angiotensiin II) · Steroidhormoonid (steraantuum), vitamiin D hormoonvormid · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid), endokannabinoidid (sisuliselt rasvhapete derivaadid) · Retinoidhormoonid (vitamiin A) Aminohappe-, peptiid- ja valkhormoonid · Hüpotalamuse hormoonid o Liberiinid, statiinid (peptiidid) · Hüpofüüsi hormoonid o Somatotropiin, kasvuhormoon (STH, GH) (valk) o Adrenokortikotropiin (ACTH) (valk) o Melanotropiinid o Arg-vasopressiin (ADH), oksütotsiin (peptiidid) · Pankreas o Insuliin, glükagoon (valgud, polüpeptiidid) · Neerupealisesäsi o Dopamiin Steroidhormoonid ( sünteesitaksek olesterooli baasil) · Neerupealisekoor o Glükokortikoidid (kortisool, kortikosteroon, kortisoon,) o Mineralokortikoidid (aldosteroon, 11-desoksükortikosteroon) · Munasarjad o Östradiool, östriool, östroon
piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi -glando- troopsed hor- moonid MÕJU- TAVAD TEISI ENDO- KRIIN- NÄÄR- MEID -adreno- -ACTH produktsiooni ja eritumist verre kortikotropiin stimuleerib CRH (kortikotropiini ACTH riliisinghormoon) (kortikotropiin) -ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
näärmete funktsiooni reguleerimisele. Hüpofüüsi eessagaras eristatakse neutrofiilseid ehk kromofoobseid rakkusid, mis on histoloogilistes uuringutes kasutatavate värvainetega raskesti värvuvad, basofiilseid rakkusid, mis on hõlpsasti nähtavaks muudetavad aluseliste värvainetega ning eosinofiilseid ehk atsidofiilseid rakkusid, mis värvuvad kergesti happeliste värvainetega. Eri tüüpi rakud produtseerivad erinevaid hormoone. Adrenokortikotroopse hormooni ehk ACTH peamiseks funktsiooniks on kortisooli produktsiooni ja vabanemise stimuleerimine neerupealise koores. Peptiid- ja valgulistele hormoonidele on iseloomulik, et neid ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena, millest vastavalt vajadusele eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente, mis siis toimivad hormoonidena. Kortikotropiini kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. ACTH on küll peamine, kuid mitte ainus hormoon, mis sellest suurest
pipradool, pseudoefedriin, terbutaliin jt. Narkootilised ained: Dekstromoramiid, metadoon, morfiin, pentasotsiin, petidiin, diamorfiin(heroiin). Anaboolsed ained: Boldenoon, danasool, fenoterool, klostebool, nandroloon, terbutaliin, testosteroon jt. Diureetikumid: Atsetasoolamiid, bumetaniid, flurosemiid, kanrenoon, kloortalidoon, mersalüül, triamtereen jt. Markeerivad ained: Bromantaan, epitestosteroon, probenetsiid. Peptiidhormoonid: ACTH, erütropoetiin (EPO), hCG, hGH. Beeta-blokaatorid: Atenolool, atsebutolool, betaksolool, bunolool, labetalool, metopropool, nadodool, propronolool jt. KEELATUD MEETODID Veredoping: veredoping on vere, punaste vereliblede ja muude verekomponentide manustamine sportlasele. Farmakoloogiline, keemiline ja füüsikaline manipulatsioon: nende ainete ja meetodite kasutamine, mis muudavad, püüavad muuta või millest võib eeldada, et nad muudavad dopingukontrollis
· Jätkub vererakkude metabolism. EDTA veri · Rakkude arvu määramine · Veregruppide testimine. · Vereäiged · Vererakkude differenseerimine · Vereparasiidid !!! 1 ml seerumist saab testida umbes 30 parameetrit. Hemolüüs · Muudab - PCV RBC MCHC ALKP AST K Ca P Fe Chol Lipeemia · Muudab - TP Ca P Bil Gly Triglütseriidid Amülaas Proovide külmutamine · Spetsiaalne konteiner laborisse saatmiseks · Koagulatsioonifaktorid · ACTH · Parathormoon Veenipunktsiooni eesmärk · Vereproovide kogumine · Ravimite manustamine · 20,22 G nõelad · Vakutainersüsteem Veenipunktsioon · Kõige olulisem on looma korrektne fikseerimine · vältida liigset jõudu!!! · Veresoon peab olema nähtav Vereproovi võtmise tehnika 1. Veen komprimeerida verevõtukohast ülevaltpoolt. 2. Vajadusel pügada karvad 3. Nahk desinfitseerida alkoholiga Lasta aurustada. 4. Veresoon fikseerida sõrmedega 5. Torge läbi naha ja veresooneseina
meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitlust; Produtseerib endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid aineid; osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH) (Vasopressiin)- tsentraalse osmoregulatsiooni ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides; Pineaalnääre Melatoniin- teke sõltub valgusperioodist, põhjustab
