Piklajus paiknevad 9. 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus vagus), 11.-lisanärv (nervus acessorius), 12.-keelealune närv (nervus hypoglossus). Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa võtab sisekõrvast kuulmisimpulsse, teine sisekõrva esikust ja poolringkanalitest infot pea asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev).
jaamades. SOPEP jaamade põhiülesanne on omada varustust, millega on võimalik ära hoida suuri merereostusi. Seal asuvad põhilised vahendid autodest ja raskeveokitest lekkinud õlide ja kütete likvideerimiseks. SOPEP jaama õppuse juht on vanemmehaanik. 13 Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid Kõik päästevahendid laevas(välja arvatud 7 päästevesti sillas, 3 päästevesti masinaruumis ja päästerõngad kümnendal tekil) asuvad kuuenda ja seitsmenda teki mõlemas pardas ja kogunemiskohtades. Kummagis pardas on varustust vähemalt kõigile inimestele, see tähendab, et juhul kui evakuatsioon on võimalik ainult ühelt pardalt, siis jagub päästeveste ja kohti päästeparvedes kui ka päästepaatides kõigile reisijatele ning meeskonna liikmetele. Individuaalsed päästevahendid laevas on: päästevest, päästerõngas, vee- ja kaitseülikond.
märtsil 2007 ja ta asus esmareisile 12. aprillil 2007. 1 M/S Star oli minu esimene ametlik praktikakoht Eesti Merekooli õppekavas. Praktika mul kestis 13 nädalat. Praktika algas 04. augustil 2015 ja lõppes 30. novembril 2015. Selle praktika ajal mina omandasin madruse teadmisi, täitsin maruse kohustusi ning olin seal nagu nende abi. Tutvusin sillas asuvate seadmetega, tegin navigatsioonivahti, tutvusin kohustustega, töökohtadega ja laeva distsipliiniga. Laeva üldandmed Üldpikkus – 186,1 m Laius – 27,7 m Kõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t 2 Kogumahutavus – 36249 t Kiirus – 27 sõlme Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev Jääklass A1 11 tekki Registreeritud Eesti lipu alla IMO number 9364722
ajal laseb välja teiselt poolt. Kui pump survet ei anna, siis lukkklapp blokeerib õli väljapääsu hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi. Tavalistes tingimustes opereeritakse ühe pumbaga, teine pump on varureziimil ja avariiolukorras saab toite avariigeneraatorilt. Eriolukordades kasutatakse kahte pumpa korraga. Pumbajaamad on varustatud solenoidklappidega, mida juhitatakse normaalolukorras läbi sillas oleva juhtpuldi. Pump asub sukeldatult õlitangis. Tank on jagatud kaheks kambriks, üks kamber kummalegi pumbale. Igas kambris on madala õlitaseme indikaator.
