haige jälgimiseks? Silmad Kõrvad Käed Keel- suhtlemise oskus ja kindlasti veel paljud nimetamata kogenud õdede puhul .... Aparaadid ja tehnika on abivahendid!!!!! Seisundi hindamise lihtsaim viis on võrdlemine patsiendi varasema seisundiga, mis aga eeldab kõigilt kvaliteetset tööd meeskonnas. Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Organismi vedelikusüsteemi seisundit ( janu, vaatlusega limaskestad nahk, diurees ja RR mõõtmine, organismist ebaloomulukult suurte vedelikukadude mõõtmine) Südame funktsiooni (pulsi sagedus, regulaarsus; RR mõõtmine) Hingamisfunktsioon ( vaatlusel huuled, nahk; hingamise sagedus mõõtmine; SpO2; arteriaalse või veeniveres O2 ja CO2 sisalduse mõõtmine- ASTRUP Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Hinnang teadvusele Valu hindamine Opereeritud jäseme (-te) seisundit, haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja
0,45% NaCl veeasendus Sümptomid · Kesknärvisüsteem: erutuvuse tõus, kiljuv · Püsiv närvisüsteemi kahjustus jääb nutt; teadvusehäire: letargia, krambid 11 15%-l pärast väljendunud (ajuhemorraagia), palavik hüpernatreemiat (krambid, · Diurees: oligoanuuria või polüuuria spastilisus jt.). Suremus hüpernatreemia tõttu on kuni 10%. · Na+ põhjustab vedeliku liikumise interstitsiaalsest ja intratsellulaarsest ruumist intravasaalsesse ruumi sümptomid võivad ka suure vedeliku defitsiidi korral olla vähe väljendunud Esmased analüüsid Veri: · P-Na+, PK+, PCa2+, Pglükoos, P-osmolaalsus, P-uurea, P-kreatiniin, Palbumiin,
Peavalu, teadvusehäire..kooma Isutus, iiveldus, oksendamine Tursed, anasarka Hingamisraskus, kopsude nähud, kardiaalse puudulikkuse tunnused Täitunud kaelaveenid Lihastõmblused ja krambid Polüuuria, oliguuria, anuuria Kaalu tõus. Vedelikubilansi hindamine: Välimus- nägu, silmad, suu, keel, limaskestad Naha temperatuur, turgor Janutunne Sülje ja pisaravedeliku eritumine Kaelaveenide täitumine Tursete esinemine Ööpäevane diurees täiskasvanul: 1,5-2l Tunnidiurees: täiskasvanul 50-100ml/h, kriitiline piir 30ml/h, lapsel 1ml/kg/h Korrigeerimise võimalused: · Vedeliku manustamise regulatsioon- suukaudselt, enteraalselt või parenteraalselt. · Eritumise soodustamine · Dialüüsravi · Südame ja kopsu funktsiooni
Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt. Mis on tahhükardia ja bradükardia? Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega. Tahhükardiat esineb tervetel inimestel sageli ning see ei ole seotud mingi püsiva
juures ja ei inaktiveeru), tulemusena depolarisatsiooni halvatus. Sinine käoking On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest. Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa) 50 120 cm kõrgune taim. Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel.
11. Millisesse ravimrühma kuulub adrenaliin? A- ja B-adrenomimeetikumid 12. Metüülksantiinid (nt. kofeiin, teofülliin) on ... a) adenosiiniretseptorite antagonistid b) ß-adrenomimeetikumid c) fosfodiesteraasi inhibiitorid 13. Teofülliin ... a) kupeerib bronhospasmi b) stimuleerib hingamiskeskust c) toimib antagonistlikult Mkolinoretseptoritesse 14. Teofülliini kõrvaltoimed? Ülitundliku patsiendid või terapeutilise annuse ületamisel - unehäired, suurenenud diurees, korduv oksendamine, treemor, kehatemperatuuri tõus, deliirium, südame rütmihäired (tahhüarütmia), akuutne hüpotensioon ja krambid. 15. Suurema tõenäosusega võivad bronhospasmi põhjustada ... a) m-kolinoblokaatorid e) beeta-adrenoblokaatorid – RR alandamiseks, migreen b) ß- adrenomimeetikumid c) antiadrenergilised ained d) histamiini vabastavad ravimid h) mitte ükski 16. Kuidas toimib (toimemehhanism) ipratroopium bromiid? M-kolinoretseptorite blokaator,
filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus.
Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni. - Beeta rakud produtseerivad insuliini. Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks glükosuuria. - Suur janu, suureneb diurees ( 6-10 liitrit ööpäevas ) - Lihastes ja maksas väheneb glükogeeni hulk, töövõime langeb. D- rakud produtseeriva SOMOSTATIINI, mis inhibeerib e. takistab, pärsib, aeglustab insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Pärsib ka mao ja soolte motoorikat, seedenõre eritamist, vähendab seedimise aktiivsust ja väldib sel teel veresuhkru sisalduse suurt kõikumist. NEERUPEALISED ehk ADRENALISED. Neerupealised paiknevad neerude peal, rasvkihis, jagunevad 2 iseseisvaks
10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole Diurees- uriini tekke Hematuuria- vererakkud Anuuria- ei tekki uriin Düspnoe-hingeldus Difusioon-gaaside vahetus Starlingi seadus На какой недели двигается плод Опорные кости? 3 Katabolism,Metabolism Milline veri voolab kopsuarteris Meest organismis on naissuguhormoonid? Unefaas Parasümpaatline Jalaluustik Graafi põieke
tõstvat glükagooni, § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliini. www.fairview.org/.../content/pancreas.gif PANKREAS e KÕHUNÄÄRE Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi. Sel puhul kaotavad koed võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere suhkrusisaldus kasvab mitmekordseks. Ilmneb tugev janu ja seoses vee rohke tarvitamisega kasvab diurees 6 kuni 10 liitrini ööpäevas. Lihastes ja maksas väheneb järsult glükogeeni hulk, mistõttu töövõime langeb. www.lepoint.fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg NEERUPEALISED q Neerupealiste koores tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone:
Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted: * Esmasuriin uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik imendub tagasi verre. Selle eritushulk ööpäevas on 180L * Lõplik (teisene) uriin on see uriin, mis eraldub põie kaudu Selle eritushulk ööpäevas on 11,5L * Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis. * Proteiinuuria uriinis esineb valke, mis on tavaliste proovidega leitavad * Nüktuuria sagedane põietühjendus öösel * Polüuuria liigkusesus * Oliguuria vähekusesus * Anuuria kuseerituse puudumine Tunnidiurees täiskasvanul on .50100ml
Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega MEDIALIS- keskmine LATERALIS- külgmine SINISTER- vasak DISTALIS- kaugmiseks PROXIMALIS- lähemine DORSALIS- selgmine Normid: Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) pulsisagedus Pulsirõhk- 40-50 mmHg Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem veremaht Hingamissagedus- 12-18 minutis Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees täiskasvanul 50-100ml Imiku diurees - 10ml/kg kohta Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Normaalne rasedus 40 nädalat. Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Nado bilo naoborot napisat gde nahodica
Iste võib väga sage, väikeses koguses, ka lima ja verega, valuliku roojamistungi (tenesmidega)- koliitiline iste (haige on jämesool) Sageli kulgeb haigus (gastro)enterokoliidina Kõhulahtisus e. … II Probleemid: • Vedelikukaotus- tekib dehüdratatsioon • Soolakaotus • Kõrgenenud kehatemperatuur • Üldmürgistuse nähud (intokikatsioon) Ravi ja jälgimine: • Üldseisundi osas- teadvus, pulsi täituvus, jume • Dehüdratatsiooni osas (limaskestad, diurees, imikutel suur lõge, vedelikubilanss • Kehatemperatuuri osas (palaviku foonil suureneb niigi patoloogiline vedelikukadu) • Rehüdratasioon võib vastavalt seisundile toimuda kas p.o. või tilkinfusioonina (mõlemal juhul asendatakse nii vett kui soolasid) • Anibakteriaalne ravi määratakse ainult bakteriaalse diarröa puhul Sooleparasiidid Enterobioos: • Tekitaja Enterobius vermicularis • Mõne mm pikkune valge uss elab jämesooles ja
kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest kogunevad kokku veenid (sagarikuveenid, kaarveenid jne), mis lõpuks moodustavad neeruveeni. Diurees (uriini tootmine): glomeruluse kapillaaridest väljub hulk vereplasmat, glomeruluse kapsel suunab selle edasi nefroni torukestesse, millede sein imeb tagasi ca 99% veest ja eritab veel jääke juurde. Jukstaglomerulaaraparaat: Glomeruluse juures - toomasoone, lähema torukese ja viimasoone vahel, paikneb mitu gruppi aktiivseid rakke, mis reguleerivad vererõhku glomeruluses (ahendavad kas toomasoont või viimasoont). NB! Kui
antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20 liitrist võib tagasi imenduda 18 liitrit, siis lõplikku uriini tekibki ainult 2 liitrit. Magediabeet mageda diabeedi tekkepõhjuseks on puudulik ADH produktsioon. Hüpotaalamus ei produtseeri teda piisavalt. Diurees suureneb organism veestutub. Lõplikku uriini võib tekkida 2-5 liitrit. (Suhkruhaiguse korral on veres glükoosi tase kõrgem ja glükoosi läheb esmast uriini rohkem, glükoos on osmootne aine, ja glükoosi tõus tekitab tavalisest kõrgema osmoose rõhu, mis ei lase vett tagasi imendada juba proksimaalses torukeses, st. et uriini tekib rohkem). GLÜKOOSI JA AMINOHAPETE TAGASIIMENDUMINE glükoosi tagasiimendumine toimub täielikult esimese järgu torukestes (proksim. Torukestes)
