A Rh +verel on A antigeenid ja Rh antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. Kui inimene A Rh + verega saab verd, mis sisaldab B antigeene, siis veri läheb klompi. A Rh -verel on A antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. A Rh - veri saab moodustada ka Rh antikehi.Kui inimene A Rh - verega saab verd, mis sisaldab B või Rh antigeene, siis veri läheb klompi. B Rh +verel on punaste vererakkude pinnal B antigeenid ja Rh antigeenid ja A antikehad plasmas.Kui inimene B Rh + verega saab verd, mis sisaldab A antigeene siis veri läheb klompi. B Rh -verel on punastel vere rakuudel B antikehad ja A antikehad plasmas. B Rh - veri saab moodustada ka Rh antikehi. Kui inimene B Rh - verega saab verd, mis sisaldab A või Rh antigeene siis veri läheb klompi. A...
04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastava...
.............................................................................................4 1.2. Kell-süsteem................................................................................................................5 1.3. Rh-süsteem..................................................................................................................6 1.4. Kuidas määratakse veregruppi....................................................................................6 1.5. Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas.....................................................7 1.6. Veregruppide pärilikkus..............................................................................................7 2.DOONORLUS....................................................................................................................8 2.1. Veredoonorluse korraldus............................................................................................8 2. 2
Ülesanne töölehelt! a-fenüülketonuuria emal aa, isal Aa ; aa x Aa = aa A-terve 11. Millest on põhjustatud sirprakuline aneemia? Punalibled on ebatavalise sirpja kujuga (tavaliselt kausjad). Haigus tekib mutatsiooni tõttu hemoglobiini tootvas geenis. Miks on ta palju sagedasem troopilistel aladel? Malaaria on seal väga levinud, sirpraksed punalibled muudavad inimese vähem vastuvõtlikumaks sellele haigusele. Ülesanne vihikust. 12. Miks on veregruppide puhul tegemist polüalleelsete tunnustega? Veregruppide puhul on tegemist osaliselt kodominantse tunnusega, st kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid. Kuna geenil võib esineda rohkem kui 2 alleeli, nim. seda polüalleelseks tunnuseks. 13. Mille poolest erinevad erinevate veregruppide vered? Vereraku pinnal olevate liitsuhkrute poolest. 14. Miks tuleb vereülekandel jälgida veregruppe?
Vereülekande puhul tuleb alati jälgida, et Rh D-negatiivne haige saaks Rh D-negatiivse doonori vere. Vastasel korral võivad tekkida haigel D- antigeeni vastased antikehad, mis järgnevate vereülekannete puhul tekitavad vereülekandejärgseid tüsistusi. D-antigeeni vastased antikehad on ka kõige sagedasemad vastsündinu hemolüütilise tõve põhjustajaks kui Rh-D negatiivsel emal sünnib Rh-D positiivne laps. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omahel kokku patsiendi seerum ja doonori punalibled. Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. Patsiendi veregrupp Sobiva doonori veregrupp A A või 0 B B või 0 AB B, AB, 0