hormoone. H ü p o f ü ü s i e e s s a g a r / adenohüpofüüs produtseerib: * Somatotroopne hormoon - somatotropiin STH , GH kasvuhormoon; tal on ka hüperglükeemiline toime (lagundab glükogeeni) * Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH stimuleerib glükokortikoidide teket *Gonadotroopsed hormoonid - follitropiin FSH - folliikuleid stimuleeriv hormoonsoodustab naise organismis folliikulite sünteesi, mehel tõstab spermatogeneesi aktiivsust - lutropiin LTH - luteiniseeriv hormoon - * Prolaktiin PRL või PROL * Türeotroopne hormoon türeotropiin - TSH * -Lipoproteiin -LPH rasvkoes lipolüüsi põhjustav valguline hormoon Vaheosa hormoonid
vererõhu tõus, suukuivus, lihaspinge, külmatunne kätes ja jalgades. A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust. Hüpotaalamuse- ajuripatsi-neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus.
metamfetamiin, pipradool, pseudoefedriin, terbutaliin jt. Narkootilised ained: Dekstromoramiid, metadoon, morfiin, pentasotsiin, petidiin, diamorfiin(heroiin). Anaboolsed ained: Boldenoon, danasool, fenoterool, klostebool, nandroloon, terbutaliin, testosteroon jt. Diureetikumid: Atsetasoolamiid, bumetaniid, flurosemiid, kanrenoon, kloortalidoon, mersalüül, triamtereen jt. Markeerivad ained: Bromantaan, epitestosteroon, probenetsiid. Peptiidhormoonid: ACTH, erütropoetiin (EPO), hCG, hGH. Beeta-blokaatorid: Atenolool, atsebutolool, betaksolool, bunolool, labetalool, metopropool, nadodool, propronolool jt. KEELATUD MEETODID Veredoping: veredoping on vere, punaste vereliblede ja muude verekomponentide manustamine sportlasele. Farmakoloogiline, keemiline ja füüsikaline manipulatsioon: nende ainete ja meetodite kasutamine, mis muudavad, püüavad muuta või millest võib eeldada, et nad
_ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude abil _Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust _ Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH)- reguleerib pigmentatsiooni teket. _ Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust, samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. _ Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist ning mõjutab stressireaktsioone. _ Gonadotroopsed hormoonid- toime avaldub suguelundite endokriinse talitluse kaudu. Neil puudub soo- ja liigispetsiifilisus. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- soodustab emasloomadel munasarjades folliikulite kasvu ning isasloomadel spermiogenees. Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise ning isastel androgeensete hormoonide sekretsiooni.
Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset verevarustust. Füüsiliste koormuste mõju peaajule Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub. Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et rahuldada aju energiavajadust. Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi. Pikem treeningupaus võib sportlastel tekitada võõrutussündroomitaolise seisundit sest endogeensete opiaatide produktsioon väheneb ärrituse lakkamisel . Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile Akuutsel kehalisel pingutusel juhib närvisüsteem lihaste tööd, aktiveerides vajalikke lihaseid vajalikul määral ja optimaalse kestusega, tagades erinevate lihste ja
piimanäärmest -reguleerib suguhormoonide tootmist N munasrajades, M testistes HÜPOFÜÜS Mittegonadotroopsed H HYPOPHYSIS KORTIKOTROPIIN (ACTH) -soodustab neerupealiste tööd TÜREOTROPIIN (TSH) -soodustab kilpnäärme kasvu ja tööd -0,5g -suuraju all 2. EFEKTOORSED HORMOONID -kiilluu hüpofüüsiaugus -ühenduses hüpo- SOMATOTROPIIN e -aktiv mitme koe AV-st, kogu org kasvu talamusega /vaheaju osa/
anterioorosa ümber. Neuraalvall areneb otse ventraalseks vaheajuksiks. See keskjoone neuraalvall, mis paikneb neelu kohal, moodustab Rathke tasku ehk sopi, mis sopistub ventraalselt vaheajju. Koos moodustavad nad ajuripatsi, eesmine osa pärineb Rathke sopist, tagumine aga ventraalsest vaheajust. Kuus Rathke sopis olevat peamist rakutüüpi on: · Corticotrope'd, mis toodavad proopiomelanocotriini (POMC) ja seovad selle adrenocorticotropic hormooniga( ACTH), mida on tarvis glucoicorticoidi sünteesiks neerupealsetes. · Melanotrope'd, mis toodavad POMCd kuid seovad selle melanocyte'e stimuleeriva hormone-'ga (pigmentide moodustamiseks, toitumise reguleerimiseks). · Somatotrope'd, mis toodavad kasvuhormooni (rakkude paljunemiseks). · Lactotrope'd mis toodavad prolaktiini (piima tootmiseks, emaka kokkutõmmete reguleerimiseks).
- positiivne negatiivne *N sisaldus valkudes on keskmiselt 16%; seega keskmiselt 6,25 g valkusid sisaldab 1 g Ni Endokriinsüsteem: *Endokriinnäärmed produtseerivad ja eritavad verre hormone, *Veri kannab hormoone organismis kõikjale, *Hormoonid mõjutavad sihtrakkude talitlust retseptorite kaudu Hüpofüüsi eessagara hormoonid:*Glandotroopsed horm(Adrenokortikotroopne hormoon ACTH Neerupealise koor, Türeoidnääret stimuleeriv hormoon TSH Kilpnääre, Folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH Sugunäärmed, Luteiniseeriv hormoon LH Sugunäärmed)*mitteglandotroopsed horm (Kasvuhormoon GH Kõik keha rakud, Prolaktiin PRL Rinnanäärmed, sugunäärmed) Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: mood hüpotalamus+adenohüpofüüs+neerupealise koore kimbutsoon, *Peamine funkts: glükokortikoidide sekretsiooni intensiivistamise teel organismi ressursside mobilieerimine ja üldiste
regul.Ht tuumades produts. väikese molekulmassiga peptiidhormoone, mis mõjutavad H eessagara talitlust. Olenevalt toimele jaotatakse:(stimuleeriv) riliising- ja (pidurdav) inhibiitorhormoonideks (kindla hormooni produktsiooni ja sekrets.-I). Hüpofüüsi eessagara glandroopsed H-d. Glandotroopsed hormoonid-toimivad teiste endo- kriinnäärmete suhtes. Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust. *Kortikotropiin e. adrenokortikotroopneH - ACTH peamine funktsioon kortisooli produktsioon ja vabanemise stimul. neeru-pealise koores. Peptiid ja valgulisi H ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena (hormooni eellane),kust vajadusel eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente(toimivad hormoonidena)ACTH on peamine(mitte ainus)hormoon, mis tuleneb sel-lest suurest molekulist. Kortikotropiini ja lipotropiinide (stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes), melanotsüüte stimul. hormooni(regul.
ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile).
ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile).
