Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus

Otsingule "konnad" leiti 341 faili

konnad on süstematiseeritud nelja erinevasse alamrühma. Nendeks on: kärnkonnad, veekonnad, puukonnad ja vihmametsade konnad.
konnad

Kasutaja: konnad

Faile: 0
1
docx

Rohelised konnad

Järvekonn (Rana ridibunda), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn - kahe eelmise fertiilne hübriid(Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Välimuselt on kõik kolm konnaliiki ülimalt sarnased, suisa nii sarnased, et asjatundmatu inimene liigitaks need kolm üheks ja samaks liigiks. Kolme konnalii...

Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist
6
doc

Kahepaiksed

Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niiskete...

Bioloogia - Põhikool
43 allalaadimist
2
rtf

Kahepaiksed

Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Ku...

Bioloogia - Põhikool
11 allalaadimist
2
doc

Kahepaiksed ja roomajad

Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist...

Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist
16
doc

Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse

Hugo Treffneri Gümnaasium XXXXX Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse Referaat Juhendaja: XXXX Tartu 2009 Sisukord SISUKORD...

Ökoloogia - Keskkool
5 allalaadimist
4
doc

Rohukonn

Materjali koostas Sigrid Mallene, Krootuse Põhikooli õpetaja Rohukonn Rohukonn on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtme...

Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist
9
doc

Kahepaiksed

2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED...

Bioloogia - Keskkool
20 allalaadimist
4
doc

KT Selgroolised ja kahepaiksed - kordavad küsimused

Klassile 2 1. Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva...

Bioloogia - Keskkool
27 allalaadimist
2
doc

Kokkuvõte erinevate kahepaiksete kohta

Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad , tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mard...

Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist
1
docx

Rohukonn

Rohukonn (Rana temporaria) Rohukonn on Eesti arvukamaid ja enim levinud kahepaikseid, kuid teda pole leitud Saaremaalt ega Muhust. Ta on meie kõige varajasem kudeja. Kudemisveekoguks valib ta avamaastikul paiknevad madalaveelised ajutiselt üleujutatud alad (jõgede, kraavide ja järvede jmt. lähikond). Rohukonn kuulub nn. pruunid...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist
19
ppt

Pärnu jõgi - esitlus

Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärve...

Bioloogia - Keskkool
102 allalaadimist
10
txt

Foobiad

Batsillofoobia- hirm mikroobide ees. (ka verminofoobia, vt mikrobiofoobia, etc) Barofoobia- hirm gravitatsiooni, raskusju ees. Basifoobia , basofoobia - vimetus seista, hirm kndimise vi kukkumise ees. (vt kinesofoobia, etc) Batofoobia [1]- hirm sgavuse ees. Batofoobia [2]- hirm krguse vi krgete ehituste lheduse ees. (vt akrofoobia, etc) Batrahhofoobia- hirm kahepaiksete ees, nagu konnad , salamandrid, vesilikud, triitonid. (vt bufono-, ranidafoobia) Belonefoobia- hirm np- ja muidu nelte ees. (vt aihmo-, enetofoobia) Bibliofoobia- hirm raamatute ees. Blennofoobia- hirm lima ees. (ka mksofoobia) Bogfoobia- hirm tontide, kollide jm mtoloogiliste kurjamite ees. (vt hadefoobia, etc) Bolshefoobia- hirm bolshevike ees. Botanofoobia- hirm taimede ees. Bromidrofoobia , bromidrosifoobia - hirm kehalhnade, (higi) ees. Brontofoobia- hirm mris...

Majandus - Põhikool
15 allalaadimist
5
doc

Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurn...

Bioloogia - Keskkool
280 allalaadimist
3
doc

Maa areng

Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolme...

Geograafia - Keskkool
57 allalaadimist
10
ppt

Kahepaiksed

KLASS ANNELI DIETRICH KAHEPAIKSED On selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees kõigusoojased loomad eelistavad niiskeid elupaiku maailmas 3000 liiki, Eestis 10 liiki Välisehitus Keha jässakas ja veidi lame. Liikumiseks kaks paari jäsemeid. Nahk pidevalt niiske ja jahe....

Bioloogia - Põhikool
23 allalaadimist
1
doc

Liivimaa ristisõda

1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Lig...

Ajalugu - Keskkool
192 allalaadimist
5
doc

Saarmas

Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liig...

Loodusõpetus - Põhikool
13 allalaadimist
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks...

Füsioloogia - Eesti Maaülikool
306 allalaadimist
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS...

- Kutsekool
211 allalaadimist
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb...

Bioloogia - Keskkool
466 allalaadimist


Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun