TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur
Peensool Magu Väliskõrv Näärmed Seedeelundid Aitab silma IMETAJAD Karv pinda niiskena hoida Jämesool Pärasool Umbsool Varbad Küüned, küünised, sõrad, kabjad Närvisüsteem Seljaaju Peaaju Kaitsevad varbaid Väikeaju Ajukäärud
selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11
Pepsiin ensüüm maos, mille abil algab valkude seedimine. Diafragma lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest 3 Suuõõs - toimub toidu mehhaaniline peenestamine ja segamine süljega Neel - toit liigub söögitorru Söögitoru - toit liigub edasi makku Magu - hoiab ja annustab toitu, toimub töötlemine enne peensoolde saatmist Peensool - toimub enamus imendumisprotsessist. Kolm osa kaksteistsõrmik, tühisool, niudesool Jämesool - ained imenduvad lõplikult. Umbsool, käärsool, pärasool. Umbsoole alguses ussripik. Pärasool väljaheite ladustamine 4 Crohni tõbi krooniline põletik seedetraktis. Maksatsirroos muutused maksakoes Tsöliaakia gluteenitalumatus Pimesoolepõletik Haavandiline koliit krooniline põletikuline soolehaigus HINGAMISELUNDKOND Hingamine on protsess, mille käigus organism omandab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist.
Niudesool - ileum Peensoole kinnisti - mesenterium on Soolenäärmed - glandulae intestinales Soolemahl - succus entericus Kõhunääre - pancreas Maks - hepar Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum Lihaspael - taenia
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal
ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid
Koaalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja «nutab» nagu laps. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldiselt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 5 2.1. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koaala. Mõned eukalüptilehed sisaldavad sinihapet
Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima. Peensoole funktsioonid: 1. Seedimine- suhkrute lõhustumine monosahhariidideks, valkude lõhustamine aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ning glütseriiniks. 2. Toidukördi edasi toimetamine. Jämesool. Jämesool ehk käärsool. Ligikaudu 1,3-1,5 m. pikk ja 4,7m. lai. Seedetrakti lõpp osa. Osad: 1. Umbsool (7cm) 2. Ülenev käärsool (u. 20cm) 1. Ristikäärsool (u. 50cm) 2. Alanev käärsool (u. 30cm) 3. Sigmakäärsool (u. 15cm) Pärasool (u. 12-15 cm) Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine - toidukördi edasilükkamine (toimetamine) Pärasool (12-17cm) toitainete imendumist ei toimu! Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine. - vee ja soolade tagasi imendumine.
Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koala karjub ja «nutab» nagu laps. Koala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 1.4 Toitumine Toitumiselt on koala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus-Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli.
Arteriaalne. 48) Nimeta seedetrakti ülesanded. *Ammutav väliskeskkonnast vajalikke põhitoitaineid (süsvesikud, valgud, rasvad), mineraalsooli, vitamiine ja vett *Seedib neid aineid ning annab üle vere- ja lümfiringele organismis laialitransportimiseks. 49) Millised seedetrakti osad asuvad allpool diafragmat ja millised ülevalpool? Ülevalpool: suuõõs, kurgukitsus, neel, söögitoru Allpool: magu, peensool (12sõrmiksool, tühisool, niudesool), jämesool (umbsool, käärsool, pärasool) 50) Millises seedetrakti osas algab süsivesikute ja missugustes valkude seedimine? Süsivesikute seedimine: suus. Ensüüm amülaas muudab glükoosi tärkliseks. Valkude seedimine: ensüüm pepsiin lagundab valke, mis asub maos. 51) Millises seedetrakti osas toimub põhiline toitainete imendumine? Peensooles. 52) Mitu jäävhammast on inimesel? 32 hammast. 53) Missuguse aine seedimine on sapi põhiülesanne? Rasvade seedimine. 54) Nimeta maksa ülesanded.
Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e
lihaskest, serooskest Toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre Maks, asend, väliskuju, maksasagariku ehitus, maksa seondumine Ülenev käärsool, ristikäärsool, seedekanaliga alanev käärsool, kõverkäärsool, pärasool, umbsool ja ussripik Kopad, lihaspaelad,rasvripikud, poolkuukurrud Sapipõis, asend, ehitus, seondumine Bakteriaalne lagundamine ja seedekanaliga intensiivne vee tagasi imendumine Kõhunääre Parema roidekaare all, maksa neli sagarat toodavad sappi. Sapp liigub
Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võibta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. Joonis 3. Koaalal on suur lai pea. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. See võimaldab seedida vintskeid lehti ja toime tulla lehtedes sisalduva mürgiste ainetega. Kuna eukalüptilehed pole eriti toitvad, siis peavad koaalad palju puhkama, et energiat kokku hoida. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse.
Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal
Kolmekihiline lihaskest- piki, ring ja põiklihaskiht. Peensool - Seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi (rasvad). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima. Jämesool - Seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine. Jaguneb umb-,käär-, ja pärasooleks. Umbsool võimaldab soolesisul liikuda, aga ei võimalda tagasi liikuda. Käärsooles on rasvkude, mis moodustavad väljasopistused, seal eritatakse lima. Pärasoollihas tahtele ei allu. Maks - Inimese suurim nääre ning seal toodetakse rasvade seedimiseks vajalikku sappi mis koguneb sapipõide, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis - Vahelduva kuju ja asendiga lihaseline elund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 1. kõhukelmesiseselt e. intraperitoneaalselt s.t. täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks. Need elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad. Nende veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel. (magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, maks (peaaegu), umbsool ja ussripik) 2. poolkõhukelmesiseselt e.mesoperitoneaalselt (ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis) 3. kõhukelmeväliselt e.ekstraperitoneaalselt s.t. ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega (pankreas, neerud ja neerupealised, porn, kaksteistsõrmiksool) Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal. Maksa katab peaaegu täielikult peritoneum, mis kinnitab ta diafragma alumisele pinnale. Lestmete omavahelise hõõrdumise
Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. 18) Jämesool jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel
Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal
triaad. Maksaväratis on suurimad triaadi sooned: värativeen, pärismaksaarter ja ühissapijuha (ductus choledochus). Jämesool (intestinum crassum): Pikkus (laibal) ca 1,5 m, läbimõõt ca 8cm alguses, ca 4 cm lõpus; paikneb kõhuõõnes raamina ümber peensoole. Ülesanneteks on vee (+ veeslahustuvate vitamiinide) ja mineraalsoolade imendamine, jääkainete väljutamine. Jämesoole osad ja alaosad: A.Umbsool (caecum) + ussripik (appendix vermiformis) s.o. rahvakeeles “pimesool” B.Käärsool (colon) – 4 alaosa – ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. C.Pärasool (rectum) Jämesoole seina ehitus: A.Limaskest: Limaskestal tavalised kihid (vt.!), iseloomulikud: soolenäärmed on peamiselt limanäärmed, soolehatte ei ole, ussripikus koondlümfifolliikulid – nn. soolemandel (tonsilla intestinalis) B. Lihaskest:
(alkohol) · Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, suguhormoonid · Veredepoo ja veedepoo Sappi toodetakse 800-1200ml ööpäevas Sapipõis- vesica fellea- mahutab 60ml sappi, ja funktsioniks on emulgeerida rasvu ja soodustada nende lagundamist. Osaleb rasva seedimisel. Organism omastab saabunud valgud aminohapetena, rasvad rasvhapete ja glütseroolidena ja süsivesikud monosahariididena. Jämesool - intestinum crassum osad: · Umbsool- caevum - 7cm · Käärsool colon 80 cm · Pärasool rectum 13 cm Jämesoolest imendub vesi tagasi ja sela on paljud mikroobid, mis sünteesivad vitamiin K. Jämesoole seina ehitus: Puuduvad soolehatud. Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Aitab rooja kokku pakkida. Lihaskestale on iseloomulik pikliklihaskiht. Jämesoolest imenduvad vesi ja vitamiinid. 6. Kuse-suguelundite süsteem
seega nad teevad koostööd. Diabeeti on I ja II tüüpi. I tüüp lapse või noorukieas, insuliinieritus beetarakkudes on vähenenud või lõppenud. Põhjuseks nende kahjustumine või hävimine. II tüüp-täiskasvanueas, beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres ja ei toodeta ka piisavalt insuliini. 52.Milline on seedeelundkond? Suuõõs, neel, kõri,hingetoru, söögitoru, magu,kõhunääre, sapipõis, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesööl, umbsool, ülenev käärsool, ristikäärsool, alanevkäärsool ja sigmakäärsool ning pärasool. 53.Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded? Eluks vajaliku energia tootmine, organismi varustamine ehitusmaterjalidega, oluline bioloogiliste rütmide juhtorgan. Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54
2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6. JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- 1) UMBSOOL (CAECUM) + USSRIPIK (APPENDIX VERMIFORMIS) 2) ÜLENEV KÄÄRSOOL (COLON ASCENDENS) 3) RISTIKÄÄRSOOL (COLON TRANSVERSUM) 4) ALANEV KÄÄRSOOL (COLON DESCENDENS) 5) SIGMA (KÄÄR)SOOL (COLON SIGMOIDEUM) 6) PÄRASOOL (RECTUM) 7. MIS ON JA MILLEST KOOSNEB LÜMFOIDNE NEELURÕNGAS? MIS ON SELLE FUNKTSIOON?- PIROGOV-WALDEYERI RÕNGAS. KOOSNEB 6-st MANDLIST. KAITSEFUNKTSIOON. 8. SÖÖGITORU PIKKUS – 25-30 cm
seedimist Toitainete seedimine Tähtsus rasvade seedimisel 21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS Ülenev käärsool COLON ASCENDENS Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM Alanev käärsool COLON DESCENDENS Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon 24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud
Jejunumi seina ehitus Peensool (3) Peensoole tegevus on reguleeritud: - humoraalsete teguritega (hormoonidega) - lokaalsete refleksidega (soole venitus) - autonoomse närvisüsteemi kaudu --- parasümpaatiline NS kiirendab ja --- sümpaatiline NS aeglustab seedetegevus (eritusfunktsiooni ja motoorikat) Jämesool Paikneb peensoole lingude ümber 1 m pikk, 5-8 cm lai Kolm osa: 1. umbsool, mille alguses paiknevad sfinkter (klapp), et soolesisaldis ei pääseks tagasi peensoolde ja ussripik, milles on palju lümfoidkude 2. käärsool 3. pärasool Jämesoole sein on paksem kui peensoolel, hatud puuduvad, kuid näärmeid on palju, mis eritavad lima Jämesoolest resorbeerub vesi ja NaCl Imendumata jääkained jõuavad jämesoolde 8 t Uurimismeetodid Anamnees
Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselte INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3. kõhukelmeväliselte EKSTRAPERITONEAALSELT - ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega - pankreas, neerud ja neerupealised, põrn, kaksteistsõrmiksool ● Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal
libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal. Maovagu on mäletsejatel esinev moodustis, mis ühendab söögitoru avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas
takistava apiraalkurru plica spiralis JÄMESOOL INTESTINUM CRASSUM - esineb limas-, lihas- ja serooskest - pikkus 1.3-1.8 m - läbimõõt 4-8 cm - raamistik ümber peensoole Umbsool caecum - pikkuse ja laiusega 8x8 cm - fossa iliaca dextras - valva iliocaecalis iliotsekaalsfinkster - ostium iliocaecale naba ja spina iliaca anterior superior ühendava
*Valkude lõhustamine algab maos pepsiinide ning jätkub peensooles proteaaside ja peptidaaside toimel. *Kiudained n agu tselluloos läbivad seedetrakti keemiliselt muutumatutena kuni jämesooleni, kus neid lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid. 109.Kuidas on järgmiste soolte nimetused eesti keeles?a) ileum → Niudesool, b) jejunum →Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodeum → Kaksteistsõrmik, f) caecum → Umbsool 110.Mis on pildil numbritega tähistatud osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → maksasirpside, Numbriga 2 on tähistatud... → maksa parem sagar, Numbriga 3 on tähistatud... → sapipõis, Numbriga 4 on tähistatud... → ühissapijuha 111.Milliseid toitaineid on all kirjeldatud? a) Loomorganismide olulisim energeetiline materjal → Süsivesikud, b) Kuuluvad rakkude
Peensoole krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud. Karikraku apikaalses osas on limatilk ja kausjas rakutuum paikneb baasil. Äärisraku vaba pinda katab ääris ja on absorbeeriva funktsiooniga. Lihaskest - tunica muscularis - kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine longitudinaalne. Serooskest - tunica serosa- välimine kest. Jämesool - intestinum crassum – järgneb peensoolele, jaguneb 3 osaks: umbsool - caecum, käärsool – colon, pärasool – rectum. Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel
Nokk on kaetud tiheda keratiiniga. Hambad puuduvad. Keel on keratiniseerunud. Süljenäärmetes on nii mutsiini ja mõnel amülaasi. Söögitoru kannab peristaltiliste lainetega toidu pugusse. Pugu – söögitorulaiend, hoiustab toitu. Neutraalne pH. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Näärmemaos keemiline seedimine ja lihasmaos väikeste kivide abil toidu mehhaaniline purustamine * toit läbib seedekanali kiiresti * roe ning kusi segunevad kloaagis Taimtoiduliste lindude umbsool on suur, seal toimub fermentatsioon. Röövlindudel on seedetrakt lihtsam ja jämesool väiksem. 35. Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus. Pugu – toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel; Saadab makku reguleeritud toidukoguseid; tärklise seede sülje amülaasi toimel + mõningane bakteriaalne fermentatsioon. Näärmemagu – toimub keemiline seede (HCl, pepsiin). Seedenõresid sekreteerivad limaskesta näärmed
imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina
imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina
Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool Käärsool ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. Pärasool Liikidevahelised erinevused mahus ja funktsioonis NB! Herbivoorid, Mikrobiaalne seede Vee ja toitainete imendumise lõpetamine Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt
ensüümi. Seedimata laktoos seob vett ja põhjustab kõhugaase. Alkoholi imendumine algab maos, kuid on maoseina imamispinna piiratuse tõttu tagasihoidlik. Suurem osa alkoholist imendub kaksteistsõrmikus, nii et vere alkoholisisalduse tõusu saab pidurdada seedimise mao faasi pikendamisega. Jämesool Siin imendumine lõpeb, toodetakse teatud vitamiine, moodustatakse roe ja väljutatakse see kehast. Jämesool neli peamist osa on umbsool, käärsool (colon), pärasool (retto) ja pärakukanal. Seedeprotsessis on eristatavad entsefaalne (peaaju kontrolli all olev), mao ja soolte faas: 1. Entsefaalne faas on seotud isu, sensoorsete elamuste, süljeerituse ja maomahla sekretsiooni stimuleerimisega. 2. Maofaas on neuraalselt juhitud maoseinte venituse ja maosisaldise happelisuse tagasisidemehhanismidest ning hormonaalselt gastriini sekretsioonist. 3
Definitiivne endoderm: asendab gastrulatsiooni käigus vistseraalse endodermi sooltoru moodustumine: eessool, tagasool, kesksool endoderm, mis paikneb algselt n-ö lehena, rullub hiljem torujaks struktuuriks ja tekib ürgsool; see jaotub ees- ja tagasooleks, hiljem lisandub ka kesksoole piirkond - eessool - neel, söögitoru, magu, osa 12-sõrmiksoolest, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas - kesksool - 12-sõrmik e tühisool, niudesool, peensool, umbsool, ussiripik, osa jämesoolest - tagasool - ristikäärsool, alanev ja sigmakäärsool, pärasool mõisted: ürgne suuava/stomodeum - blokeeritud endodermaalsete rakkudega, mis ühinevad suu ektodermiga anaalava/proktodeum - algselt blokeeritud kloaagi membraaniga kloaagi piirkonna areng - kloaagi üheks osaks on allantoisi e kusekoti alumine osa, mis hilisemas arengus laieneb urogenitaalsiinuseks (sellest areneb kusepõis ja kusiti); kloaagi membraani piirkonnas kohtuvad ekto-
lümfiringes) Imendumine peensooles • Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi Jämesool (intestinum crassum) • 1.3 m pikk, max läbimõõt 6-9 cm • Jaguneb: – Caecum e umbsool – Colon e käärsool – Rectum e pärasool • Niudesoole ja umbsoole vahel ileotsökaalne sfinkter, mis reguleerib jämesoolde siseneva küümuse hulka • Pärasool lõpeb anaalsfinkteriga, mis koosneb seesmisest silelihaselisest (tahtele allumatu) ja välisest vöötlihaselisest (tahtele alluv) osast Jämesoole histoloogilised eripärad • Limaskest on sile, ei koosne hattudest, küll aga sisaldab mikrohatte ja krüpte
Lihaskesta kihtide vahel paikneb kohev kiudsidekude, närvipõimik ja veresooned Serooskest Välimiseks kestaks on õhuke sidekoeline serooskest, mida katab pealt ühekihiline lameepiteel – mesoteel JÄMESOOL Jämesool on soolestiku osa mis järgneb peensoolele ja lõpeb kutaanse limaskestaga kaetud pärakukanaliga Anatoomiliselt jaotatakse kolmeks osaks: Umbsool Käärsool Pärasool Funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, jääkainete (mineraalide ja raskemetallide) eritamine Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest Kõikide jämesoole osade histoloogiline struktuur on üldjoontes sarnane Limaskest Kõrgeprismaatiline ühekihiline epiteelkiht
30. Strangulatsiooniileus. Diagnostika. Ravi. Strangulatsiooniileus on mehaanilise soolesulguse alavorm. Sel juhul iileuse primaarseks põhjuseks on kahjustatud sooleosa veresoonte ja närvide pitsumine. Selle tulemusena areneb soole isheemia, turse ja hüpoperistaltika, mis omakorda väljendub soolesulgusena. Kõige ohtlikum tüsistus on sooleseina nekroos ja perforatsioon. Etioloogia: volvulus (selle tekkeks vajalik pikk soolekinnisti sigmasool, umbsool, harva ristikäärsool ja peensool), pitsunud song (sisemine või välimine), liited. Diagnoosimine: Strangulatsioonile viitavad raske üldseisund (tahhükardia ja hüpotensioon), püsiv tugev valu, palavik, peritoniidinähud, veri rektaalsel palpatsioonil või väljaheites, välise songa puhul nahamuutused ja palpatoorne valulikkus. Diagnoosi kinnitamiseks Rö ja/või KT i/v kontrastainega, pitsunud väline song on kliiniline diagnoos.
võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. PANKREAS Kõhunääre on oluliseim seedenääre. Pankrease nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. PEENSOOL Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool. Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL Sigadel on suhteliselt lühike umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole kokugpikkus 3,5-6m. Käärsoole pikkus on ligikaudu 25%peensoole pikkusest, kuid tema mahutavus on sama. Jämesoole limaskestas puuduvad seedeensüüme tootvad näärmed. SIGADE SEEDESÜSTEEMI TALITLUS SÜLG Niisutab toitu. Libestab söögitoru. Sisaldab tärklist lõhustavaid seedeensüüme (kuigi sülje alfa-amülaasi aktiivsus on väike võrreldes pankrease omaga 1:250 000). Sülg sisaldab vett,
Imendunud toitaineid kasutab organism vastavalt füsioloogilistele vajadustele. Seedeprotsess on seda edukam, mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.)
toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool Käärsool ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. Pärasool 54) Soolemotoorika vormid ja tähtsus. Jämesoole motoorika: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. Peensoole motoorika:
· Libediku kümosiinisisaldus on eriti suur piimavasikatel. · Kümosiin toimib piima kaseiini esmase lõhustajana. · Seda kümosiini omadust kasutatakse juustutootmisel piima kalgendamiseks laabiga. · Looduslikku laapi toodetakse piimavasika libedikest · Libedikust liigub küümus edasi soolestikku, mille kõige olulisem osa on peensool (joonis). · Joonis: 1-libedik, 2-tühisool, 3-käärsool, 4-maks, 5-sapipõis, 6-kõhunääre, 7-kaksteistsõrmik, 8-umbsool, 9-9-pärasool, 10-niudesool · Libedikus tekkinud peptiidid stimuleerivad kõhunäärmes ehk pankreases ensüümide eritumist, mis on vajalikud seedeprotsesside jätkumiseks peensooles. · Veise peensool on 4052 m pikk ja see moodustab üle 80% kogu seedetrakti pikkusest · Peensool jaguneb mitmeks erinevaks osaks. · Neist esimene on umbes 1 m pikkune kaksteistsõrmik, mis paikneb kõhunäärme vahetus läheduses.
kesksoole piirkond Kesksool ühenduses rebukotiga (rebujuha); tagasoolest sopistub välja allantois (kusekott) Sooltoru moodustumisel külgplaadi mesodermi mesenhümaalsed rakud (soole silelihased) ümbritsevad endodermi (vooderdab sooltoru ja näärmed) Eessool: neel, söögitoru, magu, osa 12 sõrmiksoolest, neelutaskute näärmete epiteel, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas Kesksool: 12 sõrmik- tühisool - niudesool = peensool, umbsool- ussiripik- ülenev ja ristikäärsool= jämesoole I osa Tagasool: ristikäärsool – alanev ja sigmakäärsool - pärasool = jämesoole II osa Varases arengus teeb moodustuv sooltoru läbi rotatsioonilise vastupäeva liikumise Inimesel 6-8 arengunädalal soolestik kasvab kiiremini kui embrüo kehaõõs mahutada jõuaks – väljasopistumine nabavääti Alates 9. nädalast liigub soolestik tagasi kehaõõnde
Seedesüsteemi moodustavad omavahel seotud elundid, mille ülesandeks on toiduainete ja jääkainete transport läbi keha. Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs
annaabi.ee 
