erine värvuse poolest küpspuidust. 2)vaigukäigud puuduvad: NULG: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või – valge värvusega. LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. I Rõngassoonelised lülipuiduga TAMM: maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR: maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2...3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS: maltspuit kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni. II Hajusoonelised ilma lülipuiduta 1) laiad säsikiired esinevad: PÖÖK: puit on ühtlase punakasvalge värvusega
Lülipuit puudub: Vaigukäigud esinevad KUUSK Üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Vaigukäigud puuduvad NULG Üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või kollakasvalge värvusega. LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. Rõngassoonelised lülipuiduga: 3 TAMM Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned
puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega
· pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad · ei innerveeri naha ja lihaste veresooni, neerupealist, emaka muskulatuuri, karvapüstitajaid, higinäärmeid jm. · pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest · erutub atsetüülkoliini toimel Pars symathica Truncus sympathicus kujutab enast paravertebraalsete ganglionite paarilist ahelat. Funktsioon: · Sooned ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud, neerud), südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis)
täpsed mõõtmed. Liimvuugid välistavad külmasildade tekke, tagavad parema õhutiheduse ja annavad müüritisele suurema tugevuse. Plokkide ladumisel kasutatakse AEROC plokiliimi (peenmört) mille survetugevus on 10 N/mm². Müüritise kõik horisontaalvuugid peavad olema korralikult liimiga täidetud ning vuugid ei tohi olla õhemad kui 1 mm ja paksemad kui 3 mm. Igas vertikaalvuugis peab vähemalt ühel plokil olema soon. Vertikaalvuukide õhutiheduse tagamiseks täidetakse nimetatud sooned iga plokirea ladumise järel AEROC plokiliimiga. Mõõtmed Toode Pikkus (mm) Laius (mm) Kõrgus (mm) 600 300 200 Classic 300 600 250 200 Classic 250 600 200 200 Classic 200 600 150 200 Classic 150
Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vertikaalvuukide täitmine Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim. Sega vastavalt liimikotil olevale juhendile valmis sobilik liimsegu. Seejärel täida plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Armatuuri paigaldamine Esimese plokirea ülapinda freesi sooned armatuuri paigaldamiseks. Selleks kasuta käsi- või elektrifreesi. Hoone nurkades keera freesiga sujuvalt üle ristuvale seinale. Pärast freesimist puhasta sooned ploki purust ja tolmust. Mõõda ja lõika armatuurvardad sobivaks ning vajadusel painuta nurgavardad. Kasuta armatuuri A-III Ø 8 mm. Täida sooned AEROC plokiliimiga ning suru armatuurvardad soontesse
servamisnurk on umbes 45°-50°. Lauad kinnitatakse sarikatele ülestikku servatud ääred kohakuti. Selliselt toodeldud laudadega katuselt voolab vesi hästi maha. Kuna lauad ei asetse tihedalt uksteise vastas, vib tugeva tuule korral siiski ka vett sisse pressida. Samas tagavad olemasolevad pilud katusealuse hea venti-leerituse ja valgustatuse. Kolmelauasüsteemis e. ülekattelaudisega katus. Vihmavee ära juhtimiseks hööveldatakse laua äärtele 15-20 mm laiused ja 10 mm sügavused sooned. Lauad kinnitatakse katusele kahes kihis nii, et esmalt naelutatakse sobivate vahedega kinni alumised lauad(sooned ülespoole). Seejärel naelutatakse teine kiht ülekattega nii, et pealmised lauad kataksid alumiste (vee)sooned. Sammal Vetikas Mädanik Puidu pragunemine ja lhenemine Roostetavad naelad Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas)
Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamenditud mõigas. Ornamendi elementidest esineb sooni, lohkusid ja nöörivajutisi. Sooned ja nöörijäljed on paigutatud horisontaalselt ümber nõude ülaosa. Sooned võivad moodustada kuuseoksmotiivi, mis on aga märksa harvem ja korratum kui varasel nöörkeraamikal, või paikneda horisontaalsetes ridades nagu nöörivajutised. Kammkeraamika - Savinõude pinnad on nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud. Riiped on pinnale kantud tavaliselt nõrgalt. Tüüpilise kammkeraamika nõud on olnud peaaegu eranditult
