Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Neerud Referaat Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Neerud on punakaspruunid oakujulised paaris elundid, mis kaaluvad 150200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3.
Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas
Homöostaas. Inimesel püsiv veresuhkur, keha temp, vererõhk, vere O2 sisaldus, organismi PH, veehulk kehas. Kehatemperatuuri eest vastutab-nahk, lihased, peaaju, vereringe Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd
· Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilkadeks. · Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valge, süsivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensüüme. · Väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre või lümfi. · Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi. · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka. · Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide. · Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi
A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin)
Erituselundkond E R IT U S E L U N D ID N E E R U D K O P SUD S O O L E S T IK N AH K Neerud neere on kaks filtreerivad verest jääkained Reguleerivad kehavedelike hulka ja koostist aitavad säilitada vere keemilise koostise stabiilsena vere veesisaldus jääb tänu neerudele samaks moodustub uriin Esmase uriini moodustumine arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi
Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad? Neerude funktsioon ● Eemaldavad vett, soolasid, valkude
Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest, maks on toitainete varjupaik, maks lagundab vananenud erütrotsüüte. 5. Erituselunid laiemas mõttes. Mida eritavad? Eritavad mittevajalikke jääkaineid. Kopsud-eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja ka veeauru . Neerud-eemaldavad suurema osa vedelaid jääkained Nahk-eritab higiga vähesel määral vett,mineraalsooli ja kusiainet . 6. Neerude ehitus ja uriini moodustumine. Neerud on oakujulised 10-15 cm pikkused paariselundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Uriin tekib neerus. Esmalt eraldub verest vesi ja muud ained ning tekib esmane uriin. Teises etapis imenduvad vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi ning allesjäänud osa moodustav uriini.
Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt. Jaguneb:Ristluupiirkonnaks,tuharapiirkonnaks,sabapiirkonnaks,Lahklihapiirkonnaks. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga
Erituselundkond Mis on eritamine ? Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad: v Jääkproduktid v Liigsed soolad ja vesi v Organismi sattunud kehavõõrad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi torukesi kus moodustub uriin. Click to edit Master text styles v Kusejuhad on Second level torutaolised paariselundid. Third level Fourth level v Nende kahe toru Fifth...
................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
• Sissejuhatus, • Hüpertoonia e. Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk
lõigata nähtava rasva ja kõhred ning kõik suured sooned, mis jooksevad maksast läbi. Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib see praadimiseks, grillimiseks, kastmeteks ja pasteediks, kuid samuti keetmiseks, hautamiseks ning pirukate ja vormiroogade valmistamiseks. Maksa võib ka paneerida ja seejärel praadida. Maksasibulapaprikaroog Maksakõrvitsakaste Neerud Erinevate loomade neerud on maitsetugevuselt erinevad. Neerude kulinaarsel töötlemisel võib mõnda inimest häirida spetsiifiline lõhn ja maitse. Seda annab oluliselt vähendada pesemise ja leotamise abil. Kuna neerudes moodustub uriin, on korralik pesemine ja leotamine enne toiduvalmistamist ka muidu oluline. Kasuks tuleb mitmekordne läbikupatamine. Veise ja seaneerude ettevalmistamine toiduks on veidi keerulisem need poolitatakse ja
ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale
Veri ringleb kehas veresoonte võrgustikus, mis ulatub kõikidesse kehaosadesse. Veri vabastab toitaineid ja hapnikku seal, kus neid vajatakse ning kannab ära jääkaineid. Veri aitab kehasoojusel ühtlustuda ning tagab nii meile püsiva kehatemperatuuri. Veri võitleb ka haigustekitajatega ja peatab verejooksu. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk,kopsud, soolestik ja neerud.Nendest olulisemaks on neerud. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid suuõõs - toimub toidu hammastage
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, u...
FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED 1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED: NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f
KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse(selle tegevuse käigus imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi)
Biosaadavus Retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud ravimi koguste suhe %-des. Praktiseerivat arsti huvitab see rohkem kui imendumine. Mõjustavad imendumine, metabolism ja jaotumine. Määratakse kontsentratsioonikõvera aluse ala põhjal. Intravenoossel manustamisel on biosaadavus 100%. Jaotumine Pärast imendumist jaotub ravim interstitsiaal- ja ekstratsellulaarvedelikes. I faasis koguneb ravim hea verevarustusega kudedesse nagu süda, maks, neerud ja aju. II faasis jaotub lihastesse, seedetrakti ja nahka, III faasis rasvkoesse. Jaotusruumala e. Vd on näiline ruumala, milles peaks organismis olev imendunud ravimikogus jaotuma, selleks et saavutada sama kontsentratsioon nagu veres. Jaotusruumala näitab ravimi võimet tungida kudedesse. Jaotusruumala arvutamine Arvestatakse ravimi kontsentratsiooni mõõtmiste seeriaid vereplasmas ajafunktsioonina. Ühe-, kahe- ja mitmekambriline mudel. Kahekambrilise mudeli
Peeter Ratassepp 9 klass 14. Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Õ lk 74-77 www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75
higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool lülisammast. Veresooned Neerud on erituselundid, mis
Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja vett
2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter,...
Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid Nahk, kopsud, soolestik, neerud. Neerude ehitus ja töö Neerud on tähtsaimad eritusorganid. Neid on 2 ja nad paiknevad mõlemal pool selgroogu. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres. Haigused Diabeet geenihaigus, tekib valest toitumisest. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Neerupuudulikus - neerupuudulikkuse sagedasimaks põhjuseks on neerukoe hävimine,
KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest,
Inimene II 1. Homöostaas organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Näitajad: pH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 sisaldus veres, vee hulk, erinevate ioonide hulk, temperatuur. Homöostaasi tagavad: * neerud (happelisus, kusiaine, soolad, vesi) * kopsud (hapniku ja co2 sisaldus) *Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2
Suureneb organismi närvi- ja hormonaalsüsteemi aktiivsus, mis avaldub organismi käitumises ja suhtumises ümbruskonda. Adrenaliini suurenenud väljastamine vereringesse. Kui organismi bioloogiline tasakaal on häiritud, teadvustab keha seda seisundit läbi vajadust (nt joogijanu, korisev kõht, urineerimistung). Erituselundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ peatükk. 7 lk.132-136. 2. Leia vastused küsimusele: 1) Mis juhtub, kui neerud lakkavad töötamast? - Neerud on elutähtsad elundid. Kui neerude töö on häiritud või nad lakkavad töötamast ei aa organism enam normaalselt igapäevast tööd jätkata. Kui neerud lakkavad töötamast ei saa keha enam jääkaineid väljutada, seega jäävad mürgid verre, kurnavad ja lagundavad kogu organismi. Organism saab mürgituse, kehasse võib koguneda liigset vedelikku, vererõhk võib tõusta, ei pruugita enam toota piisavalt punaseid vereliblesid, vereloome jääb reguleerimata ja
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust.
· Kahjulike ainete legundamine · Varuainete hoidmine · Verevalkude ja rakkude süntees · Vere glükoosisisalduse regulatsioon · Plasmavalkude süntees · Sapi tootmine · Kollesterooli süntees 9) Kirjelda inimese veepilanssi. Veebilanss koosneb toidu ja joogiga saadud veest ja keha poolt kaotatud veest. Keha kaotab vett higistades, uriini tekkimises ja eritades, hingamisteede pindadel. 10) Kuidas töötavad neerud? Vee hulga eritamist reguleerib antidioreetiline hormoon, see sunnib neerusid vett kokku hoidma, vesi imendub tagasi verre. Neerud tagavad liigsete soolade ja vee erituse. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Kogu veri käib neerudest läbi. 11) Kirjelda termoregulatsiooni. Inimesed on endotermilised püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele
Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude
Nõrel on ka ensüümid. Toitainete imendumine on nende lühustumisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse. Igasse soolehattu siseneb veresoon, mis hargeb võrgustikuks. Hattudes on ka väikesed lümfisooned (imenduvad rasvade koostisosad). Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Lümf moodustub verest ja seguneb hiljem verega. Pärast imendumist on sel piimjas värvus, sest selles on palju rasvade lõhustumissaadusi. Erituselundid on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. Neerud osalevad vedelate jääkide eemaldamises organismist. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerud paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Rasvakiht kaitseb neerusid tugevate löökide eest ja hoiab neid paigal. Neerude eritis on uriin, mille teke algab neerukehakestes (mõemas neerus u miljon). Seal eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub neerutorukestesse. Veri siseneb
· kahjulike ainete lagundamine, · sapi tootmine, · rasvade sisalduse kontroll, · vitamiinide varu säilitamine, · kolesterooli süntees. Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud
Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. Süsives ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade omad lümfi. Erituselundid on peamiselt neerud, kuid ka kopsud ,soolestik ja nahk. Neerud osalevad enammiku vedelate ainevahjääk eemaldamises organismist. Reguleerivad vee- ja mineraalsoolade sisaldust veres. Neerudes hakkab tekkima uriin. Uriini peamine koostisosa on vesi ning kusiaine (tek valkude ja aminohapete lõhust) Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest.
kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne Neeru tagaseinal d puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool Veresooned Neerud on lülisammast. erituselundid, mis tagavad uriini Kusejuhadmoodustamise ning reguleerivad organismis vee,
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid
9. Millised toitained milleks võivad muunduda, kuidas seda arvestada toitumisel? Valgud võivad muunduda süsivesikuteks ja rasvadeks Süsivesikud rasvadeks/rasvad süsivesikuteks/valgud asendamatud 10. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad, mida nad eritavad? Nahk eritab higi,kopsud co2 ja veeauru,neerud uriini, soolestik seedimatuid jääkaineid 11. Nimeta neeruelundkonna elundid, nende ülesanded. Neeruelundkond: Neerud: reguleerivad vee ja soolade sisaldust organismis, moodustavad uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14
· punaste vereliblede süntees lootel, · vere punaliblede lagundamine, · kahjulike ainete lagundamine, · sapi tootmine, · rasvade sisalduse kontroll, · vitamiinide varu säilitamine, · kolesterooli süntees. Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida
hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas. 10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet
hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas. 10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet
jahutatakse kiiresti Maksal lõigatakse ära sapijuhad ja sooned. Suurte loomade maksa leotatakse külmas vees, vett aeg-ajalt vahetades. Suurte loomade maksadel eemaldatakse ka seda kattev kile. Väikeloomade maksal kile eemaldamine oluline ei ole. Mõrkja maitse mahendamiseks võib ka väikeloomade maksa leotada mõni tund piimas. Maks tükeldatakse risti koekiudu, tükkide suurus sõltub valmistatavast roast. Neerud pestakse hoolikalt, eemaldatakse rasv ja uriinisooned. Selleks lõigatakse neerud pealt lahti või pooleks. Neerud pestakse uuesti, vanemate loomade neerusid leotatakse külmas vees 3-4 tundi. Seejärel neerud kupatatakse. 1kg neerude kohta võetakse 5L vett. Neerusid kupatatakse 15-20 minutit, vajaduse korral vahetatakse vett. Peale kupatamist neerud jälle pestakse ning tükeldatakse ristikiudu õhukesteks viiludeks. Kupatamist ei vaja üksnes vasikaneerud Aju pestakse ja pannakse 1-2 tunniks külma hapustatud vette likku. Seejärel eemaldatakse kelmed ja veresooned
tomat maks, kala, munakollane, põhjustab B6 püridoksiin, pähklid, leib, nahapõletikku, põhjustab mälu- ja püridoksamiin avokaado, suunurkade lõhenemist, koordinatsioonihäireid banaanid, pärm, käte ja jalgade krampe kaunvili neerud, süda, inositool kartul, mais, põhjustab nahalöövet ja (müoinositool) tsitrused, oad, juuste väljalangemist pähklid maks, oad, põhjustab kasvupeetust, põhjustab allergilisi foolhape, folatsiin rohelised suurpunalibleaneemiat reaktsioone
Defitsiit väsimus, depressioon, veresuhkru taseme langus Soovitav kogus meestel 2,1 - 2,4mg, naistel 1,9 2,2mg, lastel 0,9 1,9mg, rasedatel ja imetavatel naistel 2,5 2,8mg. Vitamiin B6 peab kasutama koos tiamiini, riboflaviini, pantoteenhappe, vitamiin C, tsingi, magneesiumi ja mangaaniga. Leidub maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm, kaunviljad. B7 vitamiin e VAATA VITAMIIN H(biotiin) B8 vitamiin e inositool Leidub süda, neerud, kartul, mais, tsitrusviljad, oad, pähklid. Vajatakse juuste, luukoe ja seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. Defitsiit ekseem, juuste väljalangemine, enneaegne hallinemine, silmade haigused, rasvumise kiirenemine. B9 vitamiin e VAATA FOOLHAPE B12 vitamiin e kobalamiin Leidub maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. Defitsiit närvipõletik, ärritatavus, mälulüngad, menstruatsioonitsükli häired, halb kehalõhn, üldine nõrkus.
läheb verre. 5. Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu:
Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini. Reguleerivad mehhanismid: Neerud, neerupealised (Aldosteroon), hüpotaalamus(ADH), süda (RR tagamine), kopsud (osaleb RAAS-is; negatiivse rõhu osa sissehingamisel). Veebilanss: See on organismi viidava ja sealt erituva vedeliku suhe. Tasakaalus Negatiivne veebilanss (kulutada rohkem, kui üldhulk)
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Loode 100%, vastsündinu 80%, täiskasvanu 70%, vanur 50%. 10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne 5% Eluohtlik 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast. Neerud toimivad kui filter on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70%; rakusisene vesi 67%, vereplasma 8%, rakkudevaheline keskkond 25%. 14
" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid autojuhiks on tal Gorbatsov isiklikult." *** "Kas tead, et Breznevil keelati tõstmine ära? Arstid tegid talle selgeks, et enne tervis ei parane ja kui elada tahab, siis loobugu." "Mis ta siis nii ränka tõstis?" "Eks ikka hindu." "Ja mis ta siis veel tõsta tahtis, et arstid ära keelasid?" "Eks ikka palku." *** "Miks Andropov, Hiljem ka Tsernenko valiti poliitbüroosse ühehäälselt?""Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Breznev sõidab lennukiga.Äkki kukkub lennukil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni torudest, pinkidest.Breznev köhatab ja ... järgneb aplaus. *** Breênevil on kodus papagoi, kes kogu aeg ütleb: "Nixon loll, Nixon loll!" Ükskord tuleb Nixon külla ja Breênev mõtleb, et kuhu papagoi panna, et ei taha nagu piinlikku olukorda kah sattuda. Otsutab, et paneb papagoi külmkappi.
Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest. Rändneerudeks nimetatakse neid neere, millel ümbritsev rasvkiht on väike ja need võivad liikuma hakata. Neerude eritis on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehades. Uriini moodustab üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega.