Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad 1. müüt: Imikule tuleb anda lisaks rinnapiimale ka vett, sest janu ei saa rinnapiimaga kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2. müüt: Kui imetav ema jäi haigeks, siis tuleb imetamine lõpetada, sest muidu võib haigestuda ka imik. Haigused ei levi rinnapiima kaudu. Imetamisega tuleb kindlasti jätkata, sest rinnapiimas leiduvad bioaktiivsed ained, mis tugevdavad imiku immuunsust ning ta on haigusete suhtes vastupidavam
Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda Tapavad ohvri kaelast ham...
Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks - ka püsivastupidavuse suurendamiseks, et sitkus ei kahaneks. Muideks õige koormusega vastupidavustreening on tervise tugevdamise alustala. Hea vastupidavus on üks tähtsamaid tugeva tervise ja töövõime
Rannajoon koos saartega Kolmas tase hõlmab 1793km Neljas tase Vahemereline kliima Viies tase Portugal asub lähistroopikas, tal on llähistroopiline vahemereline kliima sooja a niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. MAJANDUS Põllumajanduses on hõivatud 19% tööjõust Põllumajandus on oluline, kuid põhitoiduviljad imporditakse. Peamisteks majandusharudeks on: 1. Terasetööstus 2. Veinitööstus 3. Tekstiilitööstus 4. Keraamikatööstus 5. Keemiatöötstus 6. Autotööstus 7. Kalatööstus 8. Laevaehitus Haridus Tasuta kooliharidus on kättesaadav 315 aastastele. Kuid kuni 6 aastaste koolieelne haridus ei ole kohustuslik
aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Portugali eskuudo. ● ● Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga). ● SKP jaotumine ● sektoritesse ● (2009)[2] Sektor Osakaal ● Põllumajandus ● 2,6% ● Tööstus ● 23% ● Teenindus ● 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007)[2] Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60%
Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi. Meile kõigile meeldib käija suvel mõnes järves või meres ujumas. Palava ilmaga tahaksime jahutada ennast kõikvõimalikes kohtades, tihti võivad need kohad olla meie jaoks tundmatud. Suvel reisides käiakse enamasti uutes järvedes või mereds suplemas. Enamus ei tea kui kiiresti vesi sügavaks läheb ning ollakse julged ujuma kaugele. Paljud õnnetused juhtuvadki nii, et minnakse ujutakse kaugele järve keskele ja siis avastatakse, et jalad ei lähegi enam põhja. Siis tekib paanika, hakatakse rabelema ja tekib väsimus. Kaldale ujumiseks enam jaksu pole
Üldiselt koosneb nede kari juhttäkust, 1-6 märast ning nende varssadest. Mägisebra kulutab söömisele mitmeid tunde. Samal ajal jälgib ta ka pingsalt ümbrust, et näha, kas kiskjad on läheduses või mitte. Nagu teised sebradgi, toitub mägisebra rohust. Vahel närib puukoort, näkisb ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega ning seejärel peenestab purihammastega. Territooriumid, kus ta elab on sageli kuiva ja palava kliimaga. Kuid ta on siiski suutnud niisuguste tingimustega kohaneda ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peab ta läbima pikki vahemaid. Tema pojad sünnivad tavaliselt vihmaperioodil. Kui täkk märaga paarituda tahab, siis puudutab ta oma ninaga mära jalgu ning laskub tema ette põlvili. Kui mära on valmis temaga paarituma, siis lähevad ta kõrvad lidusse ning ta avab suu. Tavaliselt sünnib mägisebral 1
Portugal Koostas: Ivo Nurmetalo Õpetaja: Maire Puhmas Üldine teadmine Pealinn-Lissabon Pindala-92 391 ruutkilomeetrit Riigikeel-portugal Rahvaarv-10 735 765(2010) Rahaühik-euro Kliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Haldusjaotus 1.Lissaboni ringkond 12.Aveiro ringkond 2.Leiria ringkond 13.Viseu ringkond 3.Santarémi ringkond 14.Bragança ringkond 4.Setúbali ringkond 15.Vila Reali ringkond 5.Beja ringkond 16.Porto ringkond 6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9