Punastel verelibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0.0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele. Kui Sa oled "0" veregrupiga inimene, siis on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui B kui ka AB-grupi vere vastu. 0-grupi esindajate genotüüp on: 00; O-veregrupi inimestel on tugev tervis- neid ähvardavad ainult mao- ja soolehaigused. Seejuures elavat nad teiste veregruppide esindajatest 60 protsenti suurema tõenäosusega vanemaks kui 75 aastat. Põhjus on nende tugevas psüühikas. Kuid siiski ähvardavad O-veregrupi inimesi aga peamiselt kõikvõimalikud põletikud, allergia ja haavandtõbi. O-veregrupi inimesed on tavaliselt liikuva eluviisiga ja nad vajavad pidevat füüsilist koormust. Neile sobib rasvavaba, kuid mitte taimetoit. Nende menüüsse peaks kuuluma üsna palju punast liha, mereande ning puu- ja juurvilja. See-eest vältima peaks nisu-
Veredoonorlus Doonorlus on ülimalt oluline tegevus. Inimverd ei suuda miski täielikult asendada. Vere loovutamine on seega ainulaadne ja väga oluline abinõu, mis aitab päästa elusid. Seda nimetatakse veredoonorluseks. Prantsusmaal saab igal aastal vereülekandest abi 500 000 patsienti. Verevõtmise vahendid on steriilsed ja ühekordselt kasutatavad (süstlad, voolikud, kotid). Vereandmisega ei kaasne mingeid riske. Vere loovutamine :re loovutamine: Tegemist on kõige levinuma doonorlusviisiga, mis kestab 45 minutist 1 tunnini. Doonorilt võetakse 450 ml verd. Natuke verd võetakse ka analüüsimiseks ja kontrollimiseks. - Mehed võivad verd anda viis korda, naised aga kolm korda aastas. - Doonoriks võivad olla inimesed vanuses 1865 aastat. Eelmisest vereloovutusest peab olema möödunud vähemalt 8 nädalat. Kes saab/ei saa olla doonor? Kõigepealt tahetakse doonoriks võtta õde või venda ja tõenäosus et ta sobib doono...
B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige seerum ja doonori punased verelibled. Kui tekib punaste vereliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele.
poolest erinevad, millise ühise produktini jõutakse) 1) Sisemine: käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga, Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise faktori, mis omakorda järgmise jne, kuni moodustub trombiin, toimub ainsana in vitro 2) Välimine: sisemisest lühem, käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiin (TF), mis aktiveerib faktori VII, tulemuseks samuti trombiini moodustumine 10. Loomade veregruppide määramise praktiline tähtsus, loomade veregruppide näited ( vähemalt 2) Veregruppe on vaja teada vereülekande tegemiseks, et ei satuks kokku omavahel aktiivsed veregrupid. Loomadel tekivad antikehad antigeenide vastu alles peale esimest vereülekannet, mis tähendab, et esimene vereülekanne on enamasti edukas, kuid järgnevatel tuleb veregruppe kontrollida. Kasutatakse ka põlvnemisandmete kontrollimiseks saab kindlaks teha järglase vanemad
Hingeldusega üritatakse kompenseerida halba verevarustust kudedes. VEREGRUPP Veres erütrotsüütidel ja vereplasmas võivad sisalduda antigeensete omadustega kehakesed. Antigeenid paiknevad punaliblede pinnal ja vereplasmas võivad sisalduda antikehad. Neid kombinatsioone veres on erinevaid, tänapäeval on erinevaid antigeene ja vastavaid grupsüsteeme avastatud rohkem kui 1-2. Praktilist tähendust omavad igapäevaselt AB0 süsteem ja reesussüsteem. AB0 veregruppide süsteemi avastas Austria teadlane Landsteiner 1940. aastal. Vastavalt AB0- süsteemile võib esineda 4 erinevat veregruppi, vastavalt A ja B a-glutinogeenide esinemisele. aglutinogeen-antigeen aglutiniin-antikeha anti-A anti-B GRUPP ERÜTROTSÜÜD PLASMAS ID- A või B anti-A või anti-B 0 - anti-A; anti-B A A anti-B B B anti-A
