Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte..................................................................................................9 Kasutatud kirjandus......................................................................................10 Sissejuhatus
.....................................................................................................................2 2.2.1. Aktiivne painduvus...............................................................................................5 2.2.2 Passiivne painduvus..............................................................................................6 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus........................................................7 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE.......................................................................................8 4. OSAVUS............................................................................................................................9 4.1 Osavuse mõiste ja näitajad.........................................................................................10 4.2 Osavuse komponendid................................................................................................11 5
Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185190 lööki/min. Kestvusaeg ligikaudu 10 minutit. Painduvus Painduvuse arendamine toimub kahes etapis: painduvuse suurendamine ja säilitamine teatud tasemel. Painduvusharjutuste valikul ja doseerimisel lähtutakse sellest, kas kasutatakse aktiivse või passiivse painduvuse harjutusi ja kas harjutused on suunatud painduvuse parandamisele või painduvuse taseme säilitamisele. Painduvuse suurendamise etapil toimub treening praktiliselt iga päev, säilitamise etapil 34 korda nädalas ning vähendatud mahus.
selle määrab vastava liigese ehitus Aktiivne Passiivne Aktiivne, passiivne painduvus Aktiivne painduvus- liigutuste ulatus, mis saavutatakse ilma kõrvalise abita, kasutades vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamisest Passiivne painduvus- liigutuste ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil (partner, inerts, mitmesuguste vahendite kasutamine jms). Aktiivse painduvuse ulatus on alati väiksem kui passiivne Hea aeg Suurim liigese painduvus ulatus on vanuses 10-14 aastat. Painduvuse arendamine selles vanuses on kaks korda efektiivsem kui vanemas koolieas Naistel/neidudel on painduvus veidi kõrgem kui meestel/noormeestel. Painduvus muutub päeva jooksul: hommikul on väiksem, seejärel pidevalt suureneb, saavutab maksimumi päeval ja õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub
1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed. • Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus, koordinatsioon, arendamises. Kiirus ja selle arendamine
Kõige olulisemad on rahuliku pulsiga (orienteeruvalt 140150 lööki minutis) treeningud alguses 45 minutit ning treenituse tõustes ka juba 60 minutit ja edasi. Mis on painduvus ? Painduvus tugiliigutusaparaadi omadus, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest. Rääkides üksikutest liigestest, kasutatakse painduvuse asemel liikuvuse mõistet. Heal liigeste liikuvusel on spordis suur tähtsus tagab liigutuste täpse sooritamise ja harmoonia tagab efektiivse kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise; oluline vigastuste ennetamisel; ennetab lihaste düsbalansi teket; aitab kaasa kiiremale taastumisele; mõjutab psüühilist seisundit. Eristatakse aktiivset ja passiivset painduvust
Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks. Vee hulka mõjutavad erinevad faktorid, sh. lipiidid. Normaalsed küüned sisaldavad 5% lipiide. Madal lipiidide hulk vähendab küünte võimet vett kinni hoida. Küüne maatriks- ehk tavapärasemalt küünejuur on ainus piirkond, kus küüs on elav ja toodab uusi küünerakke
Sportlase painduvusreserv Liigesliikuvuse olemasolu Ilma painduvusresevi olemasoluta aeglustub sporditehnika omandamine Painduvusreservi olemasoluta tekivad järgmised probleemid erinevate liigutuste õige tehnilise sooritamise õppimine ja täiustamine on häiritud jõu, kiiruse koordinatsiooni arendamine on häiritud spetsiidiliste liigutuste kvantitatiivne sooritamine on häiritud Painduvuse arendamine Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel painutused sirutused kallutused pöörded hooharjutused vetruvad liigutused Passiivse painduvuse harjutusi sooritatakse kaaslase abiga või lisaraskuse kasutamisega jäseme hoidmisega mingis asendis, mis nõuab maksimaalset painduvust Painduvuse arendamine toimub kahes etapis
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas...
- kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. · südame löögisageduse alusel Treeningpulss = 180 vanus · vere laktaadisisalduse (piimhape) järgi. 4. Liikuvust ja painduvust on lihtne treenida, kui pingutad aeg-ajalt oma lihaseid sirutada nii pikalt kui võimalik, soovitatav on seda teha enne treeningut ja pärast treeningut lihaste lõdvestamise käigus. Esmalt aitab see vigastusi vältida ning teiseks taastada lihase painduvuse. Oluline on seejuures tunda, et lihas venib ning venitamise tunne peab olema meeldivalt talutav, mitte tegema liigselt haiget. Venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. -üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. -abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine -spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Painduvusharjutused võivad olla: -aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma
See tähendab, et minu reaktsioonikiirus hooaja lõpul oli sellel harjutusel 25 kümnendiku. TEST nr 2 Teise testi tulemus oli küll 3 sajandiku võrra parem, aga see on nii väike aeg, et sellest mingeid suuri järeldusi teha ei maksa. Kokkuvõtteks võib nii palju öelda, et reakstiooni kiirus ei ole muutunud, olenemata sellest, kas oled pikalt puhanud või juba pikemalt kurnatud. Tundub, et need nüansid sellistele väikestele pingutustele ei mõju. PAINDUVUSE TEST Painduvuse testi jaoks valisin kaks venitusharjutust, mida sooritasin nii aktiivselt kui passiivselt. Venitusele kuuaja pikkune puhkus hästi ei mõjunud. Piltidelt on lausa silmaga näha, et esimesel testi päeval ehk siis, kui keha oli küll väsinud aga treeningvormis, olid painutustulemused paremad, kui teisel testi päeval. Painutusteste tehes tundsin, et treeningutel on meil liiga vähe aega põhjalikuks venituseks.
Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule
· KONTROLL keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks · KESKENDUMINE vajalik liigutuste kvaliteedi tagamiseks · SUJUVUS aitab säästa energiat · TÄPSUS tagab täiusliku kvaliteedi, mis on Pilatese tehnikas olulisem kui kvantiteet Pilatese meetodi olemus -arendab keha ühtlaselt. meie kontrollime vaimu ja vaim kontrollib keha; -annab vaimule ja kehale uut energiat, parandades meie keskendumisvõimet, -seob omavahel painduvuse ja jõuharjutused, et aidata kasvatada vastupidavust. -tegeledes Pilatese tehnikaga, võid rikastada oma ,,Elulaegast" veel kolme ,,Pärliga": -tasakaalu viisil, mis on vajalik sihikindlusele meie elus. -energia, mis annab meile särtsu, et jätkata argipäevases rutiinis ja -kauni rühiga, mis räägib sageli enam kui lausutud sõnad. Ajalugu Pilatese-tehnika looja Joseph H. Pilates sündis 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves nõrga
Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa. Ühtlase kiuga villad on:
........................4 2.SAALIKÄSIPALLIMÄNGU POOLT ESITATAVAD FÜSIOLOOGILISED NÕUDED.......................5 2.1.Aeroobne-anaeroobne suutlikkus.....................................................................5 2.2.Füüsilised näitajad.............................................................................................6 2.2.1.Koordinatsiooni anatoomilis-füsioloogilised alused............................6 2.2.2.Painduvuse anatoomilis-füsioloogilised alused....................................6 3.SAALI- JA RANNKÄSIPALLI VÕRDLUS.....................................................................7 3.1. Füsioloogilised protsessid kuumas kliimas....................................................8 3.2. Õhuniiskus......................................................................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................
Sünkroonvõistlusel sooritab mees- või naispaar täpselt sama hüppesarja kõrvuti asuvatel trampoliinil ning suurepärasel sooritusel jätab see mulje nagu nad oleks teineteise peegelpilt. *Antud pildil on näidatud olümpiamängude hindamisjuhendi osa batuudil liikumisest ning mitu punkti läheb hindamisel maha sellest sõltuvalt. *Siin piltidel on näidatud OM-i hindamisjuhend : 1) jalgade asendi te kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. 2)käte / pea / keha painduvuse asendi kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. Nendest piltidest võime järeldada, et kehaasend on väga rangelt piiritletud ning peab olema enamus ajast pulksirge, iga väiksemgi eksimus võtab juba punkte maha. Iga element omab väärtust 1,0 punkti. Kohtunik võib teha mahaarvamist elemendi vigadega sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Kohtunike on kokku üksikvõistlusel 7 (5 hindavad sooritust ning 2 raskusastet) ning sünkroonvõistlusel 11.