torkevigastuse korral, lihtsam paigaldus veljele, torkeavade lihtsam parandamine. Rehvi koordiniitide kaldenurga suurus mrab rehvitbi (radiaal-, diagonaalrehv). Radiaal rehvi eelised diagonaalrehvi ees: parem sidumugavus, viksem phimiku kuumenemine, viksem kulumine. Puudused: klgosa madal tugevus. Rehvi protektor: lesandeks tagada hea haardumine teekattega, kaitsta phimiku kulumise ja vigastuste eest. Pikisuunalised sooned: kindlustavad vikese veeretakistuse, hea haarduvuse pikisuunas, madala veeremra. Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea haardevime mudasel/lumisel teel, suur veeretakistus, kiire kulumine
Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vertikaalvuukide täitmine Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim. Sega vastavalt liimikotil olevale juhendile valmis sobilik liimsegu. Seejärel täida plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Armatuuri paigaldamine Esimese plokirea ülapinda freesi sooned armatuuri paigaldamiseks. Selleks kasuta käsi- või elektrifreesi. Hoone nurkades keera freesiga sujuvalt üle ristuvale seinale. Pärast freesimist puhasta sooned ploki purust ja tolmust. Mõõda ja lõika armatuurvardad sobivaks ning vajadusel painuta nurgavardad. Kasuta armatuuri A-III Ø 8 mm. Täida sooned AEROC plokiliimiga ning suru armatuurvardad soontesse.
hakkab elutegevus keskmistest osades vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete transport lakkab, koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse ekstraktiivsed ained (tärpentin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid) mis annavad lülipuidule tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. (moodustub parenhüümrakkudest), tungib läbi pooride soontesse ja sulustab sooned osaliselt või täielikult. Teatud liikidel lülipuit puudub ja neid nimetatakse maltspuidulisteks, näiteks lepp, haab, kask, pöök, vaher. Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. Lülipuidu mahuline kuivamine on väiksem kui maltspuidul. Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud on torutaolised käigud mille ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. (vertikaalsed ja horisontaalsed) Vaigukäikude sisepinnal asuvad parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku
verd. Maks seob halvasti vett, kuid hästi rasva, selle tõttu sobib ta määrdelaadsete roogade valmistamiseks (nt pasteedid. Toidutegemiseks on vaja maksa ette valmistada. Maksa katab õhuke kelme (nn grillimise või praadimise jaoks), mis tuleb eemaldada, lükates näpud selle alla. Seejärel näppe järjest edasi lükates saamegi eraldada kelme ilma nuga kasutamata. lisaks võiks maksa küljest ära lõigata nähtava rasva ja kõhred ning kõik suured sooned, mis jooksevad maksast läbi. Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib see praadimiseks, grillimiseks, kastmeteks ja pasteediks, kuid samuti keetmiseks, hautamiseks ning pirukate ja vormiroogade valmistamiseks. Maksa võib ka paneerida ja seejärel praadida. Maksasibulapaprikaroog Maksakõrvitsakaste Neerud Erinevate loomade neerud on maitsetugevuselt erinevad
Füüsikalised omadused · o Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. o Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n +2 o Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. o Alkaanid vees ei lahustu. o Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tih...
vastuvõtt arvuti või kahe jaotusseadme vahele. 7 n/c Pole kasutuses valgepruun 8 n/c Pole kasutuses pruun Tööd kaabliga 10 Kaabli otsik. Tööd kaabliga 11 Sobiva kaabli pikkuse leidmine. Kaabli üldine isolatsioon peab jääma pistiku sisse. Tööd kaabliga 12 Kaablisoonte parajaks tegemine. Tööd kaabliga 13 Kaabli sooned asetada pistikusse. Suruda seni kuni sooned jõuavad pistiku lõppu. Tööd kaabliga 14 Kontrollida kas otsad on ikka lõpuni jõudnud. Tööd kaabliga 15 Kontrollida kaablite järjekorra õigsust. Tööd kaabliga 16 Kõige eelneva korralikul läbimisel paigutada otsik tangide vahele. Tööd kaabliga 17 Pigistada kaabli ots korralikult kinni. Tehtud töö kontrollimine 1 Veenduge oma töö korrektsuses.
