageerib veega, osa mitte. Reageerivad aktiivsete metallide oksiidid. Hüdroksiidid jagunevad kuumutamisel aluseks ja veeks. Lagunemisreaktsioonis jaguneb aine kaheks või enamaks aineks, kulgevad enamasti aine kuumutamisel. Kaasneb energia neeldumine. Hüdroksiid (v.a. leelised) -> oksiid + vesi. Cu(OH) 2 -> CuO + H2O. Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel 2 või enam ainet, moodustades uue aine, kaasneb energia eraldumine.
· Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. · Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused · Reageerivad metallidega = sool ja vesinik Reag. < h2 · Reageerivad alustega = sool ja vesi · Reageerivad aluseliste oksiididega = sool ja vesi · Reageerivad sooladega = uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade Kui tekib H2CO3, siis tekkemomendil laguneb ta veeks ja süsinikdioksiidiks · Lagunemine kuumutamisel = happeline oksiid ja vesi Lagunevad ainult hapnikhapped Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused · reageerivad hapetega = sool ja vesi · reageerivad happeliste oksiididega = sool ja vesi · reageerivad sooladega = hüdroksiid ja sool lähteained peavad olema lahustuvad ja saaduses peab tekkima sade · lagunevad kuumutamisel = aluseline oksiid ja vesi ei lagune IA rühma metallide hüdroksiidid
Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Samaaegselt huumuse tekkimisega toimub ka tema pidev lagunemine. Lagunemise käigus muutub huumus lõpuks lihtsateks ühenditeks: veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks. Mineraalainetest on mullas kõige rohkem kaltsiumi ja magneesiumi. MULLA GAASILINE OSA Õhk on mullas mullaosakeste vahel. Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Hapnikku kasutavad mullas elavad loomad ja taimede juured hingamiseks. Hingamise käigus eritavad nad süsihappegaasi. Seepärast peab mulla ja välisõhu vahel toimuma pidev õhuvahetus.
Puhastamisel esineb 3 etappi. Etapid I etapp Mehaaniline puhastus. II etapp Bioloogiline puhastus. III etapp Keemiline puhastus. I etapp ehk mehaaniline puhastus Ujuprahi, liiva jms. eemaldamine reoveest. Füüsiliste võtetega kurnamine, sõelumine, setitamine. II etapp ehk bioloogiline puhastus Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilisi ained oma elutegevuses. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. III etapp Keemiline puhastus Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustavaks sademeks, mis settib veest välja. Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3mm.Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega linna prügilasse. Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiivne materjal, mis muidu kulutaks pumpasid, ummistaks torustikke ning võiks häirida järgnevate puhastusetappide talitlust.
kasvab s väheneb s kasvab Lahustuvus kõver näitab aine öahustuvuse sõltuvust temperatuurist Kristallhüdraadid on tahked kristallsed ained mille koostisesse kuuluvad vee molekulid Kristallhüdraadi koostises olevat vett nimetatakse kristallveeks CuSO4 * 5H2O LAGUNEVAD Vask(ll)sulfaat-vesi(1/5) KUUMUTAMISEL SOOLAKS FeCO3 * 7H2O JA VEEKS Raud(ll)karbonaat-vesi(1/7) CaSO4 * 2H2O Kaltsiumsulfaat-vesi(1/2) Püsiv OA Ca(HCO3)2 CaCO3+CO2+H2O
aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH). See on värvitu kristalne aine või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida nimetatakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Suspensioon peentest kaltsiumhüdroksiidi osakestest kutsutakse lubjapiimaks ja kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses ning ehituses. Kasutusalad Tänu oma tugevatele aluselistele omadustele kasutatakse kaltsiumhüdroksiidil muuhulgas: · Koostisosana lubjapiimas, mördis ja krohvis.
Tehniline tähtsus on süsihappe polüestritel, mida nimetatakse polükarbonaatideks. Süsihappeks nimetatakse mõnikord ka süsinikdioksiidi vesilahust, mis sisaldab väheses koguses süsihapet. Süsihappegaasi lahustumisel vees tekib tasakaalureaktsioon: CO2 + H2O <=> H2CO3 Puhast süsihapet on toatemperatuuril peaaegu võimatu saada. Teoreetilised arvutused on näidanud, et juba üheainsa vee molekuli juuresolekul hakkab süsihape veeks ja süsihappegaasiks lagunema. Puhast süsihapet on siiski saadud niimoodi, et vee ja süsihappegaasi külmutatud segu hakatakse soojendama ning ühtlasi kiiritatakse seda tugeva kiirgusega. Kiirgusega antakse molekulidele omavaheliseks reaktsiooniks vajalikku energiat ja ühtlasi eemaldatakse liigsed vee molekulid. Niisugune saamisviis on andnud alust arvata, et süsihapet võiks leiduda kosmoses, kus vee ja süsihappegaasi molekulid pole liiga haruldased.
Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp. Elukeskkond org. vajadusi rahuldav keskkond.
muutmiseks veeauruks temperatuuriga 110 0C ? Lahendus. Antud: t1 = - 5 0C Kõigepealt analüüsime, mis toimub jää muutmisel auruks, sest jää ja aur on kaks erinevat agregaatolekut, soojendamise käigus tekib t2 = 110 0C vahepeal veel kolmas agregaat olek vesi. Seetõttu toimub antud m = 1 kg soojendamise käigus kõigele lisaks kaks faasisiiret jää muutub veeks j = 3,34 105 J/kg ja vesi muutub auruks. Sel põhjusel tuli meil algandmetesse lisada suur c j = 2100 J/(kg·K) hulk vajaminevaid konstante: jää sulamissoojus, jää erisoojus, vee erisoojus, veeauru erisoojus ja vee aurustumissoojus. c = 4200 J/(kg·K) ca = 2010 J/(kg·K) Alustame nüüd algolekust ja vaatame, millised protsessid toimuvad 6 r = 2,26 10 J/kg ning leiame neile vastavad soojushulgad. Kogu kulutatud soojus on
lapsed. Olenevalt inviduaalist, võib alkoholi korduv tarbimine tekitada ka sõltuvust. Inimese organismis ei ole ühtki rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli liigtarvitamine äärmiselt ohtlik. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool. organismis mitmesugusteks mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga.
o Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks ehk maasiseseks veeks. o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj
Rasvad Mis on rasvad ? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid mille olek toatemperatuuril on tahke. Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid,mis koosnevad suurest hulgast komponentidest. Rasvad ehk lipiidid on inimese kõikides kudedes ja organites Funktsioon organismis : Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imnduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Peale selle on inimesel vaja normaalseks elutegevuseks palju erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest. On teada, et üle...
kõrgem keemistemperatuur mida pikem on ahel, seda kõrgem keemistemperatuur mida hargnenum on ahel, seda madalam keemistemperatuur 2. Alkoholide füsioloogilised omadused: a) Organismi sattudes alkoholid oksüdeeritakse järk-järgult: algul muudetakse alkoholid aldehüüdideks ja ketoonideks, seejärel muudetakse aldehüüdid ja ketoonid karboksüülhapeteks ning viimane omakorda süsihappegaasiks ja veeks b) Nii alkoholid, karboksüülhapped, aldehüüdid kui ketoonid on rohkem või vähem mürgised ühendid c) Alkoholid on narkootilise toimega. Mürgituse korral kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, vereloomet jne d) Metanool ja pikema ahelaga kui 6 süsinikku alkoholid kahjustavad nägemist pöördumatult. e) Kõige ohtlikum on metanool Kogus 30 ml on surmav. Imendub ka läbi naha. Mürgitab ka aurude sissehingamisel
(hästi reageerib erinevate ainetega) Broomirikast merevett kasutatakse dibroomi tööstuslikul tootmisel. Merevett töödeldakse diklooriga, mille toimel broom oksüdeerub dibroomiks. Väikeses koguses saab dibroomi laboris valmistada, töödeldes tahket naatriumbromiidi kontsentreeritud väävelhappega (H2SO4). Esimesel etapil tekib gaas vesinikbromiid (HBr), kuid osa sellest oksüdeerib väävelhape dibroomiks (Br2) ja vääveldioksiidiks (SO2) ja veeks. 5. Huvitavad faktid Bromiidid on rahustava toimega tarvitatakse näiteks : hüsteeria ja langetõve juhtudel Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida krooniline mürgitus bromism Surnumere vees leidub broomi 4,8 kilogrammi 1 kuupmeetri kohta Leidub tsitruse maitselistes jookides.
Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3. Reageerimine alustega uus alus + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) CuCl2 +2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl 4. Reageerimine sooladega uus sool + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3
piirmäärasid, mida joogivesi ei tohi ületada. Lisaks on dokumendis ära toodud ka joogivee indikaatorid nagu maitse, värvus, lõhn jne. Kare vesi Kare vesi, ehk kõrge kaltsiumisisaldusega vesi, on üks levinuim probleem tsentraalses veevõrgus. Kareduse määr sõltub vees sisalduva kaltsiumi ja ka magneesiumi sooladest, seda mõõdetakse milligrammides liitri kohta (mg-ekv/l). Kareduse näitaja alusel liigitatakse vesi (joogivesi) ,,pehmeks" veeks, milles karedust põhjustavate soolade sisaldus vees on alla 1 mg-ekv/l, karedaks veeks, mille näitajad on 1-3.5 mg-ekv/l, ning väga karedaks veeks ehk üle 3.5 mg-ekv/l. Paljudes kohtades ja olukordades ei oma vee karedus olulist rolli (näiteks tulekahjude kustutamisel, tänavate ja kõnniteede puhastamisel, liuväljade rajamisel). Kuid kare vesi võib põhjustada probleeme näiteks nõude pesemisel (käsitsi või masinaga), pesu pesemisel, enda pesemisel
KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R COOH hape. 4 3 2 1 NT: CH3 CH2 CH2 COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD S...
poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi
Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka valguse toimel pikkamööda lämmastikdioksiidiks, hapnikuks ja veeks Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid ja neid saadakse enamasti lämmastikhappe reageerimisel metallide või nende oksiididega Lämmastikhape on tugev oksüdeerija, sest tema molekul on ebastabiilne ja lämmastik on lämmastikhappes oma kõrgeimas oksüdatsiooni astmes Lahjendatud lämmastikhappes lahustub enamik metalle, mille tulemuseks on tekivad soolad.
On ainevahetuse puupiiritus lõhnalt ja maitselt sarnane tulemusena, etüülalkoholile ehk päikesevalguse etanoolile. Juhtub tihti toimel oksüdeerub metanooli mürgistusi, see aja jooksul taas mis kahjustavad süsihappegaasiks ja nägemisnärvi; tagajärjeks veeks. võib olla pimedaks jäämine. Värvuseta, vees hästi Saamine: Teda Propaan- lahustuv, saadakse 1,2,3-triool magusamaitseline, veest kõrvalsaadusena ehk raskem, siirupitaoline, rasvade glütserool mittemürgine, kuid lagunemisel, seebi ehk glütseriin lahtistavalt mõjuv vedelik. keetmisel. Kasut:
makroelemente, s.o lämmastik, hapnik, fosfor või väävel. Miks on head? PHA-d on keskkonnasõbralikud bioplastid, mis valmistatakse taastuvast toormest ja looduses täielikult lagunevad. Inimkond tunneb nende vastu üha rohkem huvi, sest polühüdroksüalkanoaate saab kasutada sünteesitud plastide asendajana, ent hetkel on selle tootmise hind väga kõrge. PHA-d on biolagunevad ained, mis aeroobsetes tingimustes lagunevad süsinikdioksiidiks ja veeks, anaeroobsetes tinigimustes on jääkproduktiks metaan ja süsinikdioksiid. Antud polümeeri biolagundatavus sõltub temperatuurist, niiskusest, pH-st ja ka materjali keemilisest koostisest, lisaainetest ja kristallilise faasi osakaalust (mis võib olla kuni 70%). Milline struktuur? PHA-d on lineaarsed polüestrid, mille monomeerideks on hüdroksüalkanoaadid. Neil on 2 erinevat biofüüsikalist olekut- raku sees on ta amorfne, ahelad liikuvad ja entroopia on kõrge.
poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi
On redoks! Metallid reageerivad hapetele vastavalt pingereale. K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb reageerivad tavaliste hapetega. Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageeri hapetega. 3) metall+vesi --- hüdroksiid/oskiid+ H2 Veega reageerivad toatemperatuuril Li, Ba, Ca, Na, Mg Veega reageerivad kuumutamisel Al, Mn, Zn, Cr, Fe Nt: Na+H-OH --- NaOH+H2 Nt: Zn+H2O ---kuumutamine--- Zn(OH)2 + H2 Zn(OH)2 --- ZnO+H2O Mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 4) metall+sool --- sool+ nõrgem metall Fe+CuSo4 --- FeSo4 + Cu Aktiivsem metall tõrjub nõrgema metalli soolast välja. Tunnikontrolli reaktsioonivõrrandid: Al + O2 --- Al2O3 2 Mg + 2 H3Po4 --- 2 Mg3(Po4)2 + 3 H2 2 K + H2O --- 2 KOH + H2 2 Cu(OH)2 --- Cu2O + H2O Na2O + H2O --- 2 NaOH Kui on metall, millel võib olla mitu erinevat oksüdatsiooniastet, siis hapete ja soladega tuleb madalam oksüdatsiooniaste (nt, Pb, Zn)!
Rasvad minu elus Mis on rasvad ? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid,mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Rasvad ehk lipiidid on inimese kõikides kudedes ja organites Funktsioon organismis : Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imnduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. 1g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Teatud rasvhappeid kasutab organism teiste vajalike üh...
setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samutu eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitvete pihustamist küttegaasidesse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Nii saab kõik orgaanilised reostusained põletada süsihapegaasiks ja veeks. Puhastatakse ka reovett, tavaliselt selleks, et seda loodusesse lasta. Reoveepuhastuse käigus saadav vesi ei pea olema nii puhas kui joogivesi, välja arvatud muidugi juhul, kui reoveest joogivett toodetakse.Tänapäeval toimub enamik veepuhastusetappe veepuhastusjaamades. Sõltuvalt veepuhastuses kasutatavatest protsesside olemusest saab eristada füüsikalist, keemilist, bioloogilist ja kompleksset veepuhastust. Füüsikalised
tuletatud meeletult ammu araabia keelest- al kuhl, mis tähendas püssirohtu. Alkoholidele on iseloomulik sõnalõpp ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Alkoholid võivad olla nii vedelad kui ka tahked, olenevalt süsinikuahela pikkusest. Süsinikuahela pikenedes alkoholide lahustuvus vees väheneb. Alkoholide täielikul põlemisel tekivad süsinikdioksiid ning vesi. Samuti oksüdeeruvad inimese organismi sattunud alkoholid maksas leiduva ensüümi toimel aldehüüdiks ja veeks. Tuntumad alkoholid on näiteks metanool, mis on tuntud ka puupiirituse nime all ja etanool, mida tuntakse argielus lihtsalt piiritusena. Metanool kuulub väga mürgiste alkoholide alla ning 20-30 grammi puhast alkoholi võib osutuda surmavaks. See võib tungida läbi naha ja kahjustada hingamisteid. Metanooli kasutatakse lahustina keemiaasutustes ning samuti kasutatakse seda ka nt autovõidusõitudel kütusena. Üldiselt kasutataksegi erinevaid alkohole enamasti
seda leidub kõikides gaseeritud jookides. · Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad: NaHCO3 söögisooda Na2CO3 (pesu)sooda CaCO3 lubjakivi, paekivi, marmor, kriit Süsihape Kui süsihappe sool (karbonaat) reageerib tugevama happega, · siis tekib hetkeliselt süsihape, · mis kohe laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Tugevam hape nö tõrjub nõrgema tema soolast välja! I -II I I I -II I -I Na2CO3 + 2HCl H2CO3 + 2NaCl H2O + CO2 + 2NaCl süsihappe + tugevam süsihape + tugevama happe sool hape sool Karbonaadid reageerivad ka karboksüülhapetega (H 2CO3st tugevamad) NaHCO3 + HCOOHHCOONa + H2CO3HCOONa + H2O + CO2 Soolhappe (HCl) valamisel kriidi- või lubjakivitükkidele (CaCO3) on näha
Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel, on metanaali tootmise lähteaine. Metanool jäätub -97.6 °C juures ning seepärast kasutatakse seda antifiisina. Metanooli kasutatakse veel osades
Tööleht Etanooli füsioloogiline toime ja alkohoolsed joogid 1) Loetle etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimitööstuse jaoks V: Etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimistööstuse jaoks: viinamarjad, puuviljad ja teised suhkrut või tärklist sisaldavad produktid. 2) Millised on etanooli bioloogilised ja keemilised protsessid inimorganismis? V: Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda ja märksa kiiremini äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. 3) Mis on alkoholism? V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. 4) Joobeastmed ja seosed etanooli kontsentratsiooniga veres. V: Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ ) 0,5-1,5‰ - kerge joove 1,5-2,5‰ - keskmine joove 2,5-3,5‰ - raske joove Üle 3,5‰- eluohtlik joove, raskekujuline mürgitus 5) Millised tunnused kaasnevad inimesel joobe astmetega?
Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioonidesse, nimetage vähemalt kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral?
| H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Kasutamine: antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanool on mürgine ning see võib põhjustada erinevaid tervisehäireid: 1) Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. 2) Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. 3) oluline kahjustus tekib neerudes.
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