- sulfametopürasiin (kestev) korral, sulfasalasiin – soolehaigused (ei imendu), harva 1. rea ravimiks, kombinatsioon trimetoprimiga -> ko-trimoksasool KT: allergia, GIT häired, neerukahjustus (SA-d ja metaboliidid võivad uriinis moodustada kristalle -> oluline piisav diurees, leelistamine), agranulotsütoos, maksanekroos VN: rasedad, väikelapsed (tuumikterus) L: antimikroobsed ained -> foolhappe sünteesi inhibiitorid --> trimetoprim FD: inhibeerib selektiivselt dihüdrofolaadi reduktaasi, mis muudab
Nimeta ravimmürgistuse esmaabi ravipõhimõtted (3 põhimõtet): 1. eluliste funktsioonide tagamine 2. mürgi imendumise takistamine 3. mürgi eritumise kiirendamine Kuidas takistatakse ravimmürgistuse puhul ravimi edasisist imendumist? Maoloputus Aktiivsöe manustamine Aktiveeritud söe (sõetabletid) algannus ägeda ravimmürgistuse puhul on (mitu).... grammi (g). 50-100g Kuidas kiirendatakse ravimmürgistuse puhul mürgi eritumist organismist?Soole loputus Forsseeritud diurees Antidoodi manustamine Hemodialüüs Hemoperfusioon tilguti ja rohkelt juua Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 tilk vesivedelikku = .0,05ml.. Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 ml vesivedelikku = 20tilka Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 teelusikatäis on keskmiselt 5ml Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 dessertlusikatäis on keskmiselt 10ml Mis aastal võeti Tartu Ülikooli õppekavva ravimite nimeõpetus? 1689.a
Kokku seega u. 18-24h Eritumine: Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. Nefroneid on ühes neerus umbes 1-1,2 miljonit.Anuuria uriini ei teki üldse Glükosuuria suhkur uriinis Hematuuria veri uriinis Proteiinuuria valk uriinis Nüktuuria öiskusesus Polüuuria uriini teke suurenenud Oliguuria uriini teke vähenenud Düsuuria ebamugav/raskendatud urineerimine Diurees ehk uriini teke Neer(ud) ren(es) Kusejuha ureter Kusepõis vesica urinaria Kusiti uthera Munasari ovarium kr.k oophoron Munajuha tuba uterina kr.k salpinx Emakas uterus kr.k metra Tupp vagina kr.k colpos Rinnanääre mamma Lahkliha ehk perineum on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond.
oluliselt suhkrudiabeedi tekkeriski. MSPVA-d võivad tiasiidide hüpotensiivset toimet vähendada. 2. LINGUDIUREETIKUMID. Esindajad: Furosemiid, Torasemiid Need on vimsad diureetikumid, mis pärsivad Na+ tagasiimendumist Henle lingu ülenevas osas. Mju algab üks tund peale p/o manustamist ja kestab umbes kuus tundi. Saab vajadusel manustada kaks korda päevas. I/v manustamisel mjub 15..30 min jooksul. Diurees on annusest sltuv. Halvenenud neerufunktsiooni korral kasutatakse suuri annuseid. Eeliskasutamine südamepuudulikkusest tingitud kopsutursel, kroonilise südamepuudulikkuse ravil, kui tiasiidid ei toimi. Ka hüpertensioonil samal phjusel. Parem on kui neid kombineeritakse K+ säästvate diureetikumidega, sest phiprobleem on K+ defitsiit. Ettevaatlikult kasutada rasedatel, maksapuudulikkusega haigetel. Jälgida haigel kuulmist, sest see vib suuremate annuste korral halveneda, ja vererhku
Tagasiimendumise protsess: Na ja vee tagasiimendumine algab otsekohe juba esimese järgu väänilistes torukestes. Umbes 2/3 (160-180-st ehk 150 liitrit) Na ja veest imendub väänilistest torukestest tagasi, Na ees, vesi järel. Henle lingus imendub veel 15% Na ja esmasuriinist tagasi (= ligikaudu 20 liitrit veel). Lõplik uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse kaudu kogumistorukestesse. Tagasiimendumist kogumistorukestes reguleerib antidiureetiline hormoon (diurees – uriini teke; anti – vastand: järelikult uriini teket vähendav hormoon). Kui antidiureetilist hormooni (ADH-d) tekib rohkem, siis lõplikku uriini tekib vähem. Vastupidisel juhul tekib lõplikku uriini rohkem. ADH-d tekib rohkem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud. Osmootse rõhu tõus omakorda võib olla tingitud soolase ja magusa söömisest; suurest vedelikukaotusest (tugev higistamine, oksendamine või kõhulahtisus). ADH-d tekib rohkem, esmasuriini
• SGLT2 on tugevalt ekspresseeritud neerudes, samas teistes kudedes ekspressioon puudub või on väga väike. • On vastutav glükoosi glomerulaarfiltraadist tagasi vereringesse imendumise eest. • Diabeediga patsientidel on suurenenud renaalne glükoosi reabsorptsioon, mis võib soodustada püsivat suurenenud veresuhkrusisaldust. • SGLT2 inhibeerimisel – Glükoosi suurenenud eritumine uriiniga – Osmootne diurees ja süstoolse vererõhu langus – Kalorite kaotus ja kehakaalu langus Dapagliflosiin: • P.o. imendub kiiresti ja hästi, F – 78%. • Seondub ulatuslikult valkudega (91%), T ½ 13 h. • Tugev, selektiivne ja pöörduv SGLT2 inhibiitor. Parandab nii tühja kõhu kui einejärgset glükoosi taset plasmas, vähendades glükoosi renaalset tagasiimendumist, mille tulemuseks on glükoosi eritumine uriini.