nervous system, hypothalamuspituitary adrenal (HPA) - axis, and immune system; the interaction between these systems is complex (Raison et al., 2003, Pariante & Miller, 2001; Adler, Felten & Cohen, 2001). Activation of the HPA axis by physical or psychological stress begins with corticotrophin-releasing hormone (CRH) secretion from the Hypothalamus, CRH then signals the Anterior Pituitary gland to secrete Adrenocorticotropic hormone (ACTH), ACTH then acts on the Adrenal gland which then produces glucocorticoids such as corticosterone and cortisol (Figure 3) which have important metabolic and immunological effects (Arzt, 2001; Hoffman-Goetz & Pederson, 1994; Fitzgerald, 1998). Emotion regulation in relation.. 1 Figure 3. The Hypothalamic-Pituitary-Adrenocortical Axis (HPA) Cortisol has been widely used in psychology to measure stress. Cortisol has metabolic
Neerupealise koor produtseerib mineralokortikoide ja glükokortikoide · Tüüpiliselt reageerivad mõlemad süsteemid koos, ent mõnel adaptiivse käitumise juhul (nt kontrolli taastamise katsete korral) ka sõltumatult Hüpofüüsi ja neerupealiste reaktsioonid · Hüpotalamus aktiveerib hüpofüüsi ja neerupealiste süsteemi kortikotropiini vallandavat tegurit (CRF) produtseerides · CRF stimuleerib hüpofüüsi esisagarat, mis omakorda vallandab adrenokortikotroopset hormooni (ACTH) · ACTH on oluline reaktsioonides ähvardatavatele stiimulitele · ACTH stimuleerib neerupealise koort; see produtseerib glükokortikoide, mille rohkuse korral lõpetatakse ACTH eritus · ACTH nõristub umbes 10 sekundit peale stressi tekitanud sündmust, seega väga aeglaselt NS toimega võrreldes. ACTH stimuleerib rasvhapete vallandamist ja glükoosi kasutamist, mis on vajalikud energiaallikad ähvardusele intensiivse lihasaktiivsusega reageerimisel
Meestel: LH- testosterooni teke. FSH-spermatogenees. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin- tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. Teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket. Selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta
2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)-stimuleerib andeofüüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin-, tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. tema teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket, selleks et prolaktiin saaks tekkida,
Lehmadel mõõdetakse progesterooni piimast (21. päeva pärast seemendamist). 49. Sünnitus. Enne sünnitust - emaka lihasrakud järkjärgult on rohkem venitatud. Kõrge progesteroonitase inhibeerib lihasrakkude kontraktsiooni, et ei toimuks enneaegne sünnitus. Vallandumismehhanism Tiinuse viimastel nädalatel kasvab loote stress (ruumipuudus ja suuremad metaboolsed vajadused – adenohüpofüüs toodab adrenokortikotropiini (ACTH), mis indutseerib neerumanustes kortisooli sekretsiooni. Kortisooli toimel: Progesterooni kontsentratsioon langeb (progesteroon konverteeritakse östradiooliks) ja östrogeenide kontsentratsioon suureneb. Östrogeen stimuleerib müofilamentide sünteesi emaka silelihasrakkudes, suurendab emaka oksütotsiini retseptoreid. Progesterooni blokk kaob ja müomeetrium aktiviseerub ja algatab müomeetrilisi kontraktsioone. Östrogeeni toimel näärmerakud kaelas ja tupes sekreteerivad vesist lima
Süstemaatilise treeninguga on võimalik saavutada närvikeskuste selline koordineerituse (mobiliseerituse) aste, mis väljendub bilateraalse defitsiidi kadumises. V SISESEKRETSIOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e
lihakiudude hulk määratletud kaudsel meetodil; ainevahetus; *lihaste glükogeen; *kehakaal; * hommikune vere glükoosi tase; *insuliini algtase; *leptiini algtase; *kasvuhormooni, IGF-l algtase, autonoomne närvisüsteem; *adrenaliini ja noradrenaliini algtase; *SLS variatiivsus; *SLS ja vererõhk puhkeolekus, hematoloogia ja immunoloogia; *leukotsüüdid; * immunoglobuliin A süljes, hormoonid; *kortisooli algtase; *ACTH- kortisooli suhe; * vaba testosterooni tase; *testosetooni/ kortisooli suhe; *lutropiini algtase; *TSH Elektromüostimulatsiooni kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: 4 · skeletilihaste kontraktiilsete omaduste uurimisel · lihasväsimuse uurimisel · kasut spinaalsete motoorsete reflekside uurimisel
