Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks
a. mendeboard b. heartwood c. wersalit d. composite plywood Küsimus 11 Vineeri valmistamisel kasutatavad vaigud on Vali üks või enam: a. külmkõvenevad b. kuumkõvenevad Küsimus 12 Miks üldjuhul ei kasutata tisleriplaate välisruumides? Vali üks või enam: a. nõrga pinna tõttu b. madala veekindluse tõttu c. kõrge hinna tõttu Küsimus 13 Millised väided on õige puidu kui komposiitmaterjali puhul: Vali üks või enam: a. sarrus tselluloos, maatriks ligniin b. sarrus hemitselluloos, maatriks ligniin c. sarrus tselluloos, maatriks hemitselluloos d. sarrus ligniin, maatriks tselluloos Küsimus 14 Milliste plaatide rühma kuulub OSB-plaat? Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. tisleriplaat Küsimus 15 Millised faktorid mõjutavad PLPde omadusi? Vali üks või enam: a. laastu suurus b. laastuvaiba niiskussisaldus c. vaigu tüüp d. pressi surve Küsimus 16 Millist materjali all olevatest saab valmistada suurima tihedusega?
Polüsahhariidid
Ehitus
Polümeerid
Monomeerideks monosahhariidide molekulide
jäägid (vesi eraldunud)
Ühendatud glükosiidsidemetega
Rohkem kui 10 lüli
Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
Kuuma stress Teised rakuseinaga Raku seina polüsahhariidid ja ensüümid Ligniini biosüntees seotud proteiinid Tselluloos Hemitselluloos Pektiinid Ligniin Pektiini külg ahelad Tselluloosi EXP süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants Rakke kaitsev mehhanism
(Olesk, 2008) Teise põlvkonna bioetanool ei ole siiski veel laialdaselt maailma kütuseturgudele jõudnud, sest olenemata mahukatest ja kulukatest arendustöödest seisab teadlastel veel mitu olulist takistust ees. 1 Probleem ja lahendused: Teise põlvkonna bioetanool liigitub lignotselluloosist toodetud etanooli üldnimetaja alla. Kütuse tootmise protsessis osalevad tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mis üheskoos moodustavad taimerakkude seinad ja annavad neile püsti püsimiseks vajaliku jäikuse. Siin ongi probleem, millega teise põlvkonna biokütuseid arendavad teadlased maadlevad. Neid aineid on keeruline lõhkuda. ,,Need kolm komponenti on rakuseinas väga keerukal kujul. Lagundamist ei tee raskeks ainult ligniin, vaid ka see, kuidas tselluloos ja hemitselluloos süsteemis asetsevad"(Kristiina Kruus). Enne kui saab minna piirituseajamise protsessi juurde,
Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus Füüsilise töö puhul omavad nad suurt tähtsust Nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes Toitefunktsioon laktoos piimas Biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapetesünteesiks Mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide,
mõjutamise (segamise) tagajärjel. Tärklise muutumine... Tärkliselahuse viskoossust mõjutab ka keedusool ja happed (viskoossus väheneb). Kuna tärklis seob kliisterdudes vett, siis tärkliserikaste toiduainete mass kuumtöötlemisel oluliselt ei vähene, mõnedel toiduainetel (teraviljatoodetel) isegi suureneb. Rakuseinte süsivesikute muutumine... Rakuseinte süsivesikutest moodustavad valdava osa tselluloos (60%), hemitselluloos (20-25%) ja propektiin (kuni 25%). Tselluloosist ja hemitselluloosist koosnevad taimede rakukestad. Peamiselt propektiinist koosneb taimerakkude vahekiht, millega need on tihedalt seotud. Kuumtöötlemisel laguneb propektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgenb ning köögivili pehmenb. Mida kauem köögivilja keeta, seda rohkem propektiini laguneb. Köögivili on pehme,
