kudedes. NAARIUM: 1. Leidub rohkelt päikese ja tähtede koostises. 2. Leidub maakoores, kõige levinum leelismetall. 3. Leidub merevees, soolastes järvedes ja allikate 4. Leidub mineraalide koostises 5. Põhiline kogus naatriumist paikneb veres, suhteliselt palju on veel süljes ja mõnedes seedenõredes. 6. Naatrium on rakuvälise ruumi peamine katioon, mis osaleb vere osmolaalsuse, vee ning happe-aluse tasakaalu regulatsioonis ning neuromuskulaarses erutusjuhtes. 7. Naatriumi kontsentratsiooni muutused veres peegeldavad eelkõige keha vee ja naatriumi suhet, mitte naatriumi puudust või liiga organismis. KAALIUM: 1. Leidub maa koores (umbes 2 protsenti) 2. Leidub mineraalide koostises 3. Leidub väheses koguses merevees 4. Kaalium on tähtis bioelement ja seda esineb kaaliumioonina kõikides elusrakkudes. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. 5
K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. K + filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. K + sekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena Na + ioonide vastu. Seda protsessi mõjutavad happe-alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid
Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1) Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse.
Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. 42. Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46
ainult Ranvieri sooniste kohal. 38. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on kiirus ja liikumise trajektoor : müeliinkesta olemasolu puhul on liikumine kiire ja hüppeline, müeliinkesta puudumise korral on liikumine suhteliselt aeglane, ühtlane. 39. Sünaps on ühe neuroni neuriidi kokkupuutumine järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 40. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele kui ka närvi impulsile. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. 41. Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44
Nakatumise sagedus on küll madal, kuid kõrge suremuse tõttu, ilma abi saamata, on murettekitav (Lampel, 2013). Nakatunud inimesed muutuvad nõrgaks ja uimaseks 1 – 3 päeva jooksul pärast saastunud toidu tarbimist. Esimeste sümptomite hulka kuuluvad hägune nägemine, fikseeritud laienenud pupillid, suukuivus, kõhukinnisus ja kõhuvalu. Järgneb bilateraalne lihaste nõrkus (Murray et al., 2012). C. botulinum’i toksiin põhjustab paralüüsi, blokeerides motoorsed närvilõpmed neuromuskulaarses ühenduskohas. Paralüüs progresseerub sümmeetriliselt ülevalt alla, algab tavaliselt silmadest ja näost, järgneb kõri, rind ja jäsemed. Kui häirub diafragma ja rinnalihaste töö, pidurdub hingamine ning ilma sekkumiseta järgneb surm lämbumise tõttu (Lampel, 2013). Täielik taastumine võtab aega mitu kuud kuni aastaid, kuni haaratud närvilõpmed kasvavad uuesti (Murray et al., 2012). Väikelaste botulismi korral toimub spooridega nakatumine allaneelamisel. Seedetraktis hakkavad
Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1-1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100μm, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kontraktsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline “libisemine” ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6
Kokkutõmbavas skeletilihases annab piimhappe moodustumine ja vabanemine lihastele võimaluse toota ATP-d hapniku puudumisel ja nihutab laktaadi metaboliseerimise koormuse lihastelt muudele organitele. Maks muundab aktiivses lihases toodetud laktaadi uuesti glükoosiks (glükoneogenees). Kontraktsiooni mehhanism (kookutõmme): 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne aktsiooni potensiaal (pm nagu elekter) näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline "libisemine" ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6
Lihaskude - moodustab <40% imetajate kehamassist, Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1-1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100m, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kontraktsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline "libisemine" ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6
praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e. neuriit on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. 21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. Sünapsid on tundlikud keemiliste ainete suhtes. Jagunevad erutus- ja pidurdussünapsideks. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis- Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu
Agonist – aine, millel on mediaatoriga sarnane keemiline struktuur. Sellised ained võivad blokeerida signaali ülekande sünapsis (antagonistid). Kuraare on ACh agonist, mis konkureerib AChga retseptori seondumise pärast. Sama nikotiiniga. Botuliin ei lase atsetüülkoliinil vabaneda presünaptilisest membraanist sünapsipilusse. 3.12. Mediaatorite süntees ja transport. AH. Sünteesitakse närvilõpmetes (saadakse amiinidest, AH). 3.13. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Närvisignaal liigub sünapsisse AP-na. Ca toimel vesiikulite sisu väljutatakse sünapsipilusse. Mediaatori molekulid difundeeruvad läbi pilu ja seostuvad retseptoriga postsünaptilisel membraanil. Avatakse Na-kanalid ja vallandub AP. 3.14. Erutus- ja pidurdussünapsite funktsioneerimise molekulaarsed mehhanismid. Erutussünapsid – avatakse Na-kanalid, toimub postsünaptilisel membraanil depolarisatsioon
Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e. neuriit on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m, juhib impulsse rakukehast eemale Dendriit närviraku jätke, mis juhib impullse rakukeha suunas 21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. Sünapsid on tundlikud keemiliste ainete suhtes. Jagunevad erutus- ja pidurdussünapsideks. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis- Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1) Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse.
Lihase tetaaniline kontraktsioon. Osaline ehk hambuline teetanus (kui lihas jõuab vahepeal lõõgastuda). Täielik ehk sileda teetanus (kui järgmine ärritaja satub eelmise tõmmaku kontratsioonifaasi enne lõõgastumise algust). Trepi efekt (loeng lk 30) Väsimus: füüsiline ja psüühiline, sünaptiline. (loeng, lk 43) Füüsiline: lokaalne (vähem kui 1/3), regionaalne (1/3-2/3 lihasmassist), globaalne (enam kui 2/3). Sünaptiline - esineb neuromuskulaarses ühenduses atsetüülkoliini puudumisel. Energia allikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: – Kreatiin-fosfaat Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks Kreatiini fosfaat + ADP → kreatiin + ATP Energia ülekanne kui fosfaat grupp liigub KP ADP-le – seda reaktsiooni katalüüsib ensüüm kreatiin kinaas
Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1- 1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud- lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100µm, pikkusvõib ulatuda üle 10cm, kooseb müofibrillidest. Kontrakstsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP (aktsioonipotentsiaal) näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline ,,libisemine" ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6
terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse. *Keemiline- Atestüülkoliini reaktsioon kolinoretseptoritega. *Elektriline a)Postsünaptilise membraani ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke; c)Sünaptilises piirkonnas paikneva lihaskiu membraani kriitiline depolarisatsioon; d)Lihaskiu aktsioonipotentsiaali teke ja levik. Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis:* Erutuse levik on ligi 100 korda aeglasem kui närvikius. 0,1 mm laiuse sünapsipilu läbimiseks kulub erutuslainel aeg 1 ms. Seda nim sünaptiliseks peetuseks ja sellle moodustab aeg, mis kulub atsetüülkoliini vabanemiseks närvilõpmest, difusiooniks presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele ja seosumiseks postsünaptilisele membraani koliniretseptoritega. *Erinevalt närvi- ja lihaskiudude kahepoolsest erutusjuhtivusest saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