*reservmaterjal *kaitsefunktsioon näärmete sekreedi koostises lima on rikas süsivesikute poolest kaitseb õõneselundeid mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest - kuulub antikehade koostisesse -on seotud vere hüübimisega *Reguleeriv funktsioon kiudained osalevad seedetrakti peristaltikas, kuna ärritavad mao ja soolestiku limaskesta *Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide spetsiifilisuse tagamises *Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline; Piima laktoos Valik normaalseks toitumiseks Klassifikatsioon 1. Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) glükoos, reguleerib vere osmootset rõhku, põhiline energiaallikas inimese organismis; Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos), imendub soolestikust aeglaselt magusaine diabeedi korral, ei tõsta veresuhkru taset, magusaim süsivesik; Galaktoos 2
fibriiniks. Koagulatsiooni aeg varieerub. Kauem kui plasma ettevalmistamine. Verekatsuti seisab toatemperatuuril kuni hüübib, siis tsentrifuugida, seerum seerumikatsutisse. Selleks, et määrata glükoosi on vaja seerum ning verhüüvis täielikult eraldada. Täisveri · Ei ole soovitatav transportida. · Hemolüüs. · Glükoosi ei saa määrata · Jätkub vererakkude metabolism. EDTA veri · Rakkude arvu määramine · Veregruppide testimine. · Vereäiged · Vererakkude differenseerimine · Vereparasiidid !!! 1 ml seerumist saab testida umbes 30 parameetrit. Hemolüüs · Muudab - PCV RBC MCHC ALKP AST K Ca P Fe Chol Lipeemia · Muudab - TP Ca P Bil Gly Triglütseriidid Amülaas Proovide külmutamine · Spetsiaalne konteiner laborisse saatmiseks · Koagulatsioonifaktorid · ACTH · Parathormoon Veenipunktsiooni eesmärk · Vereproovide kogumine · Ravimite manustamine
See aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning puhkamisele pärast vereloovutamist. Vereloovutamine iseenesest võtab aega ainult 5-10 minutit. 1.juulist 2009 reguleerib doonori õigust saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks Vereseaduse paragrahv 7 lõike 3 punkt 5. Kuna Eesti elanikkonnas on kõige rohkem A ja O reesuspositiivse veregrupiga inimesi, seega võib öelda, et kõige rohkem vajatakse just nende veregruppide doonoriverd. Pelikan on verekeskuse sümbol, kuna legendi järgi oli just tema maailma esimene doonor. Lisainfo: www.verekeskus.ee ; tel 617 3002. Täname vaatamast ja kuulamast!
reaktsioonina, et võib jääda avastamata. Nimetatakse s.o. Dweak (varem Du). D-antigeen on kõige immunogeensem, järgnevad c ja E. Veregrupi antigeenid kuuluvad erütrotsüütide membraani koostisse. Iga inimese verd iseloomustab teatud kompleks spetsiifilisi erütrotsüüdi antigeene. Tänapäevaks on avastatud juba üle 29 veregrupi süsteemi, mis omakorda koosnevad erinevatest antigeenidest (rohkem kui 300). Kliiniliselt olulisemad on erütrotsütaarsete veregruppide süsteemid rahvusvahelise numeratsiooni järgi: number nimi sümbol 001 AB0 AB0 002 MNS MNS 003 P P 004 Rh RH 005 Lutheran LU 006 Kell KEL 007 Lewis LE 008 Duffy FY 009 Kidd JK IgG K-süsteem
-Mis paneb vere soontes liikuma- Võtame kõigepelat vererõhu. -Vererõhk ja selle mõõtmine- Vererõhk on rõhk,mida veri avaldub veresoonte seintele. Veresooned avaldavad südame väljapumbatavale verele takistust, mistõttu avaldatakse veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku)....
IV. VERI 1. Vere ülesanded. Erinevate vormelementide liikide funktsioonid. *Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitained kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile *Kaitsefunktsioon Veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. *Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluselist...