lenduvateks CH-deks ja koksiks: C42H56 = 2C8H18 + C4H10 + C2H6 + C2H4 + 18C Asfalteen oktaan butaan etaan etyleen koks 9. Puit koostis, omadused Puidu tehnoloogias jagatakse puitu kahte gruppi: 1)pehme puit (softwoods) = okaspuud (vaigurikkad): kuusk, mänd, kanada must kuusk, siberi kuusk, lehis jt. kõva puit 2)(hardwoods) = lehtpuud: kask, vaher, lepp, haab, tamm jt. Puidu tahkest osast on > 95% orgaanika: 1)Tselluloos [C6H7O2(OH)3]m - ~ 45% kuivkaalust 2)Hemitselluloos [C6H7O2(OH)3]n - ~ 20-30% ; n < m 3)Ligniin ~ (20-30%) 4)Ekstraktiivained - ~ (3-10%) 5)Mineraalid Tselluloos: kiulise ehitusega, n.ö puidu ,,skelett", kõrgmolekulaarne polüsahhariid, M= 50000-150000, annab puidule tugevuse ja elastsuse. Tselluloos on tegelikult glükoosi polümeer. Glükoos tekib rohelistes taimedes ja puudes veest ja CO 2-st päikesekiirguse toimel: 6H2O + 6CO2(+klorofüll + päike) = C6H12O6 + 6O2 nC6H12O6 = (C6H10O5)n + nH2O n~10000
sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (1-3%, vihmametsapuudel kuni 15%), rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). PUIDULIIGID · Oksapuit · Lehtpuit · Troopikapuit (vihmametsapuit) TAASKASUTUS, AINELINE JA ENERGEETILINE KASUTAMINE Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites
· Mikrobioloogiline fermentiseerimine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid selleks väljatöötatud pärme. On leitud ka baktereid, mis on võimelised muutma tselluloosi otse etanooliks. Kahjuks tekib sellise protsessi käigus lisaks etanoolile soovimatuid produkte nagu atsetaadid, laktaadid jne. · Destilleerimine. · Destilleerimisel saadud etanoolist molekulaarsõelte abil lõplik vee eemaldamine. Tselluloos koosneb kuue süsiniku aatomiga lihtsuhkruist, hemitselluloos aga viie süsinikuga suhkruist, mistõttu tuleb nende lagundamiseks kasutada erinevaid organisme. Seepärast tuleb etanooli tootmiseks kasutada nii tselluloosi kui ka hemitselluloosi. Protsess algab taimse materjali kuumutamise ja happega töötlemisega, et eraldada tselluloos hemitselluloosist. Hemitselluloos lagundatakse geneetiliselt modifitseeritud soolekepikese (E. coli) poolt. Tselluloosi lagundamiseks kasutatakse ensüüme ja bakterit nimega Klebsiella oxytoca
sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt ·võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid ·kuhjuvad organismi hea ksülidol ·tungib suuõõndes elanevate bakterirakkude sisse ja pidurdab nende paljunemist ·soodustab süljeeritust Kiudained ·vesilahustuvad: polüsahhariidsed pektiinid, gummid, agar-agar, karragenaanid, inuliin oligosahhariidid frukto-oligosahhariidid ·vees mittelahustuvad tsellluloos,hemitselluloos,ligniinid. Antioksüdandid ·antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale annetades 1 omaenda elektroni, lõpetades sel moel elektonide ''varastamise''ahelreaktsiooni. ·Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained Miks Kiudained? ·Ööpäevas 15-35g ·aktieerivad soolestiku tööt ja seovad endaga toksilised ühenid ning viivad nad orgnismist välja. ·Jämesooles olevad bakterid lagundavad mmrof ossaliselt ja saadakse orgaanilisi happeid mida kasutavad elutegevuseks limaskesta rakud