LINNAJUTT Poiss, kes sündis valesse linna Elas kord üks armastajapaar. Nad olid koos väga õnnelikud ja eluga rahul. Nagu noorpaaridele ikka kombeks unistasid ka nemad lastest ja õnnelikust pereelust. Ühel päeval jäigi naine lapseootele, muidugi olid mõlemad vanemad sillas. Esimene laps on ikkagi eriline. Noorpaar elas väikeses kolkakülas, kus väga midagi ei toimunud, seega otsustati suurlinna elama minna, et leida parem töökoht ja leida lapsele paremad väljavaated. Mõne aja pärast kolitigi suurlinna, osteti sinna väike ja hubane korter, kus lapsel oleks hea elada. Lõpuks oli suurpäev käes. Poisslaps sündis täiesti terve ja tugevana, ainult üks asi oli imelik, nimelt ei nutnud laps sünnitusel nagu kombeks vaid vaatas ainult mõtliku näoga ringi
Retsensioon Kontsert, millel ma osalesin toimus 6. Märtsil Saku Suurhallis. Kontserdil esinesid soojendusesinejad: ,,Noep" ning ,,Matt Wills". Peaesineja oli Bastille. Kontserdil esitati enamasti Briti indie pop muusikat ning ka lihtsalt pop muusikat. Kontserdi meeleolu oli üsna kõrgel, rahvas oli kõikidest esinejatest sillas ning terve kava oli väga hästi kokku pandud ning üles ehitatud. Esinejad olid minu arvates kõik väga tasemel ning ma ütleks et kõik väga originaalsed ja omapärased, mõnel juhul isegi ütleksin, et oma stiili parimad. Eriti meeldis mulle ,,Noepi" puhul see, et ta laulis ning tagus muusika rütmi ise ning esitas rahvale oma laulud täiesti nullist, mitte ei lasknud kuskilt pulga pealt tagatausta ja lihtsalt laulis. Samuti jäi mulle
navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine. Laevadel eraldi asuva kaardikambriga on vahitüürimehel lubatud siseneda kaardikambrisse lühikeseks ajaks seoses navigatsiooniliste ülesannete täitmisega, kuid eelnevalt peab ta veenduma , et navigatsiooniline olukord seda võimaldab. Vahitüürimees jääb vastutavaks laeva ohutuse ja navigatsiooni eest vaatamata kapteni viibimisele sillas kuni momendini, kuni on saanud kaptenilt selgelt mõistetava korralduse/informatsiooni selle kohta, et kapten on tema kohustused üle võtnud. Vahitüürimehe kohustus on olla kursis laeval läbiviidavate töödega, töödega raadioantennide, radariantennide, laevavile läheduses, et vajadusel hoiatada töötavaid inimesi vastava aparatuuri kasutamisest. Soovitav on kasutada informatsioonilisi tabeleid hoiatamaks tööde läbiviimisest vastava aparatuuri läheduses.
8. Käte kõverdused rippes ehk ,,lõuatõmbed": tee niimitu korda kui vana oled (kui järjest ei jõua tee kasvõi ühe kaupa; kui juba suudad teha järjest oma vanus kordi, siis lisa igal uuel nädalal 1 kordus) 9. Rippes jalgade tõstmine: tee oma vanus kordi. Igal nädalal proovi teha 1-2 korda rohkem, kui eelmisel nädalal 10. Istesse tõusud: tee kaks korda nii palju, kui vana oled, Igal uuel nädalal ürita teha 2 kordust enam. 11. Sillas käte kõverdused: tee oma vanus kordi. Ürita igal uuel nädalal 1-2 korda rohkem. 12. Kätel kõndimine: ürita igal treeningul olla parem kui eelmisel treeningul. Peale treenigut lõdvesta ja venita lihaseid. Tee silda ja proovi spagaati. Pea meeles, et tugevaks ja osavaks saamine pole kunagi lihtne, kuid tublimad ei lase raskusetel end võita! Meelita ema, isa, vend, õde ja sõber ka trenni tegema, koos on lõbusam ja lihtsam. Ja
Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui
KONTROLLTÖÖ VÕIMLEMINE Milline on rühikas inimene? Nimeta akrobaatilisi elemente (10). Tirel Hundiratas Laskumine silda Seis sillas Tõus sillast Turiseis Spagaat Turilseis Veere turiseisust üle õla vabalt valitud lõppasendisse Kolmiktirel Kirjelda tirel ette ja tirel taha tehnikat. Tirel ette Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükis asetatakse käed ette maha. 2. Jalad tõugatakse sirgeks ning seejärel toetatakse pea kätest natuke ettepoole. 3. Samaaegselt äratõukega võetakse pea rinnale. 4. Kätega haaratakse tugevalt säärtest, võttes tiheda kägarasendi. 5. Tirel ette lõpetatakse toengkägarasendis. Tirel taha
osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli markeering on SAE 10W/30. Transmissiooniõlid Tap 80W/90 -ei kasutata mootoris vaid jõuülekandes, käigukastis, vedavas sillas ja roolis. Määrded- paksud; kohtades, kus vedelõli ei püsi(rattalaagrid); kõige levinum on litool 1500C vee suhtes ebakindel; solidool sulamistemp. 900C vee suhtes kindel. Ehitus: karter; õlimõõtevarras; õlitäiteava koos korgiga; õlivõttur; õlipump; reduktsiooni klapp; õlifilter; õli torud ja kanalid; manomeeter või kontroll lamp ja selle andur. Normaalne ülirõhk 2...4 MPa(kg/cm3). Reduktsiooniklapp on selleks, et õlirõhk ei läheks suureks.
koordinatsioon, hingamise, südametalitluse, vererõhu, neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regulatsioon. Oksendamis-, köha- , imemise- ja aevastamisreflekside integreerimine. 2) Sild - Tagaaju koosseisu kuuluvad sild (pons) ja väikeaju. Sillast saavad alguse V-VIII peaajunärv (kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. 3) Väikeaju- *Talitlus? Peamised funktsioonid: tasakaalureflekside ja lihaste toonuse regulatsioon, inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste jõu, ulatuse ja kiiruse regulatsioon. Väikeaju kahjustustega kaasnevad lihastoonuse langus, tasakaaluhäired ja lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada täpne liigutus
Nendest keskustest tulenevalt on piklikaju funktsioon on mitmekesine. 9. keeleneelunärvi kahjustusega tekivad neelamishäired. 12. kahjustus häirib keele liigutusi. Piklikaju kahjustused võivad tekkida ajuturse puhul (see omakorda ajutraumast – tekib ajju paistetus)Ajuturse korral esimene hädaoht selles, et hingamiskeskustest närviimpulsid ei jõua enam pärale. ..Nii ülenevad kui ka alanevad juhteteed läbivad piklikaju.. Ajusild – üks osa tagaajust; ühendus ka ajukesega. Sillas paiknevad viienda kuni kaheksanda peaajunärvi tuumad. 5. kolmiknärv (kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, kolme haruga, millest 1. otsmikupiirkonnas, 2. kulmukaarest allapoole, 3. kaelapiirkonda tundlikkust. Hammastelt, limaskestalt, keele eesmiselt 2/3-lt ja nina limaskestalt puutetundlikkust, huultelt, laugudelt ja silmakestadelt); 6. eemaldajanärv (innerveerib silmamuna välist sirglihast –
surmanarritajaks (J.Collin) (136) Dolphine kingib Eugenele korteri, Goirot soovib endale pööningut Michonneau kallab Voitrini joogi sisse miskit ja tõestavad Poiretiga, et Voitrin on surmanarritaja Victorine vend Frederic saab kahevõitluses surma ja Victorine kolib koos Couturega ta isa juurde Politsei võtab Voitrini kinni, ta tunnistab kõik üles ja ähvardab reetureid, Eugenele jättis raha ja mehe Dolphine on sillas, sest Beauseant soovib temaga kohtuda IV Isa surm Dolphine kurdab Goriotile muresi, Eugene kuulab pealt (186) Anastasie tuleb ka kurtma, Eugene pakub raha aga põhjustab õdede vahel hoopis tüli Goriotile on see liiast ja ta valmistub surema, Bianchon tunnistab seda (200) Anastasie läheb järgmine hommik veel külla, see teeb olukorra hullemaks, Goriot käis veel viimaseid asju müümas Anastasie heaks
Keemilised vooluallikad Lahustes toimuvate redoksreaktsioonide korral lähevad elektronid üle ühtedelt osakestelt teistele. Mingit elektrivoolu seejuures ei teki. Teatud tingimustes on aga võimalik redoksreaktsioon läbi viia nii, et oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid toimuvad ruumi eriosades ja nii on võimalik saada elektrivoolu. Kui valada ühte keeduklaasi tsinksuflaati ja asetada sellesse tsingipulga ning teise keeduklaasi vasksulfaadi ja sellesse asetada vasepulk ja kui see kõik ühendada elektrolüüdisilla abil. (Sillas on elektrolüüdilahus) ja kui ka metallpulgad ühendada omavahel elektrijuhtmetega, paigutades ahelasse ka ampermeetri, siis näeme, et niipea kui vooluring on sulgenud, näitab ampermeeter, et ahelas on vool. Tsink kui aktiivsem metall oksüdeerub, tsinkioonid lähevad lahusesse, vabanenud elektronid aga jäävad metalli. Tsingil tekib negatiivne laeng ehk elektronide liig. Vase kui vähem aktiivse metalli ioonid reduts...
(hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi. Piklikaju reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi. Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga. Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2
Kui aga teeolud on head näiteks sõites sirgel teel, kus kummalgi rattal pole pidamise eelist kantakse jõud võrdselt mõlemale rattale. Vastukaaluks tavalisele differentsiaalile on veel olemas lukustatavad differentsiaalid, mis lukustavad ära võimaluse ühel poolteljel(rattal) pöörelda aeglasemalt, kui teine, kuid see tekitabki eelpool mainitud effekti kurvis läbimisel. Kuid seda kasutatakse näiteks maastikul sõites, kus tänu libedale pinnasele ei teki väga suuri pingeid sillas. Visco diferentsiaal Pooltelgede otsa on kinnitatud nö. kettad, mille vahel on suure viskoossusega vedelik, kui üks pooltelg tahab aeglasemalt pöörelda siis kiiremini pöörleva ketta pinnal olev vedelik tahab aeglasemalt pöörlevat plaati kaasa vedada. Mida kiiremini üks pooltelg (ratas) teise suhtes pöörleb seda enam momenti kantakse aeglasemalt pöörlevale poolteljele. Sellise differentsiaali miinus on see, et ennem ei kanta "asfaldil" olevale rattale momenti, kui jääl
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult: Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine Tundlikkuse juhtimine Motoorika e liigutuste juhtimine Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid
CO2 tulekustutussüsteemiga on kaitstud masinaruum, avariigeneraatori ruum, kompressori ruum ja kütte puhastusruum. CO2 kustutussüsteemi sisselülitamise eest on vastutav vanemmehaanik. Enne selle aktiveerimist tuleb veenduda, et ruumis, kus kavatsetakse süsteem käivitada, ei ole inimesi. Enne CO2 rakendumist lülitub sisse CO2 häire. Laevas on üks suur mahuti CO2 gaasiga. Mahuti ja sellega seonduvad seadmed paiknevad laeva kümnendal tekil CO jaamas ja käivituskoht asub samas ruumis, sillas vastavas käivitamiskapis ning masina kontrollruumis. Kaasaskantavad tulekustuteid on laevas kolme tüüpi: pulberkustutid, vahtkustutid ja CO2 tulekustutid. CO2 tulekustutid on praktiliselt kõigi ainete väikeste põlemiskollete ning kuni 380 V pinge elektriseadmete kustutamiseks. Pulberkustutid on leelismuld- ja leelismetallide, naftasaaduste, lahustite, tahkete ainete ning kuni 380 V pingega elektriseadmete kustutamiseks. Elutarbesüsteemid
liigutuste koordinatsioon. Seljaaju f-n: 1) Erinevate aju piirkondade omavaheline seostamine. 2) Tundlikkuse juhtimine. 3) Motoorika ehk liigutuste juhtimine. 4) Reflekside juhtimine. Reflektoorika f-n. 5) Erutuse võimendamine ja ka erutuse nõrgendamine erutuse modulatsioon (muutumine) Seljaaju erutuse moduleerimisel on oluline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis paikneb piklikus ajus, sillas ja keskajus). Retikulaarformatsioon saadab seljaajule alanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid impulsse, hoiab seljaaju toonust. Retikulaarformatsioon saadab peaaju ülemisele osale, ka ajukoorele nii pidurduvaid kui stimuleerivaid närviimpulsse. Kui seljaaju ja peaaju ühendus katkeb trauma tõttu, siis esimesed kaks kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdunud. Seda seisundit nim spinaalsokiks. Kahe kuu
Ja Hornfischergi uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema. Sellepärast ta ei riskinud, vaid oli võrdlemisi passiivne. Algpüstimaadlus tunnistati võrdseks. Ka partermaadluses ei sündinud midagi kummagi kasuks. («Parteris olime teineteise vastu viisakad,» ütles Palusalu.)Palusalu kümnes mats oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi lõpp. Ei olnud kohtunikel pikka mõtlemist, 3:0 Palusalule. Vihane füürer lahkus kiirustades.I Palusalu, II Nyman, III Hornfischer, IV Çoban, V Nyström, VI Donati.Meeskondlikult võitis Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10, 4. Eesti 10, 5
tõukas selili olles 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; selili olles surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda; hoides 50-kiloseid sangpomme pea kohal, tegi sügavküki ja tõusis püsti; laskus pikali ja tõusis taas, hoides kogu aeg ülessirutatud paremas käes 85-kilost kangi: Kuulus oli Lurichi sild, mida ta suutis teha ka tavalisel toolil. Maadleja näitas oma jõudu, kui lasi sillas olles oma rinnale istuda neljal raskel mehel. 6 Kasutatud kirjandus Georg Lurich. Allikas: 1) https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Lurich#1920 2)http://www.folklore.ee/rl/inste/ars/Lurich.htm 7 8
tõukas selili olles 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; selili olles surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda; hoides 50-kiloseid sangpomme pea kohal, tegi sügavküki ja tõusis püsti; laskus pikali ja tõusis taas, hoides kogu aeg ülessirutatud paremas käes 85-kilost kangi: Kuulus oli Lurichi sild, mida ta suutis teha ka tavalisel toolil. Maadleja näitas oma jõudu, kui lasi sillas olles oma rinnale istuda neljal raskel mehel. 6 Kasutatud kirjandus Georg Lurich. Allikas: 1) https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Lurich#1920 2)http://www.folklore.ee/rl/inste/ars/Lurich.htm 7 8
Viis samal päeval käsikirja ära ja sõitis välismaale kus seda keegi ei teadnud. VI. Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga. VII. Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja hellitas vist juba lootusi. VIII. Vici üllatus Johile oli Camilla(kelle ta kord päästis uppumast). Vicil oli sõrmus jälle sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant(Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt,
Nägi segast und peale raamatu lõpetamist. Viis samal päeval käsikirja ära ja sõitis välismaale kus seda keegi ei teadnud. VI.Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga. VII.Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja hellitas vist juba lootusi. VIII.Vici üllatus Johile oli Camilla(kelle ta kord päästis uppumast). Vicil oli sõrmus jälle sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant(Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt, andis Johile kõrvakiilu, mis küll tegelikult lõppes sellega et
ja 10. augustil filmis koomik Robin Willimas etendusi, neid näidati HBO telekanalil ja lasti välja ka plaadil nime all Robin Williams Live at the Met. 1986. aasta 19. oktoobril võõrustas ooperimaja Herbert von Karajani ja Berliini Filharmooniat nende Põhja-Ameerika tuuri käigus. Lisaks Metropolitani Opera tavapärastele raadio ja televisatsiooni programmidele on Meti ooperimajas toodetud veel palju teisi programme, nende hulgas Danny Kaye`i Look-in at the Metropolitan Opera(CBS,1975) ja Sillas ja Burnett at the Met(CBS,1976).1999. ja 2001. aastal toimus ooperimajas MTV muusikaauhindade gaala. 2 Arhitektuur Mertopolitani ooperimajas on 3,800 istekohta ja 195 seisukohta.Maja disainis arhitekt Wallace K. Harrison. Ooperimaja asub Lincoln Centeris.Hoone on kaetud valge travetiiniga ja ida fassaad kaunistatud viie omapärase kaarega.Fuajees on kaks
püünis põhjal paiknevate vrakkide , rahnude jms taha takerdumisel . Püügirajoonist , kalaparvede tihedusest ja traalimiseks kõlbliku ala suurusest olenevalt kestab traalimine 30 minutist kuni 3 tunnini . Traalimisel on sooviduslik sõita võimalikult otsekursil ja vältida pöördeid . Kui kurssi on vaja muuta on parem pöörata traalnooda poole . Kui on tegemist külje pealt välja lastava traalnoodaga . Kajaloodi jälgitakse sillas , kajalood on hüdroakustiline seade , millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja kalaparve vahelist kaugust . Ehk see annab meile teda kus ja kui kaugel asub kalaparv . Tekil jälgitakse väga hoolikalt vaiereid . Kui vaierite vaheline nurk hakkab vähenema , tähendab see , et traalnoot on mingisuguse veealuse eseme külge kinni jäänud . Vaierite ja veepinna vahelise nurga suurenemine märgib sügavuse suurenemist ja vastupidi , nurga
Sport Eesti vabariigi ajal 1920-1940 Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja...
- Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ). Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k. Change of watch ). Kui vahi üleandmise ajal on käsil manööver teisest laevast lahknemiseks või ohu vältimiseke, antakse vaht üle alles pärast manöövri lõpetamist. Vahiohvitseri kohustused käiguvahis Järelevaatused enne väljasõitu Ettevalmistused tekil. Enne väljasõitu tuleb laev korralikult meresõiduks ette valmistada. Laeva veekindlad uksed peab sulgema, kontrollima, et kõik lastitankide luugid ja muud avaused tekil on
Hornfischer uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema. Sellepärast ta ei riskinud, vaid oli võrdlemisi passiivne. Algpüstimaadlus tunnistati võrdseks. Ka partermaadluses ei sündinud midagi kummagi kasuks. («Parteris olime teineteise vastu viisakad,» ütles Palusalu.) Palusalu kümnes mats oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi lõpp. Ei olnud kohtunikel pikka mõtlemist, 3:0 Palusalule. Vihane füürer lahkus kiirustades. I Palusalu, II Nyman, III Hornfischer, IV Çoban, V Nyström, VI Donati. Kristjan Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud
keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda Tasakaalu regulatsioon Uss kontrollib automaatseid liigutusi Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid:
17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid)(Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi). Peaaju keskosas. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon
Sild aga omakorda paikeb piklikaju ja keskaju vahel. Piklikaju läbib suurt kuklamulku. Suur kuklamulk on luuline avaus koljus. Ajuturse korral on hädaoht, et piklikaju võib litsuda.... Ja selle tagajärjel võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine). Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb silla ja piklikaju piirile. Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine)
mitte sellest vahejuhtumist rääkida. Kuna Ekke ei taha nende järgi koju minna, otsustab ta ööseks metsa jääda. Lõuna ajal ta ärkab ja läheb näitlejate juurde tagasi, kus kõik on pohmellis ja ei tee poisist välja. Ekkele pakutakse tsaari osa, sest õige osatäitja ei võtnud jalgu alla. Ekke soovis, et tehakse ka proovi, aga kuna kõik olid pohmellis, siis jäi see ära. Esinemise ajal pidi ta etteütlejat jälgima. Peale esimest vaatust olid kõik sillas Ekke vabanäitlemise peale. Lubasid teda Rahvusteatri direktorile esitleda. Teises vaatuses oli ta julgem ja veelgi loovam, kuid etteütleja ei lasknud tekstist kõrvale kalduda. Kogemata ajas Ekke etteütleja kasti ette vaiba ja nüüd sai ta vabalt fantaseerida. Rahvas oli tema esinemisest vaimustuses. Peale seda lahkus ta kiiresti Ingelandist. Ekke ja Eneken kohtuvad metsa ääres, kus nad jutlevad. Eneken teab, et kogu rannarahvas peab
emaplaatidega. Inteli LGA 775 pesa (775 viitab protsessori pistiku kontakti viikide arvule) on tuntud sellepärast et toetab suurt hulka kiibistike, mis toetavad LGA 775 protsessoreid ning teisi. 4 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 nForce ning nForce2 kiibistikel on graafika üksus ka põhja sillas. Põhja sild on suurem lõuna sillast sest sajad andmete teed on vajalikud protsessorile ja mälule. Aastaid kasutati lõuna silla ühendamist PCI siini. Kuigi selle läbilaske võimalus ei olnud piisavalt efektiivne tänapäevastele vajadustele, seega kõik kiibi tootjad pakuvad enda poolseid lahendusi(VIA V-Link, SiS MuLTIOl, Inteli I-link ja AMD/NVIDIA HyperTransport). Kui arvutit ostetakse siis kiibistik jäetakse sageli tähelepanuta. Arvuti funktsionaalne võime sõltub sellest
Hingamise regulatsioon toimub kahel viisil. Närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel teel (veres ja kudedes ringlevate ainete vahendusel). Need kaks erinevat regulatsiooni on aga omavahel seotud, sest veres ringlevad ained mõjutavad närvisüsteemis piklikus ajus paiknevat hingamiskeskust. Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis. Ta kujutab endast närvirakkude kogumikku, millest suurem osa paikneb piklikus ajus, aga osa neuroneid on ka sillas ja keskajus. Need silla ja keskaju neuronid mõjutavad pikliku aju neuronite talitlust. 1. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist aga ka hingamise sügavust. Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased)
· tõukas selili 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; · selili surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda; · hoides 50-kiloseid sangpomme pea kohal, tegi sügavküki ja tõusis püsti; · laskus pikali ja tõusis taas, hoides kogu aeg ülessirutatud paremas käes 85-kilost kangi. Kuulus oli Lurichi sild, mida ta suutis teha ka tavalisel toolil. Korduvalt laskis ta sillas olles oma rinnale istuda neljal raskel mehel. Mälestusvõistlused Lurichi 80. sünniaastapäeva tähistamiseks hakati 1956 Tallinnas korraldama Lurichi mälestusvõistlusi maadluses. See on siiani üks Eesti keskseid maadlusüritusi. Lurichi 125. sünniaastapäeval hakati tähistama Väike-Maarjas Georg Lurichi auks mälestusvõistlusi rammukatsumises. "Georgi Kange" 8 Kasutatud materjalid 1) http://www.tmk.edu
2. Annavad korralduse haalamisjaamades otsad laiali kanda, ette valmistada viskeliinid, vendrid ja otsepidurid. 3. Kannavad ette haalamiseks valmisolekust. Pootsman on kohustatud: 1. Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust. 2. Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi. 3. Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus. Tekimeeskonna paigutus haalamisel: · Sillas kapten ja navigatsiooni vanemtüürimees annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis. · Vööri haalamisjaam sidevahendiga varustatud 2. tüürimees, 3. tüürimees, pootsman ja vanemmadrus lisaks 3 madrust. Kõik on osalised haalamise ajal vööris, aga korraga mitte. Vastavalt sadamale ja sildumise kellaajale moodustatakse haalajad. · Ahtri haalamisjaam sidevahenditega varustatud vanemtüürimees, 2. tüürimees, 3.
Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult 1. Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine 2. Tundlikkuse juhtimine 3. Motoorika e liigutuste juhtimine 4. Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon 5. Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult.
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. sajni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasara...
välja teiselt poolt. Kui pump survet ei anna, siis lukkklapp blokeerib õli väljapääsu hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi. Tavalistes tingimustes opereeritakse ühe pumbaga, teine pump on varureziimil ja avariiolukorras saab toite avariigeneraatorilt. Eriolukordades kasutatakse kahte pumpa korraga. Pumbajaamad on varustatud solenoidklappidega, mida juhitatakse normaalolukorras läbi sillas oleva juhtpuldi. Pump asub sukeldatult õlitangis. Tank on jagatud kaheks kambriks, üks kamber kummalegi pumbale. Igas kambris on madala õlitaseme indikaator. 1.5 Hüdraulilise rooliseadme põhilised rikked - iga 1000 töötunni järel võtta hüdraulikaõli analüüsid, kontrollida õlifiltreid, hüdropumba korrasolekut - 10000 töötunni järel kontrollida pumbamootori laagreid, pumbalaagreid, roolimasina rootoritihendite ja balleritihendite korrasolekut.
premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum. Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele Ekstrapüramidaalsüsteem Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv
Aasta eest, sest permide arv on vähenenud o Keskkonnamürgid naise organismis ladestuvad rasvkoesse, seetõttu kaalust alla võtted vabanev neid palju korraga o Oleks soovitatav süüa rohkem kiudaineid o Piimasaadustes ja lihas on östrogeene. PEAAJUOSAD Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõrvesüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid) (Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi) Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerg...
7.3.2.Mess ja puhkeruumid on jagatud kaheks osaks, millest ahtripoolsemad on laeva juhtkonnale. 7.3.3.Meeskonna liige võib juhtkonna messis viibida ainult juhtkonna liikme kutsel. 7.3.4.Messist tuleb laevapere liikmel toidunõud ise nõudepesuruumi viia. 7.3.5.Toidu, jookide ja toidunõude väljaviimine messist on keelatud. 7.3.6.Puhkenurgad messis on puhkamiseks, mitte söömise kohaks. 7.3.7.Vahis olevatel laevapere liikmetel sillas ja masina kontrollruumis on lubatud kohapeal kerge eine. 7.4. Suitsetamine laeval 7.4.1.Laevapere liikmel on oma kajutis suitsetamine lubatud ainult sellel juhul, kui ta elab seal üksinda. 7.4.2.Suitsetamine kois on keelatud. 7.4.3.Mujal tohib laevapere liige suitsetada ainult suitsetamiseks ettenähtud, kohandatud ja märgistatud kohtades, mis asub 10ndal välistekil. 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.5.1
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laeva pööratavust hinnatakse tsirkulatsiooniringi läbimõõdu järgi, mis enamikul laevadel on 3-5 laeva pikkust. NB! Laeva tsirkulatsiooni diameeter mõõtmed ei olene laeva kiirusest vaid jäävad muutumatuks iga kiiruse juures. Kuid laeva süvise ja trimmi muutmine muudab ka tsirkulatsiooni elementide suurust. Andmed tsirkulatsiooni elementide kohta peavad olema laeva sillas nähtaval kohal välja pandud. Laeva kursilpüsivust hinnatakse selle järgi mitu rooli ümberpaigutamist ühelt poolt teisele poole diametraaltasandit on vaja teha minutis, laeva hoidmiseks otsekursil. Harilikult on see arv 4-6 ümberpaigutust 3-5o ulatuses. Tahvlid Teema 5 juurde. Tahvel 5.I 15 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001.
plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal. 4. Mis on „Pilot Card“ Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas, sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve. Pilet No. 02 1. Kardinaalne ujuvmärgistus Poidel on kaks värvi must ja kollane, eristatakse topimärkide, värvide järjekorra ja tulede karakteristiku järgi. Neli kardinaalpoid märgivad ohust möödumise ohutut võimalust koos umbkaudse pelenguga
*hingamise reflektoorne regul *südame talitluse reflektoorne regul *vererõhu reflektoorne regul *neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regul. *oksendamis, köha ja aevastamisreflekside integreerimine Ajusild sisaldab tuumasid. Tuumad mis paiknevad silla eesmisesosas on seotud eelkõige info vahendamisega suurajust väikeajusse. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad silla tagumises osas: kolmiknärv, näonärvid, jne. Sillas piknevad unekeskus, hingamiskeskus. *VÄIKEAJU – paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool, suuraju kuklasagarast allpool. Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. FUNKTSIOONID on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; VÄIKEAJU KAHJUSTUS: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