Essee ülesehitus PEALKIRI ● esitab aine, osutab probleemile ● kujundlik ● irriteeriv SISSEJUHATUS ● lähtub faktist ● mälupildist ● tundest ● sündmusest ARENDUS ● konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele ● eritleb LÕPETUS ● avatud lõpp ● puänt ● üldistus ● peab näitama, et ülesanne on lõpuni viidud, niidid kokku seotud Millised on tüüpilisemad vead essee ülesehituses? ● Ümber palava pudru. Selline töö on laialivalguv, hüplev, seosetu ega jõua kuhugi välja. Info peab olema esitatud asjakohaselt ja essee erinevad osad peavad olema loogiliselt seotud. ● Puudub sissejuhatus ja/või kokkuvõte. Sissejuhatus ja kokkuvõte näitavad, et oled võimeline sügavalt ja analüütiliselt mõtlema ning essee moodustab terviku. ● Liiga üksikasjalik. Sellisel juhul on kirjutaja tahtnud näidata kui palju ta on pähe õppinud või
päevaga. Silmad kuni 12 päevaga. 2 kuused pojad on võimelised oma saba ümber oksa mässima. Võõrutatakse 4 kuu vanuselt. Huvitavaid fakte Niiske vihmametsade õhk katab suurema osa vedelikuvajadusest. Kinkazu on ainus kiskjaline kellel on haardsaba. Kinkazu veedab terve oma elu puudel. Maapinnale laskub ta väga harva. Kinkazu on ööloom. Päeval ta magab kerratõmbununa puuõõnes ja katab esikäppadega oma silmad või puhkab puuoksal peesitades palava päikse paistel. Vaenlased ja kaitse Kinkazu pole looduskaitse all, kuigi ta vaenlasteks on inimesed, rebased ja jaaguarid. Kuna ta on puudel ja liigub öösiti, siis ei saa teda vaenlased kätte. Kui ta öösiti tegutsema hakkab, liigub ta vaikselt ja hiilib inimestest mööda. Seetõttu on ka arvukust raske määrata. Kasutatud materjalid: Kogumik loomariigis IMP BV / UAB IMP baltic www.google.ee
Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Sügis Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") --- Eemal meie akna kohal valendab üks söödike, kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. ("Sööt")
· Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000 · Rahvastiku tihedus: 112 in/km² · Portugal on riik LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. · Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. · Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. · Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, milles kasutatakse erinevat liha ja mereande. · Riigi põhjaosa on mägine (Serra de Estrela maemassiiv). · Taimestik on vahemereline, makja, tamme ja männimetsad, mägedes niidud ja põõsastikud. · Kuulus on Portugali viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest.
6. Keskmised andmed 7. Kasutatud allikad HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega Lõunaosa kliima sarnaneb PõhjaAafrika kliimaga ja põhjaja looderannik sarnaneb KeskEuroopaga Kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline, vahemereline ja sisekliima Mitmekesise kliima Hispaanias põhjustavad: mäestikud, meri ja mandrid NIISKE ATLANTILINE Põhjaja LoodeHispaanias Suved jahedamad ja talved pehmemad kui tiestes Hispaania kliimavööndites Väga palju sademeid, sest valdavateks tuulteks on edela tuuled, mis saavad alguse Atlandi
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
Ökokatastroofid igapäevaelus 29. augusti Pariisi kuumalaine 29. augustil juhtus Pariisis suur looduskatastroof. Nimelt suri sellel päeval tapvalt palava kuumalaine kätte umbes 11 000 prantslast. Enamus neist olid pensionärid. Kuumalaine tulek, aga ei olnud üllatus. Põhjuseid selle tekkele võib igasuguseid olla. Peamine põhjus on ilmselt globaalne soojenemine. Meie maakeral on meeletult palju inimene. Iga aastaga suureneb rahvaarv ligikaudu 20 000 000 inimese võrra ehk siis globaalne suurenemine. Seega, mida rohkem inimesi seda suurem on maailma üldine ökoloogiline jalajälg. Pluss meeldib paljudele euroopa maade inimestele priiskav eluviis, kontrastiks madalmaa elanikele. Kogu see ülerahvastumine toob kaasa probleemid nagu: haritava maa puudus, vee puudus, loodus ressursside lõppemine, palju jäätmeid ning atmosfääri muutumine ( osoonikihi hõrenemine, kasvuhoone e...
pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale lääne- vooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Eestis esineb sellist õhku sageli. Suvel toob ta kaasa palava ja talvel pakaselise ilma. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske. See on kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sademeid pole. Palju sajab ainult mägede tuulepealsetel nõlvadel ja rannikualal. Troopilist merelist õhku võib Eestisse jõuda erand- juhul suvisel ajal Lõuna-Euroopast. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja äärmiselt kuiv.