Haigused ,parasiidid ja looduskatastroofid voivad havitada suure osa populatsioonist .Pudelikaela ule elanud isendid panevad alguse uuele populatsioonile. Teine geneetilise triivi erijuht on asutaja-e rajajaefekt:uue populatsiooni asutab vaga vaike arv isendeid,kes on parit monest suuremast populatsioonist.Asutajate vaikese arvu tottu on uue populatsiooni geenifond juhuslikel pohjustel oluliselt erinev emapopulatsiooni omast.B- ja AB veregruppide puudumist monel Ameerika polisrahval voib seletada just asutaja efektiga. Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks nimetatakse evolutsiooni pikas ajaskaalas liigist korgemate taksonite (nt perekond,sugukond,selts)tekkimist ja arengut.Makroevolutsioon holmab koige suuremaid evolutsioonilisi muutusi.Nagu mikroevolutsioonis ,pohjustavad ka makroevolutsioonilisi muutusi
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
kroomi või fosfori radioaktiivse Vereplasma viskoossus moodustab 16. Hemolüüs (mõiste, põhjused). lümfotsüüdid. · Valminud 33. ABO-süsteem ja isotoobi lahuses, viiakse tagasi 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse Hemolüüs· Punaliblede leukotsüütide varu säilitatakse veregruppide määramine organismi ja määratakse nende määrab valgusisaldus ( 60-80g/l). purunemine· Põhjused:· tekkepaigas. inimesel. lahjendusaste Täisvere viskoossus on 4-6, selle külmumine ja sulamine· kõrge Leukotsüütide eluiga on 2-4 päeva Inimese ABO süsteem
FUNKTSIOONID: Energeetiline funktsioon Plastiline ehk ehituslik funktsioon Reservmaterjal/varufunktsioon energeetiline varuaine Kaitsefunktsioon näärmete sekreedi koostises lima on rikas süsiveskute poolest kaitseb õõneselundeid mehaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest Regulatsiooni funktsioon Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide sptesiifilisuse tagamises. Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline Klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Glükoos (viinamarjasuhkur) reguleerb veres osmootset rõhku, põhiline energialiikas inimese organismis. Frutoos (puuviljasuhkur) imendub soolestikus aeglaselt, maguaine diabeedi korral, ei tõsta vereshukru taset, magusaim süsivesik
edu konkreetsete geenide tuvastamisel, mille talitlus mõjutab anomaalia väljakujunemist. 84. Loomade geneetiline identifitseerimine ja vanemluse tuvastamine – kuidas ja miks? EA polümorfismi kasutatakse loomade identifitseerimiseks ja pôlvnemise selgitamiseks. Eriti tôhus on see meetod liikidel, kellel on avastatud palju veregrupisüsteeme, kus on palju erinevaid alleele. See võimaldab kindlaks teha iga looma jaoks ainult temale omane veretüüp. Veregrupid - veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Antigeen vallandab antikeha tekke võõrasse organismi sattumisel. Veregruppe saab määrata 2 testiga – hemolüüs ja aglutinatsioon Hemolüüsitest - kasutatakse seroloogilisi plaate veregruppide määramiseks. Kui täpp on augu põhjas – hemolüüsi ei toimunud ja antigeen puudub. Kui täppi pole, on toimunud hemolüüs (antigeen olemas). Veised, hobused
Geenide aheldatuse bioloogiline tähtsus: säilitab geneetilise materjali teatava konservatiivsuse, kusjuures välditakse kõikvõimalikke kombinatsioonide teket, millest osa võivad olla letaalsed; kindlustab teatud vajalikke tunnuseid määravate geenide koospärandumise. Nt polüpeptiidsetest ahelatest koosnevad valgud. Neid määravad geenid päranduvad alati koos ehk aheldunult. 49. ABO vererühmade süsteem. ABO on veregruppide jaotamise süsteem, milles võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad antigeenid (aglutinogeenid) A, B ja nende puudumine: A-veregrupil on antigeen A B-grupi korral antigeen B AB- grupiga inimestel antigeenid A ja B 0-grupi esindajatel mitte ühtegi. Veregrupp sõltub 1 geenist, mis paikneb 9. kromosoomi pikas õlas (9q34). ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale
Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 25. Vere hüübimist saab vältida hirudiini.lisamise teel katsutisse 26. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on AB0-süsteem ja Reesussüsteem AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt... Veregrupp Anti-A seerum Anti-B seerum O - - A + - B - + AB + + 27. ............................................