13. Mis on niin? Juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid. 14. Mis on korp? Surnud taimerakkudest koosnev kattekude. 15. Mis on lülipuit? Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega 16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17. Mis on sooned? Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus. Suured sooned on ristlõikes nähtavad ilma abivahenditeta üksikute augukeste või valgete täppidena. Suured sooned asuvad enamasti kevadpuidus moodustades seal hästi eraldatava heleda vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole. 18. Mis on vaigukäigud? Asetsevad rohkem sügispuidu osas. Eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid vaigukäike. Vertikaalsed kulgevad piki tüve, horisontaalsed aga asuvad säsikiirtes
• Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. • Okaspuudes toimub see aasta-rõngaste heledamas osas, kevadpuidu osas. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. • Vedelike voolu piki tüve nimetatakse transpiratsiooniks. • Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede ja okaste kaudu transpiratsiooni teel. Võra on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone:
leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on
veebr 2013. a Hoone osad 7 Pikipärlinitega / pärlintaladega katus Laudadest katusekate ● Vihmavee ära juhtimiseks hööveldatakse laua äärtele 15-20 mm laiused ja 10 mm sügavused sooned. ● Pärlintalad toetatakse maja otsaseintele ja suurema hoone puhul ka ● Lauad kinnitatakse katusele kahes kihis ● Esmalt naelutatakse sobivate vahedega kinni alumised lauad, sooned ülespoole. kandvatele siseseintele
armeerimine tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Ehitusel kasutatavad mõõteriistad mõõteriistade loetelu ja kasutusotstarve hooldamise põhimõtted 1.Vundamendi ja esimese plokirea vahelehüdroisalatsioon. Esimene rida müürimõrdiga. Esimene rida väga täpselt paika kasutades sellejaoks vesiloodi ning vajadusel kummihaamrit. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile vastav liimisegu. Seejärel täita plokkide otsades olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laob liimi ühtlase kihina plokkide pinnale.liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga.plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Tavaliselt armeeritakse iga meetri tagant kuid Esimesel ja viimasel real tuleb ka kindlasti armeerida . Tööriistad mida võib vaja minna. Vesilood,kellu,mõrdiämber,liimikelk,nöörlood,kummihaamer ja saag. Isikukaitsevahendid mida on vaja sellise töökäigu puhul.
Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised. Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on võimalik määrata erinevate puiduliikide puitu ja nende asetsusest oleneb seega aastarõngaste silmaga eristatvus liikide suhtes. Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus. Tüve mahust moodustavad sooned keskmiselt 25%. Hajusoonelisus- sooned asetsevad segipaisatult e hajusalt, muutes aastarõngaste jaotus eristuse paljale silmale eriti raskeks.Hajusoonelised nt kask, pöök, vaher, pärn, paju. Tõusev voolukiirus nende soontes 0,8...6,2 m/h. Varjatud rõngassoonelisus- Rõngassoonelisus- sooned on kogunenud aastarõngaste kaupa ringidesse
Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est Vundamendi ja esimese plokirea vahele hüdroisolatsioon. Esimene rida müürimördiga. esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile sobilik liimsegu. Seejärel täita plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid Fibo plokk Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et
Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus: - Motoriseeritud freesüksuse tõstmine, sammuga 0,1 mm iga impulsi kohta. - Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks. - Turvakate - "CE" standarditele vstav, koos isepidurduva mootoriga. - Spindli pöörlemiskiiruse indikaator. - Spindli kõrguse digitaalne näidik. - Elektri valmidusega toituri jaoks. - 2 äratõmbe ava dimeetriga 120 mmhttp://www.puidumasin.ee/et/freesmasinad/25-freespink-t-210.h...