kes ma just pikka kasvu pole, vaatama,et ma pead ära ei lööks. Toas tegime endale kohe voodid valmis ja heitsime pikali, sest kõik olid pikast sõidust kurnatud. Järgmisel hommikul nägin esimese asjana mulle näkku lendavat kaisukaru, seda tegi minu väike sugulane. Ma ei saanud pahaseks, sest ta on kõigest laps. Ilusa ilma tõttu sõime hommikusööki õues. Toit oli väga maitsev, aga selle rikkus see pisike paharet, kui ta mulle palava kohvi sülle kallas. Ma üritasin rahulikuks jääda ja läksin tuppa riideid vahetama. Pärastlõunal läksime meestega kalale, muidugi tuli ka väikemees kaasa. Sõitsime väikse paadiga mööda lähedalasuvat jõge. Vesi oli peegelsile ja päike sillerdas sellelt vastu. Õnged sisse lastud, hakkas kala kohe näkkama. Istusime paar tundi ja pakkisime asjad kokku. Minu imestuseks oli ämber, kuhu ma kalad viskasin, tühi. Ma sain kohe aru, et selle põngerja käsi on mängus
· Kulumiskindel (füüsikalis-keemiliste omadustele nagu näiteks päikesevalgus, kõrge temperatuur, higi, pesuvahendid jne). kleit peab vastupidama suvel asset leidvatele kõrgetele õhutemperatuuridele, päikesevalgusele ning sellest tulenevale sagedasele pesemisele. 2.2 Hügieenilised omadused: · õhku läbilaskev värske õhk pääseb keha lähedale ning naha poolt eritatav süsihappegaas saab eemalduda. · Hügroskoopne palava ilmaga imab kehal tekkiva niiskuse endasse ilma, et riie tunduks kehal märg. · Väikese tolmuvastuvõtlikusega suvel on tihti kuiv ja tolmab palju ning seeläbi määrduvad riided kiiremini. 2.3 Tehnoloogilised omadused: · Mittekokkutõmbuv kuna riide pesemist tuleb ette üsna tihti, siis ei tohiks see kindlasti pesemisel kokku tõmbuda. 3 KIULINE KOOSTIS 65% VISKOOS/ 35% POLUESTER Viskooskangas on väga kerge, pehme ning hästi langev
Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised
Pöördliikumise korral asub trajektoori kõverus keskpunkt keha sees (Maa, vurr). Tiirlemise puhul on trajektoori keskpunkt väljaspool keha (Maa tiirleb ümber Päikese, kass tiirleb ümber palava pudru). Pöördenurgaks nim. nurka, mille r muutub mingi aja jooksul (Rad). (360º=2piirad,l=R). Nurkkiirus näitab kui suur pöördenurk läbitakse ühes ajaühikus (W=l/t= l/rt=v/r ; w- nurkkiirus rad/s). Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe(v=l/t , (m/s)). Ringliikumise perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul läbitakse 1 täisring(T;T=2pii/w). Ringliikumise periood on seotud nurkkiirusega.
Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised
teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende kõigivarssadest. Enamasti sebra toitub rohust, vahel puukoorest ja lehtedest. Maiuspalana puuviljadest ja pungadest. Tal kulub söömiseks aega suur osa päevast samal ajal jälgides, ega pole mõnd kiskjat läheduses. Sebra on suutnud kuiva ja palava kliimaga kohaneda, kuna ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. See toimub mitu korda aastas. Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. Natukese aja pärast hakkab varss karjaga sammu pidama
1. Enne pühi pakla palava. (Nõo) 2. Edimätse pühä ei lää pini kah tõsõ tarõ mano.(Kan) 3. Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää) 4. Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi) 5. Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14. Nelipühid peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (V Mr) 15. Kis ei lähä juanitulõlõ, sie jääde mardini magama...