Puude hingamisintensiivsust mõjutavad välisteguritest tugevasti mulla- ja õhutemperatuur, mulla niiskus, valgus, keemilised ühendid, samuti mitmesugused vigastused [9]. 7 2. Puidu koostis Puit on puittaimede (puude, põõsaste) tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest. Puidu rakud koosnevad mitmetest orgaanilistest polümeeridest: tselluloos 40-45%, hemitselluloos 20 -35%, ligniin 18-38%, veeslahustuvad ja lenduvad ained, happed (äädikhape kuni5%), ekstratiivained, rasved, vaigud, anorgaanilised ained, valgud, pektiinid. Puidu põhilised orgaanilised ained on: 1. tselluloos 41-50% 2. hemitselluloos (polüsahhariidid) 15-25% 3. ligniin (puitaine) 20-30%Männi, kuuse ja kase tüvepuit sisaldab ülaltoodud komponente erineval hulgal. Okas- ja lehtpuupuidu koostise erinevused on toodud tabelis
Tselluloos põleb hästi. Tselluloosi summaarne valem on C6H10O5. 3 Ligniini sisaldus on puidus 20-30%. Ligniin on looduslik polümeerne ühend. Ligniin põhjustab rakkude puidustumist. Puidus leiduva tselluloosi eraldamiseks ligniinist tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi ligniinist täielikult eraldada pole võimalik. Hemitselluloosi leidub 20-30%. Hemitselluloos on tavaliselt tselluloosi saateaine. Teda leidub peamiselt taimerakkude kestades. Erinevalt teistest kiudainetest laguneb hemitselluloos üpris kergesti hapetes ja leelistes keetes. Lisaaineid : rasvu, tärklist, suhkrut, valke, fenoole , vaha, parkained (ainult lehtpuudel) on umbes 1-3%. Tärklis on looduslik polümeer. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Tärklise summaarne valem on C6H10O5
mehaanilised näitajad. Ühtlasi on sellisel puidul minimaalsed mõõtmed. Tselluloosi makromolekulide vahel tekivad vesiniksidemed C 3 ja C6 aatomite vahel (kõrvalahelad). Vesiniksidemed ühendavad tselluloosi molekulahelaid omavahel. Kuigi vesiniksidemeid loetakse suhteliselt nõrkadeks sidemeteks võrrelduna kovalentsete sidemetega, moodustavad miljonid H-H sidemed ühtlase tugevusega stabiilse tselluloosi struktuuri 24. Tselluloos, hemitselluloos, ligniin. Ehitus. Omadused. Tselluloosi makromolekul koosneb nii kristallilisest (kõrgorienteeritud molekulahelad) kui amorfsetest (sassunud molekulahelad) osadest. b -(1-4) glükosiidsidemetega (β-konfiguratsioon e siksak) seotud glükoosi jääkidest koosnev polümeer n = 15000. Tselluloos on kõigis puiduliikides (nii okas- kui lehtpuit) sama keemilise koostisega. Tselluloosi sisaldus puuliigiti on erinev (40-50%), samuti on see
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0
imendumine vereringesse palju aeglasemalt, eriti kui kasutatavates toiduainetes on tempot aeglustavaid kiudaineid (nt täisteraviljad). Aedviljade kasulikkus seisnebki selles, et need sisaldavad väheses koguses liht- ja suuremas osas liitsüsivesikuid ning nende koortes on üsna palju ka kiudaineid. Liitsüsivesikute hulka koosnevad kiudained jaotatakse omakorda vesilahustuvateks ( nt pektiin) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, ligniin, hemitselluloos). Kiudainerikas toit seob vett, annab söömisel kiiresti täiskõhutunde ning kuna inimese seedesüsteem ei suuda neid täies mahus lõhustada, siis jääb organismil nendest energia kätte saamata. See asjaolu teeb kiudainerikkad toidud populaarseteks kaalulangetajatele. Kuid me kõik saame kiudainerikastest toitudest palju kasu, sest need aitavad kasulikult alandada glükoosi imendumise kiirust, vähendavad südame tööle ohtlikult kõrget verekolesterooli sisaldust ning
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 2. Rakkude mõõtmed ja kuju. Bakterite suurus Eribakteriliikide rakud...
Ainult vähestel polüsahhariididel on DP alla 100, enamikel on see vahemikus 200-3000 ning suurimad omavad väärtust DP=7000-15000. Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused Polüsahhariidid on looduses rikkalikult levinud. Täidavad järgmisi funktsioone: 1) Struktuuri moodustav tugiaine Tselluloos, hemitselluloos ja pektiin taimedes. Kitiin ja mükopolüsahhariidid loomades. 2) Assimileeruv varuaine Tärklis, dekstriinid ja inuliin taimedes. Glükogeen loomades. 3) Vettsiduvad ained Agar, pektiin ja alginaat taimedes. Mükopolüsahariidid loomades (polüsahhariid-valk kompleksid, mille bioaktiivseks ühikuks on beeta-D-glükaanid. Nt. kaeras, odras, bakterites, pärmides,
ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasööjad toit mahuka, kiurikas, madala seeduvusega (hobune, veis, lammas, elevant, jõehobu, antiloobid) Intermediate feeders söövad kõike seda, mis võimalik (kits, põder, põhjapõder,
Esmalt moodustub primaarengu tulemusena rakus primaarsein, mis koosneb valkainete massist ja selles hajusalt olevatest tselluloosi mikrofibrillidest. Kõigepealt kasvab rakk vajalikesse mõõtemetesse primaarkihi paksus sellel ajal ei muutu. Paksus hakkab suurenema peale seda, kui sihtmõõtemd on saavutatud. Sekundaararengu käigus hakkab primaarkihi sisepinnale ladestuma tüstoplasma poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloos tekib sekundaarkiht. Sekundaarkihi paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustamisega algab ka rakuseina lignifitseerumine ehk puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. (Joonis moodle, teema 3, puidu anatoomia lk 2). 13. Kirjeldage okaspuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Okaspuidu mikroehituse iseloomulikus elemendiks on trahheiidid
puuviljad Maltoos Piim, piimatooted Laktoos Teraviljaidud, linnased Polüsahhariidid Tärklis Kartul, teravili Vees lahustumatud kiudained Taimne toit (tselluloos, hemitselluloos, inuliin) Glükogeen Maks, seened Vees lahustuvad kiudained Puuviljad, marjad (pektiin) Süsivesikute ülesanded organismis: · Energeetiline funktsioon: glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 53....58% inimorganismi energiavajadusest;
ALUMIINIUM, mg 0,7 FERMANENTIDE TÖÖ Et terade eri osad on väga erineva keemilise koostisega, siis sõltub jahu kvaliteet jahvatusastmest. Peenjahu valmistamisel eemaldatakse viljaterast kogu kest, aleuroonkiht ja idu, mis sisaldavad endospermiga võrreldes kuni 10 korda rohkem vitamiine ja 2 - 4 korda rohkem mineraalaineid. Seega on toitumise seisukohalt "priiskamine" süüa peenjahust tooteid. Nisujahus on peamiselt vees mittelahustuvaid süsivesikuid (tärklis, tselluloos, hemitselluloos). Veeslahustuvaid süsivesikuid (suhkruid, dekstriine) on oluliselt vähem. Peamise osa kuivainest (kuni 80%) moodustab tärklis. Tärklise sisaldus on seda suurem, mida väiksem on jahu väljatulek, s.t. mida vähem on jahus kesta-, aleuroonkihi- ja iduosakesi, milles tärklist ei ole. Nisujahus on kuni 5% suhkruid - enam sahharoosi, vähem glükoosi, fruktoosi ja maltoosi. Suurem maltoosisisaldus on külmavõetud või mitteküpsetest teradest saadud jahul.
osakaal puidus : C-50% O-43% H-6%, N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. naatriumi, kaltsiumi. Sõltuvalt puuliigist on põletamisel järelejääva tuha kogus 0,2..1 % puidu kaalust. Puidu põhikomponendid Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest : Tselluloos 40...50 % Hemitselluloos 25...35 % Ligniin (puitaine) 20....30 % Tselluloos Tselluloos on keemilises mõttes polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks ehk polümeriseerunud. Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 2000..10 000. Tselluloosi keemiline valem (C6H10O5)n kus n on glükoosi elementaarlülide arv
–Osmoosi teel soolevalendikku tõmmatud vesi muudab soole sisaldise pehmemaks, see paisub ning venitusretseptoritele avaldatud toime kaudu kiireneb peristaltika •pikaajalisel kasutamisel vähem kõrvaltoimeid, mis võiksid soolt kahjustada –Makrogool on kõrgmolekulaarne lineaarne polümeer, vees lahustuv, mis seob vesiniksidemete abil vee molekule. Selle tõttu suureneb soolesisumass, mis tekitab diarröa 3.2.1. Soole sisu pehmendavad ja mahtu suurendavad ained (vedel parafiin, hemitselluloos), kasutamine. Agar, vedel parafiin Kineetika: ühendid ei imendu ega seedu. Toime avaldub mitme päeva pärast, kuid kõrvaltoimeid ei ole. Toimemehhanism: Agar pundub seedetraktis, suurenenud sooleseinavenitus aktiveerib soolemotoorikat. Parafiin pehmendab roojamassi. •Hemitselluloos, agar, dokustaat –ühendideiimenduegaseedu –agar pundubseedetraktis, suurenenudsooleseinavenitusaktiveeribsoolemotoorikat 3.2.2. Neuromuskulaarse toimega lahtistid (bisakodüül,
Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste spermatosoidid. 16 Rakukest Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 17 Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d.Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt
Disahhariidid ( sahharoos, laktoos, maltoos) - kiiresti seeduv ja imenduv süsiv. Sahharoosi tarbimine aga 1 peamisi rasvumise põhjusi. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos)- võrreldes eelmistega seedimine ja imendumine palju aeglasem, tagab pideva energia lisandumise. Soovitatav tarbida 80% süsiv üldhulgast tärklisena, 10-20% mon- ja disahhariididena. Organism vajab veel ka mitteseeduvaid polusahhariide (tselluloos, hemitselluloos, pektiinained) ning ligniin Suhkrualkohol (ksülitool, sorbitool) Praktiliselt puhas süsivesik on suhkur, enamus tehislikke magusaineid ja tärklis. Üle 75% sisaldavad süsivesikuid ka mesi ja siirupid. 50-75% süsivesikuid on jahus, tangainetes, kuivatatud puuviljas; 40-50% enamikus leiva- saiatoodetes; marjade, puuviljade süsiv sis 10-15%. Loomse päritoluga toiduainetest tulevad süsiv allikana kõne alla piim ja piimatooted; need sisaldavad disahhariidi laktoos
See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga. Okaspuudes on rohkem ligniini ~ 25-35%, lehtpuudes ~18- 25%. Hemitselluloos sarnaneb tselluloosiga, kuid hemitselluloosi molekulid ei moodusta kiudusid. Hemitselluloos toimib rakuseintes ligniini ja tselluloosi ühendava ainena, muutes noori rakuseinu jäigemaks. Vananedes sünteesivad puu rakud seentele mürgiseid ühendeid, mis kogunevad südamikupuidu rakuseintesse ja raku-.vahemembraanidesse. Suurem osa okaspuude kaitseühenditest on fenoolid (vaigud), lehtpuudel tanniinid (parkaineid).
läbilaskvust suurendavad lahtistid surfaktandid vee ja elektrolüütide sekretsiooni soole valendikku). 25. Mis põhjustel tekib rasedal patsiendil kõhukinnisus? Raseduse ajal tekkiv kõhukinnisus on tingitud soole kompressioonist suurenenud emaka poolt ja soolelihaste lõõgastumisest progesteroonide toimel. Rauapreparaatide manustamine võib kõhukinnisust soodustada. 26. Millised lahtistid sobivad rasedale? Soole mahtu suurendavad lahtistid – hemitselluloos Osmootse toimega lahtistid – Lactulose-MIP, Duphalac, Lactecon Kontaktlahtistid – Guttalax, Laxygal Muud – vedel parafiin, Microlax. RASEDUSE AJAL TULEB HOIDUDA STIMULEERIVA TOIMEGA LAHTISTITE KASUTAMISEST! Miks? Mõjutab aktiivselt emakat – sooleperistaltika käivitab emaka ja tagajärjeks võib olla raseduse katkemine. 27. Kõhulahtisuse põhjused? - Sooleinfektsioonid ja põletikuline soolehaigus kutusvad esile põletikulise tekkemehhanismiga
(suured/väiksed). Säsikiired vee ja toitainete liikumine radiaalselt. Varuainete talletamiseks. Üherealine säsikiir Üks rida rakke mis moodustavad radiaalserea. Mitmerealine säsikiir ristlõikes riba mis, kõrvuti asuvad rakud. Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea. Vaigukäigud vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Poorid võimaldavad puidu radiaalsuunas vedelikke transportida. Puidu keemiline koostis tselluloos 40-50%, hemitselluloos (polüsahhariidid) 25-35%, ligniin (puitaine) 20-30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest. Koostisesse kuulub: 50% süsinikku, 43% hapniku, 6% vesinikku, 0,1% lämastikku. Vähesel määral on puidus ka mineraalühendeid, mis põledes moodustavad tuha (0,4%). Kõik algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda moodustavad pikad molekulketid, moodustades tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloosi polümerisatsiooni (liitumise) aste võib olla 2000-3000 kuni 8000-1000.
*sõltuvalt puu liigist jääb põlemisel tuhka 0,2...1 % puidu kaalust Puidu ja koore põlemine Puidust saadav soojushulk on arvutatav järgmise valemi järgi, kus C, H, O, W on puidu osatähtsus protsentides Q = 339C+1031H+109O-25W kJ/kg 1kg absoluutselt kuiva puidu põlemisel tekkib 19,6...21,4 MJ/kg turvas 23 MJ/kg masuut 40 MJ/kg 20 MJ = 20 000 kJ / 3600 s = 5,15 kWh Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest tselluloos 40...50% hemitselluloos 25...35% ligniin (e puitaine) 20...30% Tselluloos- polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks e polümeriseerunud e liitunud. Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 2000...10 000. Tselluloosi on okaspuidus 53..54%, lehtpuidus 43...45%. Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites
ärritusi. Majaseente niidistik ja viljakehad on enamasti happelised. Seega võivad nad kokkupuutes nahaga olla ärritava ja kergelt söövitava toimega. Majaseened pole midagi nii "süütukesed" kui nad palja silmaga paistavad, sest nagu öeldakse"vaga vesi sügav põhi". Majaseente tekke- ja leviku tingimused Nagu toodud ka varem on mainitud, toituvad majaseened lähtuvalt liigist erinevatest puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest tselluloo, hemitselluloos ja ligniin. Oma elutegevuses võivad majaseened kasutada ka erinevaid mineraalaineid, kuid viimastest nad ei toitu. Majaseente optimaalsed (kõige paremad) ja letaalsed e. surmavad temperatuurid ja niiskused sõltuvad majaseene liigist. (Kõljalg, 2005) Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll. Nimelt, nii tselluloos kui ka hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles. Inimtoidu taimses osas on ka mittepolüsahhariidseid kiudaineid, millest olulisem on ligniin. See on looduslik fenüülpropaani tüüpi ühenditest koosnev polümeer, mis ladestub taimerakkude kestades, kindlustades puitumisprotsesside kulgemise. Kõrgemates taimedes on ligniini umbes 25%. Seedekulglasse sattunud ligniin seostub sapphapetega lahustumatuks kompleksiks
Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsused on erinevad. Tekib siis, kui üks aatomitest on tugevalt elektronegatiivne. 2. Toiduainete töötlemisel kulgevad protsessid. Temperatuur, happesus jne nende najal leiavad muutused aset. Põhilised protsessid, mis kuumtöötlemisel muutuvad, on seotud struktuurimuutustega. Kuumtöötlemisel tselluloos pundub, hemitselluloos osaliselt destruktureerub, protopektiin osaliselt hüdrolüüsub, valk laguneb, tekivad lahustuvad ühendid. 3. Vesi toiduainetes. Vee molekul on polaarse ehitusega. Molekulid moodustavad assotsiaate, seotud vesiniksidemega. Vesi on hea lahusti lahustab hästi sooli, aluseid happeid ioonivõrega aineid. Vesi võtab osa ka ainete hüdrolüüsist ning vee osavõtul toimub ka oksüdatsiooniprotsess. Iseloomulikud kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, suur
paksendaja, stabilisaator Gellankummi E 418 Sorbitool5: 1) tahke sorbitool 2) sorbitoolisiirup E 420 Mannitool5 E 421 Glütserool E 422 Rivieri titaanjuur 1) Rivieri titaanjuure jahu 2) Rivieri titaanjuurest saadud glükomannaan E 425 Soja hemitselluloos E 426 Polüoksüetüleen(40)stearaat E 431 Polüsorbaat 20 E 432 Polüsorbaat 80 E 433 Polüsorbaat 40 E 434 Polüsorbaat 60 E 435
tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või
on oluline putukate meelitamiseks) leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni.