TIIK Referaat SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................................2 2. Sise- ja välis iseloomustused.......................................................................3 3. Omadused....................................................................................................4 4. Kasutusalad.................................................................................................5 5. Kasutuskohad vanasti..................................................................................6 6. Kasutaud Kirjandus.....................................................................................7 Sise- ja välis iseloomustused Puit on ühtlaselt kuldpruun, sageli shokolaadipruunide kuni mustade joontega Suur tiikpuu ka...
niitudele ja teedele. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad. Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövik on liblika kiiresti kasvav arengujärk, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt. Röövikute ainuke ülesanne on ennast täis süüa, et koguda energiat nukkumiseks. Pärast täissöömist röövikud nukkuvad ning nukust areneb tiibadega uus valmik
Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4-6cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest.Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Õis Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.Õis on tolmendavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides.
Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks ( lepp, haab, kask , pöök, vaher) Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. Küpspuidulisteks ( pöök, kuusk, pärn, nulg) Sooned puidus. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. SOONED ESINEVAD AINULT LEHTPUULIIKIDEL.Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erineva suurusega augukestena. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud Kahte rühma : Hajulisoonelised puuliigid – sooned asuvad aastarõngas hajutatult Hajulisoonedlised liigid on : kask, haab, pärn Rõngassoonelised puuliigid: Suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea. Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, jalakas. Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende
väikese hoone seintele tavapärase suurusega palkhoone katuse raskus. Katsemaja ehitusel kasutati nelja erinevat nurgalahendust: postnurk, järsknurk, Norra tapp, kalasabatapp. Nurkade valikul said määravaks Eesti palkmajatootmises enim kasutusel olevad nurgatapid. Nurkade õhulekete uurimiseks ehitati katsemajas spetsiaalselt välja nurkade õhulekete mõõtmist võimaldav lahendus. Selleks lõigati katsemaja siseseintesse 1 m kaugusele nurkadest 50 mm sügavused ja 20 mm laiused sooned. Soone põhja paigaldati 4 tuulepidavuse tõstmiseks isepaisuv tihend ja selle peale paigaldati 20 x 80 mm liist. Kuna palkmaja vajub, paigaldati liist vajumisvõimalusega. Selleks saeti liistu sooned, millesse pandi vajumisvõimalusega kruvi. Iga nurk suleti ülevalt, alt ja eest 0,15 mm paksuse PVC- kilega, mis omakorda suleti pealt puitliistudega. Kile ja liistu vahed tihendati silikooniga. Iga
gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega. Karter- karteripõhjaga, kus paikneb õli.Plokikaande kinnitub sisselaske ja väljalaske kolektorid ehk torustikud. Väntmehhanismi liikuvad detailid on: Kolvikepsugrupp Kolb- võtta vastu silindris töötakti gaasirõhk ja anda see sõrme ja kepsu kaudu väntvõllile ning sooritada abitaktid.Kolvipeas on sissetöödeldud sooned kus paiknevad rõngad.2 ülemist rongast on survekompresiooni rõngad ja alumine rõngas on õlirõngas.Valmistatud malmist või terasest. Kompressiooni(surve)rõngas tihendab silindri ja kolvi vahelist lõtku ja õlirõngas võtab silindri seintelt üleliigse õli ja juhib karterisse tagasi.Ülemine rõngas on pealt kroomitud järgmine tinaga kaetud, õlirõngas võib olla ühestükis või kombineeritud(4 tükki). Kolb oma mõõtmetelt on kooniline ja ovaalne ning kuumenedes muutub ta
nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn luuüdi Harkelund ehk tüümus Keha kaitsetõrked Terve nahk Vere hüübimine
Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tuleneda tugevast isamaa-armastusest. Luuletuses on kujutatud võimalikku armastust kahe inimese vahel selles samas veskis. Tekstilõik ,,Sa otsi riistad ülesse ja raiu sooned kivisse. Tee veskikivid teravaks, löö aknad puhtaks, säravaks, küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga." näitab, et domineerib siiski isamaa- armastus, sest lootuseks on vanale veskile taas tuul rattaisse puhuda, kaasata inimesi, kes loovad ühtse veskikoorma kui ühiskonna ehk teisisõnu taas õitsele äratada Eestimaa. Luuletuse keskmeks on sõna ,,veski", mis on ka kõige enam kasutatud. Sõnaga on
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus ÕIS Õied on kuldkingal suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paljunemine Putuktolmleja Ø õis, kui lõks tolmlejatele(putukatele) Vegetatiivne paljunemine Ø
MTT2 Kunagi sai meil kodus veesooni otsitud ja selleks soovitati kasutada niidi otsa pandud kuld sõrmust. Nimelt pidi hakkama sõrmus veesoone kohal pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurgikut painutasin need tõpselt 90 kraadi alla. Sõitsin koju.