geenmutatsioonides on hälve mõnes nukleotiidis geeni sees, genoommutatsioonis on muutused kromosoomide arvus 33. Mis on mutageenid? Nimeta viis mutageeni. Mutageenid on organismivälised tegurid, mis põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenid on näiteks: radioaktiivne kiirgus, viirused, keemilised ühendid, narkootikumid, mõned ravimid jne. 34. Millistes rakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad järglastele? Sugurakkudes 35. Mis on inimese veregruppide erinevuse põhjus? Kuna esinevad arinevates veregruppides erinevad antikehad ja antigeenid, 0 veregrupis puuduvad antigeenid ja antikehad. 36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid? Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra). 37. Mis on kombinatiivne muutlikkus?
2. Gameedid eraldi real. 3 Näita nooltega, millised alleelid kokku lähevad! 4. Genotüübid korralikult välja kirjutada 5. Fenotüübid sõnadega.( v.a. vererühmade ülesanntele, kus on fenotüüp tähega) 6. Kui on küsitud tõenäosus, siis tuleb arvutus näidata! 7. Suguliiteliste ülesannete puhul naine XX ja mees XY, ülaindeks ainult X- kromosoomil. 8. Suguliiteliste ülesannete puhul fenotüübil näidata sugu ( nt, terve tütar....) 9. Veregruppide ülesannete puhul kindlad genotüübid, ( tuleta meelde !) fenotüübid - A, B, AB, 0 veregrupp 10. Kui on dihübriidne ristamine, siis vanem on neljatähelise genotüübi kombinatsiooniga. Gameedid kanna tabelisse, on lihtsam järglaste genotüüpe kirjutada. 11. Inimeste ülesannete puhul vanemad I ( põlvkond), lapsed II, lapselapsed III 12. Taimed ja kõik muud loomad; vanemad P, järglased F1 , nende järglased F2 VASTA KÜSIMUSED VÕI LAHENDA JÄRGMISED ÜLESANDED. 1
arengu protsess ühiskonnas läbi kasvatuse ja hariduse mõju all. Niisiis, draiverid ning anthropogenesis olid bioloogilised tegurid (geneetiline varieeruvus, võitlus olemasolu, loodusliku valiku) ja sotsiaalsed tegurid (töö, sotsiaalse elu ja mõtlemise). Inimkond: Inimkonna tohutu mõju antud töö, avaliku elu ja töö iseloomu areng. Praegusel ajal maa peal on üks selline inimene. Liikmeks kõik ühe tüübi Näita ühtsuse struktuur pealuud, ajud, jalad, olles samas veregruppide, lihtne, skreivaemost ja järglaste viljakust. Inimkond jaguneb kolme suurt võistlused: austraalaasia Negro (Ekvatoriaal), evropeoidnuû (Euraasia) mongoliidset (Aasia-Ameerika). Erinevused võistlused on pinnavormid: värvi nahk, juuksed, silmad, nina, huuled, jne, need erinevused on ilmunud kord populatsioonide inimesed elavad erinevates keskkonnatingimustes. Näiteks tumeda naha pigmentatsioon võib avalduda
pinnal) 0 00 H (praktiliselt Anti-A mõjutu) Anti-B A 0A või AA A Anti-B B 0B või BB B Anti-A AB AB A või B Väikese koguse vere ülekandmisel veregruppide sobivus · Universaalseks doonoriks on nim 0-veregrupiga isikuid, sest erütrotsüüdid, millel puuduvad A ja B antigeenid, ei aglutineeru üheski vereplasmas. · AB-veregrupiga isikuid on nim universaalseks retsipiendiks, sest tema võib väikeses koguses verd
pinnal) 0 00 H (praktiliselt Anti-A mõjutu) Anti-B A 0A või AA A Anti-B B 0B või BB B Anti-A AB AB A või B Väikese koguse vere ülekandmisel veregruppide sobivus · Universaalseks doonoriks on nim 0-veregrupiga isikuid, sest erütrotsüüdid, millel puuduvad A ja B antigeenid, ei aglutineeru üheski vereplasmas. · AB-veregrupiga isikuid on nim universaalseks retsipiendiks, sest tema võib väikeses koguses verd
Loetakse plasmasamba kõrgus mm. Inimese norm 3-8 mm/h. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 5 2.7.7. Erütrotsüütide antigeensed omadused. 2.7.7.1. Veregrupid inimesel : AB0 ja reesussüsteem. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, tekib antigeen-antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine). Inimesel on 14 veregruppide süsteemi, 2 on meditsiinis tähtsad AB0- ja Rh-süsteem. AB0 süsteem Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd. A- grupi verega inimesel esineb vereplasmas antikeha (glutiniin) anti-B. B-grupiga inimesel anti-A ja 0-grupiga anti-A ja anti-B. AB verega inimesel puuduvad antikehad vereplasmas. Veregruppe määratakse antiseerumite abi. Reesussüsteem Rh-antigeene on 6: C, D, E, c, d, e
20. Atsidoos tähendab vere pH kiiret muutumist happelisuse poole. 21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks fibriiniks, mis moodustab haavale tiheda võrgustiku, millesse jäävad kinni erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25. AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt: kasutatakse antiseerumit, kui veri muutub antiseerumis tükkideks- toimub aglutinatsioon ( kokkukleepumine), kui seguneb antiseerumiga korralikult, on tegu sama grupi verega, milline on antiseeerum, kas A või B. Kui veri seguneb mõlemas antiseerumis korralikult, on tegu AB veregrupiga, kui veri mõlema
Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid
Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid
lümfikapillaaridesse. Tabel vererühmade kohta: vererühm A B AB 0 Punaste A B AB 0 vereliblede tüüp Antikehad Anti B Anti A puuduvad Anti A ja B Antigeenid A B A ja B Puuduvad Tabel veregruppide kohta: veregrupp kellele kellelt 0 A, B, AB, 0 0 A A, AB A, 0 B B, AB B, 0 AB AB A, B, AB, 0
3.Isotoonilise, hüpertoonilise ja hüpotoonilise lahuse mõiste? Isotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Inimese vereplasmaga isotooniline lahus on 0,9% NaCl. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasma osmootne rõhk. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk. 4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine. Aglutinogeeni kokkusaamisel samanimelise aglutiiniga toimub antigeen-antikeha reaktsioon punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs. 0-veregrupp ei ole aglutinogeene A - A aglutinogeen B B aglutiongeen AB A ja B aglutinogeenid 5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6
välistada ei saa). Täisperekonna analüüs – ema, isa, järglane. Osaline perekonnaanalüüs – 1 vanem ja järglane. Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel. Kasutatakse geneetilisi markereid ja uurimismaterjaliks on veri, karvad, sperma, limaskestarakud, koeproovid. Määratakse ka vereseerumi valgutüüpe, veregruppe. Hobustel tuleb määrata lisaks muule nt 7 valgutüüpi Veregrupid - veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Antigeen vallandab antikeha tekke võõrasse organismi sattumisel. Veregruppe saab määrata 2 testiga – hemolüüs ja aglutinatsioon Hemolüüsitest - kasutatakse seroloogilisi plaate veregruppide määramiseks. Kui täpp on augu põhjas – hemolüüsi ei toimunud ja antigeen puudub. Kui täppi pole, on toimunud hemolüüs (antigeen olemas)
Kui ülekantava vere hulk on organismis olevast suurem, võivad doonori vereplasma antikehad esile kutsuda retsipiendi punaliblede aglutinatsiooni. Sellepärast tohib suuremas koguses ülekanda ainult sama grupi verd. ·AB-veregrupiga isikut nimetatakse mõnikord universaalseks retsipiendiks, sest tema võib väikeses koguses verd saada kõikidelt teistelt veregruppidelt. AB-veregrupiga inimestel puuduvad plasmas antikehad ja sellepärast teiste veregruppide punaliblede kokkukleepumist nende organismis ei teki. ·Suurema koguse teise veregrupi vereülekandmisel võivad seal olevad antikehad retsipiendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda, nii tohib sellisel juhul ülekanda vaid sama grupi verd. VEREGRUPPIDE MÄÄRAMINE Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket.
Lookus – geeni asukoht kromosoomis Polümorfne tunnus – kahe või enama alleelina esinev tunnus Valkude elektroforeetilised polümorfismid: Piimavalgud: Kaseiinid: αS1-kaseiin αS2-kaseiin β-kaseiin κ-kaseiin Vadakuvalgud: β-laktoglobuliin α-laktalbumiin (seerumi albumiin) Verevalgud: albumiinid ja globuliinid Veregrupid(veised) Kasutades geneetilisi analüüse, saab: · identifitseerida loomi veregruppide (veised) ja DNA (veised, hobused, koerad) polümorfismi abil, · kontrollida loomade põlvnemisandmete õigsust (vanemad, sugupuu), · selgitada loomade õigeid vanemaid, · selgitada pärilike geneetiliste defektidega isendeid (DNA analüüsid) Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen – antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse Mikrosatelliidid:
koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh- süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B
Mutatsioonisagedus Ajaühikus geeni kohta Isendi genoomi kohta (x geenide arv 6. Sugurakkude teke 7.Viljastumine 8. Geenide ekspressiivsus ja penetrantsus penetrantsus (ingl. Penetrance)- Indiviidide protsent, kellel on konkreetne fenotüüp, võrreldes nende isenditega, kellel see võiks genotüübi tõttu olla. ekspressiivsus (ingl. Expressivity)- Geeni kontrollitud tunnuse avaldumise kvantitatiivne tase. Sama geen võib erinevatel isenditel avalduda erisugusel määral. 9. ABO veregruppide süsteem AB0-veregrupid (ingl. AB0 blood groups)- Kõige tähtsamad veretüübid inimese vereülekandel. Selles süsteemis on põhilised A-, B-, AB- ja 0-grupp, mis on määratud ühe geeni kolme alleeliga. 10. Suguliiteline pärandumine Suguliiteline pärandumine dominantse tunnusega isa korral (ema daltoonik, kaksikretsessiiv) Erineb autosoomsest pärandumisest: F1-põlvkonnas lahknemine; F1-põlvkonnas ristpärandumine (tütred isa ja pojad
faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh-süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B
ravimid) kahjutuks tegemises, kuulub antikehade, mitmete verehüübimisfaktorite ehitusse. 5. Reguleeriv funktsioon Toit sisaldab rohkesti kiudaineid - tselluloosi, pektiine - mis mehhaaniliselt ärritavad mao- ja soolelimaskesta, võttes seega osa peristaltikast; kuuluvad mõningate hormoonide ja koensüümide koostiskomponentideks. 6. Spetsiifiline funktsioon Erinevad süsivesikuid osalevad organismi erinevates funktsioonides nagu antikehade moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos (sisaldub piimas) on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. Klassifikatsioon Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : 1. monoosid, 2. oligosahhariidid (tuntumad esindajad disahhariidid) ja 3. polüoosid. 1. M o n o s a h h a r i i d i d ehk monoosid (lihtsüsivesikud)
antigeene, mida inimesel endal ei ole. See tähendab seda, et kui Sa oled "A" veregrupiga, siis Sulle ei tohi üle kanda "B" veregrupi verd, sest Sul on olemas antikehad, mis võitlevad Bveregrupi vastu. Kui Sa oled "O" veregrupiga inimene, siis on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui B kui ka AB grupi vere vastu. Kui inimesel on ABveregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki "AB" veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. Seega võib ABveregrupiga inimest nimetada universaalseks patsiendiks. 0veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele. Reesuskuuluvus Rhkuuluvus Sinu Rhkuuluvus võib olla kas positiivne (+) või negatiivne (). See sõltub Dantigeeni olemasolust punaliblede peal. Kui Dantigeen on olemas, siis on inimene Rhpositiivne. Kui Dantigeen puudub, siis Rhnegatiivne.
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja bio-füüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsüto...
mitmete verehüübimisfaktorite ehitusse. 5. Reguleeriv funktsioon ◦ Toit sisaldab rohkesti kiudaineid nagu tselluloos ja pektiinid, mis mehaaniliselt ärritavad mao- ja soolelimaskesta, võttes seega osa peristaltikast; kuuluvad mõningate hormoonide ja koensüümide koostiskomponentideks. 6. Spetsiifiline funktsioon ◦ Erinevad süsivesikuid osalevad organismi erinevates funktsioonides nagu antikehade moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon ◦ Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos sisaldub piimas ja on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. SÜSIVESIKUETE KLASSIFIKATSIOON Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : ◦ 1. MONOOSID, Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. ◦ 2. OLIGOSAHHARIIDID (TUNTUMAD ESINDAJAD DISAHHARIIDID), Üldvalem C12H22 O11 ◦ 3. POLÜOOSID. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID
See pole tavaliselt esimesel rasedusel probleem, kuna D antikehi ei ole organismis sündides, vaid tekib Rh kokkupuutel Rh+-ga, mis toimub sünnitusel, abordil. Teisel rasedusel on need antikehad ema organismis olemas. Anti D on väike ja läbib platsentabarjääri ja loote vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B antikehasid, nende hulk on aga nii väike, et retsipendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda
ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom (kõnehäire, düsfaagia), krambid. * hüpotooniline PCI - lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus. * düskineetiline PCI – ebanormaalsed vastutahtelised liigutused, hüpotoonia, käte kasutamine häiritud, osadel juhtudel vaimne mahajäämus, kuulmise langus, põhjus – neonataalne hüperbilirubism (nt veregruppide sobimatusest), raske anoksia (hapnikuvaegus). * ataktiline PCI – kõige harvemini esinev PCI vorm, väikeaju arenguhäire, kehatüve ja kõnnakuataksia häirivad enam kui jäsemete ataksia, skandeeriv kõne. 10 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
- Peab liikuma emakast munajuhasse 15-20cm - 1% läbib emakakaela - Rasestumiseks munaraku vabanemine ja vahekorra vahe alla 1 päeva 24.Geenide ekspressiivsus ja penetrantsus Geeni penetrantsus - 6 sõrme – arenguhäire - Geeni penetrantsus – geen on olemas aga kõikidel ei avaldu - Ekspressiivsus – kui tugevalt geen väljendub – etteulatuv lõug 25.ABO veregruppide süsteem - Reesusfaktor – negatiivse ja positiivse vahel on reesuskonflikt ABO-veregrupid A, AB, B ja 0 - 0 on retsessiivne + üks parimaid veregrppe 26.Suguliiteline pärandumine - Erinevused järgnevuses ja loetelus - Esimesest põlvkonnast võib toimuda lahknemine - Ristpärandumine – tütred isa sarnased ja pojad ema sarnased - F2 põlvkonnas tunnused seonduvad sooga - Lahknemissuhted on erinevad
lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Düskineetiline PCI: ebanormaalsed vastutahtelised liigutused – atetoos > 1 a.v., düstoonia; hüpotoonia, käte kasutamine häiritud; osadel juhtudel vaimne mahajäämus; põhjus – neonataalne hüperbilirubineemia (nt veregruppide sobimatusest), raske anoksia (hapnikuvaegus). Ataktilist ehk lihaste koostööhäirega vormi esineb harvem umbes 10%. Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel). Ataktiline PCI: kõige harvemini esinev PCI vorm väikeaju arenguhäire, kehatüve- ja kõnnakuataksia häirivad enam kui jäsemete ataksia, skandeeriv kõne.
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
