klapi eelvanemiseks ja sellele vastavat vända nurka surnud seisu suhtes- eelsisselaskenurgaks 1 või eelväljalaskenurgaks 4 (joonis 1). Klappide avanemist või sulgumist pärast kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu nimetatakse klapi hilisavanemisks või hilissulgumiseks ja sellele vastavat nurka järelsisselaskenurgaks 2 või järelväljalaskenurgaks 5. Sisse- ja väljalaskeklappide üheaegse lahtioleku nurka nimetatakse klappide kattenurgaks. Kütuse sissepritse diiselmootoris toimub enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu (3 = 15...20° VVP) Kõikidele neljataktiliste motoorite: Väljalaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist alumisse surnud seisu. Seetõttu on osa töötanud gaase kolvi jõudmisel alumisse surnud seisu juba enda rõhul silindrist välja paiskunud ning järelejäänud gaaside rõhk tunduvalt langenud,
seeläbi südamelihase seisundi kohta. Südamekapid Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike). Tänapäeval on võimalik inimesele siirata kunstlikud südameklapid. Südametoonid Need on rütmilised helid, mis kaasnevad südame tööga. I südametoon (süstoolne toon) tekib hõlmaste klappide sulgumisel süstoli algul, II südametoon (diastoolne toon) poolkuuklappide sulgumisel diastoli algul. Nõrgemalt on kuulda III südametoon (tekib vatsakeste täitumisel verega) ja IV toon (kodade süstoli ajal)
Tavaliselt sooveldatakse kõik klapid remondikäigus. Klappide eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid rakiseid( joonis 4) Millega saab klapivedrusid kokku suruda, et eemaldada kinnitus poolkuud. Seejärel klapid puhastatakse. Visuaalselt vaadeltakse klapipinna krobeliseks põlemist ja samuti ka klapipesa. Kui on põlemis jäljed, tuleb klapid lihvida, milleks kasutataske spetsiaalset lihvpinki. Kui klapipesad on krobelised, siis need freesitakse( 44.-45. joonis). Nende töödele järgneb klappide sooveldamine, milleks kasutatakse sooveldus pastat(joonis 55.).Kui klapipesad on nii kõvad et ei saa freesida, siis kasutatakse lihvkäija. Klapi sooveldamine lõpetatakse siis kui tuleb ühtlane mattvöö klapitaldrikule(56) Kui klapisäär on kõver siis enne sooveldamis, tuleks see õdvendada(joonis 52) Hüdrotõukurid kontrollitakse kas mootori töötamisel tühikäigul või seistes. Klapi paisumis pilu kontroll ja reguleerimine.
Et auto liikuda saaks, siis on autol olemas mootor. Mootor vajab töötamiseks kütust. Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse. Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti
Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine (0,7 sek). Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja
Gaasijaotusmehhanism Referaat Mootor Sissejuhatuseks räägin gaasijaotusmehhanismi ülesandest. Selleks on klappide õigeaegne avamine ja sulgemine, et tagada silindrite täitmine kütteseguga (ottomootorid) või õhuga (diiselmootorid) ning läbipõlenud gaaside väljalase, samuti põlemiskambri kindel eraldamine muust keskkonnast töö- ja survetakti ajal. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega gaasijaotusmehhanisme, kus gaasi vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt.
Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ..........................................................................................................................................4 Klappide ehitus ................................................................................................................................5 Sisse-ja väljalaskekollektorid ...........................................................................................................6 Sisselaskekollektor......................................................................................................................6 Filtrid..............................................................
klappide sulgumine, seejärel tõuseb rõhk kokkutõmbuvais vatsakestes, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l verd. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine. Kestab 0,4 sek Kestab 0,1 sek Kestab 0,3 sek Selgitus Veri surutakse Veri surutakse Veri voolab
õlikulu Kontrollitakse ka õlipumpa ja reduksiooniklappi Kui selgub, et Kolvilon pragu või läbi põlenud rõngasoonte vahelik, paigaldatakse kõik uued kolvid Kui kolvipõhjal on klapitaldriku jälgi, kontrollitakse üle kõik klapid Kui üks keps on ilmselgelt deformeerunud, vaadatakse üle ka kõik teised Kui selgub, et Suure õlikulu tõttu vahetatakse välja kolvigrupp, tuleb tingimata remontida ka plokikaas Vahetada klappide õlitõrjekübarad, aga vajaduse korral ka klapid ning nende juhtpuksid Tasapinnalisuse kontrollimine Osandatud ploki ja plokikaane lahutuspindade tasapinnalisust kontrollitakse ka siis, kui nende vahelisel tihendil pole vigastusi Kui selgub, et tihend pole hermeetiline või on läbi põlenud, siis on tavaliselt tegu detailide pinnadefektidega, mis tuleb kõrvaldada Õlikanalid Hoolikalt puhastatakse kõik õlikanalid, eriti veel siis, kui on
Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil
veel 180 siis 1 ja 3 klapp veel 180 siis 5 ja 2 klapp Kui klapid ilusti reguleeritud paneme klapikamrikaas tagasi (soovitan vahetada ka tihend) ühendame kõik hoovad ja trossid, võtame kaltsud karburaatorist välja, paigaldame õhufilter, ja võib nautida kuidas mootor tiksub nagu uus ;) EDU KÕIGILE! P.S. Kasutatud kirjandus: U. Soodla K.Vainola Sõiduauto ZIGULI ja oma praktika.. Kommentaarid foorumis: Lisaks veel Via jutule, et enne klappide reguleerimist oleks hea ka kett ära pingutada. Lisaks võiks veel kommentaarida, et kui mootor palju sõitnud ja kulunud, siis lehtkaliibriga vahesid täpselt paika ei saa. Vene ajal tehti spetsrakised (on ehk kellegi olemas?), millesse sai indikaatorkella vastu nookurit kinnitada ja siis selle järgi vahed täpselt paika seada. Oluline pole mitte niivõrd see, et vahe oleks täpselt 0.15, vaid, et vahed oleksid täpselt ühesuurused -- mootor töötab stabiilsemalt.
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine
kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga, mis on 0,1 sekundit. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd. Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine- 0,7 sek. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti- vasakust vatsakesest ja kopsuarterisse- paremast vatsakesest. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise
pumbal ja pritsenurk läheb valeks. 7.8 Mitmes asendis saab mootoril fikseerida kõrgsurvepumpa? Ühes asendis. (Kui kõik märgid on kohakuti) 7.9 Kuidas piiratakse mootoril nukkvõlli pikisuunalist liikumist? Pikisuunalised jõud on nukkvõlli puhul minimaalsed ja seega pole seda vaja piirata. Nukkvõll on valmistatud piisavalt täpselt, et ta pukkide vahel pikisuunas ei liiguks. 7.10 Mis juhtub, kui nukkvõlli rihma paigaldamisel eksitakse 1 hambaga? Klappide avamise ja sulgemise ajastus läheb valeks ja mootor töötab halvasti või ei käivitu üldse, võimalik on ka klappide vigastamine kolviga kokkupuutumisel.
Rõhu piirväärtused Bensiinimootoritel 1,2 MPa ? Diiselmootoritel 2,1 MPa ? Eri silindrite andmed ei tohi erineda Bensiinimootoritel üle 0,1 MPa Diiselmootoritel üle 0,2 MPa Madala kompressiooni põhjused Ebatihedad klapid Vigane plokikaanetihend Katkised või kinnijäänud kolvirõngad Silindri vigastused NB! Kui madala kompressiooni põhjuseks on kolvigrupp, siis pärast õli silindrisse valamist rõhk tõuseb Klappide tiheduse kontrollimine Pöörata väntvõlli, kuni kolb jõuab survetakti ülemisse surnud seisu Väntvõlli pöördumise vältimiseks lülitatakse käik sisse ja tõmmatakse käsipidur peale Suruõhu rõhk peab olema 0,2...0,3 MPa Õhk juhtida silindrisse küünlaava kaudu Diagnoosimine Õhu väljumine sisselasketorustikust või summutist viitab sellele, et sisse-ja väljalaskeklapid pole tihedad Mullid jahutusvedelikus või õhu
Veenilaiendid Mis on veenilaiendid? · Laienenud pindmised veenid · Esinevad kõige sagedamini jalgadel säärte ja reite osas · Paistetavad nahapinnast kõrgemale · Edasi arenedes lisanduvad valuhood, raskustunne jalgades, tursed ja sügelus Tekkepõhjused · Valesuunaline vere voolamine veenides, mille põhjustab klappide töö puudulikkus · Vanemas eas kaotavad veenid elastsuse Riskirühmad · Naised (eriti vanemas eas) · Ülekaalulised · Inimesed, kelle perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid · Siiski on ohustatud ka mehed Ärahoidmine · Tekkimist ei ole võimalik ära hoida · Vaevusi saab leevendada · Saab aeglustada haiguse süvenemist Ennetamine ja leevendamine · Ole füüsiliselt aktiivne · Väldi ülekaalu · Hoidu vöökohalt ja reitest pigistavatest rõivastest
paistetavad nahapinnast kõrgemale edasi arenedes lisanuvad valuhood, raskustunne jalgades, tursed, sügelus ja krambid Esinemine esineb 10-20 % maailma rahvastikust ei olene vanusest esineb 10-15 % meestest esineb 20-25 % naistest soodustavad-rasedus, ealised muutused Põhjused kaasasündinud sidekoe nõrkus nahaaluste veenide ja ühendusveenide klappide funktsiooni häired soodustavateks teguriteks on töö istuvas või seisvas asendis, rasedus, ülekaalulisus vere aeglustumine veresoontes Ravi operatsioon (veenide eemaldamine ei mõjuta jala vereringlust, kuna sisemine sügavam veresoonte võrgustik jäetakse puutumata.) ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid salvid, tabletid ja geelid
Kolbpumba tootlikkuse määrab pumba töökolvi mõõtmed, väntmehanismi konstruktsioon ja pöörete arv. Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q= D 2 S 60nm , 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Mahukasutegur arvestab vedeliku mahtu, mis pumpamisel läheb kaduma ebatiheduste tõttu kolvi ja klappide kaudu ja määratakse pumba katsetustel. See on tegelikult pumba poolt antud vedeliku maht ühe käigu jooksul jagatud pumba silindri töömahule. Arvestustes võetakse mahukasuteguriks 0,9 - 0,97 . Kahekordse pumba jõudluse saab arvestada valemiga Q= (2 D 2 - d 2 ) S 60nm 4 Mitmesilindrilise kolbpumba, kus mitu silindrit töötavad ühelt võllilt, kogu tootlikkus võrdub silindrite arvu kordsega. Kolbpumba tootlikkuse valemist on näha ,et tootlikkus peale pumba
sltub: tmbe- ja surveju suurusest ja suhtest, hdrovedeliku viskoossusest ja vahutusvimest. Hdrovedeliku viskoossus sltub: amordi ttemperatuurist, mille mrab teekate, auto liikumiskiirus, auto koormus ja vlistemp. Vedeliku temp. tusuga kaasneb viskoossuse vhenemine, mis tingib amordi summutusvime langemise. Hdroli vahutamine vhendab amordi summutusvimet. Vahutamise vhendamiseks kasutatakse: survestatud gaasiga ruumi, surverngaid, lilisandeid. Adaptiivne amort: juhtiakse juhtarvutiga, mis muudab klappide lbivoolutingimusi, mis omakorda jikuskarakteristikut. Vedrustuse liigendid: kasutatakse vedrustuse elementide hendamiseks ja hoobade kinnitamiseks raami klge. Puksliigend: koosneb kokkusurutud deformeeruvast elemendist(kumm, plastik), mis on pressitud vlis- ja sisevru vahele. Tagab prdliikumise hes tasapinnas. (Kuulliigend mitmes tasapinnas). Juhtsild: pratavate ratastega sild. Mittevedava silla laagrislm: kasutatakse kahe koonusrulllaagriga laagrislmesid. Laagriltku saab reguleerida
Lihtne ehitus ja kasutamine Võime taluda purunemata suuri lühiajalisi ülekoormusi Puudused – Suhteliselt suured mõõtmed Rihma väike tööiga Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele Rihmülekanded autonduses Autonduses on esimene pähe tulev rihmülekanne hammasrihm, mis ühendab mootori väntvõlli nukkvõlliga, mis vastutab klappide positsiooni eest igal ajahetkel. Nukkvõll teeb ühe pöörde väntvõlli iga kahe pöörde kohta. Selline meetod on kasutusel enamikel autodel, kui vanematel autodel võib ette tulla ka kettülekandeid. Rihmasid on erinevates tüüpides, erinevatele mootoritele. Rihmasid kasutatakse veel generaatoritel, veepumpadel jne. CVT Traditsioonilises planetaarkäigukastis kantakse jõud siduri abil üle ühelt hammasrattalt teisele.
Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga oboe, fagott pillideks. 1.1 Flööt Flööt on pärit Aasiast ning oma aastatuhandete vanuste esivanematega on flööt sümfooniaorkestri pillide hulgas üks auväärsemaid. Tänapäeva flööt on valmistatud metallisulamist, tal on aukhuulik ning klappide süsteem mängutehnika hõlbustamiseks. Mängides hoitakse flööti põiki paremale poole. Flöödiga saab mängida nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, aeglaseid meloodiaid. 1.2 Oboe Tänapäevase oboe sünnimaa on Prantsusmaa. Oboe kujutab endast kolmest osast koosnevat mustast puust (raske, kõva ja hinnalise eebenipuu kõige väärtuslikum liik) valmistatud koonilise toruga puupilli. Pilli aukude ja klappidega varustatud toru on umbes 60cm pikk.
esitamiseks, samuti aga ka koos teiste pillidega akordinootide toetamiseks. Kaasaegse orkestri koosseisus kasutatakse tavaliselt 2-3 klarnetit. BASSKLARNET on meeldiva ja mahlaka tämbriga. Ulatus on tal suure oktaavi Reb kuni teise oktaavi mib-ni. Orkestris kasutatakse teda nii akordinootide kui ka karakteersete soolode esitamiseks. SAKSOFON Ta on ühekordse lesthuulikuga pill. Huulik sarnaneb klarneti nokkhuulikuga, klappide süsteem ja aplikatuur (sõrmede järjestus ja sobitus pillil mängides) aga oboe omaga. Valmistatud metallist, kuulub ta konstruktsioonilt ja klappide süsteemilt siiski puupillide hulka. Oma kõlakarakterilt paikneb ta puu- ja vaskpillide vahel. Saksofoni leiutas Pariisis töötanud Belgia päritoluga meister Adolphe Sax. Esialgu kasutati saksofone sõjaväeorkestrites. Hiljem hakati teda järjest rohkem kasutama kergemuusika ansamblites ja orkestrites
laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Mis on veenilaiendite tekkepõhjused? Veenilaiendite tekkepõhjus on sageli selles,et veri meie sees surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama.Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvad looklevateks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist. Riskirühm Varikoosi esineb 10-20% maailma rahvastikus.Olenemata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui ka naised (20-25%).Sagedamini esinevad veenilaiendid siiski naistel,sest soodustavad tegurid on ealised muutused ja rasedus. Kuidas ennetada veenilaiendeid ? 1
Flööt Flööt (itaalia keeles flauto) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo - ja orkesterpill . Tänapäeval kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest, klaasist ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobal Böhm (17941881). Plokkflööd...
aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8 Pc = 41,5 kg/cm² - 0,3 167,1/4 =41,8 Kkomprimeerimis lõpprõhk oleneb 1. kolvide kompressioonrõngaste seisukorrast 2. klappidr tihedusest 3. Põlemiskambrite mahust Kompresioonirõngaste tihedust saab muuta ainult rõngaste vahetamise teel, Klappe saab „tihendada“ klappide sooveldamisega, ning põlemiskambri mahtu saab muuta kas: silindripea aluse tihendi paksuse muutmisega, või kepsutalla aluse reguleer peilipleki paksuse muutmisega. Pz kontroll ja reguleerimine. Pz kontrollitakse nominaal pööretel, statsionaarsel reziimil. Mõõtmiseks kasutatakse mehaanilist indikaatorit või maksimeetrit. Pz võib üksikutel silindritel aritmeetilisest keskmisest erineda ± 3,5%. Mõõtmise sagedus sõltub
Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid. peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe Sellele järgneb kodade lõõgastumine leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine ja poolkuuklapid sulguvad. paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine. Vereringe 1)Osaleb jääkainete eraldamise protsessis 2)Aitab hoida kehatemperatuuri 3)Seob tervikuks kõik organismi osad 4)Kannab
rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla.Gaasijaotusmehhanism: ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam; nukkvõll; nookurid; klapid koos vedru ja kinnitusdetailidega; klapisääretihendid. Jahutussüsteem: ülesanne on hoida mootori temperatuur õigel soojusreziimil ja soojendada salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab detoneerima(paukuma); võimsus väheneb; kütuse kulu suur; temperatuuri näit 900C+ .
Töö põhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mistõtturõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaaktivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse
liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Sisepõlemismootori töötamine Näiteks toon 4-taktilise sisepõlemismootori töötamise. Mootori töötamiseks peavad toimuma erinevad protsessid, mis on omavahel mehaaniliste ülekannetega seotud. Põhimõtteliselt kõik töökäigud annab väntvõll: väntvõlli otsas on hooratas, mille küljes on hammasrihm, mis ajab koos oma liikumisega ringi nukkvõlli, mis tagab klappide koostöö, veepumpa, mis tagab mootori jahutuse ja roolivõimudega autodel ajab ringi roolivõimendi pumpa, ja generaatori rihm, mis ajab ringi generaatorit. Väntvõll tekitab ka kontaktide koostöö, mis lõpuks tekitab küünlale sädeme. Sisepõlemismootori töötaktid 4-taktilisel sisepõlemismootoril on neli takti ehk siis protsessi, mille käigus kolb liigub ühest surnud asendist teise. Surnud seisund ehk asend on piirasend, millal kolb muudab oma
süsteemi ja õlitus süsteemiga. Suruõhk on esmalt juhitud läbi jahutus keermetest ja seejärel suunatud õhukuivatisse. Kuivati võtab ära õhuniiskuse ja õli mustuse ja kuivatil võib olla rõhuregulaator ja rõhuklapp. Alternatiivselt kuivatile saab varustaja süsteemi varustada anti-freeze seadmega ja õli eraldajaga. Suruõhk on siis salvestatud hoiustamis mahutisse ( kutsutud ka põhi paagiks ), kust jagatakse õhk läbi kaitse klappide esi ja tagu piduri õhu paakidesse, Käsipiduri õhu paak on abistamise seadeldis. Süsteem sisaldab ka erinevaid kontroll- , rõhuregulaator- , väljalaske- , ja ohutusklappe. Juht Süsteem Juht süsteem on jagatud edasi kahte teenindus piduri süsteemi: Käsipiduri süteemi ja haagise piduri süsteemi. See kahekordne pidurdus süsteem on omakorda veel jagatud esimeste ja tagumiste rataste süsteemideks, mis saavad suruõhki enda individuaalsetelt
ning omab all lahjat pöördemomenti) vahel, otsustas Honda ehitada kaks mootorit ühe sisse, mille võlli(de)l oleks kaks komplekti vaheldumisi töötavaid nukke. Mõte on hea, kuid seda teostada pole nii lihtne. VTEC mootori mõlemal võllil on kaks nukiprofiili - üks madalate ja teine kõrgemate pöörete jaoks. Kindlate pöörete juures (tavaliselt 5600 p/minutis) lükkab hüdrauliline rõhk rockerite komplektis üle nõela, mis lukustab ralliprofiiliga (kõrgete pöörete) nuki, muutes nii klappide ajastust kui ka avanemise sügavust. Mootor hingab paremini, arendab kõrgemaid pöördeid ja toodab rohkem võimsust. Lisaks veel suurepärane möiratus ning turboga sarnane tõmme kiirenduses. 1988 oli Honda standard 1.6-liitrise mootori võimsuseks 128 hj. Uus VTEC viis selle 158 hj-ni. Honda ennustas küll võimsuse ja ökonoomsuse tõusu ning pöördemomendi efekti, kuid keegi ei lootnudki, et ka töökindlus niipalju paraneb
spiraalvedru. 1 ja 2 ga. 1ga seisab klapp paigal. Kaks panevad klapi pöörlema. 11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid! jäikus. 12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil? Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis 13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi? temp ărajuhtimiseks. 14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf? palju klapp pikeneb kuumedendes 15. Selgitage mõistet klappide ülekate Nurgavahemik kus sisselaske- ja väljalaskeklapp mõlemad on avatud. 16. Miks on oluline sisselaskeklapi sulgemise ajastus mootori täteastme seisukohalt? Võimalikult optimaalse kyttesegu koguse silindrisse paigutamine 17. Miks kasutatakse muutuvate gaasijaotusfaasidega klapiajameid? erinevatel tööreziimidel vaja klappi erinevatel aegadel avada jasulgeda. Parema effektiivsuse pärast. 18. Miks kasutatakse gaasijaotusmehhanismi ajami (keti või hammasrihma) puhul
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdropneumo vedrustus. Õppeaines: Kere ja alusvanker Transporditeaduskond Õpperühm: AT31a Üliõpilane: M.Karlson Juhendaja: J.Vint Tallinn 2009 Sisukord: Hüdropneumovedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Hüdropneumovedrustus on kasutust leidnud kõrgema klassi sõiduautodel. Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille pneumaatiline osa täidab elastse elemendi ja hüdrauliline osa aga amortisaatori ülesannet, võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud si...
Südame töö sagedusel 70 l/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 s, ühe diastoli kestvuseks 0,58 s seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70x0,28 = 19,6s. Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis 1. pinguldusfaas 2. väljutusfaas Diastolis - 3. lõõgastusfaas 4. täitumisfaas 1. Pinguldusfaas Vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV- klappide sulgumise. Kuna esialgu on suletud veel poolkuuklapid, pingutub vatsakeste muskulatuur ja tekitab järsu rõhutõusu. Vatsakesed muutuvad kerakujuliseks ja sellega seoses muutub vatsakestelihaskiudude pikkus. Pinguldusfaas südame vasakus vatsakeses kestab 60 msek. 2. Väljutusfaas Kui rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest. Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi
kuupkilomeetrit) verd. Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike). Tänapäeval on võimalik inimesele siirata kunstlikud südameklapid. Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist.
· Õhkpadjad tehtud sitkest ja vastupidavast kummjast õhkupidavast materjalist. · Õhuballoon kasutatakse suruõhu "salvestamiseks". Kui on vaja masinat tõsta või langetada, lastakse sealt õhku patjadesse. Kompressor tagab, et paak oleks kõguaeg täidetud suruõhuga. · Solenoidklappidega plokk plokk, kus tagatakse kõikide õhkpatjade täitmine/tühjenemine. Õhku juhitakse igale padjale vastavalt vajadusele solenoid klappide abil. Enamasti on see elektriliselt juhitav. Osadel masinadel see plokk puudub, sel juhul on igal õhkpadjal eraldi solenoidklapp, mida siis juhtplokk elektrooniliselt juhib. · Õhkvedrustuse elektrooniline juhtplokk ("aju") elektrooniline plokk, mis juhib solenoidklappidega plokki vastavalt vedrustusele antud käskudele. · Õhkvedrustuse kõrguseandur andur, mis teavitab juhtplokki hetkelisest vedrustuse kõrgusest.
muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja
võimsust, mis tähendab, pihustite ja pihustite väljalasketoru otsiku kulumine, mis võib küttesüsteem rike seotud kaasneda tugeva löögiga pihusti torus, pihusti tilgub, seega kütuse ühe või mitme silindritega osa ei pihustata ja ei pole, võimsus väheneb ja suureneb uduvine. See viga võib olla seotud kolvi rõnga ära põletamisega, väljalaskeventiili läbipõlemisega ja sisse- ja väljalaske klappide ebatihe paigutusega oma kohadele. Hakkavad suitsema kõik Vale kütuse kasutamine või on häiritud sisselaskesüsteemi töö, või enamik silindrid samal ajal toimub läbipuhke ja ülelaadeõhu rõhulangus. Silinder hakkas suitsema Silindrite ülekoormus, pihustite või kõrgsurve pumba rikke, mis kaasneb gaasi suurenemise temperatuuri ülekoormatud silindris.
lesannetega. ARTERID- Paksud seinad ja elastsed, tugev lihaskiht. VEENID- Pehmed seinad ja hukesed, lihaskiht hem. KAPILLAARID- hest rakukihist koosnev sein, huke. 12)Miks veri voolab ja kui kiiresti toimub see arterites, veenides, kapilaarides, miks? Veri voolab suurema rhu poolt viksema rhu poole. ARTERID-20cm/s, VEENID- 5cm/s, KAPILLAARID alla 1mm/s 13)Selgita: sdametoonid, pulss, lemine vererhk, alumine vererhk, elektrokardiogramm. SDAMETOONID- Phjustab vere turbolentne voolamine ja klappide vibratsioon. PULSS- Veresoonte seinte vnkumine sdame lkide takistis. LEMINE VERERHK- Sstoolne(120mm/Hg) ALUMINE VERERHK- Diastoolne(70-80mm/Hg) ELEKTROKARDIOGRAMM- Sdamelihaste kokkutmmete moodustavate elektrivoolude graafiline leskirjutis. 14)Mida tead sdamelihase infarktist, sdamepuudulikkusest, rtmihiretest, hpertooniast, ateroskleroosist? Millised eluviisid on vajalikud nende vltimiseks? Sdamelihase infarkt- prdumatu sdamelihase kahjustus. Teatud osa
9. Mida tuleb ette võtta, kui välisel vaatlusel märgatakse amortisaatori lekkimist? A. Sellise rikke korral pole midagi vaja ette võtta B. Amortisaator tuleb lahti võtta ja lekkiv tihend vahetada C. Amortisaatoris tuleb vahetada õli D. Amortisaator tuleb vahetada 10. Mis on kõige olulisem põhjus, et amortisaatoris on õli? A. Õli tihendab kolvi liikumist amortisaatoris B. Õli liikumine läbi amortisaatori klappide ja kanalite tekitab amortisaatori tihke liikumise efekti C. Õli vähendab kolvi liikumisest tingitud kulumist D. Õli jahutab amortisaatorit ja puhastab klappe ning kanaleid 11. Mis on õhkvedrustuse eelis teraselementidega vedrustuse ees? A. Õhkvedrustusel on muutuva suurusega jäikus B. Õhkvedrustust on lihtsam hooldada C. Õhkvedrustus on ehituselt lihtsam D. Õhkvedrustus on töökindlam 12
Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. Joonis 4. Rõhk ok Joonis 5. Rõhk liiga suur Joonis 6. Rõhk liiga väike 2.3 Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Joonis 7. Min töörõhk Joonis 8. Max töörõhk 2.4 Käiguvaliku siiber
Sellest tekib küünla elektroodide vahel kaarlahendus, mis süütab küttesegu. Ühesilindriliste mootorite süütesüsteemis jagaja puudub ning pingeimpulss saadakse magneetolt. Nukkvõll on nukkidega võll, mida kasutatakse masinates perioodiliselt korduvate protsesside juhtimiseks. Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate markidega, ongi võitlus detonatsiooni vältimisega, erineva surveastmega mootorites.
niisuguseid tähti võib olla mitmeid järjestikku, neid kasutatakse lennukitel. Süütejärjekord Süütejärjekord ei ole sama, mis silindrite järjekord, küll aga sama mis töötaktide järjekord silindirs. Kolb mootori töötamine ja gaasijaotus faasid Neljataktilise töötsükkel toimub kahe väntvõlli pöörde jooksul. Sisse ja väljalaske klappe ei avata ja ei suleta täpselt siis, kui kolb on Ü.S.S või A.S.S, vaid kas varem või hiljem. Väntvõlli pöördenurki klappide avamise alghetkest sulgumsi hetkeni väljendatuna kraadides nimetatakse gaasijaotus faasideks. Kahetaktilise mootori korras akende avamise ja sulgumis hetkeni. Klappide avamise ja sulgemise hetked määratakse teoreetiliselt võttes arvesse mootori väntvõlli maksimaal pöörlemis kiirust. Mida suurematel pööretel on ettenähtud mootori töö, seda suuremad on gaasijaotuse faaside nurgad. Gaasijaotus faaside nurkade erinevused saadakse nukkvõlli nuka erinevate kujudega
Ülahingedega akent saab muuhulgas kasutada ka väljapääsuna katusele.Akna allosas paiknev link võimaldab akent põrandast kõrgemale paigaldada, ilma et akna avamiseks läheks vaja lisaatribuutikat.Tuleks arvestada katusealuse ruumi eripära: on ruume, mis vajavad rohkem päevavalgust (töötoad) ja ruume, mis võivad olla hämaramad (magamistoad). Ventilatsioon Osa katuseaknaid on varustatud tuulutusklappidega, mis võimaldavad ruumi ventileerida akent avamata. Klappide abil saab vältida ka akende «higistamist» ehk kondensvett, mis tekib niiske õhu jahtumisel klaasi pinnal. Aknad «higistavad» seda enam, mida niiskem on ruumi õhk ning mida külmem klaasi sisepind. Materjal Katuseakendesse paigaldatakse klaaspakette, mille soojapidavustegurid on vahemikus 1,1-- 2,8 W/m²K -- mida väiksem on teguri väärtus, seda soojapidavam on klaaspakett ja seda vähem aknad «higistavad».Suure õhuniiskusega köökide ja vannitubade katuseaken peab
tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas?
Seejärel kruvikeereli abil hoitakse kruvi kinni ja kontramutter keeratakse lahti. Lehtkaliiber paigaldatakse paisumisvahesse ja reguleeritakse kruvi keeramisega paisumisvahe õigeks. Seejärel kinnitatakse kontramutter. 1-klapivedru, 2- nukkvõll, 3- tõukur, 4- klapp, 5- klapisäär,6- nookur, 7- klapipesa, 8- juhtpuks Klapivahesid tehnohoolduse käigus kontrollitakse ja vajadusel reguleeritakse. Klapivahesid seatakse külmal mootoril, klappide suletud asendi korral s.o. siis, kui kolb on survetakti lõpul ülemises surnud seisus. Sisselaskeklapi paisumisvahe VOLVO THD mootoril on 0,4 mm, SCANIA DS mootoril 0,45 mm ja väljalaskeklapi vahe on vastavalt 0,7 ja 0,8 mm. Ülemäära suure klapivahe tõttu tekib mootoris iseloomulik metalne klõbin (klapi tiksumine) ja mootori käivitumine on raskendatud. Liiga väike klapivahe põhjustab mootori võimsuse vähenemist, klapipesa ning klapi tööpinna krobeliseks põlemist.
kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus
PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et vo...
2) Vee kanal 3) Väljalaskeklapi pese 4) Sisselaskeklapi pese 5) Klappi juhtpuks 6) Sisse- ja väljalaskekleppid 7) Klappide survepukk 8) Nookur 9) Kaitsekaas 10) Käivitusklapp 11) Indikaatorkraan 12) Õhu väljalasketrakt
Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd. 1698. aastal konstrueeris Suurbritannias Thomas Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva,kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles. Umbkaudu 1710. aastal arendas inglise leiutaja Thomas Newcomen (1663 – 1729) Thomas Savery ja Denis Papini ideid edasi ja konstrueeris kolbaurumasina, mis pumpas samuti vett ja liikuma pani selle samuti vaakuum ja välisrõhk, töösilinder ja pump olid aga eraldi. Järgmine suur samm saabus, kui James Watt lõi parandatud versiooni Newcomen'i mootorist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
