TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa
Peensool Magu Väliskõrv Näärmed Seedeelundid Aitab silma IMETAJAD Karv pinda niiskena hoida Jämesool Pärasool Umbsool Varbad Küüned, küünised, sõrad, kabjad Närvisüsteem Seljaaju Peaaju Kaitsevad varbaid Väikeaju Ajukäärud
KORDAMISKÜSIMUSED SEEDE- ja ERITUSELUNDKOND Vt üle kõik õpiku joonised lk. 48-67 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise r...
Pepsiin ensüüm maos, mille abil algab valkude seedimine. Diafragma lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest 3 Suuõõs - toimub toidu mehhaaniline peenestamine ja segamine süljega Neel - toit liigub söögitorru Söögitoru - toit liigub edasi makku Magu - hoiab ja annustab toitu, toimub töötlemine enne peensoolde saatmist Peensool - toimub enamus imendumisprotsessist. Kolm osa kaksteistsõrmik, tühisool, niudesool Jämesool - ained imenduvad lõplikult. Umbsool, käärsool, pärasool. Umbsoole alguses ussripik. Pärasool väljaheite ladustamine 4 Crohni tõbi krooniline põletik seedetraktis. Maksatsirroos muutused maksakoes Tsöliaakia gluteenitalumatus Pimesoolepõletik Haavandiline koliit krooniline põletikuline soolehaigus HINGAMISELUNDKOND Hingamine on protsess, mille käigus organism omandab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist.
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal
ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest
Hatt sisaldab vere- ja lümfisooni ning närvikiude, nende koguhulk on ligikaudu 4 miljonit. 12sõrmikus ja tühisoole ülemises osas on hatte kõige tihedamini, allpool muutuvad nad pikkamisi hõredamaks ja väiksemaks. ülesanded Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre. · Joonis lk 113 + tv joonis 12 82. Jämesool: Jämesoole osad Umbsool, käärsool ja pärasool. iseloomulikud Pikkus ligikaudu 1,5-2 m. ehituslikud *jämesooles ei ole hatte, kuid on palju näärmeid, mis eritavad rooja libedakstegevat lima. elemendid *umbsool on peensoole suubumiskohast allapoole jääv u 7 cm pikkune jämesoole algusosa, millest algab ussripik läbimõõduga 0,5-1 cm, varieeruva pikkusega 3-20 cm(keskmiselt 8 cm)
Koaalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja «nutab» nagu laps. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldiselt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 5 2.1. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koaala. Mõned eukalüptilehed sisaldavad sinihapet
Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima. Peensoole funktsioonid: 1. Seedimine- suhkrute lõhustumine monosahhariidideks, valkude lõhustamine aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ning glütseriiniks. 2. Toidukördi edasi toimetamine. Jämesool. Jämesool ehk käärsool. Ligikaudu 1,3-1,5 m. pikk ja 4,7m. lai. Seedetrakti lõpp osa. Osad: 1. Umbsool (7cm) 2. Ülenev käärsool (u. 20cm) 1. Ristikäärsool (u. 50cm) 2. Alanev käärsool (u. 30cm) 3. Sigmakäärsool (u. 15cm) Pärasool (u. 12-15 cm) Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine - toidukördi edasilükkamine (toimetamine) Pärasool (12-17cm) toitainete imendumist ei toimu! Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine. - vee ja soolade tagasi imendumine.
Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koala karjub ja «nutab» nagu laps. Koala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 1.4 Toitumine Toitumiselt on koala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus-Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli.
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e
lihaskest, serooskest Toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre Maks, asend, väliskuju, maksasagariku ehitus, maksa seondumine Ülenev käärsool, ristikäärsool, seedekanaliga alanev käärsool, kõverkäärsool, pärasool, umbsool ja ussripik Kopad, lihaspaelad,rasvripikud, poolkuukurrud Sapipõis, asend, ehitus, seondumine Bakteriaalne lagundamine ja seedekanaliga intensiivne vee tagasi imendumine Kõhunääre Parema roidekaare all, maksa neli sagarat toodavad sappi. Sapp liigub
Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võibta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. Joonis 3. Koaalal on suur lai pea. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. See võimaldab seedida vintskeid lehti ja toime tulla lehtedes sisalduva mürgiste ainetega. Kuna eukalüptilehed pole eriti toitvad, siis peavad koaalad palju puhkama, et energiat kokku hoida. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse.
Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal
Kolmekihiline lihaskest- piki, ring ja põiklihaskiht. Peensool - Seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi (rasvad). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima. Jämesool - Seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine. Jaguneb umb-,käär-, ja pärasooleks. Umbsool võimaldab soolesisul liikuda, aga ei võimalda tagasi liikuda. Käärsooles on rasvkude, mis moodustavad väljasopistused, seal eritatakse lima. Pärasoollihas tahtele ei allu. Maks - Inimese suurim nääre ning seal toodetakse rasvade seedimiseks vajalikku sappi mis koguneb sapipõide, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis - Vahelduva kuju ja asendiga lihaseline elund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 1. kõhukelmesiseselt e. intraperitoneaalselt s.t. täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks. Need elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad. Nende veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel. (magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, maks (peaaegu), umbsool ja ussripik) 2. poolkõhukelmesiseselt e.mesoperitoneaalselt (ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis) 3. kõhukelmeväliselt e.ekstraperitoneaalselt s.t. ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega (pankreas, neerud ja neerupealised, porn, kaksteistsõrmiksool) Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal. Maksa katab peaaegu täielikult peritoneum, mis kinnitab ta diafragma alumisele pinnale. Lestmete omavahelise hõõrdumise
Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. 18) Jämesool jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel
Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
seega nad teevad koostööd. Diabeeti on I ja II tüüpi. I tüüp lapse või noorukieas, insuliinieritus beetarakkudes on vähenenud või lõppenud. Põhjuseks nende kahjustumine või hävimine. II tüüp-täiskasvanueas, beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres ja ei toodeta ka piisavalt insuliini. 52.Milline on seedeelundkond? Suuõõs, neel, kõri,hingetoru, söögitoru, magu,kõhunääre, sapipõis, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesööl, umbsool, ülenev käärsool, ristikäärsool, alanevkäärsool ja sigmakäärsool ning pärasool. 53.Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded? Eluks vajaliku energia tootmine, organismi varustamine ehitusmaterjalidega, oluline bioloogiliste rütmide juhtorgan. Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54
2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6. JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- 1) UMBSOOL (CAECUM) + USSRIPIK (APPENDIX VERMIFORMIS) 2) ÜLENEV KÄÄRSOOL (COLON ASCENDENS) 3) RISTIKÄÄRSOOL (COLON TRANSVERSUM) 4) ALANEV KÄÄRSOOL (COLON DESCENDENS) 5) SIGMA (KÄÄR)SOOL (COLON SIGMOIDEUM) 6) PÄRASOOL (RECTUM) 7. MIS ON JA MILLEST KOOSNEB LÜMFOIDNE NEELURÕNGAS? MIS ON SELLE FUNKTSIOON?- PIROGOV-WALDEYERI RÕNGAS. KOOSNEB 6-st MANDLIST. KAITSEFUNKTSIOON. 8. SÖÖGITORU PIKKUS – 25-30 cm
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
Jejunumi seina ehitus Peensool (3) Peensoole tegevus on reguleeritud: - humoraalsete teguritega (hormoonidega) - lokaalsete refleksidega (soole venitus) - autonoomse närvisüsteemi kaudu --- parasümpaatiline NS kiirendab ja --- sümpaatiline NS aeglustab seedetegevus (eritusfunktsiooni ja motoorikat) Jämesool Paikneb peensoole lingude ümber 1 m pikk, 5-8 cm lai Kolm osa: 1. umbsool, mille alguses paiknevad sfinkter (klapp), et soolesisaldis ei pääseks tagasi peensoolde ja ussripik, milles on palju lümfoidkude 2. käärsool 3. pärasool Jämesoole sein on paksem kui peensoolel, hatud puuduvad, kuid näärmeid on palju, mis eritavad lima Jämesoolest resorbeerub vesi ja NaCl Imendumata jääkained jõuavad jämesoolde 8 t Uurimismeetodid Anamnees
Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselte INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3. kõhukelmeväliselte EKSTRAPERITONEAALSELT - ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega - pankreas, neerud ja neerupealised, põrn, kaksteistsõrmiksool ● Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal
libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal. Maovagu on mäletsejatel esinev moodustis, mis ühendab söögitoru avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas
takistava apiraalkurru plica spiralis JÄMESOOL INTESTINUM CRASSUM - esineb limas-, lihas- ja serooskest - pikkus 1.3-1.8 m - läbimõõt 4-8 cm - raamistik ümber peensoole Umbsool caecum - pikkuse ja laiusega 8x8 cm - fossa iliaca dextras - valva iliocaecalis iliotsekaalsfinkster - ostium iliocaecale naba ja spina iliaca anterior superior ühendava
*Valkude lõhustamine algab maos pepsiinide ning jätkub peensooles proteaaside ja peptidaaside toimel. *Kiudained n agu tselluloos läbivad seedetrakti keemiliselt muutumatutena kuni jämesooleni, kus neid lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid. 109.Kuidas on järgmiste soolte nimetused eesti keeles?a) ileum → Niudesool, b) jejunum →Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodeum → Kaksteistsõrmik, f) caecum → Umbsool 110.Mis on pildil numbritega tähistatud osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → maksasirpside, Numbriga 2 on tähistatud... → maksa parem sagar, Numbriga 3 on tähistatud... → sapipõis, Numbriga 4 on tähistatud... → ühissapijuha 111.Milliseid toitaineid on all kirjeldatud? a) Loomorganismide olulisim energeetiline materjal → Süsivesikud, b) Kuuluvad rakkude
Peensoole krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud. Karikraku apikaalses osas on limatilk ja kausjas rakutuum paikneb baasil. Äärisraku vaba pinda katab ääris ja on absorbeeriva funktsiooniga. Lihaskest - tunica muscularis - kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine longitudinaalne. Serooskest - tunica serosa- välimine kest. Jämesool - intestinum crassum – järgneb peensoolele, jaguneb 3 osaks: umbsool - caecum, käärsool – colon, pärasool – rectum. Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel
Nokk on kaetud tiheda keratiiniga. Hambad puuduvad. Keel on keratiniseerunud. Süljenäärmetes on nii mutsiini ja mõnel amülaasi. Söögitoru kannab peristaltiliste lainetega toidu pugusse. Pugu – söögitorulaiend, hoiustab toitu. Neutraalne pH. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Näärmemaos keemiline seedimine ja lihasmaos väikeste kivide abil toidu mehhaaniline purustamine * toit läbib seedekanali kiiresti * roe ning kusi segunevad kloaagis Taimtoiduliste lindude umbsool on suur, seal toimub fermentatsioon. Röövlindudel on seedetrakt lihtsam ja jämesool väiksem. 35. Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus. Pugu – toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel; Saadab makku reguleeritud toidukoguseid; tärklise seede sülje amülaasi toimel + mõningane bakteriaalne fermentatsioon. Näärmemagu – toimub keemiline seede (HCl, pepsiin). Seedenõresid sekreteerivad limaskesta näärmed
imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina
imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina
Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40 50% Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%; ulatuslik veemasside liikumineliikumine Hobuse jämesool umbsool ja käärsool mahukad, sisaldavad soolekoppasid, peensool tühjeneb umbsoolde. Tselluloosi mikrobiaalne seede. Lenduvate rasvhapete teke ja imendumine, 75% energiavajadusest. Mikroobide sünteesitud valk toiteväärtust ei oma, sest ensüümid valguseedeks puuduvad. 54) Soolemotoorika vormid ja tähtsus. Jämesoole motoorika: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva
ensüümi. Seedimata laktoos seob vett ja põhjustab kõhugaase. Alkoholi imendumine algab maos, kuid on maoseina imamispinna piiratuse tõttu tagasihoidlik. Suurem osa alkoholist imendub kaksteistsõrmikus, nii et vere alkoholisisalduse tõusu saab pidurdada seedimise mao faasi pikendamisega. Jämesool Siin imendumine lõpeb, toodetakse teatud vitamiine, moodustatakse roe ja väljutatakse see kehast. Jämesool neli peamist osa on umbsool, käärsool (colon), pärasool (retto) ja pärakukanal. Seedeprotsessis on eristatavad entsefaalne (peaaju kontrolli all olev), mao ja soolte faas: 1. Entsefaalne faas on seotud isu, sensoorsete elamuste, süljeerituse ja maomahla sekretsiooni stimuleerimisega. 2. Maofaas on neuraalselt juhitud maoseinte venituse ja maosisaldise happelisuse tagasisidemehhanismidest ning hormonaalselt gastriini sekretsioonist. 3
Definitiivne endoderm: asendab gastrulatsiooni käigus vistseraalse endodermi sooltoru moodustumine: eessool, tagasool, kesksool endoderm, mis paikneb algselt n-ö lehena, rullub hiljem torujaks struktuuriks ja tekib ürgsool; see jaotub ees- ja tagasooleks, hiljem lisandub ka kesksoole piirkond - eessool - neel, söögitoru, magu, osa 12-sõrmiksoolest, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas - kesksool - 12-sõrmik e tühisool, niudesool, peensool, umbsool, ussiripik, osa jämesoolest - tagasool - ristikäärsool, alanev ja sigmakäärsool, pärasool mõisted: ürgne suuava/stomodeum - blokeeritud endodermaalsete rakkudega, mis ühinevad suu ektodermiga anaalava/proktodeum - algselt blokeeritud kloaagi membraaniga kloaagi piirkonna areng - kloaagi üheks osaks on allantoisi e kusekoti alumine osa, mis hilisemas arengus laieneb urogenitaalsiinuseks (sellest areneb kusepõis ja kusiti); kloaagi membraani piirkonnas kohtuvad ekto-
lümfiringes) Imendumine peensooles • Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi Jämesool (intestinum crassum) • 1.3 m pikk, max läbimõõt 6-9 cm • Jaguneb: – Caecum e umbsool – Colon e käärsool – Rectum e pärasool • Niudesoole ja umbsoole vahel ileotsökaalne sfinkter, mis reguleerib jämesoolde siseneva küümuse hulka • Pärasool lõpeb anaalsfinkteriga, mis koosneb seesmisest silelihaselisest (tahtele allumatu) ja välisest vöötlihaselisest (tahtele alluv) osast Jämesoole histoloogilised eripärad • Limaskest on sile, ei koosne hattudest, küll aga sisaldab mikrohatte ja krüpte
Lihaskesta kihtide vahel paikneb kohev kiudsidekude, närvipõimik ja veresooned Serooskest Välimiseks kestaks on õhuke sidekoeline serooskest, mida katab pealt ühekihiline lameepiteel – mesoteel JÄMESOOL Jämesool on soolestiku osa mis järgneb peensoolele ja lõpeb kutaanse limaskestaga kaetud pärakukanaliga Anatoomiliselt jaotatakse kolmeks osaks: Umbsool Käärsool Pärasool Funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, jääkainete (mineraalide ja raskemetallide) eritamine Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest Kõikide jämesoole osade histoloogiline struktuur on üldjoontes sarnane Limaskest Kõrgeprismaatiline ühekihiline epiteelkiht
30. Strangulatsiooniileus. Diagnostika. Ravi. Strangulatsiooniileus on mehaanilise soolesulguse alavorm. Sel juhul iileuse primaarseks põhjuseks on kahjustatud sooleosa veresoonte ja närvide pitsumine. Selle tulemusena areneb soole isheemia, turse ja hüpoperistaltika, mis omakorda väljendub soolesulgusena. Kõige ohtlikum tüsistus on sooleseina nekroos ja perforatsioon. Etioloogia: volvulus (selle tekkeks vajalik pikk soolekinnisti sigmasool, umbsool, harva ristikäärsool ja peensool), pitsunud song (sisemine või välimine), liited. Diagnoosimine: Strangulatsioonile viitavad raske üldseisund (tahhükardia ja hüpotensioon), püsiv tugev valu, palavik, peritoniidinähud, veri rektaalsel palpatsioonil või väljaheites, välise songa puhul nahamuutused ja palpatoorne valulikkus. Diagnoosi kinnitamiseks Rö ja/või KT i/v kontrastainega, pitsunud väline song on kliiniline diagnoos.
võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. PANKREAS Kõhunääre on oluliseim seedenääre. Pankrease nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. PEENSOOL Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool. Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL Sigadel on suhteliselt lühike umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole kokugpikkus 3,5-6m. Käärsoole pikkus on ligikaudu 25%peensoole pikkusest, kuid tema mahutavus on sama. Jämesoole limaskestas puuduvad seedeensüüme tootvad näärmed. SIGADE SEEDESÜSTEEMI TALITLUS SÜLG Niisutab toitu. Libestab söögitoru. Sisaldab tärklist lõhustavaid seedeensüüme (kuigi sülje alfa-amülaasi aktiivsus on väike võrreldes pankrease omaga 1:250 000). Sülg sisaldab vett,
Imendunud toitaineid kasutab organism vastavalt füsioloogilistele vajadustele. Seedeprotsess on seda edukam, mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.)
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdav...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
Seedesüsteemi moodustavad omavahel seotud elundid, mille ülesandeks on toiduainete ja jääkainete transport läbi keha. Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
