Uurimustöö: Madal vererõhk. Töö koostaja: Angeelika Sooba Uurimistöö eesmärk: Mis on vererõhk? Milline on normaalne vererõhk? Madala vererõhu tunnused. Minestamine. Kas madalat vererõhku peaks ravima? Mis on vererõhk? Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral. Vererõhunäitaja ei püsi kogu elu samasugune. Milline on normaalne vererõhk? Mõnel inimesel on juba sünnist saati väga aeglane pulss, see on lihtsalt organismi iseärasus. Pidevalt madal vererõhk on organismi normaalne seisund, mida pole vaja ravida
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset
MADAL VERERÕHK Greete-Liis Põder , Helina Heinala 9.B Eesmärk Meie eesmärk oli teada saada, et mis täpselt on madal vererõhk ning anda lühike ülevaade ka teile sellest. Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal.
1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks, muutudes korrapäraselt, saavutades iga süstoli (vatsakese kokkutõmbe) alguses maksimumi ja vähenedes miinimumini iga diastoli (vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti);
MADAL VERERÕHK Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule. Verevarustushäired. Võib tunda peapööritust või inimene võib isegi minestada. Seedimisprobleemid. Naha vereraustus võib olla häiritud. Minestamine kui
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud
Vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel taastub peale 20 küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks, muutudes korrapäraselt, saavutades iga süstoli (vatsakese kokkutõmbe) alguses maksimumi ja vähenedes miinimumini iga diastoli (vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: · maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti);
difusioon. PULSS Iga kord, kui süda kokku tõmbub ja vere suure jõuga soontesse surub, venivad südamelähedaste arterite seinad välja. Kui südamelihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku. Kokku tõmbudes suruvad nad verd soontes edasi, südamest kaugemale. Arterite lõtvumist ja kokkutõmbumist, s.o pulssi, on tunda seal, kus arterid on kehapinna lähedal, näiteks randme siseküljel ja kaelal. Arterite pulsisagedus ja südame löögisagedus on ühesugused. Vererõhk Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab Vererõhk kõrgeneb vaid mõneks ajaks kas erutuse veresoonte seintele. või kehalise pingutuse korral. Vererõhu tekitab südame vatsakeste Püsiv vererõhu muutus on tavaliselt seotud mõne kokkutõmme, mis vere arteritesse surub
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või
Seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. VEENID – mida mööda liigub veri kudedest südamesse. Olemas on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seinad on pehmed ja õhukesed. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused Vedelike vool torudes määratletakse kahe jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist VERE HULK - Vere hulk on seda suurem, mida suurem on vererõhk. - Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas
artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg. Normaalne vererõhk on 115-130/70-80 mm/Hg. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veri liigub südamest veresooni mööda kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veri voolab kõrgema rõhu all olevast soonest
KROONILISE HAIGUSEGA PATSIENT. HÜPERTOONIATÕBI SISUKORD • Sissejuhatus, • Hüpertoonia e. Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus.
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks
Pöördumatud riskifaktorid, Pöörduvad riskifaktorid, meist olenevad looduse poolt määratud Kolesterool (vere kõrge Meesugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui kolesteroolisisaldus) naistel) Vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on Vererõhk (kõrgenenud vererõhk) infarkti haigestumise risk) Pärilikkus (eelsoodumus südamehaiguste tekkeks: Diabeet (kõrgenenud veresuhkur) südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulstel) Suitsetamine, narkootikumid, liigne Lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel
..................... Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient sööb 4 korda ööpäevas, isuga probleeme pole. Patsiendi kehakaal ....kg. Kõht käib regulaarselt läbi (1x päevas). Kõhukinnisust, ega lahtisust ei esine. Tugi liikumiselundkond : Patsient on füüsiliselt aktiivne. Lihas- ja liiges valusid ei kaeba. Hingamiselundkond : ........ Hingamissagedus 15x/min. Hingamisrütm regulaarne. Esineb köha koos rögaeritistega. Südame-veresoonkond : Kaebusi esine. Süda on südamestimulaatorita. Vererõhk 125/80 mmHg, pulss- 78x/min. Urotrakt: urineerimine probleemideta, 6-8 korda ööpäevas, valulikust ei esine. Patsiendi sõnul kollakat värvi, lõhnatu. Päevas tarbib umbes 1,5-2 liitrit vedelikku. Uni: magamine on häiritud. Patsient kaebab unetust, mis on tingitud valust kaela piirkonnas. Hommikuti on unine. Valu: Patsient kaebab pidevat tuima valu (5palli) kaela piirkonnas. Valu leevendamiseks patsient kasutab valuvaigisteid (Diclofenac-i..........). Funktsionaalne seisund ADL
ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis,
enne pärast 5min sõudmist taast. KADI 100 1.13 165 109 MERILY 86 1.02 138 91 1.KATSE JÄRELDUS Merily aeg oli kiirem ja samuti taastus pulss kiiremini. Järelikult astma siinkohal erilist rolli ei mänginud. TEINE KATSE Teises katses jooksime 3x60m. Vererõhk enne Vererõhk pärast KADI 120/63 124/56 MERILY 115/58 158/58 2.KATSE JÄRELDUS Kadi vererõhk oli stabiilsem kui Merily oma, mis tõusis hüppeliselt liiga kõrgeks. Oli näha selget erinevust astmaatiku ja terve inimese vahel. KOLMAS KATSE Pärast teist katset suutis Kadi teha 12 kätekõverdust, Merily 3. 3.KATSE JÄRELDUS Oli näha taaskord selget erinevust astmaatiku vastupidavuse ja terve inimese
Rahuolekus 130 60 125 70 Tabel 3. Peale tööd Taastumine 1' 2' 3' 4' 5' RR max 160 150 145 140 140 135 RR min 20 35 45 60 60 65 Maksimaalne arteriaalne vererõhk rahuolekus 110-130 mmHg Minimaalne arteriaalne vererõhk rahuolekus 60-80 mmHg Pulsirõhk rahuolekus 40-70 mmHg Järeldused: RR min langes füüsilise töö tulemusena väga madalale, sest suutlikkuseni pingutatud lihasesse liikus maksimaalselt laienenud veresoonte tõttu palju verd. Mida rohkem on laienenud veresooned, seda väiksem on vastupanu ning rõhk on madalam.. Tegu on täiesti normaalse tulemusega, kuna tegu on sportliku inimesega. Katsealuse
10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu 11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5. Keha ainuke veen, mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen 6. Tunnused, mis iseloomustavad veene: Seinad on lihaselised Seintel on klapid Viivad verd südamesse Kõige väiksem vererõhk 7
Lisaks võivad põhjustada vererõhku ka vale toitumine, liigne kehakaal ning stress. Pildil on näidatud, et normaalne vererõhk on 120/82-le. Kehakaal peab samuti korras olema, see sõltub enamasti sellest, mida me sööme ning kui palju me liigume. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Nüüd räägin siis natukene ka veresuhkrust. Veresuhkur ehk diabeet ja selle riskiteguriteks on ka mitmeid tegureid. Näiteks kõrge vererõhk, liigne kehakaal, jällegi pärilikkus ning ainevahetushäire. Madala veresuhkru tunnusteks on higistamine, peavalu, väsimustunne, nõrkus, näljatunne ning värin. Kõrge veresuhkru tunnusteks aga suur janu, söögiisu suurenemine, väsimus ning kaalulangus. Kindlasti peame loobuma tubakast ja alkoholist, kui tahame jälgida 6 kõige lihtsamat põhimõtet tervisliku eluviisi kohta. Seda tarvitades võib tekkida luude hõrenemine ning kõrge vererõhk, teatud
hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast südamelihase põletik põletik
vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesandeks on varustada keha verega ja väikese vereringe ülesandeks on rikastada verd kopsudes hapnikuga 8) Arteri, kapillaari, veeni ülesanded Veenid juhivad verd organitest südamesse. Kapillaarid juhuvad verd organites rakkudeni. Arterid viivad verd südametest organitesse. 9) Mis on vererõhk? See kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. 10) Veresoonte ummistumine- suurte ja keskmiste arterite sisepinnale ladestub rasvaine, mis moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda. Selle tagajärjel arter aheneb, veresoone seinad muutuvad kõvaks ja rabedaks ning vererõhk tõuseb. Kui paksend aina suuremaks kasvab, võib arter ummistuda. 11) Mis paneb vere veresoontes voolama?- kui süda
vahel. 0-potentsiaali saamiseks ühendatakse jäsemed, millelt elektrilisi potentsiaale ei registreerita, üle 5 kilo-oomiste takistuste ühte punkti kokku maanduselektroodiga, mida kasutatakse indiferentse elektroodina. Bipolaarsetes lülitustes registreeritakse potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1. Keskmine arteriaalne vererõhk oleneb peamiselt südame minutimahust ja perifeersete veresoonte takistusest, pulsirõhk sõltub südame löögimahust ja arterite venitatavusest. 2. Süstoolse vererõhu optimaalne väärtus on kuni 120mmHg, normaalseks loetakse kuni 130mmHg ninga kõrge vererõhu korral on selle väärtus üle 140mmHg. Diastoolse vererõhu optimaalseks väärtuseks on kuni 80mmHg, normaalseks kuni 85mmHg ning hüpertoonia korral on see üle 90mmHg
Sõltuvust tekitavad ained 1. Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, psilotsübiin
VEENID Veenid juhivad verd organitest südamesse Veenides (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri Seinad on pehmed ja õhukesed Veenides on klapid mis takistavad tagasi voolu MIS PANEB VERE SOONETES VOOLAMA? Vererõhu erinevus paneb vere katkematult ühes suunas liikuma Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam MILLEST SÕLTUB VERERÕHK? Tervel inimesel on vererõhk püsiv Kõrgeneb erutuse või kehalise aktiivsuse korral Pikemat aega normist kõrgemat vererõhku võib põhjustada haigus, milleks võibolla kõrgvererõhktõbi Kõrge vererõhk kahjustab südant Stabiilselt madal vererõhk on sageli inimeste individuaalne eripära ega pole tervisele ohtlik Vererõhu langust võib ka põhjustada mõni haigus KUIDAS VERESOONED UMMISTUVAD? Üsna sage haigus on veresoonte lubjumine
Ø Köha Ø Õhupuudus o Kõhuaordi aneurüsm suurenemisel, mõned inimesed võivad märgata: Ø Pulseeriv tunne naba lähedal Ø Pidev kõhu- või küljevalu Ø Seljavalu Riskitegurid o Rindkere aordi aneurüsm riskitegurid on järgmised: Ø Vanus Ø Tubakas Ø Kõrge vererõhk Ø Perekonna ajalugu Ø Sidekoe kahjustused Ø Ateroskleroos Ø Olles mees Tüsistused o Äkiline, intensiivne ja püsiv rinnu- või seljavalu o Valu, mis kiirgub selga o Hingamisraskus o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus o Nõrkus või halvatus ühe kehapoole, kõnehäired või muid märke o
B. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool- ise ei ole aktiivne, bioloogilist toimet organismis ise ei avalda, aga teeb läbi kaks muutust- maksas lisandub üks OH rühm, neerudes lisandub teine OH rühm. Keemiline nimetus on siis dihüdroksükolekaltsiferool. Ca ei ole muidu kasu, kui seda hormooni ei teki, Ca tuleb seedekulga kaudu välja- luudehõrenemine. C. Reniin-ensüüm-RAAS- reniin angiotensiin aldosteroon süsteemi käivitaja, vabaneb neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele. Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha. · Uriini tekke kohaks neerudes on nefron, 1,2 miljonit kummaski neerus, mikroskoobi
süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veri liigub arterites südame kokkutõmmete survel ja veenides neid ümbritsevate lihaste kokkutõmmete survel. ARTERID Ülesanne: vere transportimine südamest organitesse Suurus: Veri: arteriaalne (vä. kopsuarterid) Seinad: paksud, tugevad, elastsed Lihaskiht: keskmine Vererõhk: kõige kõrgem Vere liikumiskiirus: väga kiire KAPILLAARID Ülesanne: arterite ühendamine veenidega; vere juhtimine organites rakkudeni; keharakkude ja vere vaheline gaasivahetus ja ka toit- ja jääkainete vahetus. Suurus: kõige peenemad Veri: mõlemad Seinad: üks rakukiht Lihaskiht: puudub Vererõhk: keskmine Vere liikumiskiirus: väga aeglane VEENID Ülesanne: juhtida verd organitest südamesse Suurus: Veri: venoosne veri
Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad veresooned, seinad paksud ja elastsed, mitmekihilised, veri liigub südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini kui veenides, veri liigub südamest kudedesse, vererõhk on kõrgeim Veenid- seinad on pehmed ja õhukesed, mitmekihilised, veri liigub aeglasemalt kui arterites, klapid takistavad vere tagasivoolu-veri liigub ühes suunas, veri liigub kudedest südamesse. Kapillaarid- väikseimad veresooned, ühekihiline rakusein(hõlbustab ainete vahetust), toimub gaasi, toit-ja jääkainete vahetus, võrgustik on väga tihe, veri voolab väga aeglaselt, toimub vere ja keharakkude vahel ainevahetus.
id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. VEEN ARTER KAPILLAARID Vererõhk Kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokku tõmbel, mis vere arterisse suunab. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb. Kõige madalam rõhk veenides. Vererõhu mõõtmine Vererõhu mõõtmisel antakse alati kaks arvu: kõige kõrgem (kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet) ja kõige madalam (pärast südamelihase lõõgastumist) rõhk arterites. Noorel inimesel on normaalne vererõhk 115- 130 / 70-80 mm elavhõbedasammast. Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel. Suur vereringe Algab südame vasakust
id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. VEEN ARTER KAPILLAARID Vererõhk Kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokku tõmbel, mis vere arterisse suunab. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb. Kõige madalam rõhk veenides. Vererõhu mõõtmine Vererõhu mõõtmisel antakse alati kaks arvu: kõige kõrgem (kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet) ja kõige madalam (pärast südamelihase lõõgastumist) rõhk arterites. Noorel inimesel on normaalne vererõhk 115- 130 / 70-80 mm elavhõbedasammast. Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel. Suur vereringe Algab südame vasakust
· parandab vereringvoolu kehas. Sage kohvijoomine väikestes annustes aitab töövõimet ja virgust paremini hoida kui harv suurtes annustes tarbimine. + · Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat. · Kofeiin laiendab veresooni, suurendades sellega neerude verevarustust ja uriini moodustumist = · Suureneb südame löögisagedus · Lühiajaliselt tõuseb vererõhk · Väheneb veresoonte toonus südames, ajus ja kopsudes, samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus = · Vererõhk ei tõuse aga verevarustus paraneb + · Suuremad kofeiiniannused suurendavad veresoonte toonust, tõstes mõõdukalt vererõhku - kasulik migreenihaigetele · Vanematele inimestele sobib lahjem kohv, mis parandab peaaju vereringet · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht
(Bare, B. Jt. 2008.) Hüpertentsiivse kriisi ravi põhiliseks eesmärgiks on piirata ning vältida lõpporganite kahjustust. Oluline on vererõhu kiire alandamine. (Ristimäe 2005.) Oma olemuselt jaguneb hüpertensiivne kriis kaheks: kiireloomuline hüpertensioon ja erakorraline hüpertensioon. Mõlemad vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist. 1. KIIRELOOMULINE (KRIISITAOLINE) HÜPERTENSIOON - Hypertensive urgency Kiireloomuline (kriisitaoline) hüpertensioon on seisund, kus vererõhk on 180/120 mm Hg piirimail, ning puuduvad märgid, mis viitaksid eelseisva või progresseeruva kahjustuse kohta sihtorganil. (Zhiming 2009.) Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni iseloomustavad eelkõige: hingeldus, tursed, ninaverejooksud, tugev (rõhuv) peavalu. Enne medikamentoose ravi alusatamist on vajalik teostada vere- ja uriinianalüüsid. Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni puhul pole hospitaliseerimine alati vajalik. (Ristimäe 2005.)
Hüpertoonia kõrgvererõhk Keity Paemurd 9B PMG 2008 Mis on hüpertoonia? Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi on haigus, mille puhul ülemine vererõhk on üle 140mm/Hg ja alumine üle 90mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest inimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertoonia võib esineda nii väikestel lastel, noortel ja vanematel. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks. Mis põhjustab vererõhu tõusu? Vererõhutõusu põhjus on enamasti muutus arterites. Lisaks mõjutavad vererõhku organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid.
On 7 lihtsat põhimõtet, millest kinni pidades, elame tervet elu. Esimene põhimõte on liigutada ennast teha sporti Inimese keha on loodud liikumiseks, mitte pikutamiseks või istumiseks. Kehaline koormus on hea tervise püsimiseks hädavajalik. Teiseks peame kindlasti jälgima oma toitumist Kõige olulisem on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitaineterikkad ja samas vähese kalorisisaldusega toidud. Kolmandaks on hea teada oma vererõhku, sest kõrge vererõhk on kõige suurem südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Neljas põhimõte on "kehakaal hoida normis"! Ülekaalus inimesed riskivad paljude tervisehäiretega, näiteks diabeet, kõrge vererõhk, mitmesugused liigestehädad jne. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Ka veresuhkru tase on tähtis Enamus toidust mida sööme, muutub ainevahetuse käigus glükoosiks, mida organism kasutab energiaallikana. Kui insuliini ei jätku, siis suhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase
Pulsi rütm - südamelöökide regulaarsus (Novak 2004). Pulsi pinge - väljendab seda kas pulss on pehme, elastne, paindlik või kõva. Lastel on arter pehme, elastne ja ühtlane (Novak 2004). Veresoonte lupjumine põhjustab pulsi kõvastumist (Iivanainen jt 1997). Pulsi täitumus (amplituud-suurus/ulatus) - on vere kogus, mis pumbatakse veresoontesse südame iga löögiga (Novak 2004). Iivanainen jt (1997) nimetatakse seda pulsi mahuks. Arteriaalne vererõhk - on üks elutegevuse näitajatest. Arteriaalne vererõhk tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse seega rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk. Vere ringlemiseks vajalikku rõhku tekitavad südame kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Rõhk arterites muutub olenevalt südame, kui pumba tsüklilisest tööst. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004,
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · Jäsemete liigutamine arvatakse, et lihastes ja kõõlustesasuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja CO2 sisaldus tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust. · Vererõhk kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse südame löögisagedust, et välitda rignelundkonna kahjustumist. www.koolielu.edu.ee/bio/hingamine&vereringe.ppt https://sites.google.com/site/refleksoloogjanne/kehaphtasakaalust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0
4. Millised on veresoonte erinevused? Milline on veresoonte ehitus ja ülesanded? Tunda joonisel. a)arterid b)veenid c)kapillaarid 5. Millised veresooned, südameosad tagavad suure vereringe? Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähemalt 5) 11. Millised on vererakkude omadused (kuju, liikuvus, eluiga ja ülesanded?) a)erütrotsüüdid b)leukotsüüdid c)trombotsüüdid 12. Millised rakud on õgirakud ja lümfotsüüdid? Mis on nende sarnasus ja erinevused? 13
veenides liikuma. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides paneb vere liikuma lihaste kokku tõmbumine. Kapillaarid e juussooned- need ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Seinad on õhukesed ja üherakulised. See hõlbustab ainevahetust. Kapillaarides toimub gaasi-, toit- ja jääkaine vahetus. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse suunab. Vererõhk on kõige suurem südame lähedal. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vererõhk sõltub: · Aorti paisatava vere hulgast · Südame töö sagedusest jm. Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainetega ja hapnikuga ning ära viia jääkained. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Veri liigub südamest
Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja teha. Hea isuga. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad puuduvad 1. OBJEKTIIVSED JA SUBJEKTIIVSED ANDMED Objektiivsed andmed: 57 a. Meespatsient, 178 cm pikkus, 69 kg. Vererõhk 136/80, 36,5 kraadi, veresuhhkur 7,8. Tarvitab insuliini, diabeet. Vasak jalg säärest amputeeritud nekroosi tõttu. Nahk puhas. Mäluhäired, isikus orienteeritud. Suhtlisaldis. Hea isu. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad eitab. Köndi alumine serv tsünootline, haavast tuleb eritist ja haava servad põletikulised, patsient 2x kukkunud peale opi. Subjektiivsed andmed: Suitsetab paki päevas. Enesetunne hea
Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult. Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb masendus
muutused · Pleuriit lisaks valule kuulatlusleiud · Seedetraktivalud söömise mõju valule · Luu-lihaskonnavalud tingitud kaela- või rinnalülidest, õlaliigesest, kaela- õlapiirkonna spastilisusest; pingutus, voodis lamamine, paigalolek halvendavad · Psüühilistel põhjustel tekkiv valu kaasneb sageli depressiooni või ängistusega Esmane abi Esmaabi 1. Voodireziim poolistuvas asendis, kui vererõhk ei ole madal 2. Hapnik = 35%-line maski kaudu 8 l/min 3. Nitroglütseriini keele alla, kui vererõhk ei ole madal Jälgimine 1. Jälgi sümptomeid: a. Valu, hingeldus, sagenenud hingamine 2. Hinda üldseisundit ja teadvuse taset: a. Saadud ravimid võivad teha patsiendi uniseks, opiodid võivad põhjustada hingamise pärssumist 3. Jälgi naha värvust, kehatemperatuuri ja higistamist: a
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õde III VÕÕRUTUSSEISUND ALKOHOLIST Iseseisev töö Tartu 2009 55-aastane meespatsient. saabus psühhiaatriaosakonda võõrutusseisundi tõttu alkoholist. Saabudes on patsiendi arteriaalne vererõhk, 145/95 mmHg, pulss 115 x/min. Patsient kurdab üldist halba enesetunnet. Esineb tugev treemor kätes, patsient higistab tugevalt. Kontakt patsiendiga on katkendlik, sest patsient vastab lihtsatele küsimustele ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada. 1
enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” ● Ajukoor saavutab küpsuse 20ndates Südame-veresoonkonna haigused ● Kõrgvererõhutõbi - vererõhk normaliseerub mitme nädala jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist Südame-veresoonkonna haigused ● Kõrgvererõhutõbi - vererõhk normaliseerub mitme nädala jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist ● Südame rütmihäired – võib esineda ka tervetel inimestel peale ühekordset tarbimist Südame-veresoonkonna haigused ● Kõrgvererõhutõbi - vererõhk normaliseerub mitme nädala jooksul pärast alkoholi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
