keemilised ained – hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed e. sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil puuduvad juhad, mis sünteesitud nõresid sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed (glandulae endocrinae) erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse. Endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad: ■ ajuripats ehk
Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguhormooni (testosterooni) tootmine. Nad asuvad väänilistes seemnetorukestes rakkude vahel (interstitsiaalselt). Seemneteed. Seemneteed: väänilised seemnetorud- tubuli seminiferi contorti sirged seemnetorud- tubuli seminiferi recta (võrgustikuna- rete testis, munandi keskseinand- mediastinum testis) viimajuhad munandimanuse juha seemnejuha- ductus deferens purskejuha- ductus ejaculatorius. Seemnepurske faasid: emission ja ejakulatsioon emissiooni ajal saadavad seemnejuha, seemnepõiekeste ja eesnäärme silelihaste kokkutõmbed oma eritised kusitisse. Lihaste kontraktsiooni kutsuvad esile sümpaatilised refleksid, mis kulgevad piki närve, mis seljaaju nimmeosasse lähevad ja sealt tulevad. ejakulatsioon- peenise juure võõtlihaste kokkutõmbed tõukavad kusitist sperma välja.
karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. N a h a n ä ä r m e d Nimetage näärmed, milliseid asub nahas suurel hulgal? Mida nad toodavad? Milleks on eritis vajalik Nahas leidub suurel hulgal higi ja rasunäärmeid. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed päsmakesed paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks
Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis sisalduvad kõigis imetajate kudedes; omavad hormonaalset toimet lokaalhormoonid, mille efekt avaldub sünteesipunkti lähedal. f
puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima. Sekretoorsed rakud parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks) Näärmed jaotatakse viimajuhade olemasolu põhjal eksokriinseteks(viimajuhad on olemas) ja endokriinseteks (viimajuhad puuduvad). Eksokriinsete näärmete jaotus 1) Suhe pinnaepiteeli a. Endoepiteliaalsed näärmed (ühe- või mitmerakulised) b. Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik 2) Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsel lõpposal a. Ühekihilise lõpposaga näärmed valdav osa b. Mitmekihilise lõpposaga näärmed näiteks rasunäärmed 3) Sekretoorsete lõpposade kuju a
Papillide ülemine pind on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga või osaliselt (niitpapillides) mitmekihilise sarvestunud lameepiteeliga Maitsmispungad reageerivad viiele põhilisele maitsemodaalsusele – magus, soolane, kibe, hapu ja umami Keelenäärmed Jaotatakse sekreedi järgi – seroossed, mukoossed ja seganäärmed Seroossed paiknevad keele sügavuses vall- ja lehtpapillide lähedal, nende viimajuhad avanevad papillide kraavidesse või lihtpapillide vahele – viimajuhad kaetud mitmekihilise lameepiteeliga Toodavad valgurikast sekreeti, mis sisaldab rohkesti sooli Mukoossed näärmed paiknevad peamiselt keelejuure piirkonnas ja piki organi külgi Lõpposad koosnevad limarakkudest, viimajuhad kaetud mitmekihilise epiteeliga, rakud vahel kaetud ripsmetega, näärmete sekreet sisaldab ohtralt mutsiini
närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis-
momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus,
Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed,
RASUNÄÄRMETE JUHAD * karvanääpsu ümber on põimunud NÄRVIKIUD (retseptoritega) * juuste eluiga 2-4a, kasv kuus u 1 cm, ripsmete iga 4-5 kuud Näärmed higi-, rasu- ja piimanäärmed (funkts.suguelundite all) HIGINÄÄRMED: pärisnaha sügavas kihis, alusnahas - kerakujulised lõpposad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. - viimajuhad läbivad naha kõik kihid - avanevad suudmena e poorina Apokriinsed: regionaalselt (kaenlaaugus, nibuväljadel, suguelunditel) * valgurikas lõhnav sekreet, naistel enamarenenud Merokriinsed: väikesed, üle kogu keha. * enim jalataldadel, peopesades F: kehatemperatuuri reguleerimine! F: AV-saaduste ja mürkainete eritamine
/ närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, produtseeritud hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus)
50. Laktatsioon Laktatsioon - Piima produktsioon piimanäärmete talitluse tulemusena Piimanäärme areng Sünnijärgselt kasvavad piimanäärmed sama kiirusega nagu ülejäänud keha – isomeetriline kasv. Lehmadel 3 kuuselt kuni 1 aastaselt – udar kasvab 2-4x kiiremini kui ülejäänud keha – allomeetriline kasv. Viimajuhadesüsteem – moodustumine algab puberteedi ajal (stim. prolaktiin, kasvuhormoon, östrogeen vahelduvalt progesterooniga), täielik väljaareng esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga Alveolaarne näärmekude – moodustub esmastiinuse ajal (stim progesteroon, prolaktiin, platsentaarne laktogeen, neerupealise koore hormoonid) Piimanäärmed arenevad paarilistena. Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara. Piima moodustamist stimuleerivad prolaktiin, adrenokortikaalhormoonid ja platsentaarne laktogeen Piima sekretsiooni hormonaalne regulatsioon
Sama ruttu kaob ka mõju. Endokriinsüsteem on toetav, abil esile kutsutud muutused püsivad organimis kaua, püsivad veres pikema aja vältel ja mõjutavad pikemat aega. Hormoonid. Kõrge bioloogilise aktiivsusega, väga väikestes kogustes kutsuvad nad esile tugevaid muutusi. Mõõdetakse mg veres. Tillukesed organid. Lagunevad organismis väga ruttu. Mõjub nii kaua kui organismil vaja on. Ss-näärmed muutuvad pidevalt. Endokriinnäärmete eripära. Sisenõrenäärmed, puuduvad viimajuhad. Hüpofüüs. Alumine ajuripats, koosneb kolmest sagarast. Adenohüpfüüs, vahesagar, neurohüpofuus. Adenohüpfüüs e eessagar-dirigent, toodab kolme hormooni, mis mõjutab teiste endokriinnäärme talitlust. Adenokortikotroopne hormoon-mõjutab neerupealiste koore regulatsiooni, reguleerib ainevahetust. Türeotroopne hormoon-reguleerib kilpnäärme talitlust. Gonadotroopsed hormoonid-sugunääre. Somatotroopne hormoon-kasvuhormoon, dopingu nimekirjas, lõhustab rasvu organismis
Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 42 Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit)
Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis:
Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub
Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 42 Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid
piirkonnas. terminaalkarvadeks on ka habeme- ja vurrukarvad. Naha näärmed Nahas leidub suurel hulgal higi- ja rasunäärmeid. Naha tekisteks on ka piimanäärmed, kuid funktsionaalselt kuuluvad nad suguelundite hulka. * Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed - päsmakesed - paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena - poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed
puuduvad. Eritavad nõret lahustavat vedelikku. Juttjuhad Üks kiht kuubilisi ja Puuduvad või lühikesed Üks kiht kuubilisi ja prismaatilisi rakke. prismaatilisi rakke. Tugev basaalne jutilisus. Rakkudes leidub kollast pigmenti. Viimajuhad Parotiidjuhas algul Suur ja mitu väikest juha Juhad meenutavad ehituselt kahekihiline, hiljem parotiidjuha, divertiiklid. mitmekihiline lameepiteel. Strooma Sidekoeline, palju Tugevad sidekoelised Sidekoeline. rasvkude. septid. 40. Alveooli ehitus Alveoolid väljuvad bronhiooli ühest seinast, mis asetseb bronhiooli saatva veresoone vastas.
- toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus Kilpnääre- kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal
- toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus Kilpnääre- kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E 1.2 Naha ebapuhtused Naha ebapuhtused on üks peamine põhjus, miks kliendid külastavad kosmeetikuid. Järgnevalt lühidalt enamlevinumatest ebapuhtustest näol: komedoonid, pustulid, paapulid ja miiliumid, ning nende tekkemehhanismidest. Karvanääpsu ja rasunäärme viimajuhad avanevad nahapinnale ühise avausena (vt. lisa 4). Rasu tekib rasunäärmete rakkude lagunemisel ja koosneb erinevatest rasvhapetest. Suurenenud rasu tekke korral täitub rasunääre ja selle viimajuha rasuga. Sellele lisandub ka rohkesti irdunud sarvrakke. Tulemusena kleepub väljapääsuava kinni ja tekib ummistus [23]. Silmale nähtamatuid koldeid, mis tekivad foliikulijuhade ummistumisel nimetatakse mikrokomedoonideks. Mikrokomedoonid on aknekollete eelkäijad (vt. lisa 4) [17].
Nafrokinoo protromiini teket Sünteesivad solletrakti aeglustub n mikroobid 3. TÖÖ SISESEKRETSIOON Hormoonid on kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre sisenõrenäärmed. Neid mõõdetakse mg 100ml veres. Hormoonid, mida vaja pole, lõhustuvad organismis kiiresti. Nende produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest. Endokriinnäärmed (puuduvad viimajuhad – eritavad sekreedi otse verre): 1) Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre 2)Hüpofüüs e. alumine ajuripats 3) Tüümus e. harknääre 4) Türoid e. kilpnääre 5) Paratüroid e. kõrvalkilpnääre 6) Pankreas e. kõhunääre 7) Neerupealised e. adrenalised: – Neerupealiste säsi (medulla ) – Neerupealiste koor ( cortex ) 8) Sugunäärmed e. gonadid 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs e
/ toime: kiire, kiirelt mööduv toime: aeglane, püsiv 134) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste HORMOON – bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab peamiselt ainevahetust ja reguleerib üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE –ülesandeks on produtseerida hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 135) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis. HÜPOFÜÜS e. ajuripats – kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. EPIFÜÜS e. käbikeha – vaheaju koosseisus KILPNÄÄRE –asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal.
ning stimuleerib PGF2 vabanemist, seega emaka kontraktsioone. Relaksiin lõdvestab vaagnasidemed ja ümbritsevaid lihaseid. · Loote väljutusfaas müomeetriumi ja kõhulihaste kontraktsioonide abil, östradiool stimuleerib lima moodustumist · Lootekestade väljutamine 85) Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus. Piimanääre · Esmastiinuse ajal - moodustub alveolaarne näärmekude · Puberteedi ajal algab viimajuhadesüsteemi moodustumine, täielik väljaareng samuti esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga · Piimanäärmed arenevad paarilistena Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele. See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida
Relaksiin lõdvestab vaagnasidemed ja ümbritsevaid lihaseid. · Loote väljutusfaas müomeetriumi ja kõhulihaste kontraktsioonide abil, östradiool stimuleerib lima moodustumist · Lootekestade väljutamine 85) Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus. Piimanääre · Esmastiinuse ajal - moodustub alveolaarne näärmekude · Puberteedi ajal algab viimajuhadesüsteemi moodustumine, täielik väljaareng samuti esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga · Piimanäärmed arenevad paarilistena Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele. See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida
oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse Piima sõõrdumisel tekkinud surve kandub üle kogu viimasüsteemi, põhjustades rõhu tõusu udara sisemuses, mille toimel piim liigub piimaurke suunas. Kuna alveoolides paikneb enne lüpsi 6090% kogu udaras sünteesitud piimast, siis sõõrdumisrefleksita jääks suurem osa sellest väljutamata. Sõõrdumisrefleksi toimel laienevad ka viimajuhad, mis omakorda soodustab piima voolu piimaurkesse. Oksütotsiini eritumist verre ja seega ka piima sõõrdumist võivad oluliselt vähendada mitmesugused negatiivsed ärritajad. Nendena toimivad kõrvalekalded rutiinsest reziimist, võõraste isikute või lehmade ilmumine vaatevälja lüpsi ajal, haigused, valuaisting, ehmatavad helid jms Niisuguste juhtudega võib kaasneda neerupealistest noradrenaliini ja adrenaliini eritumine verre, mis pärsib piima sõõrdumisrefleksi.
annaabi.ee 