Hirm liigub närvidest taalamusse, sealt amügdalasse ning hüpotaalamusse. · Hirmustressor ja käitumuslikud vastused sellele - kiire vastus (sekunditega) on tingitud sümpaatilise närvisüsteemiaktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt(silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb) -aeglasem vastus (ca 2-3 min) on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, nt ACTH sekreteeritakse ajuripatsis (peaajus), mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (HPA telg) Aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres (rohkem energiat), pärsib seedimist jne Käitumuslikud vastused: peatu, vaata, kuulata, siis kas põgene või võitle, juhul kui sind kinnipüütakse tekib tooniline liikumisvõimetus. · Hirmu tekitavad tegurid
Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku
Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku
vaid üksikud akvaporiini molekulid. Nad on talletatud põiekestesse raku sees Eesmine ajuripats: adenohüpofüüs • Eesmist ajuripatsit ühendab hüpotalamusega ülemine hüpofüüsi arter. • Nimetatud arter varustab verega hormoone produtseerivaid näärmerakke ajuripatsis. • Eesmine ajuripats moodustab kuut peptiidhormooni: prolaktiini, kasvuhormooni (GH), kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH), adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), follikuleid- stimuleerivat hormooni (FSH) ja luteiniseerivat hormooni (LH). Eesmine ajuripats - hüpotalamus • Prolaktiin • Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) • Adrenokortikotroopne hormoon (AKTH) • Kasvuhormoon (GH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Leutiniseeriv hormoon (LH) 61 Hüpotalamus ja eesmine ajuripats Keskjoone vaade illustreerib, kuidas parvotsellulaarsed rakud
et varustada lihaseid hapnikuga, lihased muutuvad võimsamaks, kõrgeneb vererõhk · Tekkimise mehhanism o Kiire vastus: tingitud sümpaatilise NS aktiveerumisega, sekundite jooksul, lihastesse pumbatakse noradrealiini, et me saaksime kiiremini joosta o Aeglane vastus: tingitud hormoonahela sisselülitumisest, mis toimub peaajus, kus ajuripatsist liigub ACTH neerupealiste koorde aktiveerib immuunsüsteemi (vigastuse vältimiseks, kiiremaks parandamiseks), suurendab glükoosi taset veres, pärsib seedimist (pole konkreetselt ellujäämisega seotud) Käitmuslikud vastused hirmule · 1. Peatu, vaata, kuula - meie käitumislik reaktsioon väga adaptiivne (kas vahime või põgenemine, aitab säästa meie neere) · 2. Kiskja märkab meid o Põgenemine (eelistatum)
Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). Neerupealised Paiknevad neerude ülemist poolust ümbritsevas rasvkoes. Näärmeid katab sidekoeline kapsel ja parenhüüm on jaotunud koore- ja säsiosaks. Neerupealise koor allub hüpfüüsi eessagara toodetava adrenokortikotropiini (ACTH) mõjule. 1. Neerupealise koor Koosneb kolmest selgelt piiritlenud tsoonist: glomeruloostsoon - zona glomerulosa - toodab mineralokortikoide (nt aldosteroon). Rakud paiknevad siin ringjate gruppidena fastsikulaattsoon - zona fasciculate - toodab glükokortikoide (kortisool). Rakud moodustavad välispinna suhtes risti paiknevaid sammasjaid struktuur ja sinusoidid. retikulaartsoon - zona reticularis - toodab androgeenseid hormoone ja veidi glükokortikoide
Folliikuleid stimuleeriv hormoon, FSH - stimuleerib ovariaalfolliikulite kasvu emasloomadel ja spermiogeneesi isasloomadel, Luteiniseeriv hormoon, LH - kutsub esile ovulatsiooni ja kollakeha arenemise emasloomadel ning androgeensete hormoonide sünteesi isasloomadel, Prolaktiin, PRL - intensiivistab piimanäärmete kasvu ja sekretsiooni, Adrenokortikotroopne hormoon e. kortikotropiin, ACTH - stimuleerib neerupealise koore hormoonide sünteesi, stimuleerib rasvkoe lipolüüsi ja suurendab insuliini sekretsiooni, Türeotropiin e. türeotroopne hormoon, TSH aktiviseerib kilpnäärme talitlust ja joodi lülitumist kilpnäärme hormoonide sünteesi. Hüpofüüsi eemaldamisel pidurduvad kasv ja areng, suguorganid atrofeeruvad, karvkatte kasv aeglustub, aeglustub ainevahetus. Esineb kilpnäärme ja neerupealiste koore atroofia ning loomad muutuvad vastuvõtlikuks
edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul (plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: ·Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega (somatostatiini toime enda sekretsioonile).
