1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7
IMETAJAD! o Koera seemnerakud arenevad seemnesarjades, munarakud arenevad munasarjades. o Viljastatud munarakust järglane hakkab arenema emakas (emaslooma kehas). o Koeral on 2 korda aastas jookusaeg o Koerapoja ja lambatalle võrdlus: Lambal sünnib tavaliselt 1-3 poega, koeral aga 6-7. Lambatalle silmad on sündides avatud koerapojal aga ei ole. Koerapojad vajavad kuid emaslooma hoolt aga lambad suudavad mõni tund peale sündi ise jalule tõusta. o Enamikul imetajatest on 7 kaelalüli. o Imetajatel aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri veri ja selle kiire ringlemine. o Mõlemal, nii lindudel kui ka imetajatel on neljaosaline süda.
V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel? V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg. 3)Linnu järglane areneb munas.
5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõhr esineb kitsa triibuna. Abaluuharja ventraalses osas paikneb konksjätke ja kassil veel lisaks konksuülene jätke. Kassil esineb rangluu 2-5cm pikkuse kepja, kaardus luukesena, koeral luu puudub või esineb ebakorrapärase luutükina õlavarrepea-lihases. 7. Abaluu iseärasused mäletsejalistel. Harjaüline auk on tunduvalt väiksem kui harjaalune auk, abaluukõhr on poolkuuja kujuga. 8. Abaluu iseärasused seal ja hobusel. Neil puudub õlanukk, harjaköber hästi arenenud. Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud. 9. Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel
- mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust ei tekitanud. · Seose kujunemine 2) Seejärel anti koerale liha ja tekitati tingimatu ja tingitud heli samaaegselt. Koeral hakkas ila tilkuma. Sellist liha ja heli koosmõju
Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin kodutee,“ karjus kass. Kohtudes kallistas koer kassi. Koos kõnniti
Kui koer on oma kutsika kätte saanud, siis kutsikas saab piima umbes 40-45 päeva. Kutsikad tahavad hästi palju mängida seega inimesed kes võtavad kutsika peaksid ostma mänguasju, siis koer saab mängida. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koerte_sigimine_marta.htm) 4. Koerte kuulmine, nägemine ja haistmine 4.1 Kuulmine Kuulmine koertel on nii suurepärane, et nad kuulevad isegi selliseid helisid mida inimesed ei kuulegi. Mõnel koeral on kuulmine parem kui teisel koeral kuna see oleneb nende tõust. 4.2 Nägemine Koerte silmad on hästi kohanenud ning nende silmad on just head kiirete saakide jahtimisel. Paljud koerad näevad must-valgelt kui ka paljud näevad punast, rohelist ja isegi kollast. 4.3 Haistmine Lõhnade abil märgistavad territooriume, tuvastavad teisi loomi ja suhtlemiseks teiste koertega. Koertel on haistmismeel paremini välja arenenud kui inimesel. (http://www.purina.nestle.ee/Home/All+About+Dogs/Dog+Care+Questions/Article+Archive+
See on häirekell. 7. Mida tegi Nublu tulekahju kohas? Nublu aitas voolikuid lahti kerida 8. Kus oli Nublu koht tuletõrjeautos? Nublu koht oli tuletõrjeautos raadiotelefonisti süles juhi kõrval 9. Mida ei tohtinud tuletõrjujad teha? Tuletõrjujad ei tohtinud riideid seljast ära võtta 10. Kes oli süüdi Nublu äraeksimises? Nublu äraeksimises oli süüdi üks suur kass 11. Millest järeldasid Siiri ja ta pere liikmed, et Nublu on kodutu koer? Sellel koeral polnud kaelarihma 12. Miks sattus Nublu Siiri kodust uuesti tänavale? Koerale ei meeldinud, kui isa suitsu süütas ja ta hakkas haukuma ja ta tassis ka ise saapad uksest eemale. 13. Kust lõpuks leidsid tuletõrjujad Mustpea ja Valgemaa Nublu üles. aNublu oli sattunud koerapüüdjate juurde 14. Kuidas võeti Nublu vastu tuletõrjemajas? Nublut võeti tuletõrjemajas vastu kui kangelast 15. Mida tuletõrjujad tegid, et Nublu edaspidi kaotsi ei läheks? Nublu sai endale nimega kaelasildi.
peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid haistmis-, tugi- ja basaalrakud haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna. Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2, koeral 150 Lõhna tundmiseks on inimesel vajalik vähemalt miljon lõhnamolekuli. Haistmisepiteeli paiknemine ja pindala erinevus koeral ning inimesel http://www.argosymedical.com/Other/samples/images/DogVsManOlfactory.jpg Haistmistaju häired Kuna teadmised haistmistaju ja sellega seotud haigusseisundite kohta on veel puudulikud, osutub selles esinevate häirete diagnoosimine ja ravi sageli keeruliseks.
