KORDAMISKÜSIMUSED SEEDE- ja ERITUSELUNDKOND Vt üle kõik õpiku joonised lk. 48-67 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise r...
(pärm, muna, teraviljad)- nahk oleks terve, küüned terved C-(puuviljad, kapsas, kartuö)- immuunsussüsteem D- (piimatooted, kala, tekib nahas)- luustiku jaoks mineraalid Ca- (piimatooted)- luustik. Fe- maasikad, punane peet )- verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)-> kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak . amülaas- süljenäärmes, aluseline kk, niiske suus, kui suhu satub toit või vedelik hakkab rohkelt sülge eritana, hävitab suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape. Lipaas- kõhunääre, kõhunäärmes, kaksteistsõrmiksool, soe, aluseline kk, lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks
INIMESE AINEVAHETUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. ...
7. Mis ülesanded on maol? Maoseinte limaskest näärmed eritavad maonõret ja lima. Nende toimel muutub toit maos körditaoliseks. Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad maos lagunema valgud. 8. Kirjelda peensoole seine ehitust! Peensoole sisepind on kurruline, seellepärast et suurendada imendumispinda. Lisaks sellel suurendavad peensoole sisepinda miljoni väikesed väljasopised soolehatud. Soolehattude sees on vere- ja lümfisooned, kuhu siis ained imenduvad vere- ja lümfiringesse. 9. Kus organismis toimub põhiline osa seedimisest? Miks? Kaksteistsõrmiksooles, sest sinna jõuavad ka maksa ja kõhunäärme ning veel soole enda nõre. Ja seetõttu ongi seal seedimine intensiivseim. 10. Miks on pidev süleeritus vajalik?
pärakuga, mille kaudu väljutatakse kõik üleliigne organismist. Peensool Peensoole sisepind on kurrustunud ja kaetud hattudega. Selline siseehitus tagab maksimaalse toitainete imbumise vere- ja lümfiringesse Peensoole sisepind · Toitained liiguvad Soolehatud läbi õhukese hattudevaheseinte vere- ja lümfiringesse. · Selline kurruline ja hatuline pind annab toitainete imendumiseks suuremaid võimalusi. Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. · valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) · toitainete imendumine Maks
Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena
Kui palju toodetakse ööpäevas maomahla? 23L 17. Nimetage peensoole osad ja lisage pikkus * Kaksteistsõrmiksool ehk duodenum 25cm * Tühisool2m * Niudesol3m Milles seisneb peensoole funktsioon? Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Samuti peensooles silelihased liigutavad toidumassi edasi. 18. Kirjeldage lühidalt peensoole limaskesta ehitust. Limaskest omab rohkelt kurde, mida katavad soolehatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4 miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Lihaskest koosneb 2 kihist, seespool ring, väljaspool pikikihist. Serooskest ümbritseb väljastpoolt. Mida toodab peensoole limaskest? soolenõret Kui palju toodetakse ööpäevas soolemahla? 1,5L 19. Kõhunääre lad. k. pancreas
elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. 10)soolehatt- suurendavad peensoole sisepinda miljonid väikesed väljasopistised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. 11)sülg- Sülg on vajalik toidu niisutamiseks, et hõlbustada neelamist, samuti võib see osa võtta mõnede ühendite seedimisest. 12)sapp- on maks tekkiv seedenõre, mis koguneb sappipõide. 13)lümf- on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfinoontes. 14)amülaas- ensüüm mis hakkab sülies lõhustama tärklist. 15)pepsiin- ensüüm mis hakkab maos lõhustama valke 16)lipaas- on ensüüm, mis lõhustab seedekulgas rasvu.
lõhustavad süsivesikud, valke ja rasvu · Sapp lõhub rasvaosakesed väiksemaks, lipaas lõhustab · maks: puhastab verd mittevajalikest ainetest, toitainete varupaik, sünteesitakse vajalikke ühendeid, osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises · seedimine lõpeb, lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina verre või lümfi · Soole seinad kurrulised, väljasopistised ehk soolehatud, millesse siseneb veresoon, mis hargneb võrdustikuks ja seal on ka lümfisooned Jämesool: · kiudained ei seedu, muudavad toitkördi tahkemaks ja soodustavad selle edasiliikumist · seedimist ei toimu · vesi imendub pidevalt vereringesse, soolesisaldis muutub tahkemaks · tahked jäägid eemaldatakse päraku kaudu · bakterid toituvad mittevajalikest seedumata jääkidest, varustavad organismi
osa, pikkusega 20-30 cm. Sapi- ja kõhunäärmejuhad suubuvad kaksteistsõrmiksoolde. Peensool. Peensool on torulaadne elund (2,5-4,5 meetrit). Sisenemisel jämesoolde on peensoolel klapp, mis takistab jämesoole sisaldiste tagasipöördumist peensoolde. Peensoole sein koosneb 3st. kihist. Peensoole limaskesta epiteel on ühekihiline, et parandada (kergendada) imendumist. Soole sisesein on kurruline ja hatuline, mis annab väga suure pinna imendumiseks. Soolehatud on 1mm kõrgused ja neid on kokku umbes 5 miljonit. Peensoole hattude tõttu on sisemine pind matt ja sametjas. Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima. Peensoole funktsioonid: 1. Seedimine- suhkrute lõhustumine monosahhariidideks, valkude lõhustamine aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ning glütseriiniks. 2. Toidukördi edasi toimetamine. Jämesool.
Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest,siia suubuvad mitmed olulised seedenõred.Peensool on meie seedekulgla kõige pikem osa.Peensooled seinad on pidevas liikumises,sest kokkutõmbumine segab ja tõukab toidumassi edasi.Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustamissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lpmfi.Imendumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised.Lisaks sellele suurendavad peensoole pinda veel miljonid väikesed väljasopitised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse.Hattude kogupind on väga suur, ligikaudu 200- 300m2.Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesooldse.Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuna vesi imendub pidavalt tagasi ja muutub toidumass üha tahkemaks.Lõpuks jäävad jämesooldse vaid tahked toidujäägid,mida organism enam ei kasuta.Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Jämesooles on palju
3. Mahuti, kus toit püsib et seda saaks väljutada peensoolde Soolestik Peensoole algusosa nim kaksteistsõrmiksooleks- sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, seal algab rasvade lõhustumine Peensoole seinte lainetustaoline kokkutõmbamine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumispinna suurendamiseks on soole seinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud. Need annavad soolele sametise välimuse. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Jämesool *Sisaldis on poolvedel, kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks.
poolkuu- ehk semilunaarklapp valva õlavarrepeaveen v. brachiocephalica semilunares külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha niudesool ileum põrn splen/lien soolehatud vili intestinales harkelund e. tüümus thymus maksavärat porta hepatica sapipõis vesica fellea / vesica bilaris ninaõõs cavum nasi ussripik appendix vermiformis kõri larynx neerud renes (ren) hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria
Maost liigub toit edasi peensoolde, mille algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks (pikkus kuni 25cm). Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Peensoole seinte lainetusetaoline liikumine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja saadused imenduva läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imnedumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde, kus seedimist enam ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu. Jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad seedimata jääkidest. Nad varustavad meie organismi
hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren)
Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 17. Peensoole motoorika Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x 18. Süsivesikute imendumine peensooles. Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada Maltoos Glu + Glu (ensüüm: maltaas) Laktoos Glu + galaktoos (laktaas) Sahharoos Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub)
väljutavad nõre (bioaktiivseid aineid hormoone) koevedeliku kaudu lümfi või otse vereringesse Limaskesta eri piirkondadel tüüpfunktsioonid - Kaitse suuõõs, neel, söögitoru, pärak mitmekihiline lameepiteel - Sekretsioon magu limaskestal tihedalt pikad tubuloosnäärmed katteepiteeli apikaalosad moodustavad limabarjääri - Resorptsioon peensool limaskestal imendumispinna suurendamiseks kurrud ja soolehatud hattude vahel avanevad pikad mukoosnäärmed (kaksteistsõrmik) või lühikesed näärmed (krüptid) - Resorptsioon/Kaitse jämesool limaskestas tihedalt tubuloosnäärmed (krüptid) peamiselt vee imendumiseks spetsialiseerunud rakud ja karikrakud karikrakkude poolt nõristatav lima muudab sisepinna libedaks, sisaldise omavahel seostuvaks ja liuguvaks Lihaskest TUNICA MUSCULARIS
kulgeb kõhu tagaseinalt lülisamba kõrvalt alla poolpõiki paremale. - peensoole kinnisti e MESENTERIUM on u 25cm lai kõhukelme vistseraalleste osa, mis kinnitab soole kõhuõõne tagaseinale, selle kaudu kulgevad veresooned ja närviharud. Peensoole seina ehitus. 1. Limaskest - Soole seinas on rohkelt tsirkulaar e ringkurde, mis soole venimisel ei kao ja mida katavad soolehatud - see suurendab soole seina pindala. - Hatte, soolenäärmeid ja kogu ülejäänud soole sisepinda katab 1-kihiline silinderepiteel; toitained imenduvad läbi epiteelirakkude - Peensoole kogu imendumispind on tänu kõigele 200-300m2 ● RINGKURRUD: - Tühisooles rohkesti, see on intensiivse imendumise tunnus - Kuni cm kõrgused ringkurrud soole venimisel ei kao erinevalt maokurdudest!
(peptiidide), rasvade (rasvhapete+rasvlahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum (duodenum) (siit on arenenud ka maks ja kõhunääre!) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A.Limaskest: Tavalised kihid, pind kaetud ühekihilise epiteeliga (hea imendamisvõime!). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. NB
soodustada nende lagundamist. Osaleb rasva seedimisel. Organism omastab saabunud valgud aminohapetena, rasvad rasvhapete ja glütseroolidena ja süsivesikud monosahariididena. Jämesool - intestinum crassum osad: · Umbsool- caevum - 7cm · Käärsool colon 80 cm · Pärasool rectum 13 cm Jämesoolest imendub vesi tagasi ja sela on paljud mikroobid, mis sünteesivad vitamiin K. Jämesoole seina ehitus: Puuduvad soolehatud. Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Aitab rooja kokku pakkida. Lihaskestale on iseloomulik pikliklihaskiht. Jämesoolest imenduvad vesi ja vitamiinid. 6. Kuse-suguelundite süsteem Neer ren/renes parema neeru asukoht natkene madalamal kui vasak neer. Parem 12nda rinnalülu juures ja 1-3 nimmelüli kõrgusel. Neerude funktsiooniks on eritada kehast(verest) mürkaineid uriiini kujul. Eritavad valkude laguprodukte.
– colon, pärasool – rectum. Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude. Lihaskest - tunica muscularis – kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine tsirkulaarne, mille moodustavad 3 soolepaela (taenia coli). Serooskest - tunica serosa – välimine kest. 55. Maksa ehitus hepar
Parvoviirus kinnitub soolele. * Nakatab eri loomi – koer, kass, naarits. 1/3 kujuneb leukopeenia (paljuneb ka vereloomeorganites). Koertel enteriit, kassidel varieeruv. Riskigrupis 4-12 nädalased kutsikad. Eristatakse soolvorm (alguses kollakas vesine, seejärel verine), südamevorm (trahhüokardia, hüpotermia, sage kutsikatel) ja segavorm (harv) * palavik, nõrkus, oksendamine, loidus, kõhulahtisus > dehüdratatsioon. Paljuneb lümfisõlmedes, soolehatud lamenevad, tekib kõhulahtisus ja verejooks soolevalendikus. Haigus vältab 3-7 päeva – kas paraneb või hukkub. Haigus võib olla tugevatel koertel asümptomaatiline (veidi uimane, isutu, 1-2 päeva), kuid on levitajad. Jaotub – lühiajaline „minutiviirus“ kõhulahtisus ja raskekujuline haigus (kutsikatel) Levib otsesel kontaktil (ninad vastamisi), fekaaloraalselt. Koer eritab paar päeva enne kliinilisi tunnuseid roojaga viirust ja pärast tervenemist 3 nädalat. 7
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs http://www.uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/ Peensoole limaskest omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud. Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. Kurrud on moodustunud limaskesta arvel. Soolehatud, (vili intestinales) hatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Duodeenumis on nad lühikesed ja laiad (mättataolised).Tühisooles sõrmekujulised, niudesooles naasklikujulised (kõrged ja teravad). Hattude pinda katavad epiteelrakud e. enterotsüüdid, mis suurendavad imendumist veel 200 korda.