Looduslikult kasvab KeskAmeerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuniGuatemaalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele. Jõulutäht on põõsas või madal puu. Ta kasvab 0,64 meetrit kõrgeks. Oma loodusliku esinemise aladel armastavad inimesed seda toataimena kasvatada. Kõige soodsam on teda kasvatada nii, et hommikupäike paistaks otse taimele peale, aga palava lõunapäikese ajal oleks ta varjus. Ta ei salli öise temperatuuri langemist alla 10 °C ja sellistest kohtadest ta kaob. Niisugustes kohtades saab teda üksnes kasvuh oones pidada. Kasvuhoonetingimusi talub jõulutäht edukalt. Jõulutähe kasvatamisel kasvuhoones on keelatud öösel isegi lühikeseks ajaks tuld põlema
11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mula mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Sooldumine- mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. 14. Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävimisele? 15. Muldade kaitse, muldade hävimine (erosioon,deflatsioon, kõrbestumine, sooldumine,keemiline reostus, ehitusdegradatsioon, bioloogiline degradatsioon) kirjeldus,põhjendus
PORTUGAL Portugal asub lähistroopikas, seal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugali sisemaa lõunaosas esineb väikesel alal ka kuiva poolkõrbe- ehk stepikliimat. Lõuna-Portugali kliima on riigi põhjaosast soojem ja kuivem. Lõunarannikul, Faros, on augusti keskmine maksimaalneõhutemperatuur 28,8 °C. Kõige vihmasem kuu on seal detsember, mil sademete hulk on 94 mm. Samal ajal on Põhja- Portugali tähtsaimas linnas Portos augusti keskmine maksimaalne õhutemperatuur 25 °C ja seitsmel kuul aastas ületab sademete hulk seal 100 mm
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve...
Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada. Samuti on nad higihaljad ja heletate ning suurte õitega, et putukad neid märkaksid. Puude lehed on paksud ja tugevad, selleks et vihm neid puruks ei peksaks. Vihmametsa taimestik pakub ka palju elupaiku erinevatele loomadele. Enamik loomi elavad puudel ja on head ronijad. Nad on massiivsed ja paksu nahaga. Väga palju on linde.
Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad
kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Millele tõmmati ka peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. Sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate
Portugal Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal asub lähis-troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Portugal on ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab see ,et ta jääb Golfi hoovuse piirkonda. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 ° C isegi keset talve. Portugal pindala on 92 391 km². Portugali rahvaarv 2006 aasta andmete järgi on 10 531 000 ja rahvastiku tihedus on 112 in/km². Kirjaoskajaid on 95% kogu rahvast. Rahaühik portugalis on euro ja riigikeeleks on portugal keel. Pealinn on Lissabon.
racemosa. Ühes õisikus võib olla üle kolmekümne viietise õie. Kuivatamisel muutuvad valged kroonlehed kollakaks. Õitsemine võib alata ka enne lehtimist. Toomepuu õitseaeg on looduses kiirete muutuste aeg. Kui kroonlehed valeva lumena maha pudenevad, on rändlinnud kohale jõudnud ja puudel pitsiliste hiirekõrvade asemel lopsakas lehestik. Kevad hakkab mööda saama ja inimesed pisitasa kurtma palava päikese üle. Toominga piklikelliptilised lehed asetsevad okstel vahelduvalt. Lehed on täiskasvanud puul kuni 10 cm pikkused, vesivõsudel puhuti palju suuremad. Leheserval on terav peen hammastus ning lehe pealmine külg on alati tumedam kui alumine. Lehed on sageli kaardus, nii et kui proovida neid tasasel pinnal siluda, jäävad lehe sisse voldid. Leheroots on punakat tooni ning lehelaba ligidal võib sellel näha kahte suurt nääret
hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning nende histest varssadest. Toitumine: Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel nrib puukoort, nksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega, seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki tunde. Seejuures jlgib ta pingsalt mbrust, ega pole mnd kiskjat lhenemas nha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli rmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda - ta on vimeline veeta lbi ajama koguni kolm peva, kuna joogikohtadeni judmiseks peaks ta lbima kllalt pikki vahemaid. Sebra ja inimene: Valgete asunike jaoks olid sebrad alati "kahjurid", kuna nad pakkusid kariloomadele tugevat konkurentsi toidu osas. Seetttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat
laskma silmadel ringi käia – ümberringi vaatama leiba luusse laskma – puhkama pärast söömist liiva jooksma – luhtuma, ebaõnnestuma maha vaikima – silma kinni pigistama – mitte välja tegema maiku suhu saama – hammast verele saama – veel tahtma meest sõnast, härga sarvest – ei peta ega valeta, võib usaldada musta valgeks v valget mustaks rääkima – tegema v pöörama midagi vastupidiseks mööda külge maha jooksma – mitte kasuks tulema nagu kass ümber palava pudru – ei julge otse öelda nagu sukk ja saabas – lahutamatu nahka pistma – end täis parkima – sööma nina peale viskama – nina alla hõõruma – etteheiteid tegema nina võõrastesse asjadesse toppima – end millessegi segama okas hinges – solvunud oma nina kõrvetama – oma pead silmusesse pistma – hädaohtu sattuma on lahtise peaga – nupp nokib – tark, arukas pead liiva alla peitma – probleeme vältima pead murdma – vaeva nägema
LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima.
Suve vältel õitseb tuhandeid lilli erinevates variatsioonides. Kui just põuda pole, on kõikjal lopsakad taimed. Tasapisi hakkavad kasvama ja ilmet võtma mitmed marjad ja viljad. Loodus on oma õitsengu tipul. Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! („Lõuna“) Kui vaadata tervikuna Liivi luuletusi, siis pole erandiks ka sügise kohta kirjutatud luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust. Sügise algus muudab tihti ka minu meele nukraks. Päevad on hallid, sajab vihma, tuul tugevneb
karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel. Kõrbe rändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahast valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab. Palava päikese, öise külma ja tuules lendleva liiva eest kaitsevad nomaade nende avarad rõivad, näokatted ja turbanid. Rahvastikutihedus Joonis 8.Atacama rahvastikutihedus 2012 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama http://en.wikipedia.org/wiki/Atacama_Desert http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm ,,GEO3", geograafia õpik 8.klassile Lea Koppel Joonis 1.Atacama kõrbe asend- http://www.geschichteinchronologie
• Lisaks mandriosale hõlmab ka Assooride ja Madeira saarestikke, mis on riigi autonoomsed piirkonnad. ÜLDINE INFO • Rahvaarv: 11 milj. • Suunakood: +351 • Ajavöönd: GMT • Pindala: 92 090 km2 • Pealinn: Lissabon • Rahaühik: euro (EUR) • Liiklus: parempoolne • Riigikeel: portugali • Naabrid: Hispaania KLIIMA • Asub lähistroopikas, lähistroopiline vahemereline kliima (soe ja niiske talv, palava ja kuiva suvi) • Suvel 26 °C ja talvel 10 °C kraadi. • detsembrist veebruarini 14°C – 16°C, märtsis, aprillis ja novembris 18°C – 19°C, mais ja oktoobris 21°C – 22°C, juunist septembrini 25°C – 28°C. • Keskmised öised temperatuurid on novembrist aprillini 8°C – 11°C ning juunist septembrini 16°C – 18°C. • Ööpäevane keskmine temperatuur on detsembrist märtsini 12°C – 14°C, aprillis ja novembris 15°C, mais ja
Samuti osalevad ka puhkpilliorkestrid, keelpilliorkestrid ning rahvapilliorkestrid. Viimasel laulupeol osales umbes 42 000 inimest ja tantsijaid umbes 12 000 ja pillipeol 800 inimest. Mina ise olen osalenud mitmel laulupeol ja rahvamuusikapeol. Olen laulnud laulukaare all mudilaskoori, lastekoori ja ka segakoori koosseisus ning osalenud rahvamuusikapeol, kus mängisin väike kannelt. Mõlemad sündmused on jätnud mulle kustumatu mulje. Päevad läbi proove palava või vihmase ilmaga korvavad kõik selle imelise tunde, kui sa saad laulda laulukaare all koos võõrastega või mängida tantsumuusikat rahvale. Lavalt on tore vaadata publikut, kes tantsivad polkat kaasa ja naudivad kogu südamest ning laulukaare all lauldes ümbritsetuna võõrastest inimestest, kes samal ajal tunduvad kui sõbrad, on väga võimas tunne. Laulupidu aitas kaasa eestlastel iseseisvaks rahvaks kujuneda ja andis neile tuge rasketel aegadel
Oma uruks valib ta koopa või kaljulõhe. Irbise iseloomulikud omadused on talvekarvastik, mis on suvekarvastikust heledam, pea, käpad ja tagajalad. Tema tagajalad on hästi jämedad ning võimaldavad saaki rünnates sooritada pikki hüppeid. Irbis on tavalisest leopardist veidi väiksem, ent tänu oma tihedale ja pikale karvale näeb ta võimsam välja. Teiste kaslaste sugukonna liikmetega võrreldes on irbisel hästi pikk saba. Tihe, kauni värvusega karvastik kaitseb irbist palava suvepäikese kiirte ning pakase ja lumesaju eest. Irbise käppadel paiknevad tihedast karvast padjakesed. Nende abil on ta võimeline lund mööda jooksma nagu lumelaual ning mitte sisse vajuma. Suvel ei aita need padjakesed ainult mööda teravaid kive kõndida, vaid kaitsevad irbist ka ülekuumenenud kaljupinnast. Toitumine Piirkondades, kus irbis elab on vähe loomi ning seetõttu suundub lumeleopard jahti pidama üksi. Tema saagiks langevad mägi- ja
Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt madalamatele. Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindimsed kihid veekogudesse või uute erosioonisetete alla. 23.Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Mullad hävinevad. Põhjusteks kliimategurid (tuuleerosioon) ja inimtegevused (maa vale kasutamisviis). 24.Kuidas mullad soolduvad? Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Palava ja kuiva kliimaga aladel on aurumine intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub seal harva või ei toimu üldse, seetõttu toimub ka sooldumine. 25.Mida mõistetakse mullaväsimuse all? See tähendab seda, et mingit kultuuri või kultuuride rühma on kasvatatud 2 või rohkem aastat samas kohas. Saagikus vähenenud.
Soostumine - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Erosioon – tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Jõgedel eristatakse põhja –ja küljeerosiooni. Kõrbestumine – protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Mulla tähtsus: mulla abil toodetakse toitu, muld filtreerib sademete vett,
ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust...
territooriumi. Tiigrite territoorium on tavaliselt 28-78 ruutkilomeetrit, kuigi Ussuuri tiigri territoorium võib olla suurem kui 310 ruutkilomeetrit. Territooriumi suurus sõltub olemasoleva saagi arvust. Erinevad tiigrid võivad järgida samu radu erineval ajal ja isasloomade territooriumil on tavaliselt ka paar emast. Mõlemad, nii emas- kui isasloomad märgistavad oma territooriumi uriini pritsimisega puudele. Nad jätavad ka kraapimisjälgi. Väga palava ilmaga armastab tiiger end vees karastada tiiger on hea ujuja. Öösel on tiiger väga hõivatud: ta peab vahetpidamata kontrollima oma valduse piire, märgistades neid korduvalt uriini ja väljaheidetega. Jahti peab ta samuti öösel. Tiigri päevad mööduvad puhates. Tiigrid peavad jahti üksi, nende triibud aitavad neil saakloomale nähtamatuks jääda. Tiigrid tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides. Eelistatuimad saakloomad on pühvlid ja hirved, ent ta
Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") ,,Talv"-Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega.
Mõtetes kirjeldab ta mehi, unistab neist. Mees mehed. Et neid mõista, püüab naine näha, mis neid naistest eristab. Camille hakkas armastama mehi nii , nagu ta armastab oma lapsi, tütreid. Raamatu vältel kirjutab Camille romaane elust ja meestest. Isa: Jean Pierre. Ta paneb raamatu peategelasele, oma tütrele nimeks Camille. Peres on ka teine, vanem tütar Claude. Isa on protestant, sõnaaher. Isa keelekasutus see on tänavakeel, mis ei keeruta ümber palava pudru. Kuna Camille emal on armuke ning samuti ka isal, siis lähevad nad lahku. Vanemas eas hakkab isa piloodi tunde võtma ning tunneb elust rõõmu ja abiellub 65. aastaselt uuesti. Näide isa keelekasutusest: ,,Prantsusmaa naised ja mehed, kaelani te sita sees, ise olen täitsamees, põlvini vaid olen sees, aga teie kõik te pees." Vanaisa: Töötab metallurgiatehases, on ragbiklubi president, vanaisa sureb, kui Camille on 9. aastane.
Hella Wuolijoki 21.07.1886 02.02.1954 Hella Wuolijoki jagas ennast mitme maailma vahel ja ta oli väga mitmekülgne naine tema kodumaaks oli Eesti aga elas nooruspõlvest alates Soomes, ennekõike tuntakse teda näitekirjanikuna aga tema nimi on tihedalt seotud ka Soome poliitilise eluga. Samuti oli ta edukas ärielus. Hella sündis 9.07.1886 Liivimaal Wagenküll nimelises külas. Juba lapsepõlves Eestis unistas Hella kirjanikuks saamisest. Murrikute perekonnas oli kõigile omane haridusejanu ja suur tegutsemistahe. Algteadmised omandas ta oma isalt, hiljem õppis Valga tütarlastekoolis ning seejärel siirdus Tartu, kus hakkas käima Puskini nimelises tütarlastekoolis. Tartus oli tal kokkupuuteid koonduma hakanud nooreestlastega, samuti ka Postimehe ringkonnaga. Seal tutvus ta Oskar ja Aino Kaldaga, kes avaldasid noorele Ella Murrikule otsustavat mõju jätkata oma õpinguid So...
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab ...
Siberis või Venemaa Euroopa osas. Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist.Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja-Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