FUTURISM Tulevik tähtis > futurism. Futurismi programm sündis enne kunsti. Esitasid plaane manifestidena rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. F. T. Marinetti (poeet) · 1909. avaldas esimese futuristliku manifesti Prantsusmaal (ajakirjas ,,Le Figaro") kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on omapärased, nõuavad uut tüüpi kunsti, vana kunst kõlbmatu. Tehnika uudsus inimhingestatusest olulisem. Kunsti ülesandeks väljendada dünaamikat ja liikumist 1910. futuristlike maalikunstnike manifest loobuti traditsioonilistest motiividest (nt. aktimaal). Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Kriiskavad ja teravad värvikombinatsioonid, mis mõjuvad jõulisemalt. Liikumise kujutamiseks 1) kujutati üht eset erinevas asendis mitmel erineval pildid 2) kubismilik - nähtav maailm lammutati kildudeks, kriiskavavärviline mosaiik, esemed hajuvad ümbrit...
koguaeg hoolitsema ja võtma vastutust tema eest. Paljud inimesed võtavad ta endale ainult kevadeks ja suveks näiteks suvilasse ja siis hiljem sügise ja talve saabudes jätavadki looma sinna. Loomakesel pole seal ju kellegagi olla ja ei oska kuhugile minna. Ta on täiesti üksi ning ei saa ise juua ega süüa. Eriti julm on see kui jäetakse looma välja ja ta peab seal külmas ja märjas olema. Paljud koerad pannakse ka ketti ning nad ei saa ise minna abi otsima. Ketis koeral võib kett soonima hakata ja pärast võib tal kael mädanema minna, kuna igasugused parasiidid on sinna sisse läinud ja nii ta surebki ära või jääb raskelt haigeks. Internetis levib väga palju pilte, videosid ning jutte kus inimesed on looma vast vägivaldsed olnd. Näiteks on looma kaua pekstud kuni ta teadvse kaotab või on loom põlema pandud või hoopiski sillalt alla visatud. Kuigi koer on just see kes armatab oma
• Haiguse tekitajaks - marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. • Nakkusallikas – haige loom. HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb. HAIGUSTEKITAJA LEVIK • Nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse/haava. • Haigustekitaja jääb paljunema ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse. • Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, ning edasi silmadesse, südamesse, nahka ja
2. IGAPÄEVANE ELU KOOS KOERAGA (28.10) Süüa, magada, õue, suhelda! Söötmine kindlatel aegadel, muudel aegadel toit eest. Tühja kõhu tunde tekitamine eesmärgiga maiustega premeerimiseks treenimisel – kui kogu aeg on toit ees, ei ole toit motivaatoriks. Tuleks jälgida ka toiduagressiooni, kui on mitu koera – kas kõik koerad saavad süüa ja ei hakka kaklema (igal koeral oma kauss või söövad samast – koos või järjekorras). Koerad magavad ~16 h päevas – samuti, kui on harjunud päeval üksi olema, siis töölt puhkuse ajal tuleks anda koertele puhkuseaega, sest nende uneaeg väheneb. Kui on harjunud magama omas puuris, tasub see külla minnes kaasa võtta. Annab koerale turvatunnet. Kuudis peetava koera kuut peab olema piisavalt väike, et koer suudaks seda oma kehasoojusega soojaks kütta ning kindlasti sisaldama põhku, kuna see hoiab sooja ka
Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silmad on ümmargused, suured, otsesed ja veidi pungis. Hambad on tal valged. Normaalne on käärhambus. Tal võib ka olla taatsine või eetsine hambumus. Nõrga pigmendiga ninapeegel ja mokad. Bolonja koeral on pikk kere. Jaapani tinn Arvatakse, et see koer põlvneb Hiinast ja on suguluses pekingi paleekoeraga. Rahvas pidas neid koeri kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud, õrnad, väikesed, ja julged koerad. Värvuselt on levinud mustade laikudega valged koerad. Laigud võivad olla ka pruunid ja punakaspruunid, kuid nad peavad olema selgepiirilised. Tema pea on väike ja ümar. Koon on väga lühike ja lai
Katku Villu on väikese ja kehva talu perepoeg. Ta oli aasta aega vangis, sest ta võitle usu pärast kümmekonnaga. Lõpuks saab ta vangist koju. Ta tahtis minna järve ujuma, et linnatolm endale maha pesta. Teel järve juurde leidis ta palju jälgi. Villule oli jälgede uurimine nagu hobi, ta oskas jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive
KIILLUUD Ovaalmulk Ovaalmulk Rebendimulk Rebendimulk Ümarmulk Liitunud Ümarmulk Silmakoopaüm silmakoopaüm ar-mulk Silmakoopales ar-mulguks Silmakoopalõ Vanematel te he võib ulatuda Väikemäletseja urge ka kukla- Koeral kiilluu- tel kiilluu-urge ja oimuluusse urge puudub puudub SARNALUU Kahe jätke Vastastikku Vastastikku Kahe jätke vahel jätked jätked vahel silmakoopasid silmakoopasid e Ulatub Ulatub e ülalõuaurge ülalõuaurge
Väga suur on lindude väikeaju, mis on tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni keskus (seega tähtis lendamisel). Piklikust ajust algab 12 paari peaajunärve. IMETAJAD - Imetajate närvisüsteemi kõige keerukamaks osaks on peaaju. Peaaju kõige tagumine osa väikeaju - kooskõlastab ja juhib loomade keerukaid liigutusi. Ent eesaju suured poolkerad on keerukama ehitusega. Suurte poolkerade väliskiht koosneb närvirakkudest, mis moodustavad ajukoore. Paljudel imetajatel, sealhulgas ka koeral, on suurte poolkerade koor sedavõrd suurenenud, et ei asetse mitte ühtlaselt sileda kihina, vaid moodustab volte - ajukäärusid. Mida käärulisem on ajukoor, seda arenenum ta on ja seda rohkem on temas närvirakke. Kui katsealusel koeral eemaldada suurte ,poolkerade koor, siis säilivad loomal põhiinstinktid, ent kaovad kõik omandatud harjumused ja uusi tingreflekse enam ei teki. Väikeaju on hästi arenenud ja tal on nagu suurtel poolkeradelgi palju käärusid
Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv. Olenevalt koera tõust on tema karv kas lühike, pikk, lainjas, sirge, pehme, karm jne. ja väga erineva värvusega (must, pruun, punane, valge, kollane, laiguline jne.)
lumeta spordialad: kelguvedu koerakross e. Canicross suusatajavedu e. Skijoring jalgrattavedu e. Bikejoring rakendisuusatamine e. Pulka tõukeratta vedu e. scooter käruvedu Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Võistlustel võib vastavalt võistlusklassile koerirakendis olla 2 kuni 12. Rakendis on igal koeral oma ülesanne. Esimene paari moodustavad reeglinaheade juhiomadustega ja kogenud koerad.Selle järgi, kuidas juhtkoerad õpivad rakendit juhtima võib eristada 3 tüüpi juhtkoeri: · Avamaa juhid sellise koera omanik võib eriti rahul olla, kuna selline koer täidab kõrgeimadnõudmised. Koer, kes suudab juhtida kelku avamaal, jälgedeta lume- või jääväljal, omab tõelist juhipotentsiaali. · Gee-haw juhid (gee ingl. k
peatada, kuid tegelikult ei ole meil vaja internetti ega ka raamatuid, et leida lihtsale probleemile lihtne lahendus või vastus. Seega arvan, et enda pead kasutades suudaksid kõik leida loogilisel teel vastuse sellele, miks koerad hauguvad. Kui näed, et koer haugub, siis loogiliselt võttes, võib arvata, et ta pöörab ka tähelepanu selle poole, mille pärast ta haugub. Kui koer haugub ukse poole, siis võiks inimene mõista, et uksest käivad kõik välja ja sisse, nii et koeral on vajadus minna õue. Kui aga on soovi veel aru saada, miks koer küll õue tahaks minna, siis võib loogilise mõtlemise teel tekitada enda ajus väikene tuluke, mis ütleb, et koeral on samuti põis nagu inimesel ning on arusaadav, et tekib vajadus millalgi oma hädad ära teha. Kui aga koer ei tea ise ka miks ta haugub, siis on raske loogilisel või üldse mingil teel leida põhjust. 7.Kokkuvõte
kaelakee ning kuigi see tundub kahtlane, et ühel koolipoisil nii palju raha on, ei pööra teismeline sellele eriti tähelepanu. Anni sõber Kätlin on kolinud emaga Pärnusse, kuna viimase ema leidnud sealt uue mehe. Kätlinile ei meeldi seal sugugi ja ta korraldab erinevaid jamasid, et sealt minema saada. Nad suhtlevad Anniga meiliteel, rääkides, et teda ei sallita ka sealses koolis ning ta tahaks hoopis tädi juurde elama minna. Viimase jamana laseb ta lahti minna ema uue mehe koeral, mille tõttu kaotab mees oma kannatuse ja Kätlin jookseb kodust Anni juurde. Ann on Gregorilt kuulnud, et too käib kuskil koolis ning ta kasuvanemad ei salli teda (Gregor on lapsendatud) ning võtavad teda, kui näitamiseks ja uhkustamiseks võetud koera, kuid raamatu lõpus selgub, et see kõik oli suur vale. Ann ja Gregor lähevad tülli, kuna poiss surub end korduvalt Annile peale kuigi tüdruk nõus ei ole. Annil on küll kahju, et poiss pettub, aga ta jääb
Vee ja elektrolüütide tasakaalu mõjutavad ained · Organismi vedelikuvajadus - Vee ringlust organismis mõjutavad tsentraalselt hüpotaalamuses asuvad janu- ja joomiskeskus. Hüpotaalamuses paiknevad ka osmoretseptorid. - Organismi ööpäevane vedelikuvajadus on 40-132 ml/kg/päevas. Sõltub loomaliigist, soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist. Täiskasvanud koeral on 40-60 ml/kg/päevas; noorel, ka lakteerival loomal 2 korda rohkem. Vedelikuvajadus suureneb kõrge kehatemperatuuri korral, imetavatel loomadel jt. - Organismi veesisaldus sõltub: rasvkoe sisaldusest, loomavanusest (noorloomal palju rohkem). Täiskasvanud loomal on 55-60% (kehamassist), noorloomadel 70-75%, vanadel 50%. Mida rohkem on rasvkoe, seda vähem on vett. Inimestel: naised 50%, mehed 60%.
olgu see siis koer või kass, ja temaga kindlasti mitmel päeval tutvumas käia. Pole midagi veenvamat oma plaani õigsuses, kui pilk, mille üksik koer sulle läbi boksivõre saata võib, kuid oma valikus tuleb olla kindel. Kui aga tahe on kindel, pole teha muud, kui isikuttõendava dokumendiga kohale minna (võtja peab olema vähemalt 18aastane) ning maksta sularahas tasu vaktsineerimise ja kiibistamise eest, mis on kassi puhul 300 krooni, koeral 600 krooni. See on aga väike hind pikaaegse kaaslase ja truu sõbra eest. Kurb reaalsus on see, et iga päevaga satub tänu inimeste ääretule julmusele tänavale jälle mõni uus hulkuv loom. Seetõttu tuleb iga oma looma soetamise otsus kindlasti üle kaaluda. Ka mul on kodus neljajalgne sõber. Minu koera nimi on Magnum, ta on noor, väga lustakas ja rõõmsa meelne koer, keda me armastame. Tema lustakus lihtsalt võtab pinged maha ja teeb endalgi tuju rõõmsaks ka kõige halvemal
jäänuste uurimisega Fossiilid- organismi kivistunud jäänus Rudiment- elundi embrüonaalne alge, arenev elund Homoloogilised organid- Bioloogiline reegel- Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Populatsioon-ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Hübriid- kahe erineva liigi omavahelisel ristamisel saadud järglane Inimese rudimendid: Pimesool- kabjalised, rohusööjad kihvad-nahkhiir, koer sabalüli – koeral info saba liputades Taimede areng: -sinivetikate laadsed -endosüntees(päristuumsete teke) -merevetikate eellased(vanaaegkonnas hiilgeaeg) -pool sõnajalamoodi veetaimed -hiiglaslikud sõnajalad (karboni ajastul) -kliima jahenemine ( I paljasseemnetaimed) -õied viljad -katteseemnetaimed Loomade areng: -eeltuumne organism(gemosünteesi teel laavast, heterotroofne toit) -päristuumsed, heterotroofsed(käsn, meduus, korall) -peajalgsed, limused ussid (vanaaegkond)
Lapse meeleorganid ja meeles on kõrgelt arenenud ja valmis vastu võtma uusi kogemusi, mis oleksid mõtlemise ja õppimise toormaterjaliks. Seega on nendel aastatel äärmiselt oluline mõtlemise keskkonna kvaliteet. Veel üks näide: Isa oli oma kolmeaastase pojaga õues. Äkki nägi poiss hobust, esimest korda elus. ,,Vaata issi, seal on suur koer." Isa hakkas naerma ja ütles, et ei see on hobune. Kuid isa oleks pidanud lapsel oletada ja selgitada, mis vahe on koeral ja hobusel. Sest kui lapse pingutusi eiratakse loobub ta lõpuks oletamast ning lihtsalt küsib: ,,Mis see on?" Laps harjub, et vastused ei ole peidus mitte tema vaid hoopis lapsevanema või õpetaja peas. Lapsi ei tohi muuta tundetuteks robotiteks, kes teavad kõige hinda, kuid mitte millegi väärtust. Mõtlemine on tegevus, mis eeldab eesmärki ja tõukejõudu. Lapse mõtlemist soodustavad mitmed tegurid: Näiteks enesehinnangu tõstmine ja
2)lümfoepiteliaalsed struktuurid (tüümus, tonsillid, üksik- ja koondlümfisõlmekesed) 3)lümfisõlmed, mis asetsevad filtritena lümfisoonte teedel Lümfisõlmede funktsioon Moodustuvad lümfotsüüdid Toimivad väikeste ja väga efektiivsete bioloogiliste filtritena, kus peetakse kinni ja hävitatakse haigustekitajad (antikehade moodustamine) Iga lümfisõlm või sõlmede kogumik on sõelaks kindlale kehaosale või organile Lümfisõlmed Mäletsejatel ja koeral esinevad lümfisõlmed tavaliselt üksikult Hobulastel ja inimeste rühmiti Lümfisõlmi on hobusel kuni 8000 (millest kuni 6000 käärsoolel), veisel 300, seal kuni 190 Kõige suuremad lümfisõlmed on veisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lümfi ülesanne
Laura Laas 9b Raamatu esitlus Harry Potter: Tarkade kivi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joanne Kathleen Rowling Sündinud 31. juulil 1965. aastal. Ta oli töötu abirahast elav üksikema, kui ta kohvikus istudes Harry Potteri esimest raamatut kirjutas. Teda loetakse maailma rikkamaiks kirjanikuks. Raamatu tähtsamad tegelased Harry Potter on oma ea kohta lühike ja kõhetu poiss, kes kannab prille ja kellel on mustad sassis juuksed. Ta oskab ussisõnu, ta on võlur ja tal on otsaees välgunoole kujuline arm. Ronald Weasley on pärit vaesest, kuid vana võluripäritolu perekonnast. Tal, nagu ka kõigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedretähnid. Ta on enda perekonnas noorim ...
Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar Emiilia, keda kutsuti ka Emmiks. Ta lepitas poisid ja neist kolmest said head sõbrad. Jaanus käis nüüd igapäev lossis, oma uutel sõpradel külas. Ühel ilusal suvepäeval ratsutas Jaanus oma uue täkuga metsas. Seal kohtas ta Emiiliat ja Oodot. Oodo oli ikka veel ülbe ja nõudis, et nad Jaanusega hobused vahetaksid. Jaanusele see mõte ei meeldinud, kuid kui Emiilia talle paluvalt otsa vaatas, ei suutnud ta keelduda. Jällegi sai
Andrest kiviga visata ent viskas mööda ning tabas oma ema Mari. Pärast eelnevalt nimetatud konflikti jäid teda pikalt vaevama süümepiinad, mis tähendas, et ta erines tublisti teistest tolle ajastu eestlastest, kes olid ääretult kadedad ning hoolisid ainult enda ja oma lähedaste heaolust. Kuna Indrekule meeldisid linnud ning talle meeldis neid vaadata, ent vihkas kasse, kes neid linde sõid, lõi välja Indreku varjatud pool ning kättemaksuks lasi ta koeral kassile lõpu peale teha, mis tundub õiglane, ent julm. 4.Iseloomusta Pearu häid ja halbu külgi. Milline peremees ta on? Pearu oli korraga nii hea kui ka halb tegelane, kes tundus mulle üldjuhul väga egoistlikuna, kuna ta soovis ainult endale head elu ning hakata kogu Vargamäe valduste omanikuks. Kuna talle ei meeldinud ta naaber Andres koos oma perega, otsustas ta iga hinna eest viimase elu võimalikult raskeks nii füüsiliselt kui ka vaimselt teha
skriininguskeemid ning kehtestatud kohustused uurida tõukoeri teatud haiguste suhtes. Paranenud on diagnoosimeetodid ning paljude haiguste jaoks on välja töötatud või välja töötamisel veretestid, mis võimaldavad üheselt hinnata, kas koer kannab teatud haigust või ei. Mis moodi ilmnevad pärilikud haigused ja kuidas nendega kokkupuuteid ära hoida? Pärilike haiguste ilmnemises on minu võimalust. Need võivad olla kaasasündinud, ja on olemas juba koeral noores eas, või tekivad need koera kasvades, ja ilmnevad alles mitme aasta pärast. Teatud juhtudel ei pruugi vanematel ega mitmes eelpõlves olla haigus avaldunud, ent kui saavad kokku kaks koera, kellel on olemas haigust kandev geen, ning need geenid omavahel kombineeruvad, ilmneb osadel kutsikatel haigus. Aeg on aga näidand, et suur osa pärilikest eelsoodumustest või haigustest multifaktoriaalsed, s.t. nende tekkes või väljakujunemises osaleb rohkem kui üks-kaks geeni
raamatusse.Vastuseks saab ta jaatava vastuse,et ta sobib Arnoga.Sinna maja juurde,kus Aapo elab koguneb mingi aeg hästi palju kasse ja tema boss Ragnar asub neid tappma,mille käigus saab ka see salapärane kass surma,kelle nimeks oli Aapo jõudnud panna Hallu,see Hallu on seal tema parim sõber,sest õhtuti kuulav kass tema muresid ja mõtteid.Raamatu lõpus ilmub sinna aga hoopis üks koer,kelle Skenja Ragnari käest sai,kui sellel koeral on kassi silmad nagu Aapo tähele paneb ja ta usubki,et see on tõsie,et kassil on seitse elu.Kass leidi uue elu koerana ja tuli ikka tema juurde tagasi.Aapo võtab selle koera endale(kellest saab Pavlov),kes on alles kutsikas ja asub siis rõõmsalt kodu poole teele,kuna kätte on jõudmas jõulud ja kodused juba ootavad.Ennem peab ta veel ostma uued kinhgapaelad ja koerarihma,kuna rongile ei lasta koera rihmata ja kutsikas on vanad kingapaelad katki närinud. Minu arvamus:
Kasvõi ideed mida on juba varem elluviidud aga kuna menu oli suur siis on kerge neid taaselustada. Peale ,,Jäärmarka" on mul nii palju ideid läbi peast käinud. Projekti tegemine ei olegi nii raske kui see hetkeks tunduda võib. Kõik peab lihtsalt korralikult läbi mõeldud olema ja tuleb endas leida see jõud ja põhjus miks mina just seda teen. Motivatsiooni leiame ikka endast. Kui näen tänaval kodutut koera siis tuleb kurbus peale ja mõtlen, et küll minu koeral ja kassil on hea elu. Neil on toit ja peavari olemas, armastav pere. Aga sellel väiksel koerakesel kes ööd ja päevad peab veetma tänaval ilma inimese hooleta ei ole midagi. Ja nii tekibki vajadus midagi ise korda saata. Ega ei pea selleks kohe projekti tegema. Piisab kui aitad kasvõi natukene. Rahaline toetus loomadevarjupaigale, üks päev abistamist seal, ehitused. Samas vajavad sellised asutused ka toitu ja tekke, mänguasju. Kõike seda on lihtne hankida
ning otsis terve maja läbi. Lõpuks tuli välja, et Susanna oli patja laenanud ning selle hirmust prügikasti viskanud. Ühel päeval kui perekond tülitses esinemiste üle kuulsid nad akna taga krabinaid ja seal luuras Hull Matilda kes kuulis kõike võlupadjast. Ema sidus ta kinni, kuid ta lasti hiljem lahti. Perekond Seebimull võttis endale valvekoera, kes pidi spioone ja vargaid eemale hoidma. Ühel päeval lakkas pesu kuivati töötamast ja ema riputas riided õue kuivama. Koeral oli tol päeval mängutuju ja ta rebis ema riided katki. Seepeale pandi koer keti otsa. Koera nimi oli Fernando. Fernando oli kurb, sest ta pandi keti otsa. Ta parim sõber oli Susanna. Ühel päeval kui Susanna koju tuli nägi ta Fernandot ketis, Susannal hakkas temast kahju, ning ta lasi ta lahti. Uus elu Kui Fernando sai vabaks rebis ta õues nööril kuivamas oleva võlupadja katki. Ema oli väga vihane. Koos tuldi otsusele korjata suled kokku ja õmmelda padi jäle kokku. Ema saatis
18.Millise jahisaagiga naases Muri? Naases Muri pisikese kopraga. 19.Miks onu Teodor koprapoja minema käskis viia? Käskis minema viia koprapoja sest ta näris ära nende söögilaua. 20.Miks ema ja isa kirja lugedes vaheldumisi minestasid? Minestasid ema ja isa kirja lugedes vaheldumisi kuna olid üllatunud,mis nende pojast oli saanud kirja lugedes. 21.Miks ema ja isa saatsid 22 kirja Petivere külla? Kuna maakaardil on 22 Petivere küla 22.Miks mindi Pontut pügama? Sest koeral oli elu isu otsas ja tundis end heidikuna. 23.Miks muutis juuksur koera pügamise suhtes meelt? Sest koer oli tark,andekas ja oskas arvutada. 24.Miks ei tahtnud Madrusson ja Muri professoriga kohtuda? Sest nad mõlemad oli professori omad,ning nad ei tahtnud et proffesor nad tagasi viiks enda juurde. 25.Millise palvega pöördus kass instituudi poole? Palvega soovides ühe kodu päikest. 26.Mille lubas onu Teodor Murile osta, et ta nutmise järele jätaks.
kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. (3: 88) 1.2 Tingimine Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine. 1.2.1 Klassikaline tingimine Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Tingitud regleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 1936). Tema käsitletud reflekse hakati nimetama klassikalisteks tingitud refleksideks. (3: 89) Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks. Kui koera toitja tuli söögiga, hakkas koeral koheselt sülg jooksma. Kui nüüd esitada koerale mingi neutraalne stiimul ja koheselt ka sööki näidata, siis koer hakkab tulevikus seostama seda neutraalset stiimulit söögiga ja tulevikus hakkab koeral sülg jooksma ka kella helina tõttu. (3: 89-90) 1.2.1.1 Ivan Pavlov (1849-1936) Ivan Pavlov (vt. joonist 1)oli vene füsioloog. Ta sündis 1849 aastal Rjasanis. 1879. aastal sai ta doktorikraadi Peterburi ülikoolis
Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? Ettevaatlikult Mis on suurim kannatus? Istuda pliidi peale ja oodata kui vesi suus keema läheb mis on suurim laiskus? Kui on külm ja ei viitsi lõdiseda; Kui näed und aga ei viitsi vaadata Mis on suurim ajast maha jäämine? Kui kägu tuleb kellast välja ja küsib ,,Mis kell on?". Mis vahe on kurgil ja välistrepilt? Üks tehakse sisse teine välja Mis vahe on proileril ja kotleti? Üks on alati valmis, test peab ennem praadima. Mis vahe on koeral ja kirbul? Koer kirbu selga ei lähe, kirp koera selga läheb. mis vahe on joodukul ja vasikal? Üks möirgab enne joomis, teine pärast. mis on puu ja liha ümber? Pind tagumikus. Mida teeb koer, kui saab 3-aastaseks? Elab edasi Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed? Tuleb tõlk voodisse kaasa võtta. Mis kuulub ühe hästi tehtud kinga juurde? Teine samasugune king. mitu tähte on piiblis? Seitse Mitme liigutusega panna elavnt külmkappi? Kolmega. Üks lahti, elavant sisse, uks kinni.
eksemplari. Raamatu peategelane on Vladimir Petrovits Arhipov. Raamatus kasutatakse pigem tema perekonnanime Arhipov. Arhipov elab Moskvas eliitrajoonis lukskorteris, omab IT tehnoloogiafirmat,kus ta ka töötab. On igatepidi edukas ja hakkaja inimene. Arhipov on lahutatud ja elab koos oma koeraga. Koera tõuks oli inglise mastif, nimeks pani Arhipov koerale Tinto Brass. Eriti meeldis mulle lugeda Arhipovi ja omavahelist suhtlust -kirjanik on loonud olukorra, kus koer vastab omanikule-nii koeral kui ka Arhipovil on omapärane huumorisoon. Näiteks kui Arhipov läheb Mashale külla palub ta Tintol telefonile vastata ja teatada et peremees läks raamatukokku ja sõnum üles kirjutada Tinto vastas, et saab aru ja teeb täpselt nagu vaja. Raamatu alguses saame teada, et Arhipovi naabriks on Lizaveta Grigorjevna Ogus.Naabrinaine astub Arhipovi juurde sisse ja on kindel et ,,kurjad jõud soovivad teda tappa",naine ise on oma saatusega leppinud aga muretseb oma kasutütre Maria Tjurina pärast
nagu inimesedki, kannatavad koerad väga siis, kui on neile allergiat põhjustava taime õitsemise kõrghooaeg. Kuid nad näitavad seda teisiti välja kui meie (inimestel tekib õietolmuallergiast nohu või lihtsalt sügelus ninas)- nad hakkavad ennast sügama ja püüavad ennast hammustades sügelusest vabaneda. Allergiat võivad tekitada erinevad kemikaalid, mida kodus kasutatakse, pesupulbrid, nõudepesuvahendid jms. Ettevaatlik tuleks olla ka lõhnaküünaldega. Kui märkate, et teie koeral hakkavad silmad vett jooksma peale seda, kui te olete kodus lõhnaküünlaid kasutanud, tuleks küünaldest loobuda. Kokkuvõte Chow chowd on pärit Hiinast, kasvatati jahikoertena aga nüüd on nõutud toakoerad. Neid on pika- ja lühikarvalisi ja erinevates värvides. Iseloomult on nad lojaalsed, ustavad ja rahulikud koerad. Koertele ei tohi anda väga rasvaseid toite, kõige sobivamaks peetakse kalkuniliha.
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
rohud reeglina ei sobi). Kui koer ei nuta, ei tähenda see sugugi, et ta valu ei kannata. Raskused ülestõusmisel, treppidest kõndimisel, liikumahakkamisel viitavad sellele, et teie loom vajab leevendust oma liigeseprobleemidele. Oluline on ka pidada koera kehakaal kontrolli all, tagada talle piisav ja stabiilne liikumine ning vältida tuleks järsku koormuse muutust. Vanade koerte hulgas on üsna palju pimedaid ilma, et omanik seda teaks. Kuna koeral on nägemine üsna teisejärguline haistmise ja kuulmise kõrval, siis saab ta tuttavas ümbruses väga hästi hakkama. Alles võõrasse kohta viies või kodus mööblit ümber paigutades, märkab omanik, et koer jookseb peaga vastu esemeid ja hakkab kahtlustama, et koer on pimedaks jäänud. Ka kuulmine nõrgeneb aastatega ja sellega on seletatav, miks koer kes vanasti aiavärava kriiksatuse peale teile vastu jooksis nüüd üllatunult unest
kromosoomidest on PRA kandja). Kuna isastel koertel on aga x ja y kromosoomid, siis alati kui x kromosoomiga kaasneb PRA on nad lisaks haiguse kandjaks olemisele ka ise haiged." Arukas aretus Arukalt aretades on võimalik võrkkesta atroofiast võimalik siiski hoiduda, prcd PRA- d saab diagnoosida kliinikus pilulambiga ning tehes prcd PRA DNA testi, mis määrab genotüübi, kas koer on haigusest vaba, kannab haigust edasi või on haige. Igal koeral on kaks geeni, mis tekitavad prcd PRA-d ning ainult üks geen kummaltki vanemalt antakse edasi järglastele, kuid mitte kindlasti sama geen igale kutsikale. (Martin, M., 2012, Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, Austraalia lambakoera tervisest, PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA - PRA (Progressive Retinal Atrophy) Lisaks sellele toob Marge Martin Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühingu kodulehel välja soovituslikud paaritusskeemid:
temasse armuma panema. 27) Vanapagan võttis Hansult hinge. // Aidamees varastas parunilt vilja ja sattus seda koju sõidutades teise vankriga kokku, viis surnu Sandri juurde, jättes vilja Ärni ja Imbi saagiks. 28) Liina kavatses end ära uputada, aga Imbi ja Ärni tirisid ta välja. // Rehepapp tegi metsas lõket ja Vanapagan tuli, Sander kutsus kohale hundid kes vanamehe lõhki rebisid. 29) Öösel tuli Õuna endel Räägu Reinu juurde, lõiaks tema koeral kõri läbi, murdis katki kummutiluku ja võttis koti, kust päeval olid välja hüpanud mustad vemblamehed, kes välja said ja mehe maatasa peksid. 30) Kui andresepäeval armuleivaga kirikuukse pihta tulistada, muutub mees metsikuks ja Jaaniga nii juhtuski. Ta peksis peremeest, vägistas Luise, sõi veel seepi ja jäi lõpuks magama.
DNA, geenid ja kromosoomid Miks me sarnaneme oma vanematega? https://www.workingmother.com/9-ways-to-work-ste m-learning-into-your-busiest-days https://barkpost.com/humor/15-momma-dogs-and-puppies/ Pärilikkus Organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi Pärandub edasi ainult geneetiline info mitte tunnus! Tunnuste pärandumist mõjutavad ka keskkonnatingimused Uuringud kaksikutega!!! NASA UURING Üks vend oli kosmoses aasta teine maa peal 7% muutust https://www.nasa.gov/feature/nasa-twins-study-confirms-preliminary-findings Geneetika Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegelev teadusharu Oluline kriminalistikas ja haiguste ennetamisel!!! Sageli pole kuriteopaigal sõrmejälgi, küll aga verd, juuksekarvu, spermat, ka neis leiduvate valkude või DNA analüüsimisel on võimalik isikuid tuvastada. Genoom on kõigil inime...