mis kiirendab glükoosi trantsporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. Insuliini toimel kasutab organism enam suhkrut glükogeeni tootmiseks, mis talletatakse maksas. Vere normaalne glükoositase on 4,4-4,6 mmol/l (08,,,1,1 g/l), insuliini puudumisel tõuseb 8,8-10,0 mmol/l(1,6-1,8g/l)(hüperglükeemia)ületab neerude glükoosi tagasiimendumise võime, tekib glükosuuria(glükoos läheb üle uriini). Glükosuuriaga seoses suureneb diurees(polüuuria), see põhjustab janu ja suurema hulga vee joomise(polütipsia), millised sümptomid viitavad arenevale suhkrutõvele. Glükagoon-A rakud 25% rakkudest produtseerivadglükagooni, mis kiirendab maksas glükogeeni lammutamist (glükogenolüüsi), veresuhkru tase tõuseb. . Glükagoon on normaalse veresuhkrutaseme säilitaja ja insuliini antagonist. Glükagoon tekib madala veresuhkru taseme korral. Neerupealised koosnevad kahest näärmest:neerupealisekoorest ja neerusäsist.
· Eesmärgiks vähemalt näit 90/60 küllaldase koronaar- ja koeperfusiooni saavutamiseks · Hüpertoonia korral taotletakse südame töömahu säästmiseks diastoolse vererõhu alanemist alla 90 ja süstoolse alla150 · Pulsirõhk Põetus · Vererõhu tõusu põhjustaja ravi · Medikatsioon vastavalt juhendile Vedeliku bilanss ja eritamine Jälgimine · Kontrollitakse vedeliku bilanssi: intensiivravi jälgimisleht, tilgutatavad vedelikud, diurees, oksemass ja aurustumine vähemalt kolm korda ööpäevas · Patsiendi subjektiivne hinnang · Vajaduse korral hapniku saturatsiooni mõõtmine ja arteri-Astrup · Vedeliku bilansi näitajate kontrollimine vereproovis Hb, Hkt, K, Na · Kopsupilt · Tsentraalveeni kateetriga tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine · Kopsuarteri kateetriga kopsukapillaaride kiilumisrõhu ja südame minutimahu mõõtmine Põetus
seisundi tõttu peaaju kontroll kaob, tekib põie automatism s.o. põie tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele. Faktid uriini kohta: Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l Tunnidiurees 50-100 ml Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Mõisted: Diurees Polüuuria Glükosuuria Oliguuria Hematuuria Anuuria Proteiinuuria Nüktuuria
Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed Terapeutilises annuses hüperventilatsioon, respiratoorne alkaloos Toksilises annuses tekib hingamiskeskuse depressioon ja respiratoorne atsidoos + neerude kompensatsioonivõme vähenemine metaboolne atsidoos Abinõud Maoloputus, aktiivsüsi Uriini alkaliseerimine, forsseeritud diurees, hemodialüüs Spetsiifiline antidoot puudub Aspiriini toksilisus Aspiriini Toime või sümptom plasmakontsentratsioon < 10 mg/ dL Antiagregantne toime 10 40 mg/ dL Põletikuvastane toime 50 80 mg/ dL Tinnitus, hüperventilatsioon 80 100 mg/ dL Atsidoos Hüpoprotrombineemia, > 100 mg/ dL neerupuudulikkus, kooma
mehhanismide rakendumisele: fagotsütoosivõimelised ja antikehi võetavat verd segada hüübimist teke · 3. Fibriini retraktsioon reesuspositiivset loodet. Ohustatud veresooned ahenevad, vesi liigub moodustavad valgelibled ning vältiva tsitraadilahusega (1:4). · 4. Fibrinolüüs on ema järgmine reesuspositiivne kudedest soontesse, diurees vereplasma ensüümid; kaitse Jättes tsitraatverega kapillari üheks 26. Hüübimise laps, kuna ema organismis peale väheneb, ringlusse suunatakse verekaotuse vastu vere tunniks vertikaalasendise, loetakse käivitusmehhanism. Hüübimist esimest sünnitust moodustunud depooveri, südamesagedus tõuseb, hüübimismehhanismi kaudu
AV! ★ Adrenaliin ja glükokortikoidid tekitavad viha ja strssi, reageerides kiiresti! Kooreosa Mineralokortikoidid: -Koorolluse pindmises kihihs u 80% -Na ja K AV regulatsioon->vererõhu regulatsioon neerupealisest ALDOSTEROON -suurendab Na, Cl ja H2O tagasiimendumist neerutorukestes ja samas K eritumist -diurees väheneb -neerupealised on Glükokortikoidid e -Koorolluse keskmise kihis püramiidjad adaptsioonihormoonid -tähtis roll organismi kohanemisreaktsioonides kehakesed -produktsiooni stimuleerib hüpofüüsis toodetav kortikotropiin neerude ülemisel KORTISOOL -mõjutavad eelkõige süsivesikute, valkude, vee AV-st poolel -suureneb veresuhkru tase
eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis 8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega hapnikuvajadus suur 9. Neeru sisesekretoorne funktsioon On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas Hematuuria Vererakkude esinemine uriinis Anuuria Täielik uriini puudumine Proteiinuuria Valgu esinemine uriinis Nüktuuria Öine sage urineerimine
.. Hoiab endas seemnerakke. Eesnääre- prostata- asub kusepõie põhja all . Lisab seemnevedelikule nõret ja aktiveerib seemnerakke. Lahkliha- perineum - Asub jalgevahel, jaotub kusesuguvaheks ja vaagnavaheks. Mehel läbivad lahkliha kusiti membraan osa, naisel kusiti ja tupp Esmauriin- on valguvaba vereplasma sarnane vedelik, ööäevane eritushulk on 160L. Lõplik, teisene uriin- on uriin, mis on filtreertidu ja enamus veest ja toitainetest puhas. Selle hulk 1.5L Diurees- kusetus Glükosuuria- uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus Hematuuria- vere esinemine uriinis Proteiinuuria- seisund, kui uriinis on leitav kogus valku avalise protseduuri käigus Nükotuuria- sage põietühjendus öösel Polütuuria- liigkusesus Oliguuria- vähekusesus, alla 400ML Anuuria-kuseeritise puudumine alla 100ml Tunnidiurees täiskasvanul 50-100ml, lapsel ............. 7. Südame veresoonkonnda süsteem
I Šokiperiood Sellele perioodile on iseloomulik algul halb enesetunne, rahutus ja iiveldus. Śokiperiood jaguneb varajaseks esmaseks põletusśokiks ja hiliseks ehk sekundaarseks põletusśokiks. Varajane, esmane põletusšokk Areneb esimese tunni jooksul pärast põletust neurohumoraalsete nihete tagajärjel ja seda iseloomustab organismi vereringe kriis: algul on vererõhk kõrge, pulss kiire, seejärel vererõhk langeb, diurees väheneb, tekib oksendamine ja hüpotensioon. Kliiniliselt esinevad patsiendil: erutus, motoorne rahutus, valu, oigamine, rabelemine; lihasvärinad, külmavärinad. Hiline põletusśokk ehk sekundaarne põletusšokk Areneb 2-3 tundi pärast põletust. Tekkepõhjuseks on veresoonte permeaabluse (läbilaskvuse) muutused – plasma, vee ja Na+ väljumine veresoontest. Kujunevad: oligeemia e. vere üldhulga vähenemine,
· osmootse rõhu tõus - võib olla põhjustatud rohke magusa söögi ja joogi tarbimisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel: higistamine, oksendamine või kõhulahtisese korral. · vere mahu ja vere rõhu langus - võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest ja kõhulahtisusest. Sellel hormoonil on järgmised põhitoimed: · toime neerudele on diureesi vähendav (diurees - uriini teke), ADH toimib nefronis kogumistorukeste ja vääniliste torukeste lõpposale. Ta suurendab nendes torukestes epiteel rakkude läbilaskvust vee suhtes, Seetõttu imendub rohkem vett verre tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui
maksa glükogeenivarud suurenevad. Insuliin tõstab ka lipiidide ja valgu sünteesi maksas. Normaalselt on glükoosi tase veres 4,4...6,1 mmol/l (0,8...1,1 g/l). Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb üle normväärtuse, seda nimetatakse hüperglükeemiaks. Kui glükoosi on veres juba 8,8...10 mmol/l (1,6...1,8 g/l), on neerude glükoosi tagasiimendumise võime ammendunud ja glükoos läheb üle uriini, tekib glükosuuria. Sellega seoses suureneb diurees (polüuuria), see põhjustab janu ja suurema hulga vee joomise (polüdipsia). Need sümptomid on iseloomulikud insuliini tekke puudulikkuse korral arenevale suhkurtõvele. Glükagoon. A-rakud, mida on rakkude üldarvust ligi 25%, produtseerivad glükagooni. Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja
Metabolism: · Imendub peensooles (pärsivad alkohol, kohv) · Kudedes inositoolina, fosfatidüülinositoolide komponentidena ja inositoolfosfaatidena · Leidub rohkesti närvikoes Biofunktsioonid: 1. Biomembraanides jm fosfatidüülinositoolide süntees 2. Signaaliülekandes sekundaarsed vahendajad 3. Juuste, luukoe, seedetrakti limaskesta normaalne areng 4. Reguleerib kolesterooli metabolismi Defitsiit: · Alkoholism, antibiootikumid, ülemäärane diurees, diabeet Tunnused: · Ekseem, juuste väljalangemine, enneaegne hallinemine, silmade haigused, rasvumise kiirenemine Allikad: · Neerud, süda, kartul, mais, tsitrusviljalised, oad, pähklid Kasutamine: · Vit B1, B2, B4, B5, B12, C, E · Alkoholism, rasvumine, kiilaspäisus, hüpertensioon, ateroskleroos, diabeet Vitamiin B10, B11, Bc (foolhape) antianeemiline vitamiin Nimetused: bioaktiivsus realiseerub tetrahüdrofolaadi (THF) kaudu Metabolism:
LÖÖGISAGEDUS- (FREKVENTS). 60-80(90) KORDA MINUTIS. PULSISAGEDUS PULSIRÕHK- 40-50 mmHg. ON SÜSTOOLSE JA DIASTOOLSE VERERÕHU VAHE. VERERÕHUVÄÄRTUS- 120/80 mmHg. VEREHULK- INIMESEL 6-8 % KEHAKAALUST. TÄISKASVANUD NAISEL ON 4,0-4,5 l ja MEHEL 5 l JA ENAMGI. HINGAMISSAGEDUS- TÄISKASVANUD NAISTEL ~15-20xmin . MEESTEL ~12-15xmin, VASTSÜNDINU HINGAMISSAGEDUS ON ~60xmin. URIINI ÖÖPÄEVA HULK- 1-1,5 LIITRIT TUNNIDIUREES TÄISKASVANUL- 50-100 ml IMIKU DIUREES- 10 ml/kg kohta MENSTRUAALTSÜKLI KESTUS- 22-35 PÄEVA MENSTRUATSIOON- 3-5(7) PÄEVA. ON EMAKA TSÜKLILINE VEREERITUS OVULATSIOON TOIMUB- MENSTRUAALTSÜKLI 12-16 PÄEVAL. NORMAALNE RASEDUS- 40 NÄDALAT SEEDETRAKT- 7-8 m MAOS- 3-6 t. ASUB TOIT MAOS TÄISKASVANUL ON VAJA MAGADA- 7-8 TUNDI SÜDA- (COR). ON UMBES INIMESE RUSIKASUURUNE ÕÕNESELUND, MIS PAIKNEB RINDKERE KESKJOONEST VEIDI VASAKUL POOL KOPSUDE VAHEL. KAALUB UM. 250-
Põiehäirete iseloomu selgitamine Ravimite kasutamise jälgimine, kõrvaltoimete selgitamine Põietreeningu ja vaagnapõhjalihaste treeningu õpetamine Inkontinentsivahendite vajaduse väljaselgitamine ja kasutamise õpetamine Puhta enesekateteriseerimise õpetamine ja teostuse jälgimine Jääkuriini mõõtmine ja jälgimine Testribaga uriinianalüüsi teostamine Vajadusel uriinikülvide võtmine Diurees- uriini teke neerudes ja eritumine sealt Detruusor- silelihas mis vooderdab põit Düsuuria- sagedane valulik urineerimine,valulikkus, kipitus või põletava iseloomuga tunne, mis tekib kusitisse seoses urineerimisega Polüuuria- diureesi suurenemine rohkem kui 2liitrit Oliguuria-uriini koguse vähenemine alla 1000ml Anuuria-alla 300 ml või uriini väljundi täielik lõppemine Proteinuuria- uriinis leidub valku
tahtele; välimine- vöötlihas, tahtele alluv) kontrageerunud -> põis on saavutanud täitumisastme (300-400ml) -> tekib seinte venitus -> ärritab seal olevaid retseptoreid -> impulss liigub kesknärvisüsteemi -> tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus -> kui KNS tuleb vastav korraldus -> seinalihased kontraheeruvad -> sulgurlihased lõõgastuvad -> tekib urineerimine Mõisted: Diurees - kuseeritus Glükosuuria - suhkrukusesus, suhkru leidumine uriinis Hematuuria - punaliblede rohke sisaldus kuses, verikusesus Proteiinuuria - valgu esinemus uriinis Polüuuria - liigkusesus Oligouuria - eritatava uriini vähesus Anuuria - kuse eritumise lakkamine, kusetus Nüktuuria - öine sage urineerimine VERI On vedel sidekude. erineb teistest kudedest seetõttu, et rakuvaheaine (plasma) on voolav.
Üks vererõhu säilitamise mehhanismidest. 2.4.3. Verekaotus ja selle eluohtlikkus. Aeglane ja kiire verekaotus. Kiire – vererõhk langeb järsult, koed jäävad ilma hapnikust ja jääkained kuhjuvad. Surm, kui 30-50% verest väljub 30 min jooksul. Mehh. ei jõua käivituda. Aeglane – võib väljuda kuni 75% ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri, sest vererõhku säilitavad mehhanismid rakenduvad: veresooned ahenevad, vesi liigub kudedestsoontesse, diurees väheneb, ringlusesse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Käivituvad mõne minuti kuni tunni jooksul. 2.5. Vere füsikokeemilised omadused. Viskoossus, osmootne rõhk ja pH. 2.5.1. Vereplasma ja täisvere viskoossus. Viskoossust mõjutavad tegurid. Viskoossus – iseloomustab vere voolamisomadusi vrd veega. Vereplasma (1,9-2,6), täisveri (4-6). Plasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80 g/l), täisvere valgud ja vormelemendid (eriti punalibled)
Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Kapillaari valendiku ja Bowmani kihnu valendiku vahel 3 barjääri: Fenestreeritud kapillaariendoteel Basaalmembraan Podotsüüdid. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ja Bowmani kihnu siserõhu. Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb. Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites. Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega
· Enetropeptidaasid, mis aktiveeritakse enterokinaasi abil. · Lõhustavad peptiidsidemeid fenüülalaniiniga, türopsiiniga ja trüptofaaniga. -amülaas · Produtseeritakse pankreases aktiivsel kujul · Duodeenumis hüdrolüüsib polüsahhariide (tärklis) kuni disahhariidideni (maltoos) · Moodustab ensüüm-substraadi kompleksid Lipaas · Toimib rasva-vesiemulsiooni faaside pinnal, lõhustades triglütseriide rasvhapeteks ja glütserooliks · Produtseeritakse aktiivsel kujul Diurees häired (neeruvälised)- 1) Vere koostise muutused 1. tekivad sageli ainevahetushäirete tagajärjel. Veres võib suureneda ainevahetusjääkide hulk või esineda aineid, mida seal tavaliselt ei ole: ketokehad energiapuudusest tingitud rasvade ja süsivesikut a/v häired lüpsilehmadel glükosuuria mittemäletsejatele glükoosirikka ratsiooni söötmisel tekib alimentaarne hüperglükeemia 2. Parasiidid
madalamale. · Reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks aineks angiotensiin II-ks. · Angiotensiin II toimed: Ahendab arterioole. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu ja suureneb neerude verevoolutus, selle tagajärjel tõuseb ultrafiltratsioonirõhk ja suureneb diurees. Kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni, mis tingib Na+ distaalses nefroni osas. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Suureneb ADH eritumine. Stimuleerib sümpaatikust. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP): · ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus,
madalamale. · Reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks aineks angiotensiin II-ks. · Angiotensiin II toimed: Ahendab arterioole. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu ja suureneb neerude verevoolutus, selle tagajärjel tõuseb ultrafiltratsioonirõhk ja suureneb diurees. Kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni, mis tingib Na+ distaalses nefroni osas. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Suureneb ADH eritumine. Stimuleerib sümpaatikust. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP): · ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus,
pamidronaadiga; kui kaltsiumi tase püsib kõrgena ka 72 tundi peale zoledroonhappe manustamist, võib zoledroonhappe infusiooni korrata 6.8.5. Neerupuudulikkus Neerufunktsiooni häirumist esineb kuni 50%-l müeloomihaigetest, umbes 20%-l esineb diagnoosmisel kliiniliselt väljendunud neerude puudulikkus 3-12% müeloomihaigetest vajab neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi Algava neerufunktsiooni häire puhul tuleb tagada infusiooniga diurees >3 l ööpäevas lisades infusioonilahusele NaHCO3 hoides uriini pH >7 Vältida potensiaalselt nefrotoksilisi ravimeid kaasa arvatud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid Korrigeerida bisfosfonaatidega hüperkaltseemia vähendades bisfosfonaadi annust vastavalt seerumi kreatiniinikontsentratsioonile Identifitseerida ja ravida infektsioone aktiivselt, vältida aminoglükosiinide kasutamist
Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab: 25-30 g kusiainet (valkude katabolismi lõpp-produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) t aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem,kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte etappi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin . II faasi saaduseks on tagasiimendumise ja sekretsiooni tulemusena lõplik uriin. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad
Sümpaatiline närvisüsteem on siseorganites laialdasemalt levinud. Enamasti on sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju vastandlik ehk antagonistlik. Saavutatakse siseorganite täpne dünaamiline kontroll kahe alasüsteemi abil. Parasümpaatiline NS. Hoiab organismi energia tarvet madalal, juhib “koduhoidvaid” aktiivsusi. Seotud nn. D aktiivsustega – digestion (seedimine), defecation (defekatsioon), and diuresis (diurees). Tema aktiivsust on võimalik iseloomustada inimese näol, kes on lõõgastunud peale sööki: vererõhk, südame löögisagedus ja hingamise sagedus on madalal, seedetrakti aktiivsus on kõrge, nahk on soe ja pupillid on ahenenud. Sümpaatiline NS. Sümpaatiline süsteem on seotud “põgeneda või võidelda”ˇreaktsiooniga vastusena ohule (W. Cannon) Seotud nn. E aktiivsustega – exercise (kehaline aktiivsus),
Selleks on kaks põhilist viisi: · Oksendamist esile kutsuvad preparaadid nagu Ipecachuana siirup, mida võib kasutada ka laste korral. · Absorbentide kasutamine. Tuntud absorbendiks on aktiivsüsi. 2. Toksikandi eritumise kiirendamine organismist. Seda on võimalik teha, kas suurendades uriini mahtu või muutes tema happelisust/aluselisust. Uriini ruumala saab suurendada, pannes patsienti rohkem vett jooma või süstides veeni füsioloogilist lahust. Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 13. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. Toksiliste ühendite toimed 1. akuutsed e
veresoonte toonusele (reniin). · Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab:25-30 g kusiainet (valkude katobolismi lõpp- produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) jt aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte eteppi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin . II faasi saaduseks on tagasiimendumise ja sekretsiooni tulemusena lõplik uriin. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad (v.a. valgud). Suure
sekreedi eemaldamine hingamisteedest. Õde peab tagama patsiendi monitooringu, selle dokumenteerima ja ka mõistma kui patsiendi seisundis toimub muutusi. Pidev patsiendi jälgimine palja silmaga kui ka eluliste näitajate normidest arusaamine on oluline õe lesanne lasteintensiivravi osakonnas. Oluline on ka aru saada patsiendi veregaasi näitajatest ja normipiiridest. e kohustus on tagada lapsele piisav ventilatsioon, toitmine ja diurees, suhtlemine ja turvaline keskkond, võimaluse korral tuleb ka lapsevanemad kaasata meeskonnatöösse. Kui seisund, mille tõttu laps intubeeriti on möödunud on laps ekstubeerimiseks valmis. Intubatsioonitoru ja neel aspireeritakse puhtaks, last ventileeritakse 100 protsendilise hapnikuga, et valmistada ette varu hapnikust ja vältida ekstubatsioonil tekkida võivat larüngospasmi. Kui lapse kopsud on õhuga täidetud, eemaldatakse intubatsioonitoru, lapsele antakse niisutatud
liitrit lõplikku uriini. Ainevahetuse lõpp-produktid ei imendu tagasi, vaid jäävad lõplikku uriini ja eritatakse sellega organismist täielikult. Glükoos, aminohapped jt. esmasuriini komponendid imenduvad verre tagasi vastavalt organismi vajadusele. Neerude talitlust reguleeritakse neuraalsel ja humoraalsel teel. Neerusid innerveerivad sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud. Sümpaatiliste närvide ärritamisel neeru veresooned ahenevad ja diurees langeb. Neerude talitlus võib rea faktorite mõjul reflektrooselt muutuda. Nt. valu puhul pidurdub uriini eritumine järsult või lakkab täiesti. Neerude talitluse humoraalne regulatsioon on seotud rea hormoonide toimega. Vähestes kogustes adrenaliini ahendab veresoonte päsmakestest väljuvaid viimasooni ning suurendab seega filtratsiooni rõhku ja diureesi. Neerupealiste koore hormoonid mõjuvad valgu ainevahetusproduktide ekskretsioonile. Türoksiin
· Oksendamist esile kutsuvad preparaadid nagu Ipecachuana siirup, mida võib kasutada ka laste korral. · Absorbentide kasutamine. Tuntud absorbendiks on aktiivsüsi. 2. Toksikandi eritumise kiirendamine organismist. Seda on võimalik teha, kas suurendades uriini mahtu või muutes tema happelisust/aluselisust. Uriini ruumala saab suurendada, pannes patsienti rohkem vett jooma või süstides veeni füsioloogilist lahust. Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 14. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. 1. akuutsed e
vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K- liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile vastupidine toime; suurendab ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na tagasiimendumist; oluline osa ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahu regulatsioonis), kaltsitoniin (kilpnäärme hormoon; suurendab Ca viimist luudesse, vabaneb enam pärast söömist, sellega tagatakse imendunud Ca
annaabi.ee 
