vitamiin. 8. Glütserofosfolipiidide sünteesi lähteühendiks on fosfatiidhape. Fosfatiidhape: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-O-) Fosfatidüületanoolamiin: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-OCH2CH2+NH3) 9. Inimkehast lipiidide trantsport toimub lipoproteiinide ja külomikronite (lipiid väljub rakust eksotsütoosi teel; peensoolest kudedesse) abil. *VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiinid) endogeensete rasvade, kolesterooli ja kolesteriidide trantsport maksast kudedesse; *LDL (madala tihedusega lipoproteiinid) kolesterooli ja kolesterooli estrite trantsport maksast perifeersetesse kudedesse; *HDL (kõrge tihedusega lipoproteiinid) kolesterooli ja kolesteriidide trantsport perifeersetest kudedest maksa; 10. Lipoproteiinide ehitus: kolesterooliestrid ja rasvad on ümbritsetud fosfolipiidmembraaniga (monokiht), milles
haigusttekitav lipoproteiin, kuna selle taseme tõusuga arvatakse kaasnevat lipiidide ladestumist veresoonte seintesse 2. Kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL) eemaldab kudedest kolesterooli ning transpordib seda tagasi maksa, mille kaudu see eritub organismist. Seetõttu arvatakse, et HDL-kolesterool (tuntud ka "hea" kolesteroolina) väldib kolesterooli ladestumist arterite seintesse 3. Külomikronid suurimad lipoproteiinid, mis moodustuvad sooles pärast sööki. Külomikronitel on oluline roll toidus sisalduva rasva transportimisel peensoolest vereringesse ning selle kaudu kohtadesse, kus seda kasutatakse ja deponeeritakse. Külomikronid on triglütseriidide peamised kandjad. 4. Väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL) moodustuvad maksas ning on endogeensete (mitte toidust saadavate) triglütseriidide ja maksas sünteesitava kolesterooli peamiseks
..150 g). Kolesterooli kasutamine Ekstrahepaatiliste kudede tarve Biomembraanide ehituskomponent Steroidhormoonide sünteesi lähteühend+-* Sapphapete sünteesi eelühend Sapipõie rakkude membraanide kaitse sapphapete soolade ärritava ja kahjuliku toime eest Kolesteriidi varu teke maksas Vitamiin D3 süntees Kolesterooli süntees Kolesterooli süntees toimub maksas, peensoole limaskestas, neerupealistes, munasarjades, testistes, platsentas ja ajus. Vereplasma lipoproteiinid Triglütseriidide, fosfolipiidide, kolesteriidide, kolesterooli ja rasvlahustavate vitamiinide transport Vere lipoproteiinide klassifikatsioon: Külomikroonid (CM) Väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL) Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) Kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL) Lipoproteiinide ehitus Koosneb fosfolipiididest, triglütseriididest, kolesteriididest, kolesteroolist, antioksüdantidest, apoproteinidest.
Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest ning annab kehale ka teatud vormid. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustamine, on oluline imikute soojusregulatsioonis. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Lahustifunktsioo n Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismis Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides reguleerib biomembraanide tööd.
ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
Laktatsiooni arv (80%) Piima tekkimise keemiline protsess Piim tekib imetis või udaras Verest komponendid läbi basaalmembraan rindkerearter imetiarter Parenhüüm toodab piima Näärmealveoolidest nisajuhani Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=zy81-i9YTmw Piima tekkimise keemiline protsess Laktoos Golgi kompleks Glükoos + galaktoos Lipiidid Verest hüdrolüüsitud lipoproteiinid Tsiraadi tsüklist atsetüül-CoA Valgud Aminohapped → peptiidide ahelad → valk Ülejäänud koostisosad verest ilma märkimisväärsete muutusteta Kasutatud materjalid http://www.federica.unina.it/agraria/animal-production/milk-production/ http://vana.eestiloodus.ee/loodusesober/artikkel237_225.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ternespiim http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF https://en.wikipedia
eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid Kasutatud materjal: http://www.mpip-mainz.mpg.de/~deserno/lipid_bilayer.php http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/ahp/SDPS/SD.PS.LipPol.html http://www.offthebone.net/wp-content/pictures/pigham.JPG http://www.northrup.org/Photos/pig/low/huge-pig%20(1).jpg http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt www.gag
ja mitmete hormoonide valmistamiseks (suguhormoonid, neerupealise hormoonid ). Kolesterooli liia ja ainevahetushäirete korral organismis ladestub see veresoonte seintesse, mis põhjustab veresoonte valendiku ahenemise. Selle tulemusena halveneb kudede varustamine verega, veresooned muutuvad hapraks ning võivad ummistuda, suureneb südameinfarkti tekke oht. Kolesterooli laialikande organismis tagavad liitvalgud. Need on keeruka ehitusega molekulkompleksid nn. lipoproteiinid, mis lisaks kolesteroolile ja neutraalrasvale sisaldavad veel rasvhappeid, fosfollipiide ja vitamiine. Vere kolesteroolisisaldust mõjutavateks teguriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehamass, ebaõige toitumine ning vanus ja sugu. Oluline on ka füüsiline aktiivsus. Regulaarne kehaline koormus aitab suurendada nende lipoproteiinide hulka, mis vähendavad kolesteroolitaset veres. Oluliseks vere kolesteroolisisaldust mõjutavaks teguriks on toitumine. Toiduainete
Varuaine funktsioon loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades (mesilaskärjes, vahad) Ainevahetuslik funktsioon -(vee teke) 1kg rasva annab 1,1kg vett nt kaamel koiliblikas Kaitsefunktsioon- (nt tselluloos) nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsvad mehaaniliste põrutuste eest; kaitse märgumise eest; kate mõrkie eest; pruun rasvkude(osaleb soojusregutatsioonis) Lahustifunktsioon- vees olevad lipoproteiinid kanavad rasvlahustuvaid vitamiine(A,D,E) organismi kõikidesse kudedesse Bioreguatoorne funktsioon nt: steroidhormoonid Taimsed vaha kaitsevad a)liigse aurustumise eest (mänd, kummipuu) b)ülekuumenemise eest (peegeldab valgust- kummipuu) c)mikroorganismide eest (puuviljad-õunad) Valgud R(radikaal) Ehk proteiinid. (aminorühm)H2N-C-COOH(karmoksüülrühm) Valkude jaotus: H
katalüüsitud reaktsioon; teises astmes sünteesitakse HMG-CoA; kolmas aste on kiirust limiteeriv etapp kogu kollesterooli biosünteesiahelas. Mevalonaadist saadakse skvaleen ja skvaleenist kolesterool. Sapphapped on hädavajalikud toidu seedimisel, eelkõige toiduga omandatud rasvade solubiliseerimisel. Koolhappe konjugatsioonil tauriini ja glütsiiniga moodustuvad taurokool- ja glükokoolhapped. 4. Lipoproteiinid on lipiididest ja valkudest koosnevad agregaadid, mis transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. Struktuur: kolesterooliestrid ja rasvad on ümbritsetud fosfolipiidmembraaniga, milles paiknevad kolesterool ning valgud apolipoproteiinid. HDL kõrge tihedusega lipoproteiinid kolesterooli ja kolesteriidide transportija perifeersetest kudedest tagasi maksa.
