Otsingule "diurees" leiti 52 faili

diurees on annusest sƍltuv. Halvenenud neerufunktsiooni korral kasutatakse suuri annuseid.
34
doc

KordamiskĂŒsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest vÀljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuvÀliseks vedelikuks...

FĂŒsioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
302 allalaadimist
78
doc

Exami kĂŒsimused 2005

Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lĂŒmfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erĂŒtrotsĂŒĂŒdid e. punased verelibled leukotsĂŒĂŒdid e. valged verelibled trombotsĂŒĂŒdid e. vere liistakud. Reakts...

Inimese anatoomia ja... - Tallinna Ülikool
112 allalaadimist
4
doc

Sisesekretsioon

SisesekretsiooninÀÀrmed ehk endokriinnÀÀrmed. EndokriinnÀÀrmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist lĂ€bivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. nÀÀrmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lĂŒmfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lĂ”hustuvad kiiresti, peavad nÀÀrmed koguaeg töötama. NÀÀrmete ĂŒle- ja alatali...

Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev Ă”endusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev Ă”endusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös kĂ€sitleti Ă”e ĂŒlesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste Ă”endusabis. Uurimistöö eesmĂ€rgiks ol...

Õenduse alused - Tartu Tervishoiu KĂ”rgkool
62 allalaadimist
13
doc

Stenokardiapatsiendi pÔetus

STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rĂ”humistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse kĂ€sivarde, Ă”lgadesse, kaela ja lĂ”uapĂ€radesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sĂŒmptomiteks hingeldus ja vĂ€simus, mĂ”nikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamen...

Sisehaigused - Tartu Tervishoiu KÔrgkool
49 allalaadimist
33
doc

FĂŒsioloogia

· F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on vÔrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nÀhtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererÔhku, bioelektrilisi potensiaale j...

Anatoomia - Tallinna Ülikool
96 allalaadimist
19
docx

Vitamiinid

Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinĂŒĂŒlestid, retineenhape, 3,4-dihĂŒdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ĂŒlaosas karoteeni dioksĂŒgenaas retinool (­ tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jÀÀb imendumata ja...

Biokeemia - Tartu Ülikool
110 allalaadimist
18
rtf

Sisesekretsioon

Anatoomia ja fĂŒsioloogia - SISESEKRETSIOON SisesekretsiooninÀÀrmed on need nÀÀrmed, mis oma hormooni saadavad verre vĂ”i rakuvahelisse ruumi. VĂ€lissekretoorsed ehk eksokriinsed nÀÀrmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaÔÔnde. Sisesekretoorsed nÀÀrmed jaotatakse kahte rĂŒhma: 1) klassikalised sisesekretoorsed nÀÀrmed - suhteliselt hĂ€sti uuritud nÀÀrmed, mis koosnevad...

Anatoomia ja fĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
123 allalaadimist
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja fĂŒsioloogia

loeng Refleksid, refleksi mÔiste Refleks on organismi vastus Àrritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse vÔtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on nÀrvirakk...

Anatoomia ja fĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
208 allalaadimist
40
docx

Anatoomia ja fĂŒsioloogia eksam

FĂŒsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; pĂŒĂŒd sĂ€ilitada fĂŒsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside pĂ”himĂ”ttel tĂ€pse regulatsiooni abil, milles on olulin...

Anatoomia ja fĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
552 allalaadimist
10
rtf

Anatoomia konspekt

Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ĂŒlemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) VĂ€limine ­ externus sisemine - internus SĂŒva ­ profundus pindmine- superficialis Ülemine ­ superior alumine ­ inferior Eesmine ­ anterior...

FĂŒsioloogia - Tartu Tervishoiu KĂ”rgkool
191 allalaadimist
11
docx

Anatoomia lĂŒhidalt

Hingamiselundid. Hingamise mĂ”iste ja tĂ€htsus- Higamise all mĂ”istetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad Ă€ra sĂŒsihappegaasi. TĂ€nu sellele saab organism elada. Hingamiselundid NinaÔÔs ­ cavum nasi KĂ”ri ­ larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud ­ pulmones; kops...

Anatoomia - Tartu Tervishoiu KÔrgkool
287 allalaadimist
4
docx

RavimiĂ”petuse eksamikĂŒsimused hooldustöötajatele

Mis teadus on farmakoloogia ja mida see uurib?On teadus farmakonidest uurib ravimite toimet inim-ja loomorganismidele Nimeta ravimite klassifikatsiooni pÔhimÔtted (5)! 1. Farmakoterapeutilised toimed 2. Farmakoloogilised toimed 3. Molekulaarne toime lokalisatsioon ja mehhanism 4. Keemiline iseloom 5. PÀritolu Mille alusel ning kuidas jagatakse seedeelunditesse toimivad ained 2.jagatakse sekretsiooni...

Farmakoloogia - Tartu Tervishoiu KÔrgkool
114 allalaadimist
39
docx

Inimese anatoomia ja fĂŒsioloogia konspekt

· Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lÀhtekohaks looduse tundmaÔppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti vÔi vÀlja lÔikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia ­ teatud kohtade vÔi organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia ­ viljastatud munarakust...

Inimese anatoomia ja... - Tartu Ülikool
205 allalaadimist
12
doc

Inimese fĂŒsioloogia eksami kordamiskĂŒsimused

FĂŒsioloogia mĂ”iste. Homöostaas. FĂŒsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. FĂŒsioloogia eesmĂ€rgiks on selgitada keemilisi ja fĂŒĂŒsikalisi tegureid, mis vastutavad elu pĂ€ritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline pĂŒsivus; Bioloogiliste ja kĂŒberneetiliste sĂŒsteemide vĂ”ime sĂ€ilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vĂ€ltida...

Inimese fĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
155 allalaadimist
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. NĂ€rvisĂŒsteemi reguleeritavad mehhanismid vererĂ”hu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesĂŒsteemi normaalvÀÀrtused. 3. Kuidas organism sĂ€ilitab normaalset vererĂ”h...

Bioloogia - Keskkool
37 allalaadimist
40
doc

KordamiskĂŒsimused keemiliste ohtude kohta

Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise vÔi seal tekkimise mehhanisme ning selle vÀltimise vÔi vÀhendamise vÔimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jÔudnud ainete ja organismi...

Biokeemia - Tartu Ülikool
24 allalaadimist
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline sĂŒsteem Toit on kompleksne ning keeruline sĂŒsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku pĂ€ritoluga kĂ”rg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, sĂŒsivesikud, rasvad, aminohapped, polĂŒfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele norma...

Toitumise alused -
38 allalaadimist
35
doc

FĂŒsioloogia eksami kordamiskĂŒsimused-vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest vÀljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuvÀliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, ver...

FĂŒsioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
66 allalaadimist
29
doc

FĂŒsioloogia

ÄRRITUVUS KĂ”ikidele elusatele struktuuridele omane vĂ”ime vastata vĂ€liskeskkonna mĂ”jutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. NĂ€rvikude lihaskontraktsioon, nÀÀrmekude - nĂ”re eritumine ÄRRITAJAD VĂ€lis- ja sisekeskkonna faktorid, mis pĂ”hjustavad elu...

FĂŒsioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
30 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !