Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu. Määramine: galaktoos-monoa. Amüloos-polü, tselluloos-polü. Laktoos-di, sahharoos-di, fruktoos-mono, amülopektiin-polü, glükoos-mono, glükogeen-polü,tärklis-polü, maltoos-di Mono- C6(HO),C5 (HO), Di-C12(HO),C10(HO) Polü-(C6H1005)n. Polü siis kui n on sees.
Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga. Glükogeen- sarnaneb amülopektiiniga. Tselluloos- hargnemata ahelad, mis on ühinenud võrgustikuks. 4.osata määrata mono-, di- ja polüsahhariidid.
Kuidas tekib Mesilased koguvad nektarit, milles on suhkrut üle 4,2%. Mesilased vähendavad nektari veesisaldust poole võrra juba tagasilennul tarru, suunates üleliigse vee vereringesse. Kärjekannu panduna jätkub nii vee eraldumine kui ka keemiline muundumine. 1l mee jaoks vaja teha 10 miljonit õie külastust. Mesilaste neelunäärmete (140 x edasi-tagasi) ferment invertaas muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks, tärklis ja dekstriin muutuvad amülaasi toimel viinamarjasuhkruks. Lisanduvad valgud, antibiootilised- jt. ained. Meekannud kaanatatakse, kui veesisaldus on langenud 18-22%. Rohke fruktoos aeglustab mee kristalliseerumist. Roosuhkrut on mees umbes 1%. Keemiline koostis Õiemee keemiline koostis: Sisaldus %-des Vesi 18,23 Invertsuhkur 75,32 Roosuhkur 1,27 Dekstriinid 3,61 Lämmastikained ja valgud 0,42
(kolloidlahus, mis moodustab jahtumisel ja seismisel tarde --> tärklise kolloidlahust nim. Argielus tärkliskliistriks ning kasutatakse paberi- ja tapeediliimina) Keemilised omadused: > reageerib joodiga (reag-l amüloosiga sinine ühend, amülopektiiniga lillakas = täklisega lillakassinine) > laguneb dekstriiniks kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama elementaarkoostisega, kuid väiksema n näitajaga molekulide segu dekstriin (C6H10O5)x, x võib olla väga erinev. N on siiski suurem kui X. Dekstriin reageerib joodiga täklisest erinevalt olenevalt x väärusest (glükoosijääkide ahela pikkusest) tekivad joodiga reageerimisel punakaslillad punakaskollased või kollased ühendid. Dekstriiniga liimitakse paberit, kartongi jne. Dekstriinidest on tingitud ka leivakooriku värvus ja lõhn. > tärklis hüdrolüüsub hapete kui katalüsaatorite (nt väävelhape) mõjul glükoosiks
Mune võib üsna kaua ka toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva ja taimeõliga üle määrida. * Kanamunad seisavad 67 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta. * Munade konserveerimiseks kõlbab hästi dekstriin. Muretsetakse dekstriinpulbrit ja valmistatakse keedetud veega mitte liiga paks lahus. Munad kastetakse üleni sellesse ja laotakse siis võrgule kuivama (laua külge kleepuksid nad kinni)! Niipea, kui nad on kuivanud, kastetakse munad jälle samasse dekstriinivedelikku ja seatakse võrgule endise alumise poolega ülespoole. Enne tarvitamist leotatakse mune leiges vees, et sulatada dekstriin ümbert. Nõnda hoitud munad säilitavad hea maitse.
jäävad aurustunud lahuti mullid liimikihi alla ja ühendus ei tule tugev. Pöörduvaks teeb kõnealuse liimühenduse see, et hilisemal kokkupuutel samalaadse lahustiga hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul. Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud. Vesilahustena kasutatakse peamiselt paberi- ja puiduliime, seal on polümeeriks mõni sahhariid (tärklis, dekstriin) või valk (kaseiin, kollageen). Tuntuim on PVA-liim ehk PolüVinüülAtsetaat. Orgaaniliste lahustitena kasutatakse liimides sageli atsetooni, etüületanaati, 1,2-dikloroetaani, benseeni (nt kummiliimis), tolueeni (nt polüstürooli ehk PS-liimides). *termoplastne polümeer: niitjate molekulidega korduvatest üksikosadest koosnevad ained, mis lähevad mõõdukal kuumutamisel üle vedelasse olekusse, jahtudes taastavad tahke oleku.
• Tärklise hüdrolüüsumist kuumutamisel (sarnaselt ka inimese organismis) saab kirjeldada järgmise muundumise reana: Tärklis → dekstriinid → maltoos → glükoos • Tärklise hüdrolüüsil saadakse glükoos, protsess toimub hapete juuresolekul. • Tööstuses toimub tärklise glükoosiks muutmine (suhkrustamine) tema kuumutamisel vees mitme tunni jooksul väävelhappe (katalüsaator) juures-olekul. • 12. Dekstriinid. • Dekstriin on polüsahhariid, mida saadakse maisi, kartuli jt. tärkliste termilisel töötlemisel. Dekstriin on kuumutamisel, hapetega töötlemisel või ensüümide toimel tärklisest tekkiv aine, süsivesikute segu. • Kuiva tärklise kuumutamisel kuni 200…250C toimub tema osaline lagunemine ja saadakse enam keeru- liste polüsahhariidide segu (dekstriinid). Reaktsiooni tingimused (temperatuur, happesus, kestus) valitakse selliselt, et saadakse nõutud kvali-teediga dekstriinid.
kaua ka toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva ja taimeõliga üle määrida. Munade säilitamisest Kanamunad seisavad 67 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta. Munade konserveerimiseks kõlbab hästi dekstriin. Muretsetakse dekstriinpulbrit ja valmistatakse keedetud veega mitte liiga paks lahus. Munad kastetakse üleni sellesse ja laotakse siis võrgule kuivama (laua külge kleepuksid nad kinni)! Niipea, kui nad on kuivanud, kastetakse munad jälle samasse dekstriinivedelikku ja seatakse võrgule endise alumise poolega ülespoole. Enne tarvitamist leotatakse mune leiges vees, et sulatada dekstriin ümbert. Nõnda hoitud munad säilitavad hea maitse.
Polüsahhariidide ensümaatiline lagunemine Ensüümid, mis lõhustavad polüsahhariide. Protsessid toimuvad: 1) Puuviljade riknemisel 2) Jahu töötlemisel kookideks ja taignaks 3) Teraviljade lõhustamisel alkohoolse fermentatsiooni käigus Olulise tähtsusega hüdrolaasid on: 1) Amülaasid a. -amülaas b. -amülaas c. glükoamülaas (glükaan-1,4--D-glükosidaas) d. pullunalaas (-dekstriin endo-1,6--glükosidaas) 2) Pektinolüütilised ensüümid 3) Tsellulaasid 4) Endo-1,3(4)--glükanaas (1,3(4)--glükaane) 5) Hemitsellulaasid Polüsahhariidide analüüs Paksendavate ja kiudainete uurimisel.
pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse) Nõre: Seedeensüümid: -- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed) -- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid) -- amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) -- ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid (RNA,DNA nukleotiidideks) Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Sekretsioon: Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile,
temperatuuri järk-järgulisel tõusmisel üle 60°C kalgenduvad valkained, mis moodustavad toote skeleti. Samaaegselt algab tärklise paisumine ja hiljem kliisterdumine (80°C). Tärklise soojenemisel tungib vesi tärklisetera koorest läbi ja purustab selle, suureneb tärklisetera seesmine surve, põhjuseks tärklisetera sisemusse suurem vee juurdevool. Kliisterdumisega käib kaasas osaline hüdrolüüs, tekib tärklis ja dekstriin. Valgu kalgendumisel eraldub osa vett. See vesi läheb nüüd üle paisuvale ja kliisterduvale tärklisele. Kuna taignas on vett tunduvalt vähem kui tärklis vajab täielikuks kliisterdumiseks, kliisterdub taignas olev tärklis osaliselt. Sellega ongi seletatav toote sisu valge värvus ja kuivus. 30 Koorukese moodustumine Esmalt moodustab kalgendunud valk toote pinnal
20. Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne ja millistest materjalidest neid valmistatakse? Kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine (savi, polümeerid jm) segust. Anorgaanilise sideainega kärnisegud: sideaineks on savi, vesiklaas, tsement, fosforhape jne. Orgaaniliste sideainetega kärnisegud: veega mittemärguvad sideained (sünteetilised vaigud, õlid, pigi), veega märguvad sideained (sünteetilised vaigud, dekstriin). 21. Millisel põhjusel valu metallvormidesse (kokillidesse) ja samuti survevalu leiavad kasutamist põhiliselt madala sulamistermperatuuriga metallide (Cu, Al, Mg jne.) sulamitest valandite tootmisel? Sest neil on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel 22. Milline valumeetod on kõige otstarbekam pöördekehade - malmtorude ja sisepõlemismootorite hülsside tootmisel? Tsentrifugaalvalu 23
Kiiresti kuivavad, piisavalt tugev, kuid õhuke kile. Metallide värvimiseks tuleb kasutada krunte. Alküüdvärvid glüftaal või pentaftaalvaikude baasil, odavad, ilmastikule vastupidavad, hea nakkumisega erinevate pindade suhtes. 3 x tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid valged pigmendid vähendavad läbipaistvust (titaan, tsinkoksiid). Ei ole tugevad mehaaniliselt, seina- ja laevärvid. Liimvärvid kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödes, nt laevärvid. Kruntvärvid kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu, antikorrosiooniomadustega metallide värvimisel. Iseloomulikud omadused kuumakindlatel ja keemiliselt vastupidavatel klaasidel. Kuumakindlad klaasid Vastupidav järskudele temp muutustele. Tähtis tööstusliku kui ka laboratoorse aparatuuri valmistamiseks
Tabel 1. Tähtsamate sideainete jaotus keemilise koostise põhjal Looduslikud orgaanilised sideained Vahad Kuivavad õlid Vaigud Loomne liim Taimne liim (proteiin) (süsivesikud) Mesilasvaha linaseemneõli merevaik, kopaal kasseiin tärklis parafiin magunaõli dammara, mastiks, kanamuna dekstriin kummid karnaubavaha kreekapähkliõli sandarak, sellak kondiliim kummiaraabik montanvaha e. päevalilleõli kolofoonium, nahaliim mäevaha palsamid kalaliim Tabel 2. Levinumate pigmentide omadused KASUTUSELE PÄRITOLU MURDUMIS
pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena
pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena
krunte. Alküüdvärvid glüftaal või pentalftaalvaikude baasil, odavad, ilmastiku vastupidavad, hea nakkumisega erinevate pindade suhtes, 3 kord tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid lateks on polümeeride emulsioon vees, nt piimalillede mahl, kelemmoodustajaks on nt butadieenstüeenkautsuk, valged pigmendid Ti=2, ZnO vähendavad läbipaistvust, ei ole tugevad mehaaniliselt, seina ja laevärvid, liimvärvide kelmetmoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödeks, nt laevärvid. Kruntvärvid- kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hsäti aluspinnaga, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu, antikorrosiooniomadustega metallkonstruktsiooni värvimisel. Aine kristallid sulavad moodustades sogase valgust tugevasti hajutava vedeliku ehk vedelkristallid. Selle edasisel soojendamisel lahus selgineb, käitudes optiliselt tavalise vedelikuna
Kakaopulber on sokolaadi valmistamise kõrvalsaadus. Sisaldab 10...17% rasva, olenevalt pressimise astmest, 18% süsivesikuid, 24% valku, 1,6% teobromiini, mineraal- ja aroomiaineid. Enne kasutamist kakaooad röstitakse, mille tulemusel kujuneb välja tootele iseloomulik meeldiv aroom. Samuti eraldatakse kest (kakaovella). Kakaopulbrit kasutatakse lahustuvate kakaojookide valmistamisel Nesquik (kakaopulber, suhkur, lõssipulber, vadakupulber, dekstriin, letsitiin, vanilliin, vitamiinid) ja Fazeri kakaojook (kakaopulber, suhkur, letsitiin, vanilliin). Tema baasil valmistatakse veel mitmesuguseid võideid (Saksa firma Cebe tooted), mis sisaldavad kakaopulbrit, pähklimassi, lõssipulbrit, suhkrut, taimeõli, letsitiini ja vanilliini. 12.2 Sokolaad Sokolaadi toorained on kakaooad (kakaomass), kakaovõi, tuhksuhkur, piima- või koorepulber, pähklid, rosinad, vahvlipuru, kohv, kakaopulber, aroomiained, emulgaatorid jt. ained. Liigid