Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n....
A Rh +verel on A antigeenid ja Rh antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. Kui inimene A Rh + verega saab verd, mis sisaldab B antigeene, siis veri läheb klompi. A Rh -verel on A antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. A Rh - veri saab moodustada ka Rh antikehi.Kui inimene A Rh - verega saab verd, mis sisaldab B või Rh antigeene, siis veri läheb klompi. B Rh +verel on punaste vererakkude pinnal B antigeenid ja Rh antigeenid ja A antikehad plasmas.Kui inimene B Rh + verega saab verd, mis sisaldab A antigeene siis veri läheb klompi.
- �girakud haaravad sissetungija enda sisse ning h�vitavad selle raku sees olevate ainete abil. Kohalikud koesisesed �girakud moodustavad sisemise kaitse eesliini. �girakud on v�heliikuvad ega suuda tavaliselt h�vitada k�iki haigusetekitajaid, kuid nad hoolitsevad kaitse eest esimese tunni jooksul, kuni j�uavad k�ivituda muud kaitsemehhanismid. - Tapjarakud vastavad m�rgiseid aineid, mis h�vitavad sissetungijatega nakatunud rakud. Millist �lesannet t�idavad organismis antigeenid ja antikehad? - Antigeenid: organismile v��ras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse - Antikehad: suured Y-kujulised valgud, mida organis, kasutab v��rkehade �ratundmiseks ja ohutuks muutmiseks. Millised haigused on autoimmuunhaigused? - Autoimmuunhaigusteks nimetatakse haigusi, mille puhul immuuns�steem h�vitab organismi oma kudesid. - Immuuns�steemi vigadel v�ib olla mitu p�hjust: m�ne bakteri antigeenid v�ivad
Analüüsiv ristamine · Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga. · Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootne. · Intermediaarsus - Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine' Vererühmade geneetiline alus Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. (9.kromosoomis, 18000 bp) ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne · Polüalleelsus tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga (populatsioonis) Vererühm ABO süsteemis on määratud polüalleelselt (3 alleeliga)
Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im
Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks. Need esinevad inimestel veres erinevates kombinatsioonides. Inimestel on neli võimalikku veregruppi. Veregrupp Antigeenid Antikehad (aglutinogeenid) (aglutiniinid) 0 Ei ole Anti-A ja anti-B A A Anti-B B B Anti-A AB A ja B Ei ole 4 Reesus-süsteem
ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid 16. Mis on ensüümid? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis (sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. 17. Mis on antigeenid? Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. 18. Millised on valkude ülesanded organismis?
ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid 16. Mis on ensüümid? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis (sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. 17. Mis on antigeenid? Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. 18. Millised on valkude ülesanded organismis? Ensümaatiline funktsioon, ehituslik funktsioon ( Küüned,karvad,soomused )
Inimese veri, mis on pealiskaudsel vaatlemisel ühesugune, jagatakse umbes 30 eri rühma. Vererühmad on päritavad. Nõnda jagunevad inimesed pärilike vereomaduste poolest erinevatesse vererühmadesse. Iga vererühmasüsteem on määratud erinevate geenide poolt kromosoomis. Õnneks ei põhjusta enamik erinevusi vererühmades tugevaid antigeenseid reaktsioone ehk vere sobimatust. Selles osas tuleb silmas pidada vaid AB0 ja reesussüsteemi, millel on väga aktiivsed antigeenid, tõrjumaks teist laadi verd. Nende vastu moodustab organism antikehi, mille toimel kleepuvad võõra vere rakud kokku ja peened veresooned ummistuvad. Sellepärast on paljudes riikides tavaks määrata kõigil elanikel AB0-rühm ja reesusrühm ning need andmed passi kanda. AB0-süsteem Paljudest erinevatest süsteemidest on enim kasutusel AB0 süsteem. AB0 vererühmad avastati kõige esimesena. Just seda vererühmasüsteemi uurides selgus, et inimese immuunsüsteem on mitmekujuline ehk
Aleksander Bogdanov Moskvas maailma esimese Vereülekande Teadusliku Uurimise Instituudi. ● 1936. a avati maailma esimene verepank Cook County Hospitalis Chicagos, Ameerika Ühendriikides. ● 1940. a avastasid dr Landsteiner ja Alexander Wiener Rh-faktori. http://bieritzinsurance.com/january-is-blood-donor-month/ (03.12.14) ● 1950. a hakati valmistama plastiktaarat vere jaoks. ● 1953. a avastas Stefanini (USA-s) trombotsüütide antigeenid. ● 1956. a avastas Grubb (Rootsis) plasma valkude antigeenid. ● 1958. a avastas Dausset (Prantsusmaal) leukotsüütide antigeenid. ● 1960. a hakati valmistama plastikust vereülekandesüsteeme ja kasutama kaasaegset vere konservanti. ● 1970.-1980. a üleminek komponentteraapiale, täisverest loobumine. ● http://www.spyghana.com/mtn-foundation-honoured-highest-corporate-blood-donor/ (03.12.14)
liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Peaaju koosneb peamiselt reageerib uutele ja varemkohatud haigustekitajatele ühte moodi. Omandatud valgeainest (moodustavad aksonid) ja ajukoor peamiselt hallainest (moodustavad immuunsus kujuneb pärast sündi vastavalt inimese elukeskonnale salvestab igast närvirakkude kehad dendriididega)
Limaskest koosneb õhukesest rakukihist, mida kuivamise ja lõhenemise eest katab viskoosne lima Kuidas nimetatakse valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele? - Immuunvastus Kus tekivad valgelibled? - luuüdis Kuidas tekib põletik? - Põletik on terve keha kompleksne reaktsioon vastuseks sissetunginud tõvestavale mõjule ja/või tema poolt põhjustatud koekahjustusele. Mis on antikehad? - spetsiifilised valgud, mis tunnevad ära antigeenid Kirjuta, mida tead lümfotsüütidest. - Kuuluvad valgeliblede hulka. Tunnevad ära sissetungija - antigeenid. Tootavad antikehi Kuidas toimub vaktsineerimine? - Organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, mille lümfotsüüdid ära tunnevad kui võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. Selle tagajärjel tekib ka rohkesti mälurakke, mis on juba olemas, kui sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub.
Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel tekivad tapjarakud, mis lõhuvad antigeeni (tsellulaarne). B-lümfotsüüdid klammerduvad antigeeni külge moodustades selle abil antikeha, mis tapab ülejäänud antigeenid (humoraalne). Immuunvastuse korral jäävad osad B ja T rakud püsima, mis teisel puutel sama antigeeniga tekitavad kohe vastureaktsiooni. Vigastatud rakud eritavad histomiini. See on signaaliks valgetele vererakkudele. Sellele reageerib kaasasündinud immuunsus.
näiteks sea nahk, veresooned või klapid. On teada mõningaid õnnestumisi transplantaadi ülekandmisel loomalt loomale. Transplantatsiooniantigeenid Kudede individuaalse erinevuse uurimine algas juba dr. Karl Landsteineri töödega veregruppidest 1901. aastal. Inimesed võib jagada nelja rühma vastavalt A, B antigeenide sisaldusele nende erütrotsüütides. Tänapäeval tuntud A, B, 0 ja 1902. aastal avastati AB grupp. AB0-süsteemi antigeenid on proteiinid või lipiidide küljes olevad karbohüdraadid. AB0- süsteemi antigeene leidub veel ka trombotsüütidel, epiteelrakkudel ja lahustunud kujul ka erinevates kehavedelikes (sülg, maomahl). Need alloantigeenid määratakse geneetiliselt AB0-geeni poolt, millel on kolm alleeli A, B ja 0. A ja B on dominantsed geenid, 0 retsessiivne. Teiseks tähtsaks erütrotsüütide alloantigeenide süsteemiks on reesussüsteem. Avastati 1940. aastal.
Käitumuslik- pulmamängud on erinevad Mehhaaniline- suguorganid ei sobi (eriti putukatel) Biokeemiline- sugurakud ei ühine Sügoodi eluvõimetus- loode ei arene (euroopa naarits) Hübriidide viljatus- järglane sünnib, on terve, ei paljune Liigi tekke põhjused Mutatsioonid, geenitriiv (juhuslikud muutused), looduslik valik Vererühmade geneetiline alus Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel on erinevad antigeenid. Need antigeenid on määratud geenidega. I^a - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale Polüalleelsus - tunnus, mis on määratud rohkem kui kahe alleeliga. Veretüüp Genotüüp Antigeenid A I^aI^a ja I^ai A B I^bI^b Ja I^bi B AB I^aI^b A ja B 0 ii - Reesüsteem Reesuspositiivne (Rh+) on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid
(amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides.
heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus 8. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. 9. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. 2. Miks on inimesel erinevad vererühmad? Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. 3. Nimeta inimese kolm retsesiivset ja kolm dominantset tunnust. Dominantsed tunnused - tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, Retsessiivsed tunnused - punapäisus, kurtus, normaalne pöial, 4. Sõnasta Mendeli 1 ja 2 seadused. Mendeli esimene seadus homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond genotüübilt heterosügootne ja fenotüübiliselt sarnane dominantsete vanematega. Mendeli teine e
Veredoonorlus Doonorlus on ülimalt oluline tegevus. Inimverd ei suuda miski täielikult asendada. Vere loovutamine on seega ainulaadne ja väga oluline abinõu, mis aitab päästa elusid. Seda nimetatakse veredoonorluseks. Prantsusmaal saab igal aastal vereülekandest abi 500 000 patsienti. Verevõtmise vahendid on steriilsed ja ühekordselt kasutatavad (süstlad, voolikud, kotid). Vereandmisega ei kaasne mingeid riske. Vere loovutamine :re loovutamine: Tegemist on kõige levinuma doonorlusviisiga, mis kestab 45 minutist 1 tunnini. Doonorilt võetakse 450 ml verd. Natuke verd võetakse ka analüüsimiseks ja kontrollimiseks. - Mehed võivad verd anda viis korda, naised aga kolm korda aastas. - Doonoriks võivad olla inimesed vanuses 1865 aastat. Eelmisest vereloovutusest peab olema möödunud vähemalt 8 nädalat. Kes saab/ei saa olla doonor? Kõigepealt tahetakse doonoriks võtta õde või venda ja tõenäosus et ta sobib doono...
uuringud. Vereproovidest määratakse kindlaks tema veregrupp ja kontrollitakse, kas veres ei leidu haigusetekitajaid, mis võiksid patsiendile üle kanduda. Veregrupp Inimese veregrupp on määratud antigeenidega, mis tema punalibledel asuvad. Termin ,,antigeen" tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: anti vastu ja gennan tekitama. See tä-hendab, et antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane. Kehale omased on need antigeenid, mis on juba sündides olemas. Kui kehasse satub rakk, millel on teistsugused antigeenid, hakkab organism kohe selle kui võõra sissetungija vastu võitlema.Üheks võitlusvahendiks on antikehad, mis toodetakse täpselt selle võõra antigeeni vastu, nad seonduvad antigeeniga ja aitavad hävitada rakku, mis kannab seda võõrast antigeeni.Inimese kõige olulisem veregrupisüsteem on ABO, mille järgi A gruppi kuuluvad need, kelle punalibledel on antigeen nimega A, B gruppi B-antigeeni
Nagu näiteks inimese nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed jne. Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuste avaldumises. Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. · Polüalleelsus- Kui populatsioonis üks tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeli poolt. · Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel(erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid(teatud molekulid) on määratud geenidega. 0, A, B · ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: · - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen b(beeta). A - · - - määrab antigeenii B tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen a(alfa). B- · i- ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne. AB - · 0- Plasmas antigeenid a ja b. 0 - ii
3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Veregrupp A (AA, AO) B (BB BO) AB O Erütrotsüütide A B AB O liik Vereplasma anti-B anti-A - anti-A ja
3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Veregrupp A (AA, AO) B (BB BO) AB O Erütrotsüütide A B AB O liik Vereplasma anti-B anti-A - anti-A ja
Tähtsaim nendest on K- antigeen. Inimesed kelle punalibledel esineb see antigeen on K- positiivsed ja kellel ei ole need on siis negatiivsed. Positiivseid on 9% ja negatiivseid 91%. Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Inimese veregrupi määravad ära kaks antigeeni mis paiknevad inimese punalibledel ja need on antigeenid ja antikehad. Veregrupp on pärilik ja see inimese elu jooksul ei muutu. Vereülekande puhul peab tähele panema seda et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Muidu tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele.
(amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides. 8. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem. Kokkuvõte Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse
Hübridoomi tehnoloogia Antikehad ja antigeenid · Antigeen on mistahes kehavõõras aine, mis põhjustab organismis vastreatsioonina antikehade tekke · Antigeen satub orgnismi kas vabalt või viiruse/bakteri koostises · Antikeha on erilise koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisel organismi. · Antikehad kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest · Antikehad sünteesivad vereplasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveerunud lümfotsüüdid
Leia vanemate genotüübid. Must-A, valge-a P= Aa x AA F1= AA Aa AA Aa P= Aa x aa F1= Aa Aa aa aa Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. Vererühmade geneetiline alus Polüalleelsus- on populatsioonis ühe tunnuse määramine rohkem kui kahe alleeli poolt. Nt. silmavärvus ja vererühmad. Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. Vererühmad A, B, AB, O. ABO-süsteem on määratud kolme alleeliga IA, IB, i Veregrupil märgime alleeli I-tähega. A-IA, IA, IAi B-IB, IB, IBi AB-IA,IB O-ii Reesussüsteem Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüüdile. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesuspositiivne (Rh+) on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid.
[9] Vähi ravi Teadaolevad vähi biomarkerid annavad kasulikku informatsiooni terapeutilisest efektiivsuse Kõrge vastusest ravile (efektiivne või mitte). Selline ravi efektiivsuse seire on lihtne ja jälgimine odav. [9] Vähi biomarkerite tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti] Vähi biomarkerite hulka kuuluvad hormoonid, paljud erineva funktsiooniga valgud: ensüümid, glükoproteiinid, onkofetaalsed antigeenid ja retseptorid. Lisaks, vähi biomarkeritena võivad olla ka sellised muutused kasvajas, nagu geneetilised mutatsioonid, amplifikatsioonid ja translokatsioonid ning geenide ekspressioonimustri muutused.[3] Funktsionaalselt võib vähi biomarkereid jagada mitmeks tüübiks: · Diagnostiline biomarker marker, mis avastab ja identifitseerib konkreetset vähitüüpi. Need [3]
muutused kromosoomide arvus 33. Mis on mutageenid? Nimeta viis mutageeni. Mutageenid on organismivälised tegurid, mis põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenid on näiteks: radioaktiivne kiirgus, viirused, keemilised ühendid, narkootikumid, mõned ravimid jne. 34. Millistes rakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad järglastele? Sugurakkudes 35. Mis on inimese veregruppide erinevuse põhjus? Kuna esinevad arinevates veregruppides erinevad antikehad ja antigeenid, 0 veregrupis puuduvad antigeenid ja antikehad. 36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid? Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra). 37. Mis on kombinatiivne muutlikkus? Tuleneb sugurakkude sugulisest paljunemisest: sugurakkud juhuslikust kohtumisest,
Enamus ensüüme on valgud, kuid mitte kõik valgud ei ole ensüümid Näited mitte ensümaatiliste valkude erinevustest ja haigustest ABO vererühmad tsüstiline fibroos (haigus) Sirprakuline aneemia (haigus) Hemoglobiinide paralleelne evolutsioon ja kohastumine ABO vererühmade geneetika ABO vererühmad avastas Karl Landsteiner 1900 aastatels. Neli fenotüüpi määratakse kolme alleeli poolt: IA, IB, ja i. ABO lookusest tulevad antigeenid erütrotsüütidele, mis tähendab et ensüümi glükosüültransferaasi mõjul lisatakse membraani glükolipiidile suhkur Enamustel on olemas glükolipiid ise ehk H antigeen Nüüd sõltuvalt alleelist tekib kas A või B antigeen 1930: Karl Landsteiner (Rockefelleri Instituut ABO vererühmad ja nendwe kasutamine: Fenotüüp Genotüüp RBCantigeen Vere antikeha O i/i puudub (H) antiA & B
Negatiivne selektsioonil osutub määravaks antigeeni seondumise tugevus T-rakuga, liiga tugev signaal viib raku apotooosi. Ehk siis perifeeriasse pääsevad vaid need T-rakud, mis tunnevad ära oma MHC- peptiid molekule kuid ei oma olulist afiinsust self peptiidi suhtes. AIRE – autoimmuunregulaator, mis ekspresseerub tüümuses. Tänu AIRE’le ekspresseeruvad tüümuses kehaomased antigeenid ning tänu sellele saab tüümuses toimuda T-rakkude negatiivne selektsioon. Mutatsioonid AIRE geenid võivad esile kutsuda autoimmuunhaigusi. 6. Immunoloogiline tolerantsus (tsentraalne ja perifeerne). Immuunsüsteemi funktsioon: kaitse haigustekitajate eest (neid elimineerides); tolerantsus oma kudede suhtes (tüvirakkudest genereeritud T ja B lümfotsüütide abil; TCR ja BCR oluline roll); st immuunsüsteemi põhiülesanne on eristada oma ja võõrast.
ning antikehade süntees. Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). 11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid. Antigeenid on ained, mis tunnevad ära B-rakkude immunoglobuliinseid retseptoreid (BCR) või T-raku retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen
pikkuspolümorfism) ·On tuvastatavad laborimeetoditega ·DNA muutlikkus võib olla tuvastatav fenotüübi tasemel; iga DNA uus variatsioon ei pruugi muuta fenotüübilist variatsiooni. b. Veregrupid (veised)- Antigeen + reagent (monospetsiifiline antikeha) + komplement ·Hemolüüsi puhul värvib erütrotsüütides olev hemoglobiin lahuse (proovi) punakaks antigeeni esinemine punasel vereliblel tuvastatud. Antigeenid erütrotsüütide pinnal veregrupid. Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse. Reageerivad EA ja antikeha e reagent (+ komplement) · Hemolüüsi tulemuste põhjal kujuneb veretüüp e fenotüüp c. Mikrosatelliidid d. SNPd - TANDEEMSED kordusjärjestused (nt ACACACAC) · ALLEELE TÄHISTATAKSE NUMBRIGA, MIS ON VASTAVUSES DNA AHELA PIKKUSEGA ALUSPAARIDES (ap VÕI bp BASE PAIRS); mõnikord (hobused) teisendatud tähestikuliseks
HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, s...
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...
mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12.Mis on glükokaalüks? Tema funktsioonid? Glükaalüks on suhkrurikas raku välispinna osa. Osaleb rakkudevahelistes kontaktides. Tagab raku struktuurse ühtsuse. Kontrollib ainete rakku ja välja liikumist. Tekitab ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Tagab rakkudevahelised kontaktid ja koostöö. Retseptorite abil tunneb ära võõrad antigeenid, rakud, muundunud rakud. Informatsiooni vahedaja tsütoplasma ja rakuväliskeskkonna vahel. Aitab tagada raku liikumist. Sisaldab ensümaatilisi valke, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone 13.Tsentrosoomi ehitus ja ülesanded? Funktsioonid: mikrotuubulite organiseerimise tsentriks rakus. Viburite või ripsmetega varustatud rakus moodustavad basaalkeha, kust viburid või ripsmes välja kasvavad. On seotud rakujagunemisel kääviniidistiku
katsete tulemused jäid mõistatuslikeks, sest ainult üksikutel juhtudel täheldati vereülekande tervendavat toimet. Paljudele haigetele lõppes see surmaga. Uurimuste tulemusena selgus, et eduka vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel sobima, st patsiendil ja doonoril peavad olema võimalikult sarnased veregrupid. Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad spetsiaalsed ained – antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Käesolevaks ajaks on teada rohkem kui 17 erinevat veregrupisüsteemi, mille igas süsteemis on palju erinevaid antigeene. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 1. AB0-süsteem Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks – A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A
suured valgud transpordivad molekule rakku sisse/välja) · Liikumisfunktsioon (algloomade viburite ning ripsmete liikumine, tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed) · Energeetiline funktsioon Aminohape- orgaaniline hape, mis kuulub valgu koostisesse Antikeha- kaitsevalk, mis teeb kahjutuks kehasse sattunud võõrained ehk antigeenid Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped, jt.) Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid Hormoon- regulatoorse toimega orgaaniline aine Makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) Mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised
Hakkas haavade puhastamiseks ja sidumiseks kasutama karboolhappe lahust, mida varem oli kasutatud reovee puhastamiseks. 6. Kirjelda, mis on vaktsiin ja antibiootikum. · Vaktsiin - Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. · Antibiootikum peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitav aine, mis pärsib teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. 7. Too näide biotõrje kohta. · Kahjurputukaid meelitatakse feromoonpüünistesse
kaasasündinud immuunsus põletik 3. Kaitseliin lümfotsüüdid antigeen antikeha omandatud immuunsus Valgelibled .e. leukotsüüdid – organismi pääsenud bakterite hävitamine. Spetsiaalsed rakud, mis verega mööda keha ringi liiguvad. Õgirakud ja tapjarakud (2. kaitseliin) Lümfotsüüdid – kuuluvad valgeliblede hulka, tunnevad sissetungija ära, kelleks on antigeenid, antigeene tunnevad ära spetsiifilised valgud, mida kutsutakse antikehadeks, antikehi toodavad immuunsüsteemi B – lümfotsüüdid Vaktsineerimine – põhineb inimese immuunmälul, organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. Selle tagajärjel tekib ka rohkesti mälurakke, mis on juba olemas, kui sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub
Eristatakse 3-e kapsliantigeeni (Vi, M, 5). Kapsliantigeeniga tüved on resistentsemad fagotsütoosi vastu. 5) invasiinid (bakteri välismembraani pindmised valgud, mille abil salmonellad sisenevad põletikust kahjustatud sooleepiteeli) 10)S. Dublin`i tekitatavad haigused veistel Eestis on veiste salmonelloosi tekitajaks põhiliselt S. Dublin. Vasikatel enteriit, sepsis,pneumoonia, meningiit,latentne kandja, artriidid, lehmadel abordid, jäsemete distaalosade gangreen 11)E. coli antigeenid E.coli liigisisene diferentseerimine põhineb bakteri antigeense struktuuri alusel. E.coli' antigeenid on järgmised: 1) rakukesta e. somaatiline 0 antigeen (termostabiilne lipopolüsahhariid ja tähistab serogrupi varianti) 2) kapsli K- antigeen (happelised polüsahhariidid) 3) viburi H-antigeen (termolabiilne proteiin, tähistab serotüübi varianti) 4) fimbriate antigeen ( termolabiilne proteiin), mis varem arvati K antigeeniks,
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
sünteesitud lümfotsüütide poolt. Vereplasma valgud tagavad selle, et vereplasma osmootne rõhk on suurem, kui rakkuvahelise ruumi vedeliku osmootne rõhk. See on peamine jõud mis normaalselt hoiab vereplasma vee kudede verekapillaaride valendiku sees, vesi ei liigu kudedesse, ei tekiturset, ja veri püsib vedela ja hästi voolavana. 14) Millisesse gruppi kuuluva verega on AB0 süsteemi järgi tegu, kui vereplasma esinevad A antikehad ja erütrotsüütide pinnal B antigeenid? V. B 15) Kui veregruppi määramisel panna kokku uuritavast verest pärit erütrotsüüdid ja teada oleva grupiga verede plasmad ning aglutinaadid tekivad seal, kus erütrotsüütid on lisatud A grupi ja 0 grupi plasmale. Millise veregrupiga on tegu? V. B
Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin. Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on kahjutud toksoidid. Miks on vaja pidevalt uusi vaktsiine välja töötada?
Vajadusel muudegi nakkuste vastu. Ei taha võõrast omaks võtta Kudede ja elundite siirdamise peaprobleemid ei kuulu kirurgia, vaid immunoloogia valdkonda. Elundite siirdamist raskendab kudede sobimatus, mis on tingitud koesobivusantigeenidest. Kui vereülekandel peab arvestama ainult punaliblede antigeenidega, siis elundite rakkudel on neid võrratult rohkem. Erinevate koesobivusantigeenide hulk on nii suur, et pole võimalik Ieida kahte inimest, kellel kõik need antigeenid oleksid ühesugused. Ainsaks erandiks on ühemunakaksikud. Antigeenide erinevused kudede vahel tingivad immuunreaktsiooni siiratud elundi vastu. See on hülgamisreaktsioon: uue peremeesorganismi lümfotsüüdid hävitavad siirdatud elundi. Loodus ei näinud ette, et inimene hakkab elundeid ühest kohast teise viima. Niisuguses olukorras ei tegutse immuunsüsteem organismi kasuks, vaid kahjuks. Hülgamisreaktsiooni ärahoidmiseks kasutatakse immuunsüsteemi talitlust
T-supressorid T-supressorid pidurdavad antikehade produktsiooni b-lümfotsütide poolt.ilma nendeta oleks immunne vastus kontrollimatu.need rakud on olulised ka selleks,et organismis ei tekkiks autoimmuunseid reaktsioone,sest isegi terves inimese organismis toodetakse teatud kogust autoantikehi. T-tsütotoksiinid T-tsütotoksiinid tappavad rakke,mille sees leiduvad võõraid organisme,näiteks viirused,pahaloomulised kasvajad ja mükobakterid ja nendest tulenevad antigeenid. allergia immuundefitsiit autoimmuunsus I TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: on kiiresti anafülaktiline reaktsioon. - kiire vastus vastavale allergeenile - iseloomulikud on vereringehäiredja bronhiospasmid - ravi antihistamiinikumidega - seotud humoraalse immuunsuse patoloogiaga II TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: on tsütotoksiline immuunreaktsioon.Ag aktiveerib AK ja tekkinud ühendi vastu käivitub organismis ülitundlikkusreaktsioon.
soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides antigeenid organismi sattunud võõrained (valk, nukleiinhape), mis kutsuvad esile antikeha tekke · liikumisülesanne lihasvalgud nn kontraktsioonivalgud, lihasraku valgud (aktiin, müosiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, osalevad ka raku jagunemisel · energeetiline ülesanne energiaks kasutatakse valke kui ülejäänud energiavarud on ammendunud, aminohapetest ehitatakse kehale vajalikud valgud
Organismisde koostis Kogu loodus nii elus kui eluta koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses, elavad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud eluslooduses sest valdav osa neist moodustab organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldu...
Sekundaarse antikeha sidumine, inkubeerimine ja pesemine 2x TBS/Tween ja 1x TBS. 3. Membraani visualiseerimine. Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraat (SuperSignal West (Pierce) mõlemad 0,5ml) ja ootame 5 min. Visualiseerime membraani. 1 2 M Ka siin on näha, et uuritavat valku on palju. Kõrval olevale kontrollrajale on arvatavasti mingi saastus tekkinud. Direct ELISA. Direct ELISA puhul sorbeeritakse antigeenid otse plastikule, seejärel antigeenile külge ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö käik: Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehtede proovid viirusega või viiruseta
antidiureetikum - Antidiureetikumi süntees, käbikehas imatakse vett neerudest tagasi kontsentreeritud uriin c. positiivne energiabilanss rohkem energia tootmist, kui selle tarbimist, tagajärjeks rasvumine d. eritumine jääkainete väljumine kehast? e. ainevahetuse põhikäive Energiahulk, mida inimene vajab eluks vajalike protsesside käigushoidmiseks ise lisaenergiat vajamata f. allergeen aina mis põhjustab allergilist reaktsiooni g. antigeenid organismi tundinud võõraine, mis stimuleerib antikehade teket 12. Nimetage 2 aeroobset ja 2 anaeroobset spordiala. Aeroobne lauatennis, golf Anaeroobne kergejõustik, jalgpall
sööt, allapanu, hooldusesemed). Moodustavad väga mukoidseid kolooniaid. Gram + liikumatu. 5. Str. Suis iseloomustus Gram +, ümar, fakultatiivne anaeroob ja katalaas -. Eristatakse 35 serovarianti (sagedasemad 2,3,4,8). Kuulub rühma D, seatööstuse nuhtlus. Põhjustab sigadel eri vanuses meningiiti, artriiti, septilist šokki. Ka inimesel tõsine patogeen (zoonoositekitaja). Bakter kipub olema karjas endeemne. Arendatakse vaktsiini. 6. E. coli antigeenid * somaatiline O-antigeen - lipopolüsahhariidid rakuseina pinnal. Antigeenide spetsiifilisuse määrab süsivesinike külgahelad. * kapsli K- antigeen – polüsahhariidid * viburi H-antigeen – proteiinid * pilide F antigeenid – esinevad mitmetes tüvedes ja käituvad adhesiinidena. 7. E.coli endotoksiin See on lipopolüsahhariidi (LPS) komponent rakuseinas. Vabastatakse pärast bakteri surma. Tekitab endoteliaalse kahjustuse, mistõttu võib kujuneda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