2. NIMETAGE SEEDEKANALI OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- SUUÕÕS (CAVUM ORIS); NEEL (PHARYNX); SÖÖGITORU (OESOPHAGUS); MAGU (VENTRICULUS, GASTER); PEENSOOL (INTESTINUM TENUE); JÄMESOOL (INTESTINUM CRASSUM); (ANUS?) 3. NIMETAGE PEENSOOLE OSAD JA LISAGE PIKKUS (eesti ja lad.k)- 1) KAKSTEISTSÕRMIKSOOL (DUODENUM), 25 cm 2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6. JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- 1) UMBSOOL (CAECUM) + USSRIPIK (APPENDIX VERMIFORMIS) 2) ÜLENEV KÄÄRSOOL (COLON ASCENDENS) 3) RISTIKÄÄRSOOL (COLON TRANSVERSUM)
23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS Ülenev käärsool COLON ASCENDENS Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM Alanev käärsool COLON DESCENDENS Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon 24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht Lihaskest Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk käärsoolekoopad 25. Jämesooles imendub Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM 1. Närvirakul ehk NEURON on järgmised jätked
Peensoole seina moodustavad limaskest, lihaskest ja serooskest Limaskest Limaskesta moodustavad ühekihiline prismaatiline epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja submukooskiht Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega tänu tsirkulaarkurdudele, hattudele ja krüptidele Kõik need struktuurid suurendavad tunduvalt peensoole välispinda, mis on oluline imendumisfunktsiooni täitmisel Peensooles limaskesta pinnal paiknevad soolehatud on umbes 1mm kõrgused limaskesta jätked, mis on pealt kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga Soolehattude arv on kõrge kaksteistsõrmiksooles, madalam aga niudesooles Soolehattudel eristame äärisrakke, karikrakke, endokrinotsüüte Soolehattude äärisrakud on kõrged, raku ülemisel pinnal on tihe ääris, funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena – rakkude
peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud.
peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud.
ensüümiga, loputatakse, kromogenne dekteteerimine Kahedimensionaalse geelelektroforeesi põhimõte. Proteiini segu isoelektriline fokuseerimine, esimene geel teise peale ja SDS elektroforees Erinevad koetüübid. Naha ehitus. Naha epidermise rakkude uuenemine. Alusnahk, pärisnahk, marrasknahk, sarvkiht, karvad(karvanääps, karvasibul) Pärisnaha tüvirakud differentseeruvad Peensoole epiteeli ehitus ning selle uuenemine. Silinderepiteel, krüptid, all kohevsidekude, mikrohatud, soolehatud, karikrakud Tüvirakud krüptis- aeglane jagunemine (24h), kiire jagunemine (11h), differentseerunud rakud Maksakoe ehitus. Hepatotsüüdid, Kupfferi rakud (makrofaagid), endoteelirakud, Ito rakud (ladestavadlipiide ja vitamiine). Hepatotsüüdid moodustavad sagarikus maksaplaate, mis on suunatud veeni suunas,plaatide vahel maksasiinused,mis suubuvad tsentraalveeni. Sapikanal, sapijuhad Neuronite ehitus. Rakukeha e perikaarüon ja jätked: dendriidid ja akson
Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas
näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: ·Paks (üle 1mm) kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ·Kiiresti uuenev pinnaepiteel Peensool Peensoole osad: ·Kaksteistsõrmiksoole duodeenum(30 cm) ·Tühisoole jejunum(2/5; 1,5-2,5 m) ·Niudesoole ileum(3/5; 2-3m) Peensoole kogupikkus toonilises seisundis on ca 4 m, lõõgastunult 6-8 m; d4 cm. Peensoole limaskestas on: ·soolenäärmete soolekrüptid ·soolehatud ·Soolenäärmetes on sooleepiteeli koostises üherakulised hormoone tootvad rakud, endokrinotsüüdid, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: ·Sekretiin ·Koletsüstokiniin ·VIP ·GIP ·Jne (tuntud üle 20-e l) ·Soolehattude sooleepiteeli rakud sünteesivad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks. ·Aminohapped imenduvad peensooles sooleepiteeli kaudu Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed,
Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas
annaabi.ee 