1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 8. Luuümbris-luud kattev kiht, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Selles moodustuvad uued luurakud 9.Kõõlus-Valkainest koosnev sidekoeline väät, millega kiinitub lihas luudele. On väga vastupidav tõmbele ja venitusele. 10.Luuüdi-jaguneb punane luuüdi-vereloomeelund, milles moodustuvad erinevad vererakud ja kollane luuüdi-toitainete, eriti rasvade varu. 11
Sünkroonvõistlusel sooritab mees- või naispaar täpselt sama hüppesarja kõrvuti asuvatel trampoliinil ning suurepärasel sooritusel jätab see mulje nagu nad oleks teineteise peegelpilt. *Antud pildil on näidatud olümpiamängude hindamisjuhendi osa batuudil liikumisest ning mitu punkti läheb hindamisel maha sellest sõltuvalt. *Siin piltidel on näidatud OM-i hindamisjuhend : 1) jalgade asendi te kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. 2)käte / pea / keha painduvuse asendi kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. Nendest piltidest võime järeldada, et kehaasend on väga rangelt piiritletud ning peab olema enamus ajast pulksirge, iga väiksemgi eksimus võtab juba punkte maha. Iga element omab väärtust 1,0 punkti. Kohtunik võib teha mahaarvamist elemendi vigadega sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Kohtunike on kokku üksikvõistlusel 7 (5 hindavad sooritust ning 2 raskusastet) ning sünkroonvõistlusel 11.
kaotavad järk-järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida ? Terviseloomiseks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda, otstarbekas on ka jõusaali külastamine. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse suurendamiseks ning koos kõigiga nii metaboolse kui mehhaanilise antisklerootilise efekti avaldumiseks. . Saavutatav lihasjõu juurdekasv pole selline nagu seda taotlevad sportlannad jõutreeninguga. Pigem on tegemist lihaste arendamisega, et hästi toime tulla kehaga, valitseda seda, ning tulemusena olla olmetegevuses raskusteta. Kestusharjutuste mõju kindlustamiseks tuleb nonstopmeetodil võimelda vähemalt 30 minutit.
meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab korraga oma toimet avaldada rütmivõimlemine, kui see toimub nonstopmeetodil, s.o. ilma katkestusteta harjutuste vahel. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse suurendamiseks ning koos kõigiga nii metaboolse kui mehhaanilise antisklerootilise efekti avaldumiseks. Saavutatav lihasjõu juurdekasv pole selline nagu seda taotlevad sportlased jõutreeningug, pigem on tegemist lihaste arendamisega, et hästi toime tulla kehaga, valitseda seda, ning tulemusena olla olmetegevuses raskusteta. Kestusharjutuste mõju kindlustamiseks tuleb nonstopmeetodil võimelda vähemalt 30 minutit.
Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihastekinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest. Roomates, ronides, hüpates ja mängides sirutavad lapsed keha igasse suunda nii säilib nende liigeste hea painduvus ning neil on harva vaja eraldi venitusharjutusi. Painduvuse vähenemine võib põhjustada negatiivseid tagajärgi, ning kahjuks on aastate jooksul hakanud domineerima istuv eluviis ning inimesed on muutunud väheliikuvamaks. Liigese liikuvus jaguneb passiivseks ja aktiivseks. Aktiivse liikuvuse puhul saavutatakse liigutuse suur amplituud liigeses ilma välisjõudu kasutamata. Passiivse liikuvuse korral aitab liigutuse ulatuse saavutamist kaaslane või abivahend. Passiivne liikuvus on alati aktiivsest suurem
Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks. Keskendumine-Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult füüsiline treening, vaid keskendub nii mõistuse kui lihaskonna treenimisele, et aidata saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal. Kontroll -Pilatest on kõige parem kirjeldada, kui kontrollitud painduvuse ja jõu kombinatsiooni. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, sooritakse liigutusi kõige tõhusamalt, samal ajal kontrollides oma keha. Kõik pilatese liigutused tulevad jõukeskusest ehk "kontrolli keskmest". Keha kontrollimine on esmatähtis, et vältida vigastusi. Täpsus -Iga liigutus peab olema täpne pilatese-treeningu sujuvuse tõttu. Pilatese puhul on kvaliteet tähtsam kvantiteedist. Väiksem hulk täpseid liigutusi annab parima tulemuse.
näiteks ka kaelalihaseid. Ujumine meenutab paljuski jooksmist, kuid vigastuse tekkimise oht on vees oluliselt väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat või jõusaalitreeningut harrastades. Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Ujumine on aeroobne treening - tavaliselt ujutakse pikka aega mõõdukal pulsil ning anaeroobsesse tsooni üldjuhul ei minda. Väga oluline on ujumise puhul õige hingamine. Üks põhilisi vigu, mida algajad teevad, on, et ei julgeta pead vee alla panna või siis hoitakse vee all hinge kinni ning hingatakse nii sisse kui ka välja vee peal
32. Mille poolest on periost rikas? Selles on palju närve 33. Mis on osteoblastid? Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused?
ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab korraga oma toimet avaldada rütmivõimlemine, kui see toimub nonstopmeetodil, s.o. ilma katkestusteta harjutuste vahel. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse suurendamiseks ning koos kõigiga nii metaboolse kui mehhaanilise antisklerootilise efekti avaldumiseks. Saavutatav lihasjõu juurdekasv pole selline nagu seda taotlevad sportlannad jõutreeninguga. Pigem on tegemist lihaste arendamisega, et hästi toime tulla kehaga, valitseda seda, ning tulemusena olla olmetegevuses raskusteta. Kestusharjutuste mõju kindlustamiseks tuleb nonstopmeetodil võimelda vähemalt 30 minutit. Kuid võimlemine peab andma veel nii mõndagi, mille saavutamiseks pole
vähemalt 30 minutit päevas. Kui selline tase on saavutatud, tuleks kehalise aktiivsuse kestust suurendada 60 minutile päevas. 2) Veelgi soodsama mõju avaldamiseks oma tervisele peaksid noorukid sportima vähemalt 3 korda nädalas intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni suur ning kestab vähemalt 20 minutit. 3) Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse. Liikumist vähemalt 30 min peetakse praegu minimaalseks tervist säilitavaks kehaliseks aktiivsuseks, kuid 1 tund mõõduka intensiivsusega kehalist tegevust päevas on tervisele soodsam, kui 30 min ja seda eriti eelkoolieas.. Mõõduka intensiivsusega tegevuste hulka kuuluvad peale hoogsa kõndimise jalgrattasõit, ujumine, tantsimine jne. Sellist liikumist võivad sisaldada kooli
piinamisseadeldisi. Need olid ehitatud puust ning metalsest torustikust (metal piping) , mille juurde kuulusid kas rihmarattad, rihmad, pukid ja vedrud. Ta arendas välja 20-odd seadeldised. Tema filosoofia juhtis teda arendama rektsiooni (regimen), mis ,, arendaks keha ühtlaselt, korrigeeriks vale rühti, taastaks füüsilist vitaalsust, karastaks mõistuks ning ülendaks vaimu." Pilatese põhimõtted Pilates ehitab üles jõu ja painduvuse aluse, mille abil saab luua paremini tasakaalustatud keha. ,,Pilatese põhimõtted" on kuus punkti, mis on Pilatese aluseks: hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. Pilates annab vaimule ja kehale uut energiat. Selle regulaarne harrastamine toob kaasa aina suurema energiataseme ja keskendumisvõime. 1. põhimõte: Hingamine Õige hingamine on tähtis osa vastupidavuse saavutamisel Pilatese matiharjutuste
Lisaks esitas ta ühe jõu- ja osavustriki tõukas üles 115 kilose tõstekangi ja laskis selle siis kukkuda turjale. Kõige selle juures ei olnud Lurich mingi koloss, vaid keskmist kasvu mees kuni 177 cm pikk ning oma parimas vormis umbes 90 kg raske. Erakordne oli Lurichi võime valitseda oma lihastikku, ta suutis lihasgruppe liigutada nii eraldi kui ka rühmiti. Vahel demonstreeris ta seda muusika saatel, valsi- või marsitaktis. Ühtlasi paistis ta silma ebatavalise painduvuse ja nõtkusega. Lurichi harmooniline kehaehitus paelus ka kunstnikke. Teda peeti mehe ideaaliks. Sealhulgas valdas ta ka 10 keelt. Georg propageeris ka tervislikke eluviise. Tema arvates olid suurimaiks tervise vaenlaseks alkohol ja tubakas. Seejärel asus ta ka Ameerikasse võistlema, olles ka seal üsna edukas. Vabamaadluses ühe vilunud ameeriklasega maadeldes vigastas ta kord kätt. Lurichi vigastust uurinud arstid väitsid, et võtab vähemalt aasta enne kui Lurich on taas vormis
Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd . Luusäsi peab saama rakud valmis . Luus 50 % vett , rasva 20 , orgaanilisi aineid 12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (punane) ,milles tekivad vererakud (erütrotsüüdid) . Luud koosnevad mineraal ainetest ja orgaanilistest ainetest . Mineraalained annavad luudele kõvaduse , orgaanilised ained aga elastsuse ja painduvuse .Kõige olulisem orgaaniline aine on valgud ja rasvad .Mineraal ainetest sisaldavad luud kaltsiumi -, fosforit- , ja magneesiumiühendeid . Luukoes on väga intensiivne ainevahetus .Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt .Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu
Odraõlg ja kaeraõlg on väga pehmed ja kollakad värvi. Seda õlge kasutatakse väikeste tööde tegemiseks. · Õlgede kogumine Iga looduslik materjal peab olema kuivatatud, puhastatud ja pakitud, hoitud kuivas ja pimedas. Töötamiseks peab teda panema likku vajalik kogus ja mitte rohkem, sellepärast kui matrejali mitu korda kuivatatakse siis ta kaotab oma läike. Taimne materjal kuivalt ei paindu ja painduvuse saamiseks pannakse ta vette, et oleks painduv. Kui õlekõrred on pehmed ja painduvad, siis võib alustada punumist. Puhastamisel jaotatakse jagatakse kuni kolmeks osaks. Ülemine- kõige pikem osa, mille küljes on pea. Peale sõlme tuleb teine lühem osa. Meie õpetaja lõikab suurte kääridega põllult väikesed pundid, mis tuleb kahest kohast siduda kokku riideribadega, sest need ei sooni sisse. Peale
tarbitud nende toodangul. Moodulid on iseloomustatud ühtlase struktuuriga ja ühesuguse tihedusega, , . , , . , , , , , , . - . , , . 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjaalid on valmis kudunud või pununud lõngast, mis koosneb tulepüsiva keraaamikakiudust lisaks orgaanilisekuidust ( mitte rohkem kui 20% ), see tagastab toode painduvuse tõustmist. Metallisulama lõngade arvamine tagastab võimalust saada maksimaalset püsivust kõrge temperatuuris. Klaaskiude lõngade arvamine laseb kasutada meterjalli sellises olukorras, kui on vaja tagastada elektriisolatsiooni. Tekstiili materjalid on kasutatud temperaturis kuni 1250°, kuid kui on vaja painduvust säilitada materjalli kasutamise temperatuuri piir peab olema madalam. . 3.4 , , , - , , , , . , . .
kasutatakse tehnikaid nagu voolimine, kompressioon ja lihase ristikiu friktsioon, millele järgneb külmaravi. Primaarsed mõjud osutavad sportlase füsioloogilistele ja psühholoogilistele seisunditele, kaasates: 1. paranenud vedeliku tsirkulatsiooni 2. lihaste lõdvestus 3. üldine lõdvestus 4. sidekoe normaliseerumine 5. paranenud vaimse võimekuse Sekundaarsed mõjud osutavad võimetega seotud seisunditele, kaasates: 1. suurenenud energia 2. vedeliku liikuvuse 3. suurema painduvuse 4. kiirema taastumise 5. valu alanemine 6. sobiva emotsionaalse tasakaalu Põhilised vormid: 1. Taastav massaaz kiirendamaks sportlase füüsilist ja vaimset taastumist peale pingelist sportlikku aktiivsust. Kõige lihtsam spordimassaazi vorm. Esmaseks eesmärgiks on parandada vedelike tsirkulatsiooni ja põhjustada lihaste ja kogu keha lõdvestus. 4
lihaseid, mis omakorda tekitab ülepinge lihaste kinnituskohtades. Tagajärjeks on lihaspinged ja valud. Liikuvuse halvenemine omakorda põhjustab vale koormuse liigestele ja lihastele. Uuringutega on tõestanud, et lühikeste ja jäikade lihaste puhul kasvab järsult vigastuste oht. Selleks et säiliks hea tervis ning enesetunne, on vaja hoida oma lihased elastsed. Venitamise abil me saame maha võtta lihaspinged, enne kui see jõuab avaldada negatiivset mõju tervisele ja enesetundele. Painduvuse all mõistetakse tugi-liigutusaparaadi omadust, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse. Painduvus sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, organismi seisundist, ööpäevasest rütmist ning sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest. Painduvuse arendamiseks kasutatakse omakorda venitusharjutusi. VENITUSHARJUTUSTE TÄHTSUS • regulaarne venitusharjutuste sooritamine vähendab lihaspinget ja võimaldab organismil lõõgastuda;
kasutatakse hea veelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusisalduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam-teras. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse või karastatakse. Nii kasutatakse teraseid vastutusrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutatakse tema painduvuse pärast laialdaselt ja tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Vaske kasutatakse peamiselt juhtmetes oma hea omadusena elektrit juhtida. Miks kasutatakse sulameid? Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on
BLEEXi liigese disain. BLEEXi DISAIN 2.)Jalalaba disain mõõdab jalalaba kesksurve asukohta, mõõdab inimese raskuse jaotumist jalgade vahel. Joonisel on ka näha koormuse jaotumis andur, hüdraulilist õli täis olev kummi rõhu toru ja põhiline eksoskeletoni jalalaba BLEEXi jalalaba disain. struktuur. 3.)Sääre ja and reie disain. Sääre ja reie põhifunktsioonideks on struktuuriline tugi ja venivuse/painduvuse liigeste ühendamine. Säär kui ka reis on disainitud nii, et seda saaks erinevas pikkuses olevatele inimestele kohandada. 4.) Torso disain Torso tagumisele küljele on ühendatud toiteplokk, juht arvuti ja raskuse kinnitused. Torsole on kinnitatud kaldemõõtur Kõikide sensorite info kogumiseks ja juht arvutiga (supervisor I/O moodul ehk SIOM) suhtlemiseks kasutatakse remote I/O mooduleid ehk RIOMe
vaher on külmakindel ja noores eas talub hästi varju mulla suhtes on nõudlik, eelistades viljakaid, niiskeid ja huumusrikkaid liivsavimuldasid PALJUNEMINE peamiselt paljuneb vaher seemnetega seemned levivad tuulega ja idanevad väge kergesti vegetatiivselt võib vaher paljuneda kännuvõsust, samuti maha painutatud ja mullaga kaetud oksast PUIT OMADUSED, KASUTAMINE puit on kollakas või punakas, see on hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu puidu tihedus on 630700 kg/m³ puit on olnud väga hinnatud materjal (tööriistad, pillid), mistõttu täiskasvanud vahtrat on väga raske metsast leida kasutatakse parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks rahvakultuuris valmistati vahtra tugevast, aga libedast puidust reejalaste taldu, höövlipakke, kirveste ja haamrite varsi ning veski hammasrataste hambaid PEAMISED PROBLEEMID
võib jääda nii kuni 2025. aastaks. (Purity 2014). 6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD Kõigepealt võiks vanem inimene parandada ja säilitada lihasjõudu. Tuleb teha harjutusi kehatüve lihastele, kätele ja jalgadele. Seejärel võiks suurendada keha painduvust. (Talving jt). Kõige rohkem unustatakse pöörata kehaliste harjutuse programmides tähelepanu painduvuse ning koordinatsiooni ja tasakaalu arendamisele. Eakate kehaline võimekus võib olla piiratud suurte liigeste liikuvuse vähenemise tõttu. Nad kukuvad väga sageli. Selle põhjuseks võib olla piiratud liikuvus, mis ei võimalda reageerida kehaasendi muutusele või järsku tekkinud tasakaalu kaotusele. (Talving jt). Kindlasti on vaja arendada kehatüve paindumust ning puusa-ja õlaliigeste liikuvust. Lamades toolil või istudes kušetil on eakal kergem harjutada painduvust
kaelalihaseid. Ujumine meenutab paljuski jooksmist, kuid vigastuse tekkimise oht on vees oluliselt väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat või jõusaalitreeningut harrastades. Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv. Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu (500...
Ettekirjutused ei käinud mitte ainult lausutavate sõnade, vaid ka liigutuste ja ilmete kohta. Versailles' õukond sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Kuningad ja vürstid püüdsid järele aimata Versailles' kombeid ja toredust. Senisest enam hakkasid va- litsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele, sobides selleks oma väljenduste peenuse, painduvuse ja täpsuse poolest. Siitpeale hakkab Prantsusmaa määrama muutusi moemaailmas. Euroopa köögikunstki võlgneb palju oskusi Päikesekuninga õukonnale. Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Versailles' lossis oli halb õhk, sest kogu see kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju midagi talupoeglikku. Köögitüdruk, kes ei , olnud oma isandate eeskujul veel väga peeneks muutunud,
plaadi vahele ja kinnitatakse mitme plastmassist rihmaga. Mooduli alusel on puksid süsteemi kinnitamiseks. Pärast moodulite kinnitamist seinale või võlvidele rihmadega, on vaja nihutada puit plaati. See soodustab moodulite laienemist pilude vahele. 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjalid on valmis kootud või punutud lõngast, mis koosneb tulekindlast keraaamika kiudutest lisaks orgaanilistest kuidudest ( mitte rohkem kui 20% ), see tagab toode painduvuse tõusmist. Metallisulamist lõngade väljaarvamine taastuva suurima stabiilsusega kõrgel temperatuuril. Klaaskiu lõngade kasutamisega saab neid kasutada sellistes kohtades kus on vaja elektrilist stabiilsust. Tekstiil materjale on kasutatud kuni 1250 kraadi juures, aga kui on vaja et materjal oleks kõrgel temperatuuril paindlik, siis peab jääma temperatuur alla kõrgemat lubatud tempertuuri. 1.4 Materjal kaetud turbiinide labadel
Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. ,,Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Jõuharjutused kummilintidega- Harjutamine kummilintidega on väga lihtne, aga efektiivne moodus lihasrühmade tugevdamiseks, samuti hea abivahend painduvuse arendamiseks. Harjutused kummilintidega on efektiivsed tööl ja kodus, noorte ja täiskasvanute spordis, kooli kehalises kasvatuses, aeroobikas, jõusaalis. Eriti sobiv on harjutamine kummilintidega tervisesportlastele, sest harjutada saab kõikjal ja vähe kulub nii raha kui aega. Thera Bandi kummilindid on erineva värvi ja tugevusega : kollane-õhuke , punane- keskmine, roheline-tugev, sinine- hästi tugev, must- väga tugev, hall- eriti tugev, kuldne- maksimaalne.
ja areneme- loodetavalt paremuse poole! Aastatega tuleb kogemus ning heaks treeneriks õpitakse ja arenetakse mitte ei sünnita! Personaalne treening Kui sulle tundub, et vajad privaatsust, võid treenida ainult koos kaaslasega või päris üksinda, saades treenerilt lisaks treeningtunnile pikema perioodi treeningplaani ja soovitusi toitumise kohta. Personaaltreeningu eesmärgiks on: Elukvaliteedi parandamine Stressi maandamine Enesetunde parandamine Painduvuse ja liigutuste koordinatsiooni parandamine Emotsionaalse seisundi parandamine Vigastusest paranemine Alaselja lihaste tugevdamine ja valu ennetamine Vastupidavuse suurendamine Lihasjõu arendamine Keha kuju muutmine ja kaalu alandamine Vererõhu normaliseerimine Kõrge kolesteroolitaseme alandamine (LDL) Rahuliku une saamine 4 Koos kliendiga määratletakse individuaalsed treeningu eesmärgid ning neile
Lihaseid ja liigeseid säästev treening Priit Teniste, füsioterapeut Kai Siidirätsep Peale treeningut on mõni liiges valus või lihased tulitavad. Mis on valesti? Keha sõnumeid aitab lahti mõtestada füsioterapeut. Tervisespordiga tegeleb üha rohkem inimesi. Kui mõelda, et samal ajal kasvab kiirelt ka liikumisvaeguse käes kannatavate inimeste arv, on see tendents vaid tervitatav. Ometigi on iga inimene ainulaadne oma oskuste, lihasjõu, painduvuse, koordinatsiooni, kehakaalu, samuti treenituse ja uute oskuste omandamiskiiruse poolest. Kuna harrastussportlaste hulka tuleb üha rohkem ka vähese spordialase ettevalmistusega inimesi passiive elustiiliga inimesed, vanurid, ülekaalulised jt on oluliselt kasvamas ülekoormusest ja valest treeningmetoodikast tingitud tervisekahjustuste hulk. Tervisesport peaks jääma siiski tervist edendavaks spordiks! Vigastuste eest pole keegi kaitstud, aga me
2 LÜLISAMMAS Inimese selg kujutab endast elus kudede keerukat kooslust. Rikkaliku verevarustusega selja ülesandeks on kaitsta organismi kõige olulisemat närviteed so. seljaaju. Lülisammas koosneb omavahel liigeste abil seonduvatest lülidest ja kõhretest, mida ümbritseb ja hoiab paigal lihaste, kõõluste ja sidemete võrgustik. Selline ehitus annab seljale ühteaegu nii tugevuse kui ka painduvuse. Tegemist on väga keeruka ja täpse konstruktsiooniga. Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. Lülisammas koosneb 34 üksteise peal pasiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhrelise lülivaheketaste e. diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus
Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill). Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa. Ühtlase kiuga villad on:
Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega Luuümbrise abil paranevad ka luukahjustused Click icon to add picture Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest
nende seas osteoporoosiga inimesi. Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb ja tekib luukoe ehituse muutus, mis toob endaga kaasa luu vastupidavuse languse ja luumurru riski suurenemise. Luukoe peamisteks mineraalseteks koostisosadeks on üliväikesed kaltsiumi ja fosfori kristallid, mis asuvad orgaanilisest ainest kollageenkiudude tihedas võrgustikus. Need kiud annavad luule suhtelise painduvuse, kaltsiumkristallid kõvaduse ja tugevuse. Vananenud luukude asendatakse pidevalt uuega, s.t. luus toimub pidev lagunemine ja ülesehitus. Noorel inimesel on ülekaalus luu kasvamine, täiskasvanul on luu uuenemine ja lagunemine peaaegu tasakaalus, kuid eakal inimesel ületab vana luu lagunemine uue moodustamise. Seetõttu muutub luu urbsemaks e. poorsemaks, hapramaks ja hõlpsamini murduvaks. Vananemisega kaasnev osteoporoos tekib niinaistel kui meestel. Naiste luud on kogu elu
Lihtne rehvihooldus. Piserdada märgadele või kuivadele rehvidele ja lase kuivada. Kulumiskindel polümeerne emulgeeritud segu taastab rehvide välimuse. Seda võib piserdada ka pärast autopesu märgadele kummi- ja plastmasspindadele mootoriruumis. Kaitseb niiskuse ja korrosiooni eest. 1.5.3 Sonax Rehvipesuvahend Puhastab auto määrdunud ning ilmastikutingimuste poolt pleekinud rehvid ning taastab nende esialgse värvi ja läike. Hooldab kummi, säilitab selle painduvuse ja kaitseb pragunemise eest. Vaht mõjub mustusele, leotab selle lahti ning mustus kaob koos vahuga. Pakendi sisust jätkub umbes 24 rehvi puhastamiseks. 1.5.4 Sonax Rim Cleaner PLUS veljepesuvahend Ei sisalda happeid, puhastab igat tüüpi metall- ja kergsulamist velgi. Eemaldab vaevata piduritolmu, õli- ja pigiplekid. 18 1.5.5 SONAX Rubber protectant Puhastab auto määrdunud ning ilmastikutingimuste poolt pleekinud rehvid ning
Eristatakse 2 liiki painduvust: a) PASSIIVNE PAINDUVUS painduvus või liigeste liikuvus, mis saavutatakse väliste jõudude abil. Näiteks kaaslase abil. On alati suurem, kui aktiivne painduvus. Passiivne painduvus arendab liigeste liikuvust rohkem, kui aktiivne painduvus. b) AKTIIVNE PAINDUVUS painduvus, mis saavutatakse väliste jõudude abita. Kasutatakse vaid oma jõudu painduvuse saavutamiseks. Venitusharjutusi võib jagada kaheks: a) BALLISTILISED VENITUSHARJUTUSED hooga sooritatud venitused. Näiteks kätehood, jalgade hood. b) STRECHING staatiliste venitusharjutuste sooritamine. Üldised põhimõtted, mida järgida venitusharjutuste sooritamisel: 1) Enne venituste alustamist peaks eelnema eelsoojendus. 2) Maas lamades (istudes) sooritatavad venitused on paremad, kui püstiseistes, kuna lamades on lihased vähemaktiivsed.
8. EESMINE ISTEPOOS Mees istub seljatoega toolil või voodil, naine tema süles näoga mehe poole, jalad kahel pool mehe jalgu. Mehe jalad On seega naise jalgade vahel. Mees hoiab naist seljast või pihast-tuharaist. Naine aitab käega peenise tuppe ja teostab üles-alla liigutusi, millele mees võib naist hoides kaasa aidata. Stimulatsiooniks on vabad nii naise eesmised kui ka tagumised erogeensed tsoonid, on hea suudlusvõimalus. Variandina võivad naise jalad olla mehe piha ümber või hea painduvuse korral isegi õlgadel. SeI puhul tõuseb emakakael esile ja eelistatumad on emakakaela orgasmiga naised. Poos sobib: * naisele, kellel on peamiselt kõdisti või tupe orgasm ning kellel on keksmine või lühike tupp, mehele, kellel on keskmine või suur peenis. * rasedale. * mehele, kellel optilised erogeensed tsoonid on seotud naise rindade ja keha esiküljega. Poos ei sobi: * sügava ja laia tupega naisele ning lühikese peenisega mehele; * rasestumiseks.
annaabi.ee 
