Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning haigused, kuna suur protsent nende geenidest ja kromosoomidest ning samuti valkudest on sarnased. Erinevalt inimestest liiguvad aga inimahvid peamiselt neljal jalal ning nende vähem arenenud aju võimaldab vaid konkreetset mõtlemist, kasutada suhtlemiseks häälitsusi ja zeste ning kätega vaid haarata ja toetada keha liikumisel. Nii füüsilise kui vaimse töö võime inimahvidel puudub. Inimlaste liikumisviis võimaldas savannis kiiremini edasi kulgeda ja kasutada käsi erinevateks tegevusteks. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi
Inimese ja inimahvi võrdlus 12.klass · Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. · Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%). · Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. · Meie lähimad loomsugulased, inimahvid eriti simpansid valmistavad ja kasutavad ka
Salme mees juba 5 aastat tagasi. Ema mõistis, et karu on viisakaim, keda ta on näinud. Tambet halvustas seda kõike. Hiie sai 17.aastaseks ja mõmmi proovis teda võrgutada, kuid ei õnnestunud. Külatüdrukud olid väga ilusad. 16.Ema arvas, et Leemet võtab Hiie ära kuid Leemet nii ei arvanud. Leemetile meeldisid aga külatüdrukud, keda ta vahelt metsaveerelt piilus. Hiietark oli vanaks jäänud ja kokku kuivanud. Hüüdis ikka ja endiselt ähvardusi. Meeme oli endiselt elus. Inimahvid olid kolinud nüüd puuotsa. Pirre ja Räägi täikasvatus oli samuti seal. Intsust oli saanud ussikuningas ja ta oli saamas lapsed. Ints on hoopis emane. Ema ei rahunenudki maha sellest. 17.Leemet tahtis Hiiet ainult sõbraks. Metsaäärel nägi Leemet Magdaleenat. Teda oli rästik salvanud kuid Leemet päästis ta. Magdaleena suudles teda põsele tänutäheks. Johannes kiitis ja ülistas toas jumalat ja laites usse. Leemet muutus tigedaks, sest Johannes ajas arutut juttu. 18
Anni Tetsmann Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Retsensioon Andrus Kivirähu viimane romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks Põhja Konna nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Inimesed valivad metaselu asemel külaelu ning põdralihale eelistavad nad putru ja leiba ning ussikeele õppimiseks on nende keeled pudru ja leivaga ära rikutud. Leemet jääb viimaseks mohikaanlaseks, kuid see ei taga talle poolehoidu ka metsas, kuna sealsed meelest nõrkuvad ja vananevad raugad suhtuvad umbusklikult ka metsa jäänud noortesse. Leemet jääbki kahe tu...
Selle tõttu oligi üsna tavaline, et igal perel oli vähemalt üks hunt. Pentsik oli ka nende huntide kasutus. Nimelt kasutati hunte selleks, et neilt piima lüpsta ja samas ka sõideti nende seljas ringi. Üsna veider oli ka see, et üks tegelane Tambet lausa kasvatas hunte oma laudas. Tal oli neid umbes saja ringis ja tema tütar pidi päevad läbi hunte jänestega toitma. Kõik metsasolijad polnud siiski ainult inimesed või metsloomad. Peale nende elasid metsas ka inimahvid Pirre ja Rääk, kes kasvatasid täisid. Kuigi putukad ei mõistnud tegelikult enam ussisõnu, siis suutsid inimahvid täid endile kuuletuma panna. Kui juba see oli piisavalt veider, et neil olid konnasuuruseid täisid, siis otsustasid Pirre ja Rääk kitsesuuruse täi aretada. Sama veider oli ka kujutlus sellest, kuidas Leemet selle kitsesuuruse täiga ringi pidi jalutama ning kuidas see sama täi ka ujumas käis.
Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid peamiselt neljal Liikumisviis püstine, kahel jalal jalal S-kujuline selgroog, laienenud selgroog ei ole S- rinnakorv, laiem kujuline –ühe tagavööde, suur kõverusega, suur Luustiku varvas ei vastandu varvas vastandub iseärasused ülejäänutele ülejäänutele
Bioloogia küsimused ja vastused Lehekülg 60 ja 63. 1. Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. 2. Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Pereelu- nii inimesed kui ka inimahvid hoolitsevad oma laste eest, aga kui nad juba piisavalt suured, peavad lapsed ise hakkama saama. * Üksteisega suhtlemine- sarnasus on see, et nii inimene kui ka inimahv kasutavad suhtlemiseks miimikat. * Tööriistade kasutamine- Nii inimene kui ka inimahv kasutavad tööriistu millegi kindlal eesmärgil. Erinevus on aga see, et inimene hoiab oma tööriistu alles aga inimahv mitte. 3. Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?
sureks. Selle lootuse aga hävitab hiietark Ülgas, kes lapse mõrvab. Ülgas on hea näide metsaelanike pahupoolest, sest oma hullumeelse usuga hävitab ta nii mõnedki inimesed ja häirib teiste elu, eriti suured konfliktid on tal just Leemetiga. Metsa tagasi pöördudes ei ole sinna enam eriti kedagi jäänud vaid ta ema (isa elas nimelt külas), õde, õe mees (karu), Ülgas, inimahvid Pirre ja Rääk ning veel üks perekond, kuhu kuuluvad pereisa Tambet, naine Mall ja tütar Hiie. Just Hiie, kellega Leemet lõpuks armastuse leiab, jääb ta viimaseks lootuseks laps saada ning talle ussisõnu õpetada. Selle lootuse aga purustab hiietark (sellel hetkel juba hull) Ülgas, kelle süü läbi Hiie nende pulmaõhtul hukub. Edaspidi räägib raamat Leemeti ja ta kaua kadunud
5. Seos kaasajaga Ka tänapäeval on kultuure/rahvaid, mis hääbuvad. Neid asub näiteks vihmametsades või kasvõi Eestis, sest kuna eestlasi on vähe, kardetakse traditsioonide kadumist ja keele liigset muutumist. 6. Hinnang Arvatavasti üks paremaid raamatuid, mida lugenud olen. Mulle meeldis Kiviräha kirjutamisstiil juba väiksena ning kuigi kohati oli raamat liiga võigas, oli siiski huvitav lugeda. - karud - põhja konn - suur täi - inimahvid - suur kala saaremaale minnes - tuuletark 7. Kokkuvõte Leemet sündis külas, kuid kolis üsna pea perega metsa, sest ema ei suutnud enam külas elada. Ema miilustas karuga, kuid too hammustas raevuhoos Leemeti isa pea otsast. Nad naasid metsa, olles ümbritsetud onu Vootelest, Tambeti perest ja veel üksikutest elanikest. Seal elas ka Ülgas, kes uskus iidsetesse traditsioonidesse ja haldjatesse ning ohverdas iga päev mõne uue looma järvehaldjale
Mees, kes teadis ussisõnu Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti...
Uusaegkond Uusaegkond ehk kainosoikum • Algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani • Uusaegkond jaguneb kolmeks ajastuks – Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar Need omakorda kolmeks ajastikeks Paleogeen • Eestis sel ajal tekkinud kivistisi pole • Jätkus imetajate kiire areng; • ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat taga...
Inimese biloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Liina Hirv Tänapäeva inimene ehk Homo sapiens sapiens (homo inimene, sapiens tark ld.k) on perekonna inimene ainus liik. Aimu meie evolutsiooni ehk pikaldase arengu kohta annavad kivistised ja muud eellaste leiud. Inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eelastest Inimesele lähimad sugulased inimahvid. Sugulusele viitavad paljud sarnasused, Leidub ka olulisi erinevusi (nt. Inimese võime kõndida kahel jalal) Inimese ja inimahvi areng hakkas erinema umbes 5-7 milj aastat tagasi. Ahvinimesed kujunesid Aafrikas Ahvinimesi nimetatakse australopiteekideks : elasid Aafrikas algselt elutsesid puudel, hiljem maapinnal sellega kaasnes püstine kehaasend Austrolopiteekide järel kujunesid : Osav inimene (homo habilis,oskas teha tööriistu)
Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt ja võttis Hiiel hammastega kaelast kinni. Hiie kukkus maha. Ka tema ema sai surma. Algul muidugi jõudis öelda midagi haldjatest, et haldjad karistasid neid. Leemet võtis Hiie kätte, kuid nägi, et ta on surnud. Siis oli ta nagu pilves. Ta läks kaugele metsa, kuid siis tuli meelde, et Hiie on surnud. Läks tagasi ja nägi, et inimahvid ja täi on ka kohal. Täi suri Hiie juures, kuna ta armastas väga Hiiet. Leemet oli mitu kuud haige olnud. 8 Jutu püramiid Peategelase nimi: Leemet. Kaks peategelast iseloomustavat sõna: Teadmishimuline ja õiglase meelega. Kolm olukorda(koht, aeg) iseloomustavat sõna: Mitte tänapäev, muinasjutulik, nõiduslik. Neli probleemi iseloomustavt sõna: Õelus, kadedus, vimm, teadmatus.