Osaline hüdrolüüs puljongi keetmisel. 5) Spetsiifilisus erineva pärilikkusega organismides esinevad erineva koostisega valgud. Valkude jaotuvus: 1)lihtvalgud ja liitvalgud. a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Kattevalgud, keratiinid.aktiin, insuliin. b) liitvalkudes on ka mittevalguline osa lisaks valgulisele osale. Mõlemaid valke nimetavad bioloogid proteiinideks. Liitvalgud: nukleoproteiin nukleiinhape+valgud. Kromosoomid. Lipoproteiinid-lipiidimolekulid +valgud. Membraani lipoproteiinid. Fosfoproteiinid fosfoühendid ja valgud. Kaseiin, mis annab piimale valge värvuse. KESKMISELT ON VALGUS ESINDATUD 12-16 ERINEVAT AMINOHAPPE JÄÄKI. Mida spetsiifilisem valk, seda vähem on aminohappejääke seal. Valkude biofunktsioonid: 1) energeetiline. See pole kõige tähtsam funktsioon. 1g valkude lõhustumisel vabaneb 4 kcal energiat. Teoorias peaks olema 6kcal energiat valkude
kaudu soolde. - Tagasiimendumata sapphapped muunduvad mikrofloora toimel sekundaarseteks sapphapeteks, millest teatud kogus imendub passiivselt tagasi jämesooles - Edasi viiakse nad maksa ja sekreteeritakse konjugaatidena samuti sapipõide - LIPOPROTEIINIDE METABOLISM INIMKEHAS JA ATEROSKLEROOS - Vere lipoproteiinide klassifikatsioon (segamakromolekulid) 1. Külomikronid (CM) 2. Väga madala tihedusega lipoproteiinid VLDL 3. Madala tihedusega lipoproteiinid LDL 4. Kõrge tihedusega lipoproteiinid HDL - Lipoproteiinide ehitus - Fosfolipiidid (PL) - Triglütseriidid (TG) - Kolesteriidid (EC) - Kolesteroolist (Chol) - Antioksüdantidest (vit E, karotenoidid - vit A, ubikinoon Q10) - Vähesest kogusest vabadest RH-st - Ja glükosüülitud valkkomponenntidest (APROTEIIN, apo)
valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped. Varuaine funktsioon- Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik Kaitse funktsioon- termoregulatsioon Struktuurne funktsioon- rakumembraanide struktuursed komponendid, siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks Transpordi funktsioon- vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti- rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine 14) Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid: õige/vale Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon.
kuis toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine(imikutel) Kaitseline kaitsevad organeid teatud põrutuste eest, kaitseb keha mahajahtumise eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid Ainevahetuslik metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja süsihappegaas (omane kõrbeloomadel nagu koi ja kaamel), toidulipiidid stimuleerivad sapi eritamist Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest moodustunud polümeeridest. 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1)Esimest järku struktuur
Maks eemaldab üldisest ringlusest üleliigsed lihtsuhkrud ja ladestab neid glükogeenina. Kohe, kui tekib suurem vajadus glükoosi järele, siis ladustatud glükogeen lagundatakse. Kui glükogeeni varud on ammendatud, siis on maks võimeline veresuhkru taseme säilitamiseks muutma aminohappeid glükoosiks. 1.1.3 Rasvade ladustamine Rasvade ainevahetuses oksüdeerib maks energia tootmiseks triglütseriide. Maksas sünteesitakse lipoproteiinid (valgu ja rasva ühend). Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks, mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkudedesse. Maks sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide. Osad nendest pakitakse kokku lipoproteiinidega ja tehakse nii keha jaoks kättesaadavaks. Ülejääk eritatakse sapiga kolesteroolina või sapihapetena. 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine Maksas nii toodetakse kui ka detoksifikeeritakse kolesterooli
varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO 2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg
* Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18
jagunemise käigus moodustuvatele tütar- rakkudele 30. DNA biheeliksi avastasid James Watson ja Francis Crick 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga ( korralikud selgitused ) Näiteks: munavalge vahustamine, juuste lõikamine ja muna praadimine. 32. Lipiidid on orgaanilised ained , kuhu kuuluvad(4) õlid, vahad, steroidid ja lipoproteiinid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide Vale- Kõige rohkem on valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed Vale- aminohapete vahel on peptiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õige 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke Vale- sinu kehas lakkab antikehade teke. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid Vale- DNA monomeeriks on
Endogeenne kolesterool 80% · on raku(bio)membraanide tähtis ehituskomponent · võib leida seega inimorganismi kõikides kudedes: eriti rohkesti maksas (tekib peamiselt siin), närvikoes (ajukoes), neerudes, neerupealiste koores, arterite seinas; vähem nahas, sooltes. Eksogeenne kolesterool 20% · saadakse toiduga (munakollane, või, liha, maks, neerud). Veres on kogu kolesteroolist 1/3 vabalt, 2/3 kolesteriididena. Kolesterooli transportijaks veres on lipoproteiinid. Kolesteroolil on meie organismis nii struktuurne (rakumembraanide koostiskomponent) kui ka metaboolne roll (kolesteroolist lähtub sapphappete, suguhormoonide, vitamiin D eelühendite süntees). Kolesterooli funktsioonid organismis: · tugevdab rakumembraane; tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust · tähtis koht steroolide ainevahetuses · on mõningate bioloogiliselt aktiivsete ühendite (sapphapped, steroidhormoonid, D
* Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18
Östrogeenid, HIV-proteaasi inhibiitorid , Beeta-adrenoblokaatorid , Glükokortikosteroidid , Tsüklosporiin , Tiasiid-diureetikumid Vasta küsimustele! 1. Mis on hüperlipideemia? 2. Mida tähendab ateroskleroos? 3. Ateroskleroosi põhjused on..... 4 4. Millised haigused on ateroskleroosi tagajärjeks? 5. Millised lipoproteiinid on olulised ateroskleroosi seisukohalt? 6. Milline on üldkolesterooli normväärtus? 7. Kõige enam kasutatakse kolesterooli alandajatena (millist ravimite rühma)..... 8. HMG CoA tähendab..... 9. Statiinide toime seisneb.... 10. Statiinide olulisemad kõrvaltoimed on.... 11. Nikotiinhappe kõige häirivamad kõrvaltoimed on.... 12. Milliseid kolesterooli taset langetavaid ravimeid ei tohi koos kasutada? 13. Millise haiguse korral on nikotiinhape vastunäidustatud
Seob bakterid. kaltsiumi. Leidub : Kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. Toodav ka peensoole mikrofloora. Vitamiin Q Biofunktsioon: Inimorganismis on Väsimus, jõuetus, Ehk Ubikinoonid. ta lipofiilses keskkonnas (vere koosmustaluvuse langus, Saadused: Täisteraviljatooted, pählid, spinat, lipoproteiinid, plasmamembraan, suurenenud risk südame- ja oliiviõli, sojaoaõli, sariinid, makrellid, looma ja mitokondrites sisemembraan ER veresoontehaigustele, kanaliha, muna, looma maks, süda jne. jne) töötav antioksüdant. Oluline immuunsüsteemi häiretele, Inimene võiks Q10 vitamiine. kaitse lipiidide peroksüdaasi vastu, kasvajate tekkeks, kiirenenud
Valgud uuenevad pidevalt Oma osa on valkudel ka üldises energeetilises metabolismis. Valgusüntees Seedeensüümid (eriülesandega valgud) lõhustavad toidust saadavad valgud nende koostisesse kuuluvateks aminohapeteks. Seejärel moodustavad teised keharakkude ensüümid uusi valke, ühendades aminohapped uuesti erilisteks ühenditeks, mida kehal on vaja talitlemiseks. Valgusünteesi ajal toimub järgnev: 1) Aminohapped liituvad rasvadega > moodustuvad lipoproteiinid (toimetavad kolesterooli kehas ringi ja sellest välja) Aminohapped liituvad süsivesinikega > moodustuvad glükoproteiinid 2) Proteiinid liituvad fosforhappega > moodustuvad fosfoproteiinid (nt kaseiin, mis on piimavalk) 3) Nukleiinhapped ühinevad valkudega > moodustuvad nukleoproteiinid (tsütoplasma ja rakutuuma komponendid) Süsinik, vesinik ja hapnik, mis jäävad järele pärast valgusünteesi lõppu, muudetakse glükoosiks ja kasutatakse energiana
Kaitseline-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest Bioregulatoorne- hormoonid reguleerivad ainevahetust Ainevahetuslik-lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust Lipiidid kui lahusti-veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 17.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 18.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon (3) R-CH(NH2)-COOH 19.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 20.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta.
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid.
ATP- tootmise eesmärgil, seetõttu mete kõhu peal neid rasvhappeid ei ole. 2-monoglütseriidi ja sapphapped moodustavad veeslahustuvad mitsellid, mis tungivad soole-epiteeli rakkudesse ehk enterotsüütidesse, kus mitsellid lagunevad, mis muudavad need monoglütseriidid veeslahustuvateks. Enterotsüütides triglütseriidid re-sünteesitakse. Re-sünteesitud triglütseriidid pakitakse külomikronite koostisesse, et muuta rasvad vedelateks. Nendest tehakse lipoproteiinid. Külomikronid (ja teised lipoproteiinid) koosnevad kolesteroolist, fosfolipiididest, valkudest ja triglütseriididest. Lipoproteiinide saatus organismis Verega kantakse lipoproteiinid rasvkoesse, skeletilihastesse, südamelihastesse ja piimanäärmesse, kus lipoproteiinid lagundatakse triglütseriidideks. Skeleti- ja südamelihastes rasvhapped oksüdeeritakse ja toodetakse ATPd. Rasvkoes ja piimanäärmes kasutatakse
FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamine rasvkoes VII. Lahusti funktsioon (lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine) VIII. Termoisolatsioon IX. Bioregulatoorne funktsioon ( hormoonid) X. Transport XI. Efektiivne elektriline isolatsioon XII. Asendamatud eelühendid KLASSIFIKATSIOON 1) Lihtlipiidid (neutraalrasvad, mitteseebistuvad) a. Vedelad rasvad (taimsed õlid) b. Tahked rasvad (loomsed rasvad) c. Vahad (taimsed ja loomsed rasvad) 2) Liitlipiidid (fosfolipiidid)
Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koi. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mõrkained organismi. Bioregulatoorne hormoonid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. · Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. · Ehitus: Orgaanilised ühendid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõigi
mehhaaniliste põrutuste eest. · Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. · Veelindudel kaitseks märgumise eest. · Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). · Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid VALGUD Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS
on , kolesterooli kampesterool jaotumine nö ) aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinid e vahel 1.3.1 Rasvapleki proov LIPIIDIDE ÜHINE OMADUS: lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldav lahus tuleb kanda paberile; lahusti aurustub. Oluline on, et järeldusi saab teha kuiva prooviga paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral Lahus sisaldab lipiide, kui:
mis moodustavad põhilise osa side- ja kattekudedest ning seejuures enamiku kogu kehavalgust. 2. Ensüümivalke iseloomustab suur katalüütiline aktiivsus. Need valgud moodustavad olulise osa metaboolselt aktiivsetes kudedes ja organites (maksas ja ajus). [ ...] 3. Transpordivalgud lokaliseeruvad põhiliselt vedelates kudedes (kehavedelikes) ja rakumembraanides. Näiteks rakendub hemoglobiin O2 transpordil, lipoproteiinid kannavad edasi rasvhappeid ja transferriinid rauaioone. 9 4. Kaitsevalgud (immunglobuliinid) moodustavad organismi kaitsemehhanismi infektsiooni ja insaviooni korral. 5. Depoovalgud ladestuvad mõnele spetsiifiliste ainete koostises leiduva raua deponeerimiseks maksas ja põrnas. Üldreeglina pole valkude deponeerimine loomorganismidele iseloomulik. 6
- vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal 6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi 7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin ● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust
mida suudavad sünteesida kõik inimese koed, k.a. aju. · Kolesterool on vajalik organismi normaalseks elutegevuseks, et sünteesida suguhormoone, kortikosteroide, sapphappeid, D-vitamiini, moodustada rakumembraane ja närvirakkude kesti. · Kolesterooli sünteesitakse päevas umbes 1 g. · Kolesterool ei lahustu veres ja seda viivad rakkudesse ning sealt tagasi spetsiaalsed valgud lipoproteiinid. · Toidus olevast kolesteroolist imendub ainult 25-40% vastavalt organismi vajadustele. · USA toitumissoovitustes ei tohiks kolesterooli päevas saada üle 300 mg. Meil soovitatakse see hoida vahemikus 200-300 mg. Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere kolesteroolisisaldust testribade abil, kasutades seadet ACCUTREND GCT, mis määrab üldist kolesteroolisisaldust vahemikus 3,88 7,75 mmooli/l. Katse andmed ja arvutused
vormis. Gutta (guttaperts) - sisaldub troopilise taime Palaquium gutta lateksis; lineaarse ahela süsinik-süsinik kaksiksidemed trans-vormis. LIPIIDIDE TRANSPORT - Liponroteiinid on molekulkompleksid mõningate lipiidide, nagu: rasvade.; kolesterooli.; kolesteriidide (kolesterooli estrite) ja rasvlahustuvate vitamiinide transportimiseks veres. Lipiididid on neis komplekseerunud fosfatiidide ja valkudega (nimetatakse apoproteiinideks). Lipoproteiinid = lipiididid + fosfatiidid + valgud. Lipoproteiinne klassifitseeritakse suhtelise tiheduse järgi - mida suurem lipiididi sisaldus, seda madalam lipoproteiinni tihedus. LIPOPROTEIINIDE KLASSIFIKATSIOON JA ISELOOMUSTUS: KÜLOMIKRONID rasvade ja kolesterooli transport peensoolest kudedesse.; VLDL endogeensete rasvade, kolesterooli, (very tow density kolesteriidide transport maksast kudedesse lipoproteins).; LDL formeeruvad VLDL lõhustumisel, (low density rikastunud kolesterooli ja
toksilised. Tegemist on kõigile päris-tuumsetele rakkudele tüüpilise ühendiga. Lipiidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline funktsioon (täidavad varulipiidid, peamiselt triglütseriidid 2. Varuaine funktsioon (talletavad organismiks varuks rasva) 3. Struktuurne funktsioon (rakumembraani struktuurne komponet) 4. Kaitsefunktsioon (termoregulatsioon) 5. Transpordifunktsioon (Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportija) 6. Lahusti Lipiidide seedimine ja metabolism: Lipiidide seedimine toimub peensooles, aitab sapphape. Selleks on vaja vastavaid ensüüme ja emulgaatoreid, mis lõhustavad need glütserooliks ja rasvhapeteks. Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas imenduvad toidurasvadest tekkinud glütserool ja rasvhapped. Lipiidide imendumine: 1
hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? · Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. · Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi · Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine · Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest · Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil · Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid) · Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena.
Põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid) Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena.
Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud vitamiin E allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand. Biofunktsioonid Vitamiin E on peamine lipofiilses, seega hapnikurikkaimas keskkonnas (biomembraanid, vere lipoproteiinid, rasvkoerakud jne) töötav antioksüdant inimorganismis. Ta on primaarne kaitse lipiidide peroksüdaasi vastu, takistades PUFA-de oksüdatsiooni. Vitamiin E püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse. · Andes hapniku vabadele radikaalidele elektroini, blokeerib ta vabade radikaalide elektroni eemaldava toime PUFA-le, · Kontrollides/reguleerides lipiidide peroksüdaasi, kaitseb biomembraanide,
Seetõttu moodustavad nad mitselle ja biomembraanide lipiidse kaksikkihi. LIPIIDIDE BIOFUNKTSIOONID 4. Kaitsefunktsioon • termoregulatsioon - nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) kaitseb organismi jahtumise eest tänu väikesele soojusjuhtivusele. • siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks - hoiavad siseelundeid põrutuste eest. 5. Transpordifunktsioon. Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad. 6. Lahusti. Rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine. 7. Muud funktsioonid; • toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sisesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgatoorina osaleb lipiidide seedumises. LIPIIDIDE METABOLISM Lipiidide seedimine: Lipiidide seedimiseks on vajalikud: ◦ Lipaase – ensüüme, mis lagundavad lipiide
"segamakromolekulideks". VALGUD LIHTVALGUD LIITVALGUD FIBRILLAARSED GLOBULAARSED * fosfoproteiinid * kollageenid * albumiinid * kromoproteiinid * elastiinid * globuliinid * glükoproteiinid * keratiinid * histoonid * lipoproteiinid * fibroiinid * protamiinid * nukleoproteiinid * müosiinid * prolamiinid, * metalloproteiinid gluteliinid * liitensüümid Lihtvalgud Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: · kõik lihtensüümid; · liitvalkude valguline osa; · valgulised hormoonid jne.
Füsiko-keemiline klassifikatsioon: Polaarsed, Apolaarsed, Amfifiilised Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a)fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid(fibrinoogeen), müosiinid b)globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2.Liitvalgud kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete molekule/molekulide osi. Funktsionaalne klassifikatsioonid: Ensüümid (pepsiin, trüpsiin, amülaas) Transportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) Struktuurivalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid)
eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Valkude lühiiseloomustus Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side
Tsütoplasma membraani ülesanded on: 1) laseb läbi vajalikke toitaineid; 2) eritab ensüüme; 3) vajalik raku hingamiseks; 4) ja energia tootmiseks. Grampositiivsed bakterid – lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel. Gramnegatiivsed bakterid – punased, peptidolükaani kiht on õhem. Lisaks sellele on nendes rakkudes lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid ja välismembraanis esinevad fosfolipiidid ning lipopolüsahhariidid. Bakterite rakusein lõhustub penitsiliini toimel. 8. Bakterite morfoloogia (kuju) Kujult jaotuvad bakterid: 1) kerakujulised ehk kokikujulised bakterid. Stretokokid ( tuntumad ) – grampositiivsed, violetsed, vakulatiivsed anaeroobid, suudavad elada nii õhuga kui õhuta keskkonnas. Elavad iseloomulikes ahelates, moodustades kette.
moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo Kaitse funktsioon- Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) . Lahusti funktsioon: Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon - Hormoonid 2. Dihübriidne ristamine. Mendeli III seadus vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena Mendeli kolmas seadus dihübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste
Maos emulgeeritakse toidurasv. Peensooles emulgeerivad ka sapisoolad need kinnituvad rasvatilgale ja muudavad TAGid kergemini lagundatavaks. Pankreas eristab lipaase, mis kinnituvad rasvatilgale ja hüdrolüüsivad vabadeks rasvhapeteks ja monoatsüülglütserooliks. RH ja MAG viiakse sapisoolade mitsellides epiteeli raku pinnale, kus need läbivad plasmamembraani. Epiteelirakkudes sünteesitakse rasvhapetest ja MAG'st uuesti TAG'd ning pakitakse külomikronitesse (lipoproteiinid). Külomikronid kannavad rasvad kudedesse. Veresoontes epiteelirakkudele kinnitunud liporoteiinlipaasid hüdrolüüsivad külomikronitest TAGid ning vabad rasvhapped ja MAGid viiakse rakku sisse. Rakus sünteesitakse ja talletatakse rasvhapped TAGdena. Rakusignaalid energiahomöostaasil: Biokeemilised signaalid siseneva ja tarbitava energia hulga äratundmiseks. 1.Lühiajalised aktiivsed söömise ajal 2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta.
rasvhapete saadakse, kui sünteesiahel katkeb enne palmitaadini jõudmist, pikemad rasvhapped saadakse spetsiaalsete ensüümide abil. Imetajatel on sünteesi prekursoritena vajalikud -3 ja -6 rasvhapped ehk linoolhape ja -linoolhape. Rasvhapete sünteesi aktiveerib glükagoon ja katkestab insuliin. Lipiidide transport organismis Lipiide transporditakse lipoproteiinide abil, mis koosnevad lipiididest ja valkudest ning transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. Lipoproteiinid jagunevad: külomikronid, VLDL, LDL, HDL. Mida rohkem on neist HDL, seda väiksem on arteroskleroosi haigestumise oht. Lämmastiku omastamine Atmosfäärist saavad lämmastikku fikseerida ainult rohelised taimed, seened ja osad bakterid. Atmosfääri N 2 taandatakse NH4+'ks nitrogenaasi kompleksi abil. Erinevate reaktsioonide abil viiakse ammoonium edasi orgaanilistesse ühenditesse. Aminohapped
Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed(kollageenid, elastiinid, keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed(albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) – lahustuvad füs lahustes, kolloidolek, denatureeruvus, alfa- heeliksi domineerimine; ja liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest: (kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). • Füsio-keemiline klassifikatsioon: • Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud) • Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) • Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa – biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: • Ensüümid – pepsiin, trüpsiin, amülaas jt
immuunsüsteemi rakkude ribosoomides luuüdis, maksas, põrnas, harknäärmes, lümfisõlmedes. Seejuures on eriti oluline osa T- lümfotsüütidel. 3 Loomuliku või omandatud immunnsuse korrala on kaitsevõime olemus järgmine: immuunsüteem tunneb ära organismile mitteomased rakud, submolekulaarsed kompleksid (nukloeproteiidid, glüko- ja lipoproteiinid), valgud, oligo- ja polüsahhariidid, aga ka lihtsad molekulid. Viimaste hulgas võib olla mitmesuguseid mittelooduslikke ühendeid, mida inimene on valmistanud ja mis on tema organismile võõrad. Neid ühendeid kutsutakse ksenobiootikuteks. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme. Osa on neist (kaasasündinud, loomulikud) on juba enne kontakti töös, omandatud immuunreaktsioonid aga käivituvad või tugevnevad alles pärast kontakti taetud aja .jooksul
Lihtvalgud ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed (kollageenid, elastiinid, keratiinid) ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed (albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) lahustuvad füs lahustes, alfa-heeliksi domineerimine; liitvalgud valgulistest ja mittevalgulistest osadest:(kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). Füsio-keemiline klassifikatsioon: · Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud) · Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) · Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid pepsiin, trüpsiin, amülaas jt
Toimub peamiselt maksarakkudes Algab raku tsütosoolis 2 atsetüül-CoA molekuli kondensatsiooniga Kulgeb üle mevaloonhappe sünteesi NB! See etapp reguleerib kogu protsessi kiirust! Jätkub skvaleeni sünteesiga Kolesterooli süntees lõpeb endoplasmaatilise retiikulumi membraanis, kus skvaleen konverteerub lanosterooliks, millest üle mitme etapi tekib kolesterool. Lipoproteiinid lipiididest ja valkudest koosnevad agregaadid, mis transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. · Lämmastiku põhilised anorgaanilised vormid on : N2 atmosfääris, NO2- ja NO3- pinnases ja merevees. Need on lämmastiku oksüdeeritud vormid. · Lämmastiku omastamine tähendab oksüdeeritud vormide N2, NO2- ja NO3- taandamist NH4+ -ks · Mikroorganismid ja taimed omastavad oksüdeeritud vormis olevat lämmastikku ja redutseerivad seda.
annaabi.ee 