vanasti ja kuidas praegu, mis pillid sellele sarnanevad jne. Tänapäeval on kitarr üks enim levinud ja populaarsemaid pille maailmas.See on keelpill, millel on enamasti kuus keelt.See koosneb kerest ja sellele kinnituvast kaelast, kaelaga ühendatud kitarri peast, kus asuvad pingutid ning mille abil toimub häälestamine. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilpidele, mille sees pinguletõmbunud sooned selles helisema hakkasid.Sel hetkel sündis imelise häälega pill, mille mängutehnika on aga nii raske ning läbi suure töö ja vaeva omandatav. Kitarrid jaotatakse klassikalisteks, akustilisteks, elektroakustilisteks ja elektrikitarrideks. Kitarri keelte arvud on tulnud aga erinevatest maadest, näiteks Hispaaniast kuuekeeleline ning Venemaalt ja Portugalist seitsmekeeleline kitarr.On olemas ka kahteistkümne keelseid kitarre. Kitarri eellane arvatakse olevat Kesk-Aasiast pärit kitara
Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised ja harunenud. Põldosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Metsosi Eospäid kandvate kõrgus kuni 30 cm ja eospeadeta võrsetel kuni 60 cm. Vars on lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, välimisel pinnal on sooned ja vaod (vagudes on õhulõhed). Kasvamiseks eelistab varjukamaid kasvukohti. Mestosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Aasosi Kasvab kuivemates metsades ja niitudel: palumetsas, laanemetsas, puisniidul ning pärisniidul. Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm kõrgune oksteta võsu, mis pärast eoste valmimist muutub võsu roheliseks ja kasvatab oksad külge.
saavad difusiooniprotsessid toimudaVähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad 4 Eritamine Peamisteks erituselunditeks on Malphigi sooned ja puusanäärmed, viimased ei tööta täiskasvanud isenditel. Malphigi sooned harunevad hemolümfis kus nende peamiseks ülesandeks on lämmastikku sisaldavate jääkainete eraldamine ja nende suunamine soolde, kus need viiakse koos ekskrementidega kehast välja. Vähid Närvisüsteem Vähkide närvisüsteemi nimetatakse köisredeltüüpi süsteemiks. Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis
Taustinfo: 1. Kuidas ained taimes liiguvad? Miks on see vajalik? Taimedes transporditakse eluks vajalikke aineid taimemahla abil. Loomadel paneb vere ringlema süda. Taimedel puudub selline "pump". Vett ja mineraalaineid saavad taimed juurtega. Vesi tungib taimejuurtesse ja see surutakse suure jõuga taime soontes ülespoole. Lehtede pinnalt aurab vesi pidevalt ära. Võrreldes inimese üheainsa ringesüsteemiga on taimedes kaks erinevat "torustikku" - sooned ja sõeltorud. Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed, mis on eriti tugevalt arenenud taime varres. Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained. Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. Lehtedesse, õitesse ja viljadesse tungivad Sõeltorude rakkude vahelised seinad meenutavad sõela juhtkoe kimbud mida näeme leheroodudena
c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained. 3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase verel tagasi valguda. 4. Kuidas töötab süda? Miks süda ei väsi? Südamel on vasak vatsake ja klapp, ning parem vatsake ja klapp. Ei väsi, sest iga kord tõmbuvad lihased kokku ja siis lõttvuvad. 5
arvuga pille. Keelte arv 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline kitarr. 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline.Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid. Kaasajal kasutatakse kitarri rohkem saate pillina. Klassikalise kitarri huvi vaikselt kaob, kuid ei ole veel surnud. Tänapäevaks on ka mängutehnika kõvasti arenenud ja täiustunud. Kuigi kitarr on suhteliselt nõrga kola jõuga, mis ei võimalda suuri dünaamilisi kontraste, on selle kaasa aidanud kaasaegsed helivõimendused. Kitarr on teinud sellel sajandil läbi väga suure arengu. Nt. elektrilise kitarri leiutamine.
mehaanilise tugevuse. Kevadpuit on hele ja kergem, tekib kevadest sügiseni. Tihtipeale laiem ja säsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimub säsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt, puu keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi (primaar säsi: algavad säsist, ulatuvad kooreni; sekundaar säsi: algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras, haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned tagavad kasvava puu maltspuidus vee, mineraalsoolade ja toitainete vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud)
........................4 5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 5 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned daikid ja tardunud magma kihtsooned sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära , paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad
aastaga. See on ka enamiku nukogudeaegsete katuslagede kiire lagunemise phjus. Lagunemist saab vältida... Lagunemise vältimiseks peab katusekate olema altpoolt valishuga tuulutatav. Valishk peab vabalt katusekatte alt läbi pääsema. Sel juhul suundub liigne niiskus katusekatte alt välishku ega riku katust. Bituumenpapist katuse tuulutamiseks kasutatakse selle all asuvaid soojustusplaate, millesse on ligatud sooned hu läbipääsuks. Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega. Lisaks vib paigutada katusesse tuulutuskuplid, mille kaudu veeaur katuse alt välja pääseb. On olemas ka spetsiaalseid auru läbilaskvaid kattematerjale, mis lisatuulutust ei vaja. Tuulutust ei vaja ka pooratud lamekatus, mis peab kaua vastu, sest sellele ei mju talvine külm ega suvine päike (katus on ühtlases toatemperatuuris). Kui lamekatuse kalle on väga madal, on oht, et katusele tekivad ehitusvigade
. . . . . . . . . . . . . . 70 C - lühise korral (maks. 5 s) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 C Madalaim lubatav paigaldustemperatuur . . . . . . . . 15 C Lubatud painderaadiused Paigaldusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10D Ühekordselt lõplikul painutamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3D Ehitus Juhe . . . . . . . . . . . . lõõmutatud vaskjuhe 1,5 4 mm2ühetraadiline, 6 25 mm2 keerutatud Isolatsioon . . . . . . .PVC, sooned eristatavad värvide järgi Vahekiht . . . . . . . . . täitematerjal Väliskest . . . . . . . . valge PVC, meetrimärk Juhtmete eristamine Juhtmete eristamine vastavalt HD 308 S2:2002 standardile Kaitsejuhita kaablid (tähisega X) 2-juhtmeline . . . . . . . . . . . . . sinine, pruun 3-juhtmeline . . . . . . . . . . . . . pruun, must, hall Kaitsejuhiga kaablid (tähisega G) 3-juhtmeline . . . . . . . . . . . . . kolla-roheline, sinine, pruun 4-juhtmeline (1,5 ja 2,5 mm2)
Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30...40. a vanust hakkab elutegevus tüve keskmistes osades vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. Tüll on kotitaoline kasvaja, mis moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks, näit lepp, haab, kask, pöök ja vaher. Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit;
● võtab põlevate gaaside survejõu ja annab selle edasi kepsule (läbi kolvisõrme) ● tõukab töötanud gaasid silindrist välja ● 2 – tak SPM töötab gaasijaotus mehhanismina. Kolb töötab vägarasketes tingimustes st talle mõjuvad suured mehhaanilised ja temperatuurist tekitatud pinged. Kolviehitus kolvipea ( kolvipea ø on väiksem, kui kolvi juhtkeha ø ) kolvi juhtkehe kolvi ülemine põhi kolvirõngaste sooned ( sooned kompresiooni – ja õlirõngaste jaoks) õli kanalid õlirõngaste all kolvisõrme avad ( kuna sõrmeava ümber on kolvil materjali rohkem kui mujal siis, et ärahoida termopaisumisel kinnikiilumist freesitakse materjali sõrmeavade ümber vähemaks) Kolvi ülemine põhi võib kujult olla: sile nõgus kaksiknõgus kumerkolb Kolvi valmistamis materjalid AL ( 3,5 x kergem kui malm kolb)
pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) clutch Lahutusmuhvi koost Rolls-Royce Phantom III - clutch bearing Maailmas on väga palju erinevaid lahutusmuhve Siduri rikked · Hõõrdpinnad kulunud · Suure libistamisega on vedrud ülekuumenenud · Hüdraulikasüsteemis on õhk sees · Lamellvedru otsad kulunud (>0,5mm) · Käigukasti veovõlli sooned ,,kruvistunud" Kui sidur ei lahuta: ajamiprobleemid, hammasliite probleemid Kui sidur libiseb: ajami ebakorrektne reguleerimine, eriti esineb see probleem hüdraulikaga siduriga, vabakäigu puudumine, hõõrdkettad kulunud, väntvõlli või käigukasti veovõlli simmerling ei pea õli ja siduriketas on saanud õliseks. Kui sidur teeb müra: survelaager käib koguaeg vastu sidurikorvi lamelle ja on vananenud ning laager kinni jäänud.
on korras. Puurpingi põhiosad ● Vertikaalpuurpink toetub alusega põrandale või lauale. Alus on küllaltki massiivne ja raske seda eelkõige selleks, et puurpink püsiks stabiilselt püsti. Aluse külge kinnitub samba alumine ots. ● Samba külge on kinnitatud töölaud. Töölaua üles-alla liigutamiseks on sambale kinnitatud hammaslatt ja töölaua külge hammasrattad. Töölaua sisse on freesitud T- kujulised sooned kinnitusvahendi kinnitamiseks. Samba ülaosasse kinnitub korpus kuhu on paigutatud spindel, jõuülekande mehhanism , ettenihkemehhanism ja juhtimishoovad ja – lülitid. ● Korpuse külge on kinnitatud ka elektrimootor.
Vesuuv Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned - daikid ja tardunud magma kihtsooned - sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga
d) Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone e) Kindlustab pideva ainevahetuse f) Osaleb jääkainete eemaldamises g) Ühtlustab keha temperatuuri 3) Kuidas süda töötab? V: Töötab rütmiliselt: a) Kodade kokkutõmme b) Vatsakeste kokkutõmme c) Kogu südame lõtvumine Lihaste kokkutõmme - Südame löök Töötab automaatselt kogu elu 4) Mida võimaldab EKG? V: EKG võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. 5) Millised sooned moodustavad veresoonkonna? V: Arterid, kapillaarid ja veenid. 6) Võrdle artereid, veene ja kapillaare. V: Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Areterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks Kalipllaarid: Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseinalised veresooned Hapnik ja lahutstunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning
a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaani läbilõige Laava levik erinevatel aastatel. Purske tüüp: Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske
15, vaid, et vahed oleksid täpselt ühesuurused -- mootor töötab stabiilsemalt. Oluline on jälgida, et klapivahe ei oleks alla 0,15 mm, pigem jätta vahe pisut suurem, klõbin ei ole mootorile ohtlik. Mootori töö kohapealt ei ole olulist vahet kas klapivahe on 0,15 või 0,2. Oma kogemuste järgi, mis paari mootori tegemise juures on nähtud: parem on teha kitsaste lehtkaliibritega, mitte nende kogu nuki laiustega. Nukki ja nookurisse võivad kuluda kerged sooned, mistõttu laia kaliibriga kuidagi neid vahesid paika ei saa. Omal kaliibrid lausa kääridega lihtsalt kitsamaks lõigatud, 1,5cm laiused otsast. Klappide reguleerimisseade aga mis see metallist asi on seda ma ei tea(seadet pole ise veel kasutanud) Sellega saaks, näiteks, nookurit kergitada, et mõõte lõtku. Kumer osa nookuri alla ja üle kaane ääre kaaluda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