reaktsioon – võimendab skeletilihaste ja luude kasvu. Testosteroon stim. lihaste sünteesi ja inhibeerib proteiinide lagundamist). Mõjutab looma füsioloogilist arengut ja stimuleerib sugutungi. Puberteet. veisel 1 aastaselt, hobusel hiljem, lammas, kits, siga umbes poole aastaselt. Kuni puberteedini on spermatogoonid (tüvirakud), need on kontaktis torukese epiteeli basaalmembraaniga. Spermatogoonid on diploidsed (2 kromosoomi:1 emalt, 1 isalt). Kromosoome on on 29*2 = 58 koeral. Spermatogoonis on 58. Spermatogoonid jagunevad mitoosi teel. Puberteedieas hakkab toimuma spermatogenees – toodetakse küpseid sperme. Rakud hakkavad liikuma valendiku poole ning on kontaktis Sertoli rakkudega (iga 2 Sertoli raku vahel on väike kanal, mida mööda tüvirakud migreeruvad ja seda läbides arenevad). Areng. Spermatogoonid (2n) paljunevad mitootiliselt, tekivad primaarsed spermatotsüüdid (2n), tekib ka spermatogoone
Projektitöö Koostaja: Jarrmo Varuson Juhendaja: Tiina Karu 07.05.2009 Sisukord: 1) Välisehitus 2) Sugulus 3) Eluviis ja Paljunemine 4) Toitumine 5) Vombat ja Inimene 6) Huvitavat 7) Kasutatud kirjandus Välisehitus Vombat on karupoja sarnane kukkurloom kes võib kaevata omale 30m urge. Neil on pruuni värvi karvkate ja kõrvad väiksed ja asetsevad nagu kassil või koeral. Vombatite jäesemed on peaaegu nagu inimestel, oleks nagu viis sõrme kui kolm neist on kokku kasvanud. Jäsemetel on pikad küüned millega kaevata tänu millele saab vombat järgida talle omast eluviisi. Inimesed näevad sageli vombatit kui kahjurlooma, kuna tema aktiivsed kaevetööd kipuvad lõhkuma küülikutele seatud aedasid. Vombatid kasvavad 70-115 sendimeetri pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 39 kilo. Vombatite saba pikkuseks võib olla 2,5 sendimeetrit. Sugulus
inimesel 4000-10 000, seal 15 000- vereplasmas lahustunud valgu Kapillaari endoteel sobiv pikkus, niisutatakse seest Eluiga · inimesel 100-120 päeva 20 000, hobusel 8000 11 000, fibrinogeeni lahustumatuks niitjaks Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude Lümf, Vesi, toit,õhk, Uriin, kolmveerandi ulatuses verega, 120 · hobusel 150 päeva · 20. Leukotsüütide funktsioonid. vahele suletud vererakkudega
valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin. Pidurdab sekretiin. pH tõus stimuleerib, langus pidurdab. 9. Mao motoorika ja selle regulatsioon. Mao tühjenemine. Söömisel adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine, refleks käivitub neelamiskeskuse vahendusel. peristaltilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks; proksimaalses osas nõrgad, distaalses osas ja pülooruses tugevad; koeral 15 sek intervall Kontraktsiooni ajal rõhk maos tõuseb < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline kompleks Kiskjatel mao tühjendamine mitteseeduvatest jääkidest oksendamise teel Regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin)
olema ideaalne näidend. Taevas vedasid Mefistofeles ja Jumal kihla. Mefistofeles ütles, et ta suudab kukutada Fausti hinge, aga Jumal oli kindel, et Faust pöördub tagasi headuse poole. Faust oli suures ängistuses ja ta plaanis enesetappu. Enesetapukatse ebaõnnestus kuna oli hingedepüha. Jalutades Wagneriga linnaväravate juures märkasid nad musta puudlit. Faust võttis koera endale, sest ta arvas, et koeral pole enam peremeest. Töötoas hakkas puudel Fausti segama ja see ärritas teda natuke. Mefistofeles võttis oma õige kuju. Faust ja Mefistofeles sõlmisid kihlveo. Mefistofeles lubas hakata Fausti teenima ja kui Faust oleks rõõmu tundes öelnud sõnad ,,oh ilus hetk, oh viibi veel", siis oleks Faust pidanud Mefistofelest teenima hakkama. Kui Faust oleks öelnud need sõnad, siis oleks Mefistofeles võitnud kihlveo Jumalaga. Kihlveo sõlmimiseks andis Faust kolm tilka verd.
Nüüd oletatakse, et vaalasid võib eksitada liivane või mudane rand, mis segab kajalokatsiooni kasutamist. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · loomad suhtlevad omavahel eelkõige haistmismeele abil ·Lõhna ära tunda püüdes loom nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete kaudu ninaõõnde, kus asub haistmisepiteel. ·Mida suurema pindalaga on haistmisepiteel, seda parem on looma haistmine. Inimesel on see vaid 4 cm² suurune, kodukassil 14 cm², koeral aga 150 cm² suurune. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · Paljudel imetajatel on täiendav haistmiselund, mida nimetatakse Jacobsoni elundiks. Tänu sellele saab näiteks täkk aru, et märal on alanud jooksuaeg. · Lõhnade abil teavitavad loomad teisi eelkõige enda sealolust (territoriaalne käitumine) LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID MUUD TEGURID · Nälg, janu · Hirm, stress
x1 x2 x3 x4 Muutujad 0.00 58.75 0.00 0.00 Z Sihtfunkt 3818.75 Matemaatiline mudel Z= 32x1+65x2+12x3+35x4-> max 4x1+2x2+4x3+6x4≤320 5x1+3x2+3x3+4x4≤450 3x1+4x2+5x3+3x4≤235 2x1+1x2+2x3+2x4≤150 Sihifunktsiooni kasum peab olema maksimaalne kui kasum Puhhil on 32, Maasikul 38, Lillel 12 ja Koeral 35 eurot. Vatti kulub Puhhile, Maasikule, Lillele ja Koerale vastavalt 4, 2, 4 ja 6 kuupmeetrit. Kokku on vatti olemas 320 kuupmeetrit. Riiet kulub Puhhile, Maasikulee, Lillele ja Koerale vastavalt 5, 3, 3 ja 4 ruutmeetrit. Kokku on riiet kasutada 450 ruutmeetrit. Niiti kulub Puhhilee, Maasikule, Lillele ja Koerale vastavalt 3, 4, 5ja 3 rulli. Kokku on niidirulle 150. Ühe Puhhi, Maasiku, Lille ja Koera valmistamine võtab aega vastavalt: 2, 1, 2, ja 2h. Aega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