Primaadid tekkisid tõenäoliselt üsna ruttu pärast dinosauruste väljasuremist. Tunnusteks loetakse vastanduvat pöialt (ja küüsi), silmade ettepoole suunatus, kandluu. Antropoidide alamselts jagunes Uue ja Vana Maailma ahvideks, kelle teed läksid väga lahku (Vanad arenesid ,,kaugemale"). Vana Maailma ahvid jaotusid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid), keda eristab saba ja küünarliigese olemasolu. Inimahvid jagunesid gibbonlasteks ja inimlasteks (hominiidid). Tänapäeva hominiidide hulka kuuluvad alamsugukonnad orangutang, gorilla ja hominiin. Ühed vanimad inimahvide algusaegadest pärinevad leiud kuuluvad prokonsulile, mis on aga üsna üldine nimetus suurele hulgale harudele pika aja jooksul, kes võisid üldsegi ka tupikud olla. Üks mõnevõrra kindlam alguspunkt 17MAT oli Keeniast leitud afropithecus. Euroopa ja Aafrika vahelise silla tekkimisel levisid inimahvid
Kas homo sapiens sapiens võib olla evolutsiooni viimane aste ? Rääkides planeet Maa tekkest, siis võib arvestada nelja miljardi aastaga. Inimene, kui Maa elusorganism on kõige hilisem rass. Inimese evolutsiooni lugu on pikk ja keeruline. Inimese otsene eelkäija on inimahv, kes pole puu otsas elamisega nii kohastunud kui tänapäeva inimahv. Kui nood inimahvid asusid lagedale maale elama hakkasid nad veidike sirgemalt kõndima ja vaikselt arenedes kujunes neil peaaju. Siis sai nendest australopiteekus, kes on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Järgmiseks kujunes Homo habilis ehk osavinimene, tema tähtsus inimeste arenemise ajaloos on tingitud sellest, et tema oli esimene, kes õppis valmistama ja kasutama tööriistu. Lisaks oli Homo habilis esimene lihatoiduline. Järgmine oluline lüli on
habilis), püstine inimene (Homo erectus). Arvatakse, et osava inimese ajumaht oli sel ajal 560-700 cm3, kuidpüstise inimese ajumahuks arvatakse umbes 800-1000 cm3 . Püstine inimene oskas kasutada juba tuld ja käis jahil. Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Samal ajal tegutses ka nende alamliik neandertallased, kes surid välja teadmata põhjustel 35 000 aastat tagasi. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused inimahvil ja inimesel on käimine ( inimene 2 jalal, ahv 4 jalal), töövõime ( ahvil puudub), suhtlemine ( ahvil zestid/häälitsused , inimesel kõne) Kasutatud kirjandus http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon https://sites.google
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimesest elusolendist tänapäevani. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres. Maakera ajalugu jaotatakse erinevateks aegkondadeks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima. Mis tähendab et nad said hakata tootma hapniku. Esimesed taimed olid vetikad. Suurema osa ajast arenes elu vees , sest maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Kes maismaale minna tahtis pidi harjuma uute tingimustega.300350 mlj aastat tagasi katsid maad sõnajalgadest ürgmetsad millest on tekkinud kivisüsi, mida tänapäeval tuleküttena kasutada saame. Peale neid tekkisid pal...
Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. 10. Inimeste erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid liikumisviis Kahel jalal Peamiselt neljal jalal kolju Suur ja ümar ajukolju, lame Väike ja piklik ajukolju kehalustik s-kujuline selgroog Selgroog ühe kõverusega eesjäsemed Lühemad kui tagajäsemed Pikemad kui tagajäsemed tagajäsemed Pikemad kui eesjäsemed Lühemad kui eesjäsemed
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Kogu tõde simpansidest Koostaja: Katti Tsirkova 12.Klass Narva 2011 Kongo Gongolese Kolmnurk Kongo Gongolese Kolmnurk- mis see on? See on 260 km² piirkond Nouabale-Ndoki rahvuspargis, Kongo Vabariigis, Kesk-Aafrikas.Arvatakse, et selle loomariik on kõige rikkalikum maailmas. Paar aastat tagasi toimus Kongo vihmametsades eksiditdioon, mis uuris simpanside elu ja tavasid. Peamisteks korraldajateks olid Dave Morgan ja Crickette Sanz. Esimene kohtumine kohalike elanikega Seades sisse laagri, milles uurimusretke meeskond elama pidi, kuulsid Dave Morgan ja Crickette Sanz kaugelt meessoost sipmanse rämedalt häälitsemas. Hiljem kuuldi neid hääli aina lähenemas ning seepärast võis arvata, et kogu ahvide rühm liikus kiiresti läbi tiheda taimestikku teadlaste laagri poole. Pärast lühikest vaikust, nägi meeskond peade kohal tervet ahvide karja, mis silmitses teadlaseid uurivalt ja tähelepanelikult.Mõni hetk hiljem tõusis telkide kohal õudne m...
ümaraks ja Leemetile tundus, et oksad tema ema all hakkavad kohe murduma. Kui Leemet kõndis metsas, siis tema ema lehvitas vahest talle kusagilt kõrgelt kuuse otsast. Hale koht tundus mulle, kui Hiie pidi enda vanemate Tambeti ja Malli käsul jänestel päid maha raiuma, et neid huntidele sööta. Huntidele oli sööki vaja, sest neid peeti laudas. Hundid andsid metsa parimat piima. Teravmeelne tundus mulle koht, kus Näide huumori kohta : Kui inimahvid Pirre ja Räägu räägivad enda täi kasvatusest. Täid elavad puurides. Nad otsustavad kasvatada kitse suuruse täi. See õnnestub neil. Kui Pierre ja Räägu kolivad puu otsa, et saada veel ürgsemad eluviisid, võtavad nad kaasa ka kitse suuruse täi. Näide satiiri kohta: Kui Madgaleena ütleb Leemetile ja Pärtlile, et külaelanikud on lollid, sest nad elavad metsas ja mitte külas nagu enamus inimesi. Näide iroonia kohta : 3. A
looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) -eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Inimese eellased on australopiteegid, osav inimene ja püstine inimene Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest Inimesed inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal(uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad) Elusorganismide arengut suunab looduslik valik kohastumuste kaudu Organismid peavad pidevalt kohastuma muutuvate elutingimustega ja võitlema ellujäämise eest
Referaat Maardu 2014 Sisukord Orgaanilise maailma arengu põhisuunad......................................................lk 3 Liikumapanevaid jõude anthropogenesis......................................................lk 4 Inimkond............................................................................................lk 5 Gorillad ja simpansid on inimestele lähedaseimad inimahvid..............................lk 6 Kasutatud allikad ................................................................................lk 11 Orgaanilise maailma arengu põhisuunad: Aromorfoz suur, rängad kohandamine kaasa grupi arogeneza koloniseerida uus adaptiivne tsooni teele. Aromorfoz iseloomulikud järgmised tunnused on: keerukuse organisatsioonis; Elupaik; pindala laienemine Suurendada energia elu; Suurem sõltumatus keskkonnast omandamine.
Algus (milj. aastat Kestvus (milj. Aegkond Ajastu tagasi) aastat) Kvaternaar 2 2 Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon ...