on oluline putukate meelitamiseks) leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni.
harilik vaher · Laiad säsikiired (tagentsiaalpind) harilik tamm Vaigukäik Vaigukäigud on vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Ehitus: · 1 eritusrakud · 2 mehaanilised · 3 kanal · 4 saaterakud Poorid Poorid võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida · lihtne poor · koobaspoor · poo lihtne Lülistumine Koobaspoori sulgumine Lülistumine Tüllid täidavad sooned Puidu keemiline koostis Puidu põhikomponendid: · tselluloos 40...50%; · hemitselluloos (polüsahhariidid) 25...35%; · ligniin (puitaine) 20...30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest: milliste koostisse kuulub 50% süsinikku, 43% hapnikku, 6% vesinikku ja 0,1 % lämmastikku. Peale orgaaniliste ühendite kuulub veel puidu keemilisse koostisse vähesel määral mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha (0,4%). Kõik need algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda on ühinenud pikkadeks molekulkettideks
taimedele kasulikud ühendid anaeroobne-tekivad arengule 3)vältida org aine tühipõlemist,muld ei määramiseks. 7)Wakt. mürgised ühendid 2)org aine tohiks seista pikalt taimkatteta. 4)muldade (aktiivveemahutavus)e.OVD(mm/10 cm kohta koostis:a)suhkrud,tärklised,proteiinid huumusseisundi parandamiseks kasvatada e.mahu %-des)Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm b)toorproteiinid c)hemitselluloos d)tselluloos külvikorras liblikõielisterikast põldheina. (=mm/10 cm kohta)selle valemi järgi saab e)rasvad,vahad jne f)ligniinid 5)turvasmuldade kuivendusel arvestada,et algab arvutada veevaru kättesaamist mullas)Wakt.0- 3)lagunemiskeskkonna niiskus:kuiv-seeneline intensiivne orgaanilise aine lagunemine 75cm 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm- lag.(haritaval maal,metsas) parasniiske-aeroobsed Org
oluliseks mõjutajaks söödaratsiooni koostis. Söödaratsiooni kõrge tärklise ja suhkrute sisaldus põhjustab vatsamikroobide aktiivsuse vähenemist. Mittestruktuursed süsivesikud nagu tärklis fermenteeruvad kiiresti, mille tulemusena langeb vatsasisaldise pH, mille tagajärjel põhisööda (silo) söömus väheneb. Kui asendada tärklis struktuursete süsivesikutega nagu lõhustuv tselluloos ja hemitselluloos, mis fermenteeruvad aeglaselt, siis silo kuivaine söömuse langust ei tähedata. Kuna vatsamikroobide esmase energiaallikana on tärklis ja suhkrud aga hädavajalikud, siis peab söödaratsioon sisaldama optimaalses koguses nii struktuurseid kui ka mittestruktuurseid süsivesikuid. Ka rasvade (lipiidide) kontsentratsiooni tõstmine ratsioonis põhjustab sageli põhisööda söömuse vähenemist. Võrreldes veiste söödaratsioonis süsivesikute ja lipiidide kontsentratsiooni tõstmise
meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Kivisüsi- taimse päritoluga musta värvusega kivim, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist. Antratsiit-kõva, kompaktne variatsioon mineraalsest söest, mil on suur sära. Tal on kivisüsidest suurim süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Puit-Keskmiselt puu koostisosad on:Tselluloos (40-50 %),Ligniin (20-30 %),Hemitselluloos (20-30 %),lisaained (1-3 %, vihmametsapuudel kuni 15 %) rasvad, tärklis, suhkur, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin,Tuhk (0,1-0,5 %, vihmametsapuudel kuni 5 %) Põlevkivid-on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Ainult teatud mikroobid lammutavad tselluloosi, mis on aga ülimalt oluline Maa süsinikuringe seisukohalt, sest tselluloos on kõige levinum polüsahhariid. Tselluloosi saadakse peamiselt okaspuude, kuid ka lehtpuude puidust. Peenestatud puitu keedetakse kas kaltsiumvesiniksulfiti Ca(HSO3)2 lahusega või naatriumhüdroksiidi ja naatriumsulfiidi lahusega. Sellise töötlemise eesmärgiks on kõrvaldada puidus esinevad kõrvalained hemitselluloos, ligniin jt. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja rohkesti peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks jne. VALGUD Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid pole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid.
rõhtvaheseinad ka osaliselt või täielikult kaotanud. Puidu keemiline koostis 14. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad. Okaspuudes 53...55 % ja lehtpuudes 43...45 %. Kiudja ehitusega, värvitu, lõhnatu, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. 16. Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise , on molekulaarselt mittekristalne, isotroopne. Termoplastne aine külmana kõva ja soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuudes 25...30 % ja lehtpuudes 20...25 %
Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool). omnivoorid - segatoiduline loom – loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. Karu ja siga. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede – toiduosakeste suuruse vähendamine, mis kergendab neelamist ja toiduosa
). Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate
Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Kõrrelistel on selline rakusein Enamikel taimedel on rakuseinas väga palju pektiinaineid, kommeniliiididel märgatavalt vähem Kommeniliinidel moodustab hemitselluloos pea poole rakuseina koostisest, ülejäänutel vähem (15%) ristseoselised glükaanid kommeniliinides on peaasejalikult glükuronoarabinoksülaanid (GAX), mitte ksüloglükaanid (XyG), nagu enamikes taimedes. Teistel taimedel on fenoolseid ühendeid pigem sekundaarses rakuseinas, kommeniliinsetel on neid ka primaarses palju. Esineb vähe struktuurseid valke, kuid on rohkelt kaneelhappe derivaate
pektiinainetest jt. polüsahhariididest. Keemilisel analüüsil satub osa nimetatud ainetest lämmastikuvabade ekstraktiivainete hulka, mistõttu toorkiusisaldus on sageli tegelikust madalam. Viimastel aastatel on söötade keemilisel analüüsil hakatud toorkiu koostisse kuuluvaid ühendeid diferentseeritult määrama. Kasutusele on võetud van Soesti meetod, mille järgi määratakse söötadest: NDF neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada: hemitselluloosisisalduse = NDF ADF, tselluloosisisalduse = ADF AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt: lämmastikuvabad ekstraktiivained = kuivaine (toortuhk + proteiin + toorrasv + toorkiud) Kui võrrelda taimsete söötade ja looma keha keemilist koostist, siis jämedates joontes ei ole
teistest loomadest. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike, lihtne. söövad korraga palju, mahukas magu, söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda ( tselluloos , hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool). omnivoorid - loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega(siga). Mäletsejatel on suur liitmagu. 33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomorganismis, makroergilised ühendid Katabolism salvestab anabolismiks vajalikku energiat. Toitainete lammutamisest
Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike, lihtne. söövad korraga palju, mahukas magu, söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos , hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool). omnivoorid - loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega(siga). Mäletsejatel on suur liitmagu, mis võimaldab toidust kätte saada võimalikult palju toitaineid. 33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomorganismis, makroergilised ühendid Katabolism salvestab anabolismiks vajalikku energiat
annaabi.ee 