insuliinisarnaste kasvufaktorite 1 ja 2 vahendusel (IGF-1ja IGF-2), mis sünteesitakse maksas. Folliikuleid stimuleeriv hormoon, FSH - stimuleerib ovariaalfolliikulite kasvu emasloomadel ja spermiogeneesi isasloomadel, Luteiniseeriv hormoon, LH - kutsub esile ovulatsiooni ja kollakeha arenemise emasloomadel ning androgeensete hormoonide sünteesi isasloomadel, Prolaktiin, PRL - intensiivistab piimanäärmete kasvu ja sekretsiooni, Adrenokortikotroopne hormoon e. kortikotropiin, ACTH - stimuleerib neerupealise koore hormoonide sünteesi, stimuleerib rasvkoe lipolüüsi ja suurendab insuliini sekretsiooni, Türeotropiin e. türeotroopne hormoon, TSH aktiviseerib kilpnäärme talitlust ja joodi lülitumist kilpnäärme hormoonide sünteesi. Hüpofüüsi eemaldamisel pidurduvad kasv ja areng, suguorganid atrofeeruvad, karvkatte kasv aeglustub, aeglustub ainevahetus. Esineb kilpnäärme ja neerupealiste koore atroofia ning loomad muutuvad vastuvõtlikuks
Kaltsitoniin – vähendab Ca vabanemist luustikust kõrvalkilpnääre parathormooni, mis mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toimel suureneb veres Ca sis ja tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga. Hüpotalamus - HPA telje osa, otseühendus hüpofüüsiga, CRF Hüpofüüs e ajuripats juhib otseselt hüpotaalamus. On oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust, HPA telje osa. Eessagar (adenohüpofüüs): HGH, ACTH, TSH, endorfiinid, ESH, LH Tagasagar (neurohüpofüüs): vasopressiin (ADH); oksütotsiin. Neerupealised - HPA telje osa, Adrenaliin ja noradrenaliin, Kortikosteroidid (kortisool), Testosteroon Sugunäärmed (munandid, munasarjad): Androgeenid (testosteroon), Östrogeenid (östradiool), Gestageenid (progesteroon) Pankreas e kõhunääre - A-rakud – glükagoon & amüliin, B-rakud – insuliin, mis kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja
pärsib Th1-rakke, tema toimel tekivad B-rakkude pinnale IgE ja MHC II retseptorid, soodustab nuumrakkude paljunemist. IL-5: indutseerib IgA ja IgM tüüpi antikehade sünteesi, suurendab eosinofiilide produktsiooni ja aktiveerib neid. IL-6: indutseerib aktiveeritud B-rakkudes immunoglobuliinide sünteesi, indutseerib palavikku, ägeda põletiku faasi proteiinide sünteesi ja ACTH vabanemist. IL-10: makrofaagide aktiivsuse pärssimine, B-rakkude proliferatsiooni ja immunoglobuliinide tootmise stimulatsioon. Th1 ja Th2 rakkude polarisatsioon immuunsüsteemi erinevate aktivatsiooniseisundite puhul (ei ole absoluutne, võib sõltuda haigusstaadiumist jne.): Th1: rakusisene bakteriaalne infektsioon, viirusinfektsioon, organ-spetsiifilised autoimmuunhaigused;
– Müokardi infarkti riski tõus Uurimus käelisuse ja soo osast indiviidi intelligentsuse kujunemisel (Halpern D, 2000) • Prolaktiini puudulikkus- laktatsiooni puudumine • uuriti meditsiinikooli üliõpilasi (152 669) • ACTH puudulikkus – madal kortisool- madal veresuhkur, stressi talumatus, vastuvõtlikkus infektsioonidele VK ja PK laste uuringud – madal RR, madal Na vereeerumis, kollapsi oht • Tan (1985) uuris 4.a. VK ja PK laste motoorikat-ei leidnud erinevusi, küll aga olid
sugunäärmed (gonaadid) = munasarjad (ovarium) või munandid (testis). Hormoonide toodangut reguleerib hüpotaalamus, üks osa vaheajust. Kõige tugevamini mõjub hüpotaalamus ajuripatsile ehk hüpofüüsile, mis siis omakorda mõjutab teisi sisenõrenäärmeid, mis toodavad mitmesuguseid hormoone. Joonis 3.14. Sisesekretsiooninäärmed Kiirabi seisukohast olulised hormoonid Kui hüpofüüsi eessagar eritab neerupealiseid mõjutavat hormooni (ACTH), toodab neerupealise koor enam kui 40 hormooni. Need hormoonid võib jagada kolme hormoonirühma. 51 a) Mineralokortikoidid Sellesse hormoonirühma kuuluvad muu hulgas aldosteroon ja desoksükortikosteroon. Aldosteroon vastutab soola (naatriumi) tagasijuhtimise eest neerudest verre. Seetõttu toodetakse vähem uriini, kuid ühtlasi tõusevad vere kogus ja vererõhk. b) Glükokortikoidid Selle hormoonirühma peamised esindajad on kortisoon ja hüdrokortisoon. Need hormoonid
annaabi.ee 