11. Kuidas erineb inimene oma eellastest? Too igaühe kohta 1 erinevus! Pane nime taha number, mis näitab liikide tekkimise järjekorda, alusta kõige vanemast! Homo habilis- nad olid osavamad, küürakamad, karvasemad. Australopiteek- need olid ahvinimesed, madalad, karvased, nagu gorillad. Homo erectusest- juba püstine inimene, aga rohkem ahvilaadne, mitte nii tark ja karvasem. 12. Kuna tekkis Maa? Aastaarv. 13. Kuna ja kus tekkisid esimesed elusolendid?Aastaarv. 14. Kes on inimahvid? Nimeta 2 liiki. 15. Võrdle inimest ja inimahvi. Kirjuta 3 erinevust ja 3 sarnasust. 16. Kust ja kuna sai inimkond alguse? 17. Iseloomusta vanaaegkonda. (Taimed, loomad, kliima- vähemalt 4 korrektset lauset). 18. Iseloomusta keskaegkonda. (Taimed, loomad, kliima- vähemalt 4 korrektset lauset).
kohta äärmiselt pessimistlik ja julm nii eestlaste kui nende valikute vastu. Ometigi on karmide sõnade taga oluline mõte ning selle sõnumi võimendamiseks on kirjanik seekord eriti karmid meetodid valinud. Teoses on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki huumorit, mida on väjendatud iroonia kaudu: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära, hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega. Romaanis rõhutatakse inimeste tihedat seotust loomadega, olulisimad tunduvad rästikud, kes on inimestele ussikeele selgeks õpetanud ning keda peetakse inimeste võrdseteks kaaslatseks. Samuti on oluline roll karudel, kes ainsana peale rästikute mõistavad inimestele ka ussikeeles vastata
arvatagi oskavad. Esmane sarnasus on, et inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis ei erine kuigi palju teiste imetajate omaga. Kuigi inimesi ülistatakse nende ühiskondliku eluviisi ja intellektuaalsete võimete pärast, pole nad nende omaduste poolest siiski nii ainulaadsed kui esialgu paistab. On mitmeid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud. Samuti on mitmed loomad õppimisvõimelised. Näiteks inimahvid on õppides võimelised kasutama viipe- või mõnd muud märgikeelt, ning nad võivad omandada mõningaid abstraktseid mõisteid ja neid loogiliselt seostada. Kuigi inimesed sarnanevad küll teatud omaduste poolest loomadele, on neil siiski hulga erinevaid tunnuseid, mis teevadki inimesest inimese. Inimesele iseloomulikud tunnused on: suur ajumaht, kahel jalal liikumine, aeglane areng, mitmekesine toit, keerukas kultuuriline
Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8
Pärast Suurt Pauku on toimunud paljugi ja see on suur ime, et me saame praegu istuda vaikuses ja mõtiskleda kust me tulnud oleme ning miks me oleme just sellised nagu me oleme. Miks me põlvneme just ahvidest? Kuidas said meist inimesed? Nendele küsimustele on palju erinevaid vastuseid ning igaüks on omamoodi õige. Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja lapsed ning emased korjasid metsast seeni, marju, juurikaid ja muud söödavat. Sellise
Vajaduse korral lisas veel vahekategooriad eesliitega ülem- või alam-, näiteks alamselts,ülemsugukond. 11) Kuidas jaguneks üheksa riigi süsteem? Bakterid-Arhed-Ekskavaadid-Kromalveolaadid-Juurjalgsed-Amööbid-Seened-Taimed-Loomad Inimese põlvnemine 12) Mida väitis Darwin? Ta väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega simpansi ja gorillaga ühistest eellastest. 13) Täida tabel. Tunnus Inimene Inimahvid Liikumine püstime, kahel jalal neljal jalal,harva kahel Kolju suur ja ümar ajukolju,lame, lühikeste väike, piklik ajukolju,pikkadega kihvadega lõualuud lõualuude ja väikeste hammastega näokolju Kehaluustik s-kujuline selgroog,laienenud rinna- selgroog ühe kõverdusega,rinnakorv kitsam,vaagen
aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning haigused, kuna suur protsent nende geenidest ja kromosoomidest ning samuti valkudest on sarnased. Erinevalt inimestest liiguvad aga inimahvid peamiselt neljal jalal ning nende vähem arenenud aju võimaldab vaid konkreetset mõtlemist, kasutada suhtlemiseks häälitsusi ja zeste ning kätega vaid haarata ja toetada keha liikumisel. Nii füüsilise kui vaimse töö võime inimahvidel puudub. Inimlaste liikumisviis võimaldas savannis kiiremini edasi kulgeda ja kasutada käsi erinevateks tegevusteks. Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4.5 miljonit aastat tagasi
Salme Leemeti õde, abiellub karu Mõmmiga; Linda Leemeti ja Salme ema, võimukas ja iseseisev naine, armastab meeletult oma lapsi ja teeb nende heaks kõik; Vootele Leemeti onu, elutark, arukas ja sümpaatne tegelane, tunneb äärmiselt hästi ussisõnu ja on ka Leemeti õpetajaks selles vallas; Tölp Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, meeletult sihikindel, tugev ja nutikas vanamees; Madu Ints Ussikuninga poeg, Leemeti parim sõber; Pirre ja Rääk viimased inimahvid metsas, tegelevad täikasvandusega ja räägivad Leemetile lugusid enda aegadest. Tambet hullunud vanade tavade kummardaja, vihkab ja eirab kõike uut, kuri ja pahatahtlik; Hiie Tambeti tütar, keda ta isa ei armasta, väiksena hall ja vaikne hiireke, hiljem armas, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine; Hiietark Ülgas pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, minnes sellega ükskõik kui kaugele; Pärtel/Peetrus väiksena Leemeti parim mängukaaslane, kuid kolib
Loksa Gümnaasium Johanna Mänd 8.a klass Gibonid Klõp sak Gibon on KaguAasias e Tein juhtsla e ta i elutsev ahviliik. se di tekst i la a Kolm dide as t redi a se gee Nelj rimi as t sek s a s e ...
abstraktne mõtlemine, omnivoorsuse kujunemine, kõne areng, sotsiaalsete suhete arenemine 15) Eluslooduse domeenid – eukarüoodid, bakterid, arhed Riigid tänapäeva süstemaatikute arusaamade järgi – bakterid, algloomad, vetikad, seened, taimed, loomad Süstemaatika taksonid – riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik Taimeriigi sugukonna nime lõpp –lised, loomariigis seltsi nime lõpp –lised, taimeriigis seltsi lõpp -laadsed 16) Nüüdisaegse inimese eellased – inimahvid Millal ja kus kujunes arukas inimene? – 200-250 tuhat aastat tagasi, Aafrikas Saharast lõuna pool
Kuid Leemet ütles, et see on ta sõber. Johannes ütles, et uss ei tohi olla inimese sõber, et kõik metsaelanikud peavad küladesse kolima. Kuid Leemet, Hiie ja Pärtel jooksid kiiresti metsa tagasi. Jõudsid metsa. Leemet hoidis käes ikka veel leiba, mida Johannes neile andis. Nad proovisid seda ja sundisid Hiiel ka proovida. Ta proovis. Siis hakkas oksendama. Mindi koju. Leemet ütles emale, et sõi leiba. Salme ütles ka kogemata, et oli kunagi leiva söönud. Inimahvid joonistasid koopa seina peale täid, mis neil oli. Seal oli teisigi pilte terve ajalugu. Paljud kolivad külla. Pärtel teatab, et ta pere kolib külla. See oli suur sokk Leemetile, Pärtel oli ta parim sõber. Kuid midagi pole teha, Pärtel ei taha ka külla minna. Nad lubasid üksteisele, et hakkavad üksteist vaatamas käima. Pärtel ei käinud mitu nädalat Leemetit vaatamas, Leemet aga ei teadnud, kus Pärtel elab
vahelistesse suhetesse. Tegelased: Perekond: Leemet Salme-õde Õe mees Mõmmi Ema Linda Vanaisa Onu Vootele Haldjate uskujad: Tambet Tambeti tütar Hiie Hiietark Ülgas Metsaelanikud: Pärtel-Leemeti sõber Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1 Metsas elab kolme tüüpi inimesi. Pierre ja Rääk on tegelased, kes on inimahvid. Nemad kasutavad kivitööriist ning elavad puu otsas ja kasvatavad täisid. Nemad aretasid välja hiigelsuure täi. Teise elustiiliga elavad hiietark Ülgas ja Tambet, kes ususvad et igal asjal on vaim ja loodus on püha ning et ohvreit tuleb tuua. Kolmanda maailmavaatega elab Leemeti pere, kes ei usu ei jumalat ega haldjaid ja üritavad külaeust eemale hoida. Leemet oli poiss kes elas Metsas koos oma õe ja emaga. Algul nende elukohaks oli küla, kuna isa tahtsis sinna minna
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
1. ainuraksete vetikate teke 2. hulkraksete vetikate teke 3. esimeste maismaataimede ürgraigaste teke 4. sõnajalgtaimede teke 5. paljasseemnetaimede teke 6. katteseemnetaimede e. õistaimede teke Loomariik: 1. hulkraksuse teke 2. selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas. Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki. Samal ajal tänapäeva inimese eellastega elasid Maal ka neandertallased. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu. Püstine inimene (homo erectus) levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse. Inimesed ja inimahvlased on arenenud samadest eellastest.
jäsemed koosnevad sarnastest osadest, homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule, mis on aja jooksul läbi teinud mitmesugused muutused, väljasuremine ja uute liikide teke vabaneb suur hulk uusi elupaiku, bioloogiline konkurents on väike, kui kaasnevad kliimamuutused, muutuvad elukeskkonna tingimused, see viib uute kohastumuste tekkeni, inimene ja inimahv erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s-kujuline selgroog, inimahvidel kumer; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane, sarnasused: kehaehitus, füsioloogia, haigused, inimese tunnused loomadelt kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt, riik, hõimkond, klass,
Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure Müofibrillid - Koosneb kordutavast struktuurielementidest, lihaskiudude sees Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest) Kontraktsioon - kokkutõmme närviimpulsi toimel Nimeta: Inimesega lähisuguluses olevad inimahvid: orangutan, gorilla, bonobo, simpans Tunnused, mille poolest inimesed neist erinevad: kahel jalal liikumine, mittesessoonne sigimine, keerukas kultuuriline käitumine, taandarenenud karvkate Inimene kui imetaja: poegade imetamine, närvisüsteem kõrgelt arenenud, täielik termoregulatsioon Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad
raskusjõu mõjul moodustama tihedamaid ja hõredamaid vööndeid, mis tõmbusid kokku taevakehadeks ) * 4,5 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine * 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi elu teke Maal * 3 miljardit aastat tagasi 3 suurt organismirühma eraldusid ( bakterid, arhed, eukarüoodid- taimed, seened, hulkraksed loomad * 500 miljonit aastat tagasi esimesed selgroogsed * 4-7 miljonit aastat tagasi tekkisid inimahvid, hominiidid * 200 000 aastat tagasi homo sapiens sapiens * Kõik Maa organismid põlvnevad ainuraksetest, millest tänu DNA mutatsioonidele on välja kujunenud mitmekesine organismide kogum. Inimkonna tulevik * Inimesest on saanud Maa looduslikku tasakaalu mõjutav ja ohustav liik. * Maa rahvastik on kasvanud väga kiiresti suureneb vajadus vee ja toidu järele. Ülerahvastatud piirkondi Aafrikas ja Aasias ähvardab veepuudus -> nälg -> haigused -> suurem suremus.
(arhed?) · 3 ülemriiki e impeeriumi: bakterid, arhed, arhebakterid · 12. inimene eluslooduse süsteemis: · riik: loomariik · hõimkond: keelikloomad · klass: imetajad · selts: primaadid, esikloomad · sugukond: inimlased · perekond: inimene · Liik: homo sapiens sapiens 13. Inimesed/ inimahvid Õ lk 102 Inimene Inimahv Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal, harva kahel Kolju Suur ja ümar ajukolju, lame, Väike ja pikk ajukolju, pikad, lühikeste lõualuude ja väikeste pikkade kihvadega lõualuud,
Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kesti ligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt aga langeb kvaternaari ajastusse. Tuhandete väikeste lindude kõrval väärivad erilist märkimist linnuriigi hiiglased ürgsed jaanalinnud, kellede kõrgus ulatus 3 meetrini ja kelle muna oli kuni 35 cm pikk ja 22 cm lai. Neogeeni ajastu lõpul ilmusid inimahvid. Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praegugi. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid sel ajal korduvalt suuri alasid, eriti ulatuslikult põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja tänapäevane elustik. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmus inimese eelkäija. Kvaternaari setted on hinnaliste maavarade poolest vaesed. Kohati leidub väärismetalle. 3
mitmekesisuse kadumisele viivaks teguriks kogu maailmas. Ohud, mida võõrliigid toovad: - hävitavad kohalikke. - muudavad kohalikke toiduahelaid - võivad olla mürgised kohalikele liikidele - toovad uusi haigusi - on patogeenide ja parasiitide kandjaks - hübridiseerivad lähedaste liikidega ja seeläbi nõrgendavad geneetiliselt kohalikke Populatsioone. Kadunud ja kadumas: Panda, kukkurhunt, nokkloom, sifaka, pähklinäpp, okassiga, inimahvid, jääkaru, hiidvöölane, morsk, kiivi, pingviinid,
Vahepeal tekib keskpunktis olevaid tegelasi juurde ning osad kaovad ära. Tegelaskonnas tekib pöördepunkt, kui Leemeti naised Hiie ja Magdaleena on surnud ja Leemeti vanaisa Tölp saab valmis oma inimluudest tiivad ning naaseb metsa ja hakkab Leemetiga tapatalguid korraldama. Tegelased ei ole just eriti tüüpilised, sest Kivirähk on kasutanud palju fantaasiat ja mõelnud välja ebareaalseid tegelasi nagu rääkivad rästikud, inimahvid, inimestega semmivad karud või kitsesuurused täid. Kunagi ammustel aegadel võidi küll sellistesse asjadesse uskuda, kuid tänapäeval on seda raske mõista. Sellel ajal, kui inimesed veel metsas elasid, võis taoline käitumine ning loomadega suhtlemisse uskumine olla reaalne, kuid tänapäeval tundub see utoopiline. Tegelased on jaotunud peamiselt kahte gruppi, ühed kes elavad metsas ja teised kes on metsaelu kõrvale paisanud ning külla kolinud
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
ning seepärast kasvatasid nad hiiglasuurt hundikarja. Raamatus kohtame veel väga huvitavat karakterit, Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ning ta poleks muidu saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli küllaga võitlusvaimu ja koos Leemetiga võtsid nad nii mitmedki sõjaretked ettte. Vanaisa ülevalt kirvega vaenlastele pähe lüües ja Leemet maa pealt võideldes. Omapäraseks muudavad teose ka inimahvid, Pirre ja Rääk, kes kasvatasid kitse suuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täidega nagu koertega käitutakse, täisid hoiti nööri otsas ja käidi nendega jalutamas. Mind natuke häiris see, et teoses oli ehk liialt täpselt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert ja vanaisa raudmeeste vastu võitlesid. Põnevust pakkus romaani sisutihedus, huvitavad karakterid ning kummalised juhtumid, mis
3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on osaline jumalik jõud. Inimkonna kujunemise etapid inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, Aafrikast) > Homo habilis > Homo erectus > neandertallased > Homo sapiens. Usund kiviaja inimesed olid loodusega väga lähedalt seotud. Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud
Inimese evolutsioon Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis püstine, kahel jalal peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused S-kujuline selgroog, selgroog ei ole S-kujuline
Leemet kurtis, et on ajalool jalus, kuskile nurga kopitama jäänud igand. See viimane. Selles teoses ei olnud lootust paremale homsele, õigemini öeldes polnud selles üldse lootust. Me teadsime juba esimesi lehekülgi lugedes, et Leemet oli viimane ning et temaga lõppes metsainimeste tsivilisatsioon ja algas uus elujärk. Aga mille igand ja mille viimane Leemet on? Loos joonistuvad välja vähemalt neli erinevat traditsiooni. Esiteks inimahvid, teisteks ussisõnadega rääkijad, kolmandaks haldjate ja vaimude kummardajad ja neljandaks kristlased ja külainimesed Ajalisel skaalal vaadeldes justkui tundub, et kuigi inimahvid on kõige vanemad on nad siiski oma vanuse tõttu pisut napakad ja endast ära. Nad kasutavad küll ussidelt õpitud tarkusi, kuid ilmutavad sealjuures obsessiooni tegeleda hoopis kõige tuimemate olenditega nagu näiteks täid. Keelt oskavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
