1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? Hormoonide sekretsiooni mõnedest endokriinsetest kudedest reguleeritakse
Materjalide füüsikalised omadused ( tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus) : Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Sulamistemperatuur- Temperatuur, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Korrosioon materjali ja keskkonna (õhk, vesi, kemikaalid) vaheline reaktsioon, milles materjal hävib. Sulam metalne materjal, mis on kahe või enama metalli segu. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektron...
Suletud süsteemi siseenergia muutus ∆ U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu keskkonnaga. 3. Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi Isohooriline, isobaariline ja isotermiline. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Siseenergia – Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal qv=∆U, süsteemi summaarne võime teha tööd, süsteemi koguenergia. Kui teeme tööd, siis siseenergia kasvab. Olekufunktsioon, sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enama...
hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. AINE JA ENERGIAVAHETUSE FÜSIOLOOGIA Ainevahetuse e metabolismi all mõistetakse neid protsess, kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni kaigus muudavad toitainetesegu( valkude , lipiidide ja süsivesikutega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energiallikateks. Anabolism-vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine Katabolism-kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Otsene e direktne kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel kalorimeetri abil( soojusisolatsiooniga ruum). Kaudne e indirektne mõõtmine kalorimeetsia põhinev organismis poolt kasutatud hapniku hulga mõõtmisel . Hapniku soojusväärtus( hap iku kaloriekvivalent)- suurus, mis näitab kui palju vabaned soojust 1 l hapniku kasutamisel bioloogilisel oksudatsioonil. 1 g glükoosil vabaneb 4. Kcal 1 g valgul vabane 4 kcal 1 g triloleiini vabaneb 9 kcal
11. Ainevahetuse määramise meetodid? Aine- ja energiavahetuse mõõdikuks on energiavahetus. Ainevahtuse taset saab mõõta otseselt ka kaudselt. Otseselt e direktselt mõõdetakse hea soojusisolatsiooniga ruumis asuva katseisiku äraantavat soojust mõõdetakse ruumis paiknevatest radiaatoritest läbi voolava vee temperatuuri erinevuste kaudu. Ruumi lisatakse hapnikku ja CO2 ning veeaur seotakse absorbentidega. Kaudne e indirektne kalorimeetria põhineb organismi kasutataud hapnikuhulga mõõtmisel, sest biol oküdats toimub hapniku kaasabil. Teades tarbitud hapniku hulka ja hapniku soojusväärtust, saame leida produtseeritud energia hulga. 12. Hapniku kalorekvivalent? E hapniku soojusväärtus (kJ/lO2) on soojushulk, mis vabaneb 1 l O2 kasutamisel bioloogilisel oksüdatsioonid. Selle arvuline väärtus sõltub oksüdeeritavast substraadist. 13. Hingamiskvotsient e. hingamissuhtarv?
õhku liigutatakse. Hingamisteed ja epiteelid hoitakse alati niiskena. Kopsud (sissepoole tunginud või sisse sopistunud kehapind). Kahepaiksetel kopsud algelised, nahahingamine. Lindudel alveolaarset ehitust. Trahheed pikemad kui imetajatel + 5paari õhukotte. Õhukotid ei osale gaasivahetuses. Kopsud ühesuunalised. Imetajatel alveolaarne ehitus, väga suur hingamispind. 8. Loomorganismide energeetika (ainevahetuse tase, E bilanss, produktsioon) Ainevahetuse tase ehk kalorimeetria: mõõta otseselt ja kaudselt (mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Energiabilanss: *Looma C=P+R+U+F / loom aktiivne – lisandub töö W *Omastatud energia A=C-F *Metaboolselt kasutatava energia M=C-F-U *SDE ja E sümbiontidest : metaboolselt kasutatavast energiast kulub ära söömisel ja seedeprotsessis ning kaob soojusena; E tuleb sümbiontsete organismide fermentatiivsetest protsessidest.
Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul.
Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia. • Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, kuna puudub soojusülekanne 3. Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi. Energia- keha või jõu võime teha tööd, džaul Töö on liikumine mõjuva jõu vastu. Soojus on energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele. Kõrgemalt madalamale. Termodünaamika I seadus: isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, mitteisoleeritud süsteemi korral ∆U=q+w Olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku
lahustes. 22. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. 23. Termodünaamika I seadus. Suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö: Soojuse hulga mõõtmine - kalorimeetria Protsess, mille käigus eraldub soojust, on eksotermiline (sellised on enamik keemilisi reaktsioone) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Entroopia
keemia seoses Lavoisier' töödega Antoine Laurent Lavoisier (1743 - 1794) hapniku tegelik roll põlemis- ja oksüdatsioonireaktsioonides (1777): lihtainete (väävli, fosfori, metallide kuumutamine suletud nõudes (koos kaalumisega) - uus tõlgendus (katseid tehtud ka varem). Toetus Scheele ja Priestle katsetele (O2). keemil. elemendi mõiste täpsustus "aine säilivuse seaduse" eksperimentaalne tõestus flogistoniteooria vastane võitlus (alates u. 1774, eriti alates 1783) tööd kalorimeetria alal keemianomenklatuuri loomine jm. KVANTITATIIVSETE SEADUSTE PERIOOD 1800 ... 1860 koguselised suhted, kvantitatiivsed vahekorrad - keemiateaduse alus seotud aatom- ja molekulmassidega, molekulivalemitega, keemil. võrranditega Joseph Louis Proust (1754-1826) John Dalton (1766-1844) Joseph Louis Gay- Lussac (1778-1850) Amadeo Avogadro (1776-1856)Kordsete suhete seadus(Dalton): Ku kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe ja sama massiga
Energia jäävuse seadust 2.Impulsi jäävuse seadust 3.Elektrilaengu jäävuse seadust 9. Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid? Füüsikalisi mõisteid kasutatakse: taime kasvu kiiruse , looma liikumise, vere ringlemise jms. kiirused ja kiirendused; akustilised nähtused; vererõhk veresoontes, vibratsiooni mõju, koe elastsed omadused (mehaanika mõisted); kehade, kehaosade ehk organite ja keskkonna temperatuur, bioobjekti kalorimeetria soojusproduktsioon ja soojusjuhtivus (soojusõpetus); laengute, ioonide liikumine ja konsentratsioon, biopotensiaalide tekkimise mehhanism, südame elektrivälja ja magnetvälja parameetrid, eluskoe impedants (elekter); silm ja prillid, vedelike läbipaistvus, neeldumine, spektraalanalüüs, ultra-ja infravalguse mõju (optika); kiirgused ja nende mõju, dosimeetria (aatomifüüsika). 10: Mida nim. Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse?
Avastamispiir on oluline madalate sisalduste määramise metoodikatele. Näiteks mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi leidumist – 1)kemikaalijäägid toidus 2)saasteained mullas 3)ebasoovitavad lisandid tooraines 4) dopingukontroll 51. Termodünaamika I seadus.Suletud süsteemi siseenergia muutus on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö:Soojuse hulga mõõtmine – kalorimeetria. Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus-Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Entroopia-Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. 52. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis.
Termodünaamikas mõistetakse soojuse all energiat, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab soojusena kõrgema temperatuuriga ruumiosast madalama temperatuuriga ossa. Termodünaamika I seadus _ Suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö: Soojuse hulga mõõtmine - kalorimeetria _ Protsess, mille käigus eraldub soojust, on eksotermiline (sellised on enamik keemilisi reaktsioone Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus _ Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Entroopia
ainevahetust. Vaegust tavaliselt ei teki. 67) Põhiainevahetuse mõiste, määramistingimused ja määramismeetodid. Püsisoojase looma kõige väiksemat energiakulu vältimatute protsesside alalhoidmiseks ärkvelolekus nimetatakse põhiainevahetuseks. See määratakse täieliku füüsilise ja emotsionaalse rahuloleku tingimustes komforditemperatuuril, hommikul 12-16 h pärast söömist. Määramismeetodid: 1. otsese kalorimeetria abil loom pannakse erilisse kambrisse, kus on võimalik mõõta kogu organismist vabanenud soojuse hulka 2. kaudse kalorimeetria abil tekkinud soojuse hulk arvutatakse välja gaasivahetuse andmete põhjal hinnates väljahingatava õhu koostist ja hingamise minutimahtu. 68) Energiakulu mõjutavad tegurid. Energia kulu suureneb füüsilise töö, külma kliima, toiduvõtu ja toitainete imendumise mõjul:
Vaegust tavaliselt ei teki. 67) Põhiainevahetuse mõiste, määramistingimused ja määramismeetodid. Püsisoojase looma kõige väiksemat energiakulu vältimatute protsesside alalhoidmiseks ärkvelolekus nimetatakse põhiainevahetuseks. See määratakse täieliku füüsilise ja emotsionaalse rahuloleku tingimustes komforditemperatuuril, hommikul 12-16 h pärast söömist. Määramismeetodid: 1. otsese kalorimeetria abil loom pannakse erilisse kambrisse, kus on võimalik mõõta kogu organismist vabanenud soojuse hulka 2. kaudse kalorimeetria abil tekkinud soojuse hulk arvutatakse välja gaasivahetuse andmete põhjal hinnates väljahingatava õhu koostist ja hingamise minutimahtu. 68) Energiakulu mõjutavad tegurid. Energia kulu suureneb füüsilise töö, külma kliima, toiduvõtu ja toitainete imendumise mõjul:
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
kohe peale sündi. Vastsündinul ei rakendu TR-ks külmavärinad, vaid värinateta soojusproduktsioon. Vastsündinul on kehapinna-mahu suhe täiskasvanust 3 x suurem, veel on kehakest ja rasvapolster õhukesed, järelikult ei saa soojuse äraandmist piirata, kuid soojusproduktsioon kaaluühiku kohta on 4 5 x suurem kehakaalu kohta. vastsündinu vajab min.AV tasemel kõrgemat välistemperatuuri. KAUDNE KALORIMEETRIA on organismi energiakulu mõõtmine tarbitud O2 ja eritunud CO2 mahtude määramise alusel*oluliselt lihtsam ja odavam meetod võrreldes otsese kalorimeetriaga*registreeritakse kopsude ventilatsioon ja määratakse väljahingatava õhu koostis*arvutatakse tarbitud hapniku ja eritunud süsihappegaasi kogus*määratakse hingamiskoefitsient e h-kvotsient: eraldunud CO2 maht / tarbitud O2 mahuga SEEDIMINE on protsesside kogum, mille käigus söödav toit muudetakse organismile omaseks ja viiakse