lümfotsüüdid). B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T- lümfotsüüdid aga tüümuses. Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi, näiteks dentriitrakud, mis võimaldavad T- lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks. B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi. Antikehad on spetsiifilised valgud või immunoglobuliinid.Nende
närvirakkudest e. neuronitest, millel on pikad jätked, mis võimaldavad impulsside liikumist; liiguvad vaid ühes suunas. Töö aluseks on refleksikaar Sisenõresüsteem (õpik lk 71) Kõhunääre e. pankreas- Tagavad hormoonide insuliin,glükagool humoraalse regulatsiooni Sugunäärmed- östrogeen,testosteroon ELUNDKONNAD Sigimiselundkond Naine-munasari, munajuha, Tagada järglaste saamine emakas, tupp Mees-munandid
Bioloogia 15.05.2012 Regulatsioonikeskkonnad Homöostaas ehk organismi sisekeskkonna stabiilsus inimesel Tagatakse: · Neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi vahendusel Humoraalse regulatsiooni ehk hormoonide vahendusel Homöostaasi tagav mehhanism · Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus...
Homöostaas-sisekeskkonna stabiilsus. Püsiv kehatemperatuur u 37 kraadi. Lindudel 41-42. pH tase.Vere pH 7,4 Enam-vähem püsiv keemiline koostis. Stabiilne keskkond tagatakse neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi reguleerimise kaudu. Humoraalse regulatsiooni ehk organite reguleerimisel hormoonide vahendusel. Glükoosi saame toidust. Veres on u 89g/100ml glükoosi, mitokondrites. Glükoosi tuleb verre: Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos
Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga.
inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse immuunsusega-jh 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2
vitamiinid jt. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Nimeta elu tunnused! Rakuline ehitus, aine – ja energiavahetus, reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele, kasvamine ja areng. Mis on elu esmane organiseerituse tase ning mis teadusharu seda uurib? Rakk, tsütoloogia. Mida uurib tsütoloogia? Rakkude ehitust ja elutegevust. Kuidas tagatakse loomorganismis sisekeskkonna stabiilsus? Neuraalse ja humoraalse regulatsiooniga. Mis on kõige kõrgem elusooduse organiseerituse tase? Biosfäär. Missugune fakt on teaduslik? Mis on kinnitust leidnud korduvalt teadusliku uurimusmeetodi abil. Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid! Probleemi püstitamine, Taustinfo kogumine, Hüpoteesi sõnastamine, Hüpoteesi kontrollimine, Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist?
organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma · Plasmarakud pärinevad vere tüvirakust B lümfotsüütide eelrakkude kaudu · Plasmarakud on humoraalse immuunsüsteemi efektorrakkudeks. Nende ülesanne on toota antikehi. Nuumrakud · Nuumrakud on kumera või väljavenitatud kujuga. Tuum on suhteliselt väike, intensiivselt värvuv ja paikneb raku keskel · Tsütoplasma sisaldab hulgaliselt varieeruva suurusega sõmeraid, mis värvuvad basofiilselt ja metakromaatiliselt (metüleen- või toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb
regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse) Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel. Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside. (kõrvalkallete puhul muudetakse elundite talitlust, et väliskeskonna poolt tekkinud kõrvalkalle organismis väheneks)(higistamine, külmavärinad) Positiivne tagasiside-võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet. (verehüübimine,oksendamine,sünnitamine)
24. Mis on allergeen? nuumrakud? mediaatorid? – Allergeen – antigeen, mis põhjustab allergilist reaktsiooni. Nuumrakud – mediaatoreid (mh histamiini, hepariini) sisaldavad sidekoerakud peamiselt nahas ja limaskestades. Mediaatorid – bioloogiliselt aktiivsed ained (histamiin, hepariin). 25. Võrrelge aeglast ja kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone. – Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide korral tekib kiire vastus allergeenile, tegemist on humoraalse immuunsuse patoloogiaga, iseloomulikud on vereringehäired ja bronhiospasmid, ravi on antihistamiinikumidega. Aeglast tüüpi allergiliste reaktsioonide korral on reaktsioon allergeenile aeglane, see on seotud rakulise immuunsuse patoloogiaga, iseloomulik on koekahjustus ja ravi on glükokortikoididega. 26. Mis on kaasasündinud immuunpuudulikkus / omandatud immuunpuudulikkus? - Kaasasündinud (e. primaarne) immuunpuudulikkus – on tavaliselt geneetilist päritolu
Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3. Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritustele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Siseraku stabiilsus kindlustatakse neuraalse ja humoraalse regulatsiooniga. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõudlused elukeskkonnale. 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. 1) Populatsioon: põdrad kooli metsas, konnad Kaisma järves. 2) Ökosüsteem: järv, meri, mets. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks?
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3
· T pärssijarakud muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsiooone; · T mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B lümfotsüüdid on väiksed lümfotsüüdid ja nad on humoraalse immuunsuse mediaatoriteks. Nad moodustavad umbes 10 20% perifeerse vere lümfotsüütidest ja neid esineb ka luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, tonsillides ja seedetrakti lümfaatilises koes. B lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B mälurakkudeks, viimased on spetsiifilised antigeenide retseptorid. B lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine, peamiselt IgM ja IgG. Enamikul juhtudest vajavad B lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T
meenutab see pigem kerget muljumist. Rullimist tehakse rohkem õlal ja puusal, kuid sageli kasutatakse ka selja suuremate lihaste lõdvestamiseks. Võtet võib silitamise ja hõõrumisega kombineerides kasutada ka soojendava tehnikana. (Cassar, 2004) 5. Massaazi mõju Massaazi mõjusid kirjeldavad ülevaatlikud uuringud erinevalt, osad jagavad need lihtsalt mehaanilisteks ja füsioloogilisteks, teised lisavad sinna juurde humoraalse, psühholoogilise ja ka kardiovaskulaarse süsteemi alajaotused. Sellise jaotuse järgi võib nentida, et mehaaniline 7 toime põhjustab lihast lõdvestumist, humoraalne vähendab kortisooli hulka organismis, reflektoorne ja psühholoogiline mõjuvad rahustavalt. Kuid väga raske on tõmmata piiri selle vahele, nagu oleks saavutatud tulemus just nimelt ühe teatud süsteemi mõjutamise tagajärg. (Moyer, 2004; Field, 1998)
6.Nimeta hagustekitajate reservuaarid- inimesed, elukeskkond, loomade organismid 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.Organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega/loode emalt 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdid on seotud humoraalse immuunsusega-jah 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid: staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes 14. Indigeene e. residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. 15. Mikroobide toksigeensus- võime produtseerida toksiine 16. Segainfektsioon: aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid- piimhappeline käärimine, alkoh. käärimine, teised happed: sipelghape, äädikhape. 2
Allergia – ehk ülitundlikkusreaktsioon „organismi valestitundlikkus“ – liigne ja ebaadekvaatne reaktsioon teistkordselt organismi sattunud antigeenile ehk allergeenile. Esimesel kokkupuutel allergia ei vallandu, vaid toimub organismi sensibiliseerimine Allergeen – ülitundlikkusreaktsioone esile kutsuv antigeen 1. Nimeta: neli erinevat immuunsüsteemiga seotud lümfotsüütide liiki ning nende ülesandeid? B-lümfotsüüdid – küpsevad luuüdis (bone), seotud humoraalse immuunsusega. Kui antigeen reageerib antikehaga, siis diferentseerub plasmarakus – hakkab antikehi tootma; tunnevad viirust ära - Ära tunda antigeen koos koesobivusantigeenidega MCH II, signaliseerides seejärel B- ja T8 lümfotsüütidele, stimuleerides antikehade, T8 ja makrofaagide sünteesi T-lümfotsüüdid – !!! soodustavad antikehade sünteesi, hävitavad viirusega infitseerunud rakke ja tuumorirakke;
Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes. Negatiivne ja positiivne tagasiside. Homöostaasi tagavate mehhanismide, neuraalse ja humoraalse regulatsiooni tulemus sõltub tagasisidest. Põhiliseks toimemehhanismiks on negatiivne tagasiside s.t. kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. Üksikuid protsesse reguleeritakse ka positiivse tagasiside vahendusel. Selliseks on näiteks vere hüübimine, oksendamine ja sünnitamine. Energibilanss
Võimaldavad keskkonnatingimusi kudedesse ja süsihappegaasi 4-7 m,· inimesel keskmiselt 7,5 sidumine ilma raua-aatomi mehhanism (extrinsic pathway) on hoida üksikrakkudele optimaalsel kudedest kopsudesse · hormoone m · suurim paksus servades 2 m. oksüdatsioonita, mis võimaldab sisemisest lühem ja käivitub tasemel ! jt. humoraalse regulatsiooni Normi suurusjärk loomadel 5...8 hapniku transporti kopsudest koerakkudest vabanenud Homeostaas: organismi normaalse faktoreid mõjupiirkonda · hoiab milj/ml, meestel 5 ja naistel 4,5 kudedesse. ensüümikompleksi sisekeskkonna füsioloogiline ringluses fagotsüteerivaid milj/ml
HUMORAALNE regulatsioon: signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil - kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku vahel organismi eri paikadesse (kehavedelikega seotud) - mõju algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös! ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise! ★ Humoraalse ja neuraalse süsteemi vaheline seos on eriti selge hüpotaalamuse ja hüpofüüsi talitluses! ★ Neerupealisesäsi, mis eritab hormoone, kuulub nii embrüonaalse arengu kui ka talitluse põhjal sümpaatilisse NS-i! KOEHORMOONID ● kui eritava raku signaalaine mõjutab koevedeliku kaudu otseselt naaberrakke ● so PARAKRIINNE ERITUS ● koehormoone, mis reguleerivad rakkude kasvu ja diferentseerumist, nim KASVUFAKTORITEKS.
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja...
Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist. Sümpaatilise NS-i mõju südamele stimuleeriv, südame tegevus kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad, erutuse juhtivus paraneb.
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
Effektor rakud- leukotsüüdid, ehk valged vererakid, mis kõrvaldavad mikroorganisme st teostavad immuunvastuse efekti, on need rakud, mis asustavad lümfoidorganeid, tsirkuleerivad vere ja lümfi vahel Nendeks võivad olla nii lümfotsüüdid aga sageli mõned teised leukotsüüdid. 5. Humoraalne ja rakuline immuunvastus Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt.. Immunoglobuliine toodavad B-lümfotsüüdid. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendivalgud: mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda Rakulist immuunsust
neuraalne regulatsioon parasümpaatiline NS: kiireneb seedetegevus, peristaltika ja maomahla eritus (toidu lõhn ja toidu nägemine, mao venitus) sümpaatiline NS: mao tühjenemine ja talitlus aeglustuvad (valu, stress) toidukördi ja soolhappe jõudmine peensoolde tekitab enterogastrilise refleksi, mis vähendab maomahla eritumist ja peristaltikat Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud)
Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem. Tüümussõltuvad lümfotsüüdid – T-lümfotsüüdid, tekivad luuüdi tüvirakkudest tüümuses, kust nad siirduvad perifeersete lümfoidorganite T-tsoonidesse, kus toimub uute T-lümfotsüütide teke. T-lümfotsüüdid kindlustavad rakulise immuunsuse, kuid reguleerivad ka humoraalse immuunsuse kulgu. B-lümfotsüüdid (bone marrow) kujunevad samuti vere tüvirakkudest. Nad tagavad põhiliselt humoraalse immuunsuse, mille efektrorrakuks on plasmotsüüt. B-lümfotsüütidest moodustunud plasmarakud produtseerivad antikehasid. Teise liigi T-lümfotsüüte moodustavad rakud, mis mõjutavad B-rakkude funktsioone. Siia kuuluvad T- helperid ja T-supressorid. Eristatakse ka T-mälurakke. Lümfotsüütide eri variandina tuntakse veel
Agranulotsüüdid jagunevad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Lümfotsüütidest moodustavad suurema osa T-lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes." „Tõene“. 46.Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel? Aukliidus 47.Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse? B-lümfotsüüdid 48.Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud? a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c)
võimalikke asjaolusid, mis on võinud põhjustada epideemia teket. ORGANISMI KAITSEMEHHANISMID Organismi kaitsemehhanismide süsteem: 1) Spetsiifiline immuunreaktsioon on suunatud konkreetse mikroobi vastu Immuunsüsteem tagab organismi kaitsevõime organismile võõrpäritoluga ainete vastu. Pärast mikroobi organismi tungimist hakkab organism tootma antikehi. Bakterite arengu tõkestamiseks toimivad humoraalse immuunsusega seotud mehhanismid (vere ja koevedelike barjäärifunktsioon väljaspool rakke paljunevate mikroobide hävitamiseks). See toimub veres leiduvate bakteritsiidsete ainete (komplement, properdiin, leukiinid, lüsiinid, interferon) ja plasmarakkudes tekkinud antikehade kaudu. Rakusiseselt paljunevate mikroobide (viirused, algloomad) ei ole nad kehavedelikes ringlevatele antikehadele kättesaadavad ning toimima hakkavad rakulise immuunsuse mehhanismid.
y hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese elueale. y seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega; y analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus; y selgitab närviimpulsside toimet lihaskoele ja selle regulatsiooni; y seostab inimese peaaju osi nende ülesannetega; y toob näiteid kaasasündinud ja omandatud refleksidest; y koostab ja analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte neuraalse ja humoraalse regu- latsiooni osast inimorganismi talitluste kooskõlastamises; y selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust; y selgitab organismi veebilansi stabiilsuse tagamise mehhanisme; y hindab eri elundkondade talitluse osa organismi energiavajaduse tagamisel; y selgitab inimese termoregulatsiooni mehhanisme; y analüüsib treeningu seostuvaid muutusi inimorganismis; y võrdleb ala- ja ületreeningust tulenevaid organismi muutusi;
tapja-T-rakud 278. B-rakud: küpsed B-rakud tunnevad ära spetsiifilise antigeeni, aktiveeruvad ning suunduvad T-rakkude abil järgmisesse faasi, kus toimub isoümberlülitumine, iga B-rakk on spetsiifiliselt võimeline ära tundma ainult ühe antigeense determinandi, osadest tekivad B-mälrakud, mis viib efektiivse sekundaarse immuunvastuse tekkeni, teistest tekivad plasmarakud, millel on kõrge antikehade sekretsiooni võime 279. Immunoglobuliinid: antikehad, mis tagavad humoraalse immuunvastuse, iga antikeha on tetrameerne valk, mis koosneb neljast polüpeptiidist, nt IgA tüüpi antikehad viiakse suures koguses limaskestadeleja sooleepiteeli, kus nad annavad kaitset mikroobide koloniseerimise ja rakku tungimise eest 280. T-rakkude retseptorid: vastutavad MHC-molekuliga seotd antigeenide äratundmise eest, neil on vaid 1 antigeeniga seondumise ala, ankrduvad T-rakkude pinnale oma konstantsete piirkondadega , ül on ära tunda võõraid valke teiste rakkude
Näiteks koerte või metsloomade hammustuse järgselt võib haigestuda ravimatusse marutaudi, kudede vigastusel ja eriti kokkupuutel mullaga aga kangestuskramptõvesse ehk teetanusse. Immuunsus kujuneb immuunsüsteemi osavõtul. Sellesse süsteemi kuuluvad punane luuüdi kui vereloome kude, lümfotsüüdid, harknääre, lümfisõlmed, mitmesugused humoraalse iseloomuga ained, mida tuntakse tsütokiinide nime all. Immuunsuse kujunemises on eriline osa antigeenidel ja antikehadel. Antigeenideks on potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad – mikroobid, viirused, võõrvalgud, võõrkehad. Antigeenide mõjul tekivad organismis immunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad, mida nimetatakse antikehadeks. Nad kujutavad endast γ–globuliinide hulka kuuluvaid vere valke. Antikehade süntees toimub
On omane retroviirustele. 5.)Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid. ER-s: Disulfiidsidemete teke, Valkude kokkukeerdumine, Valkude oligomeeride teke. Golgis Glükosüleerimine , Osaline proteolüüs . 6.)Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (Ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed
välispind (ajukoor) aga hallainest. Suuraju poolkerade pind on liigendatud vagude abil käärudeks ja sagarateks. Suurajukoorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu ning sihipärase tegevuse kavandamine. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest, mille kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Hüpotalamus on neuraalse ja humoraalse regulatsiooni integratsioonikeskus, mille kaudu reguleeritakse organismi ainevahetust, kehatemperatuuri, homöostaasi, seksuaalkäitumist. Keskaju – kogub teavet nägemis- ja kuulmismeele kaudu; edastab infot suurajust seljaajju. Ta aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida une ja ärkveloleku vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Ta vastutab lihaste pingeseisundi e toonuse säilimise eest.
Enamik kasutab g-proteiiniga paarduvaid retseptoreid, aga mõned kasutavad türosiin-kinaas tüüpi retseptoreid. Amiinhormoonid: On olemas kahte liiki türosiini derivate: Türoidhormoonid ja katehoolamiinid. Steroidsed hormoonid: Pole vees lahustuvad aga on rasvlahustuvad. Kõiki sünteesitakse kolesteroolist. Glükokortikoidid. Mineraalkortikoidid. Androgeenid. Östrogeenid. Progesteroonid. Rasvhapete derivaadid: Aktiivsed väga lühikest aega ja mõjult autokriinsed v parakriinsed. Humoraalse reaktsiooni etapid: vajaduse tuvastamine. hormooni süntees ja väljutamine. hormooni transport sihtrakku. Sihtrakus reaktsiooni tekkimine. hormooni lõhustamine. Hüpotalamus ja hüpofüüs: Reguleerivad türoidsete, neerupealise ja suguhormoonide näärmete funktsioone. Ühtlasi kontrollivad somaatilist kasvu, lakatsiooni, piimaeritust ja vee metabolismi. Hüpofüüsi tegevus sõltub hüpotalamusest. Hüpotalamo-hüpofüsaarses süsteemis
T lymphocytes, T cells)- Rakud, mis arenevad luuüdis ja pärast mõningast tsirkulatsiooni vereringes liiguvad tüümusesse (harknäärmesse), kus toimub nende lõplik diferentseerumine. T-lümfotsüüdid on esmavastutavad T-rakkude vahendatud e. rakulise immuunvastuse eest. B-lümfotsüüt, B-rakk (ingl. B lymphocyte, B cell)- Tähtis rakkude klass, mis valmivad luuüdis ja küpsevad seejärel perifeerses veres. Vastutavad põhiliselt antikeha vahendatud e. humoraalse immuunvastuse eest. Nad moodustavad antikehi tootvaid plasmarakke ja mõningaid muid immuunsüsteemi rakke. 16. T-rakkude retseptorid 1. Kaks polüpeptiidi (heterodimeerne valk) - alfa- ja beeta-ahelad - mõlemas muutlik ja konstatntne piirkond - koostöö koesobivuskompleksi (MHC) antigeenidega (MHC taskud) 2. Koesobivusantigeenid (oma eristamine võõrast)
Geel koosneb kahest osast: kontsentreeriv geel, milles toimub valkude kontsentreerumine üheks kitsaks bändiks ja separeeriv geel ehk lahutav geel, kus valgud lahutatakse molekulmassi järgi. ANTIKEHADE STRUKTUUR (IgG) Antikehad on seotud B-raku membraanile või sekreeteritud vormis koevedelikes. Membraan-seotud AK + AG interaktsioon käivitab antud antigeeni suhtes spetsiifilise B-raku klooni paljunemise. Sekreteeritud antikehad käivitavad humoraalse immuunvastuse, neutraliseerib antigeeni, et tagada elimineerimine. Kõik antikehad seovad antigeeni, osalevad bioloogilistes funktsioonides. Antigeenil on antigeensed determinandid, millede vastu immuunsüsteem toodab antikehi mitme erineva antigeeni epitoobi vastu st mitu B-raku klooni hakkavad paljunema ja tootma antikehi. Antikehal on 2 põhilist funktsiooni: · seondub võõrantigeeniga
Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, ...
Võõraks muutunud materjali opsoniseerimine - märgistamine fagotsütoosiks (teine varaint opsoniseerimikes oli antikehadega, näiteks tahma ei saa opsoniseerida antikehadega, aga on vaja kehast eemaldada - komplement) Opsoniinid - märgistamises osalevad komplemendi valgud Põletik reaktsiooni aktivatsioon - anafülotoksiinid, liiga tugev vastus Immuunkomplekside kõrvaldamine ringest - ? Humoraalse immuunvastuse toetamine - B rakkude mõjutamine germinaaltsentrites, mõningad signaalid lähevad B rakkudele, toetavad nende küpsemist lümfotsüütides Zümogeenid – valgud, mis muutuvad proteaasideks spetsiifilise proteolüütilise toime järel. N'äiteks komplemendi kolmas valk C3, millel ei ole ensümaatilist aktiivsust enne kui proteaas teda pole püganud veits, siis C3 pügab järgmist jne – kaskaad. Järjestikuline zümogeenne kaskaad (võrreldav
Need kaks rühma võivad toimida antagonistlikult, aga lõppelundil on näidatud ka sünergistlikke efekte. Pankrease näärmerakul on tõestatud ensüümide sekretsiooni stimulatsiooni nii gastriini ja koletsüstokiniini kui sekretiini ja VIPi toimel; esimesed kaks toimivad üle intratsellulaarse Ca2+ kontsentratsiooni suurenemise, teised üle cAMP-i. Sekretsioon järgneb mõlemal puhul. Peale nimetatute on ka teisi rõhmi. 3.3. Reflektoorse ja humoraalse regulatsiooni üldised seaduspärasused. Tagasiside printsiip. Otsesed ja kaudsed mõjud efektorrakkudele. Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise. Positiivse tagasiside korral põhjustab initsieeriv stiimul sama protsessi intensiivistumist. Autonoomne närvisüsteem ja endokriinne/ parakriinne süsteem
Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormeelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust Viib hapniku kopsudest kudedesse, sealt toob süsihappegaasi kopsudesse (organismi gaasivahetuse osalemise funktsioon) Seedekanalist transpordib veri toitaineid kudedesse, tema osalemisel toimetatakse jääkained eritusorganitesse Verel on tähtis funktsioon organismi kaitsmisel, ta kindlustab nii organismi rakulise kaitse e fagotsütoosi kui ka humoraalse immuunsuse osalemisega antikehade moodustumises Veres sisalduvad põhilised valgud on globuliinid ja albumiinid – vere settereaktsiooni tõus viitab organismis aset leidvale põletikule ning settereaktsiooni tõusu määravad globuliinid ERÜTROTSÜÜTIDE EHITUS JA TALITLUS Punased verelibled e erütrotsüüdid on ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud – rakkude kaksiknõgus e bikonkaavne kuju tagab neile suure välispindala
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed:
leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed:
(NRTI+NNRTI+PI), igal komponendil oma toimemehhanism, tõenäosus resistentsuse kujunemiseks väiksem. Mitme ravimiga ravi vähendab viiruse hulka veres peaaegu nullini, vähendab AIDSiga patsientide suremust ja surevust. Profülaktika. Harimine. Vereproduktide jms skriinimine. Ettevaatusabinõud patsientidega tegelemisel. Vaktsiini ei ole, peamiselt on uuritud gp120 või tema prekursori gp160 kasutamist, ka env–, gag–geeni. DNA vaktsiinid kutsuksid esile nii humoraalse kui rakulise kaitsva immuunsuse. Aga vaja oleks sIgA tootmise esilekutsumist, nii humoraalset kui rakulist immuunsust. Viirus muteerub kiiresti. Viirus võib levida ka süntsüütsiumisiseselt ja olla latentne. Viirused mõmm :) 05/06 Onkogeensed retroviirused üldist.
Leepra on naha ja perifeersete närvide kahjustus, mis võib esineda tuberkuloidses ja lepromatoosses vormis. Neist viimane on halvaloomulisem. Haiguse diagnoos põhineb kliinilisel pildil ja mikrobioloogilisel leiul. 26 Tuberkuloosi diagnostikas on kaks lähenemisteed: a) otsene e mükobakterite detekteerimisel uuritavast materjalist ja nende samastamisel põhinev b) kaudne e organismi humoraalse ja rakulise immuunvastuse hindamine. Tuberkuloosi epidemioloogilise situatsiooni järgi grupeeritakse riigid endeemilisteks ja mitteendeemilisteks. Mitteendeemiliste riikide jaoks on esmatähtis kõrge riski rühmas latentse infektsiooni kindlakstegemine algetapil, puhangute ärahoidmine (olme- ja nosokomiaalse leviku kiire avastamine) ja mükobakterioosiga patsientide avastamine. Kasutatavad testid: Rakulise immuniteedi määramine (naha testid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
